Ovulatsiooni tavapärane regulatsioon Ovulatsiooniks nimetatakse munaraku (mõnikord rohkem kui ühe munaraku) vabanemist munasarjast. See on menstruaaltsükli fertiilne aeg. Igal kuul küpseb sinu munasarjas munarakk ning kui ta saavutab teatud suuruse, vabaneb munarakk munasarjast ning liigub mööda munajuha emaka suunas. See, kummast munasarjast munarakk vabaneb, on juhuslik. Ovulatsioon ei toimu tingimata munasarjades vaheldumisi. Ajuripatsist saadetavate hormonaalsete signaalide toimel alustab iga menstruaaltsükli alguses kasvamist mitu folliiklit, milles olevad munarakud hakkavad küpsema. Mõne päeva jooksul
ee/yhendlabor/ Puberteet Poisid Tüdrukud • Algab rindade arenguga • Algab munandite suurenemisega (>4 ml) • Esimene menarhe 2 aasta pärast • Vanuses 9-14 aastat • Vanuses (6)8-13 aastat Puberteet • Poisid (9-13 a) • Testiste suurenemine • Maht > 4 ml • Pikkus >2,5 cm • Tüdrukud (8-13 a) • Rindade areng Arengustaadiumid vastavalt Tanneri skaalale 1. Väikese amplituudiga GnRH pulsatsioonid -> 2. Pulsside amplituudi suurenemine öösiti -> 3. Pulsside suur amplituud ööpäevaringselt Puberteedi hindamise aluseks on Tanneri skaala Stage 1 – sündides Stage 2 – puberteedi algus Stage 3 Stage 4 Stage 5 - täiskasvanud Patofüsioloogia - teemad
. · Munasarjad kaks naissuguelundit, mis paiknevad emaka külgedel. Nad toodavad munarakke ja hormoone, nagu progesteroon, östrogeen · Munajuha munajuhasid on samuti kaks, nad on torukujulised. Munajuha üks ots avaneb emakasse, teine munasarja. Munajuha transpordib munaraku munasarjast emakasse. Viljastamine toimub munajuhas. · Emakas tihke pirnikujuline elund, mis paikneb naise kõhuõõnes. Seestpoolt vooderdab seda rakukiht (endomeetrium), mis vastab menstruaaltsükli hormonaalsetele muutustele. Ovulatsiooni ajal on endomeetrium väga pehme ja valmistub viljastatud munaraku pesastumiseks. Emakas hoiab ja kaitseb raseduse jooksul arenevat loodet. Sünnitusel tõmbuvad emaka lihased kokku ja pressivad lapse ema kehast välja. · Tupp Tupp on elastne lihaseline toru, mis mahutab suguühte ajal peenise. Sünnituse käigus moodustab see osa sünnitusteedest Naise välimised suguelundid
Neid kasutatakse, et ravida viljatust, mille puhul ei teki ovulatsioone (seda põhjustab hüpofüüsi inaktiivsus). Lisaks kasutatakse, et viia läbi in vitro viljastamist kutsudes esile ovulatsiooni. Vahel on kasutatud ka meestel, kui nende spermide arv on madal (tekib hüpogonadotroofilise hüpogonadismi mõjul). Ei saa kasutada juhul kui spermide arv on madal, sest esineb primaarne testiste puudulikkus. HCG-d on kasutatud, et stimuleerida testosterooni sünteesi poistel, kelle puberteet on hilinenud, aga üldiselt eelistatakse testosterooni. - Östrogeenide ja gestageenide süntees ja füsioloogiline roll. Östrogeene sünteesivad munasarjad ja platsenta. Väikses koguses ka testised ja andrenaalkorteks. Sünteesitakse kolesteroolist. Östrogeen käitub kooskõlas progestrerooniga ja indutseerib progesterooni retseptorite teket emakas, vagiinas, eesmises hüpofüüsi sagaras ja hüpotaalamuses.
