Murdeiga (0)

SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Kasv ja keha muutumine.............................................................................................................2 Murdeiga ja hormoonid...............................................................................................................3 Tüdrukud.....................................................................................................................................4 Poisid...........................................................................................................................................5 Seksuaalne areng.........................................................................................................................6 Erinevaid arenguteooriad............................................................................................................7 Freudi teooria..........................................................................................................................7
Eriksoni teooria.......................................................................................................................7
Piaget’i teooria........................................................................................................................8 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 Allikad.........................................................................................................................................9


SISSEJUHATUS Murdeiga nimetatakse puberteediks ehk puberteedieaks, inimese üks elukaare intensiivsema kehalise arengu perioode, mille ajal saavutatakse suguküpsus, jäädes lapseea ja täiskasvanu-ea perioodi   vahele   (Haridussõnastik,   n.dbutt).   Füsioloogilise   puberteedi   algus   on   enamjaolt samal   ajal,   selle   perioodi   lõpuks   võib   pidada   kõigi   sugutunnuste   väljakujunemist,   samas mõningatel   käsitlustel   esimese   seksuaalvahekorraga,   abiellumisega   või   regulaarse seksuaaleluga.   Murdeeas   toimub   inimese   kehas   palju   muutusi,   nii   väliselt   kui   sisemiselt. Lapsest kujuneb välja täiskasvanu. Mõttemaailm täieneb  erinevate aspektidega  ja kujuneb välja indentiteet.  KASV JA KEHA MUUTUMINE Murdeeas kahekordistub kasvuhormooni tootmine järjest enam suuremas koguses toodetavate suguhormoonide mõjul. See käivitab eeskätt toruluude kasvu kätes ja jalgades, mis on aluseks murdeeas   toimuvale   kasvuspurdile.   Alguses   kiireneb   käe-   ja   jalalabade   kasv,   seejärel hakkavad kasvama keha ja jäsemete ülejäänud osad. Sellel perioodil võib kaasneda aegajalt jalgade ja käte valu, kuna kasv võib olla väga kiire. (Eesti Seksuaaltervise Liit, 2020) Sel   perioodil   läbitakse   kasvuperiood,   mis   mõjutab   tundeid,   välimust   ja   mõtlemist. Muututakse   lapsest   suguküpseks   täiskasvanud   inimeseks,   sellepärast   nii   vaimsed   kui kehalised   tunded   võivad   kõikuda   ühest   äärmusest   teise.   Murdeeas   hakkavad   kasvama   ja arenema välised ja sisemised suguorganid. Kehakuju muutub, algab karvade kasv seal, kus neid varem polnud. (Lewellen, 1999) Iga inimese pikkus sõltub pärilikkusest ehk siis sellest, et millise pikkuse ja kehakuju on ta vanematelt pärinud. Üldiselt algab tüdrukute kasv varem  ja lõppeb varem, kui poistel, siis tihtipeale on tüdrukud omavanustest poistest pikemad. Tüdrukute kiire kasv algab kasvu- ja suguhormoonide koostoimel koos rindade arenguga umbes 10–11- aastaselt ning jõuab lõppfaasi enne menstruatsioonide algust, kuid peale esimese menstruatsiooni algamist võib lisanduda pikkust veel vaid 4–6 cm. Poiste intensiivsem kasv algab tüdrukutest 2 - 3 aastat hiljem, siiski üldjuhul kasvavad nad tüdrukutest pikemaks, kuid ka siin võib loomulikult olla erandeid. Tüdrukuid  on oma pikkuse enamjaolt  täis  kasvanud 16–17 -aastaselt,  sellal  kui poisid veel jätkavad kasvamist. (Eesti Seksuaaltervise Liit, 2020) 2


Naiste   ja   meeste   keskmise   pikkuse   erinevus   on   umbes   13   cm   ning   see   võib   olla mõjutatud kahest aspektist, esiteks, et poiste kasv algab 2 aastat hiljem, kui tüdrukutel ja teiseks, et poisid kasvavad 2cm murdeea perioodil rohkem kui tüdrukud. (Part, 2007) Lisaks kasvule ja karvkasvule muutub keha veelgi nähtavalt - nimelt kehakoostise (lihas, rasvkude) muutused. Tüdrukutel koguneb rasv rohkem rindade ja puusade piirkonda ning poistel näiteks kasvab kehamass lihaste arvelt, ka õlad muutuvad enamusel laiemaks. Need muutused sõltuvad mõneti pärilikust soodumusest, aga ka eluviisist ehk siis toitumisest ja liikumisharjumustest. (Eesti Seksuaaltervise Liit, 2020) Kõik   need   puberteedi   ja   keha   füüsilised   muutused   on   omavahel   seotud,   kuna   sel perioodil toimub muutus hüpotalamuse „seades“ või tundlikkuses, mille tulemusena ajuripats töötab rohkem ja suguhormoonide tase tõuseb. Suguhormoonide suurenemisel toimuvadki eespool