olulised ema-loote piiril. HLA-G on oluline loote kaitsmisel ema natural-killer rakkude eest, mida on palju trofoblasti tungivates rakkudes. HLA-E aitavad lootel vältida ema immuunsüsteemi järelvalvet, tõenäoliselt interakteerub NK-rakkude inhibitoorsete retseptoritega. Ehk HLA-E molekulid kaitsevad samuti loodet ema immuunvastuse eest normaalse raseduse käigus. Triin Laisk-Podar 1 Milline on munasarjade funktsioon? Millised munasarja struktuurid on funktsiooni täitmisel olulised? Munasarjadel on endokriinne funktsioon – hormoonide süntees (östrogeenid, testosteroon, progesteroon), peptiidhormoonide süntees ja seal toimub follikulogenees. Munasarjafolliikulite sõmerkihi rakkudes ja kollaskehas komplekteeritakse naissuguhormoone ja kollaskehahormoone. Follikulogenees lõppeb küpse munaraku ovuleerumisega munasarjast. 2 Mis on follikulogenees
endomeetrium (limaskest). Seal on pikad emakasarved ja lühike keha, ruminantidel on lühike keha, hobustel on suur keha ja lühikesed emakasarved. * emakakael – sperma liikumine * tupp ja häbe – välised suguorganid, seks Isaste suguorganid: * munand (2)- spermide moodustumine * munandimanus (2) – spermide hoiustamine * seemneväädis kulgev seemnejuha (2) - sperma kulgemise tee * kusiti (1) - sperma väljutamine Lisasugunäärmed (eesnääre e. prostata (1); kusitisibula näärmed (2); seemnepõiekesed e. põisiknäärmed (2) - sperma koostis) * peenis (1) - seks * eesnahk (1)- peenise kaite * munandikott (1) – munandeid hoiustatakse seal, sest seal on 4-6 kraadi madalam, kui kehatemperatuur (kõrge temperatuur vähendab spermide funktsionaalsust – vähendab võimet viljastada). 2. Gonaadi arenemine lootel ja soo determinatsioon: geneetiline ja hormonaalne regulatsioon. Sugunääre ehk gonaad on paljudel loomadel (sealhulgas inimesel) elund, mis toodab sugurakke ehk
1940. a. avastati inimkehas kannabinoidretseptorid. Sellega reageerivad N- arahhidonoületanoolamiin ehk anandamiid jt. Retinoidhormoonid · A1 derivaat Hormoonid metabolism regulaatorid (toime järgi klassifitseerimine) · Hüpofüüsi ja teiste endokriinnäärmete talitluse reguleerimine (liberiinid, statiinid, ACTH, TSH, jt.) · Kasvu ja üldarengu reguleerimine (STH, kilpnäärme hormoonid, androgeensed hormoonid) · Sugulise arengu ja menstruaaltsükli regulatsioon (androgeenid, progestiinid, östrogeenid, platsenta hormoonid, jt) · Süsivesikute metabolism: veresuhkru taseme regulatsioon (insuliin, glükagoon, adrenaliin, glükokortikoidid) · Lipiidide metabolism (adrenaliin, glükagoon, glükokortikoidid, insuliin) (adrenaliin, glükagoon, glükokortikoidid, insuliin) · Aminohapete metabolism (glükokortikoidid, androgeensed hormoonid, insuliin, kilpnäärme hormoonid)
Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4. Klimakteeriline iga e. üleminekuiga 5. Menopaus: viimane ovaariumide poolt kontrollitud verejooks, tavaliselt 50.-52.a. 6. Vanadusperiood e. seenium: alates 60.a. Vastsündinuperiood: see on naise eluperioodidest kõige lühem ning ainuke, kus lapse organismi füsioloogiliste protsesside põhjustajaks on eksogeensed (organismivälised) soospetsiifilised hormoonid, mis on saadud emalt transplatsentaarselt
Sisesekretsioon. Sisesekretsiooninäärmed ehk endokriinnäärmed. Endokriinnäärmetel puudub sekreedi viimajuha ja nad eritavad sekreeti neist läbivoolavatesse veresoontesse. Endokrin. näärmed toodavad hormoone, mis kanduvad vere, lümfi, seljaaju vedeliku vahedusel laiali kogu organismis. Kuna hormoonid lõhustuvad kiiresti, peavad näärmed koguaeg töötama. Näärmete üle- ja alatalitlus põhjustavad organismis tugevaid häireid. Sisesekretsiooni näärmed on omavahel tihedas seoses. - Glandula Nääre. KILPNÄÄRE ehk TÜREOID NÄÄRE. Paikneb kaelapiirkonnas, kilpkõhrel. Kilpnääret läbib tunnis ligi 5liitrit verd. Kilpnäärmesse koguneb vee ja toiduga organismi tulnud jood ( I ) Jood ühineb näärmed aminohapetega ja moodustab hormoonid TÜROKSIIN ja TRIJOODTÜRONIIN ( need mõjutavad organismi kasvu ja arenemist, ainevahetuse aktiivsust, NS. erutuvust, oksüdatsiooniprotsesside aktiivsust( kehatemp. hoidmine )
Menstruatsioonitsükkel Muutused naise organismis, toimuvad hüpotalamuses, hüpofüüsis, sugunäärmetes, emakas, tupe limaskestas. Faasid: 1. Follikulaarfaas 2. Kollakehafaas Ovulatsioon küpse munaraku väljumine folliikulist Emaka limaskesta muutuste 3 faasi: 1) Deskvamatsioonifaas limaskesta irdumisfaas (1-5 (7)) 2) Proliferatsioonifaas 6-14, emaka limaskest pakseneb 3) Sekretsioonifaas 15-28, limaskest pakseneb veelgi Tsükli kestvus võib olla 3-5 nädalat. Tsükli kõikumine +- 3 päeva (füsioloogiline). Stabiilne on kollakeha faas (2 nädalat) Ovulatsiooni täpselt ette näha ei saa, saab prognoosida tõenäosuse põhjal. Üleminekuperioodil ebaregulaarne anovulatsiooniperiood? Uue tsükli algatajaks hüpotalamuse gonadoliberiinide mõjul toimuv FSH tootmine adenohüpofüüsist. FSH mõjul uus folliikel küpseb, ühtlasi toodab ka östradiooli. Östradiooli tase suureneb, saavutad
kehakaalu tõusu. Kuid siin on kaks absoluutselt erinevat põhjust, millised tegurid viivad kiirema või aeglasema kehakaalu tõusuni. Kiired kehakaalu muutused saavad toimuda vedeliku ja soolade peetuse näol; mõne lisakiloga võib kaasneda ebameeldiv enesetunne, mida põhjustavad puhitus, jäsemete paistetus, rindade hellus ja raskekaalulisuse tunne. Valed toitumisharjumused ja ebapiisav füüsiline aktiivsus põhjustavad aeglase kaalu suurenemise, mille tulemusena koguneb rasv - toiduga manustatud kalorite hulk - ületab märkimisväärselt põletatud kalorite hulga. Kehakaal ja enesetunne kõiguvad teataval määral kogu menstruaaltsükli vältel, ka siis, kui ei kasutata hormoonidel põhinevat kontratseptsiooni. See on normaalne tsükli teises pooles, mida kutsutakse premenstruaalseks sündroomiks. Aastatega intensiivistuvad PMS-le omased ebameeldivad aistingud see kehtib peaaegu kõigi naiste puhul.
Sisesekretsioon Sisesekretsiooni näärmed- saadavad oma produkti verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed näärmed- saadava oma produkti keha pinnale- higi ja rasunäärmed, ka keha õõntesse- suhu, makku, soolde. Sisesekretoorsed näärmed jagunevad: · Klassikaline- kuuluvad need näärmed, mis on hästi tuntud sajandeid, aastakümneid; neile ühiseks iseloomulikuks tunnuseks on see, et nad koosnevad suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest. Kuuluvad: Ajuripats ehk hüpofüüs, käbinääre, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harknääre, neerupealised, sugunäärmed, pankreas. Nendest sugunäärmed ja pankreas on seganäärmed- neil on nii välis kui sisesekretoosed osad.
Teismeline püüab lihtsalt määratleda oma olemust ja tavaliselt nõuab see vanematest erinemist. Enamik teismelisi saab täiskasvanuks, ilma et paneks maja põlema, hakkaks kanepit suitsetama või saaks teismeliseeas lapse. Ameerika statistika näitab, et 70% lastest muutub üsnagi oma vanemate sarnaseks. Selleks on vaja lihtsalt aega, head huumorimeelt, sallivust, püsivust ja armastust. Füüsilised muutused murdeeas(tüdrukud) Murdeiga toob muutused Murdeiga ehk puberteet on periood, mis lahutab lapsepõlve täiskasvanueast. Just selles vanuses saab lapsest täiskasvanu. Sel ajal avastab inimene enda jaoks seksuaalsuse. Kehaga toimuv tekitab arusaamatust ja segadust, aga ka uhkust ja rahulolu endaga, soovi ise otsustada. Murdeeas muutuvad nii keha, tunded kui ka suhted. Keha hakkab inimest vaikselt ette valmistama selleks, et temast saab tulevikus lapsevanem. Murdeeas on kombeks tunda muret oma välimuse ja
Sisesekretsioon Sisesekretsiooni näärmed- saadavad oma produkti verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed näärmed- saadava oma produkti keha pinnale- higi ja rasunäärmed, ka keha õõntesse- suhu, makku, soolde. Sisesekretoorsed näärmed jagunevad: · Klassikaline- kuuluvad need näärmed, mis on hästi tuntud sajandeid, aasta kümneid; neile ühiseks iseloomulikuks tunnuseks on, et koosnevad suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest. Kuuluvad: Ajuripats ehk hüpofüüs, käbinääre, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harknääre, neerupealised, sugunäärmed, pankreas. Nendest sugunäärmed ja pankreas on seganäärmed, sest neil on nii välis kui sisesekretoosed osad. (pankreas: välis-
STH (somatotroopne hormoon) Hüpofüüs (eessagar) Stimuleerib valgusünteesi rakkudes ja organismi kasvu. somatotropiin e. Kasvuhormoon == Naistel stimuleerib koos LHga munaraku arengut munasarja folliikulis ja FSH (folliikuleid stimuleeriv hormoon) e. Hüpofüüs (eesssagar) östrogeeni sekretsiooni folliikulitest menstruaaltsükli alguses. Meestel Follikulotropiin == stimuleerib seemnerakkude moodustumist. LH (luteiniseeriv hormoon). Nim. ka Stimuleerib ovulatsiooni, kollakeha moodustumist ning östrogeeni ja luteotropiiniks (naistel) või ICSH progesterooni sekretsiooni selles. Koos östrogeeni ja progesterooniga
Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Munarakud Suuremõõtmelised, toitaineterikkad. Kaetud kestadega, liikumisvõimetud. Munarakkude areng sõltub vanusest, 45. 55. eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab. Ovogenees Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Munaraku eellased on ovogoonid. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukuvad. Tsükliline küpsemine. Viljastumine ja rasedusest hoidumine Ontogeneees - Organismi individuaalne areng. Ontogeneesi 3 etappi: 1
X. SISESEKRETSIOON 1. Sisesekretoorsete näärmete üldiseloomustus. Hormoonide transpordi viisid efektoriteni ja toimemehhanism efektorrakkudele. Näärme hüpo- ja hüperfunktsioon. Sisesekretsiooni näärmed on need näärmed, mis on produkti ehk hormooni saadavad kas verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed e eksokriinnsed näärmed aga saadavad oma produkti keha pinnale ja keha õõnde (seedenäärmetele suhu, makku, soolde). Sisesekretoorsed näärmed jaotatakse kahte suurde rühma: 1. KLASSIKALISED SISESEKRETOORSED NÄÄRMED nende hulka kuuluvad suhteliselt hästi uuritud näärmed, mis koosnevad kompaktselt suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest (ühes näärmes mitu ühesugust näärmerakku). Need sisesekretoorsed näärmed on: AJURIPATS (HÜPOFÜÜS), KÄBINÄÄRE, KILPNÄÄRE, KÕRVALKILPNÄÄRMED, HARKNÄÄRE, NEERUPEALISED, KÕHUNÄÄRE, SUGUNÄÄRMED . Nendest on kõhunääre ja sugunäärmed seganäärmed (st
Maksarakkude kahjustuse viirushepatiidi korral põhjustavad nii viiruse elutegevus kui ka inimese enda immuunsüsteemi rakud, mis püüavad raku sisse viiruseni jõuda, et sissetungijaga võitlusse asuda, kuid purustavad seeläbi rakuümbrise ja rakk hävib. 10. Sisesekretoorsete näärmete üldiseloomustus. Hormoonide transpordi viisid efektoriteni ja toimemehhanism efektorrakkudele. Näärme hüpo- ja hüperfunktsioon. Sisesekretsiooni näärmed on need näärmed, mis on produkti ehk hormooni saadavad kas verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed e eksokriinnsed näärmed aga saadavad oma produkti keha pinnale ja keha õõnde (seedenäärmetele suhu, makku, soolde). Sisesekretoorsed näärmed jaotatakse kahte suurde rühma: 1. KLASSIKALISED SISESEKRETOORSED NÄÄRMED nende hulka kuuluvad suhteliselt hästi uuritud näärmed, mis koosnevad kompaktselt suurest hulgast ühesugustest
Ajuripats ja tema hormoonid Referaat SISUKORD 1. Ajuripats ehk Hüpofüüs 3 lk. 2. Hüpofüüsi eessagara hormoonid 3 lk. 3. Hüpofüüsi tagasagara hormoonid 5 lk. 4. Hüpofüüsi haigused 6 lk. 2 1. AJURIPATS ehk HÜPOFÜÜS Ajuripatsi ehk hüpofüüsi ladina keelne nimetus on hypophysis. Hüpofüüs asetseb ajukolju alusel kiilluus nn. türgi sadula augus, olles paigutatud otsekui luust moodustunud kapslisse. Lehtri kaudu on ta ühenduses vaheaju alumise osa hüpotalamusega. Hüpofüüs on küll väike (läbimõõt ca 1 cm, kaal 0.5-1.0 g), kuid äärmiselt oluline endokriinnääre, mis kontrollib enamuse ülejäänud sisenõrenäärmete talitlust. Hüpofüüsis eristatakse ees-, kesk- ja tagasagarat, mis erinevad üksteisest nii morfoloogilises kui ka funktsionaalses mõttes. Hüpofüüsi eessagar ehk adenohüpofüüs kujutab endast hormoone produtseerivate rakkude kogumit, millel on rikkalik ve
lõppemine: kihi arengut -mens lõppeb -soodustavad loote pesastumist -muutused -nende mõjul taastub emaka limaskest (üleminek mitmete sekretsioonifaasi) sisenõrenäär- -mõjutavad naiseliku psüühika kujunemist ja käitumist mete talitluses -muutub AV PROGESTEROON -seda produtseerib kollaskeha, vähesel määral ka platsenta (tüsenemine) kollakeha hormoon -rasedushormoon, mis valmistab emaka limaskesta ette loote KLIIMAKS (luteiin) pesastumiseks, kindlustab raseduse normaalse kulu -viib rinnanäärmed sekretsioonini -kõrvaldab ovulatsiooni tekke raseduse ajal
Anatoomia ja füsioloogia - SISESEKRETSIOON Sisesekretsiooninäärmed on need näärmed, mis oma hormooni saadavad verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed ehk eksokriinsed näärmed saadavad oma produkti keha pinnale ja kehaõõnde. Sisesekretoorsed näärmed jaotatakse kahte rühma: 1) klassikalised sisesekretoorsed näärmed - suhteliselt hästi uuritud näärmed, mis koosnevad suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest. · ajuripats ehk hüpofüüs · käbinääre · kilpnääre · kõrvalkilpnääre · harknääre · neerupealised · kõhunääre · sugunääre Nendest on kõhunääre ja sugunäärmed seganäärmed - on nii sise- kui välissekretoorsed näärmed. Kõhunääre toodab insuliini, glükagooni ja pankrease polülipiide.
Sisenõrenääre Klass Hormoon Toime organismile Hüpofüüsi -mitte- eessagar glando- troopsed Kasvuhormoon -Kasvuhormooni sekretsioon on hüpotalamuse kontrolli all: 1) kasvuhormooni riliisihormoon 2) kasvuhormooni inhibiitorhormoon -Glükoosi madal kontsentratsioon veres stimuleerib kasvuhormooni vabanemist verre, glükoosi kõrge tase aga pidurdab seda - Kasvuhormooni vabanemine verre on puhanguline: 1) Lapseeas 3-4päevased
adenohüpofüüsi puudulikkus idiopaatiline stress psühhofarmakonid Sheehani sündroom - sünnitusjärgselt verejooksu tõttu hüpofüüsi nekroos. Tulemuseks - hypogonadotroopne hypogonadism (esimene tunnus - menstruatsioon ei hakka peale sünnitust ja peale laktatsiooni lõppemist). Hüperprolaktineemia Hüperandrogeneemia Tservikaalne faktor (7-10%) cervical mucus epiteeliumi destruktsioon (keemiline, elektriline või kirurgiline) infektsioon hormonaalne (hüpoöstrogeenne)
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni tund peale seemnepurset.
Teda ennast toodetakse hüpotalamuses. Ajuripatsist vabaneb FSH. FSH paneb kasvama ovariaalfolliikulid, millest enim östrogeeni tootvad jõuavad küpsemiseni. Lõpuks jääb alles 1 küps folliikul, milles on munarakk. Samal ajal FSH-d siduvad folliikulid produtseerivad LH-retseptoreid, mille sidumine põhjustab östrogeeni sünteesi. Östrogeen pidurdab FSH produktsiooni ajuripatsis. LH liigub ajuripatsist munasarja ja põhjustab seal ovulatsiooni. Kollaskeha toodab progrestrooni kollageenist. Progresteroon tekitab emakaseinale veresooni juurde ja inhibeerib LH-id. Meioos kestab II metafaasini, siis võib toimuda viljastumine. Kui viljastumist ei toimu, siis munarakk degenereerub hCG mõjul ja hormoonide tase viiakse alla. Kui viljastumine toimub, siis hoitakse steroidhormoonide taset kollaskehas kõrgel. 3. Viljastumine Kehaväline viljastumine (merisiilik). Spermi atraktsioon, munaraku kestade läbimine,
Hormoonide toimel kasvavad naistel rinnad mis on piimanäärmed. Puusad muutuvad laiemaks ja naha alla koguneb rasvakiht mis annab kehale naiseliku kuju. Suguküpsel naisel valmib ja vabaneb munarakk iga 3-4 nädala järel. Munaraku vabanemist munasarjast nim ovulatsiooniks. Vabanev munarakk väljub munasarjast ja satub kõhuõõnde. Sealt püütakse munarakk munajuhasse, mille üks ots on lehtrikujuliselt laienenud. Mõlemad munajuhad suubuvad emakasse. Menstruaaltsükli pikkus on enamast 28 päeva. Esimene menst algab tüdrukutel tavaliselt 11-14 aastaselt. Korrapäraseks muutub see alles paari kuu või aasta jooksul. Üle 45-50 aastastel naistel munasarjade talitlus muutub, siis hiljem lakkab täielikult. Viljastumine: Viljastumisel on oluline permide arv. Kuna tupp on nendele ebasoodne siis suur osa neist hukkub. Teekonnal tupest munarakuni nad konkureerivad omavahel. Viljastumine toimub munajuha laienenud osas
Hormoonide toimel kasvavad naistel rinnad mis on piimanäärmed. Puusad muutuvad laiemaks ja naha alla koguneb rasvakiht mis annab kehale naiseliku kuju. Suguküpsel naisel valmib ja vabaneb munarakk iga 3-4 nädala järel. Munaraku vabanemist munasarjast nim ovulatsiooniks. Vabanev munarakk väljub munasarjast ja satub kõhuõõnde. Sealt püütakse munarakk munajuhasse, mille üks ots on lehtrikujuliselt laienenud. Mõlemad munajuhad suubuvad emakasse. Menstruaaltsükli pikkus on enamast 28 päeva. Esimene menst algab tüdrukutel tavaliselt 11-14 aastaselt. Korrapäraseks muutub see alles paari kuu või aasta jooksul. Üle 45-50 aastastel naistel munasarjade talitlus muutub, siis hiljem lakkab täielikult. Viljastumine: Viljastumisel on oluline permide arv. Kuna tupp on nendele ebasoodne siis suur osa neist hukkub. Teekonnal tupest munarakuni nad konkureerivad omavahel. Viljastumine toimub munajuha laienenud osas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
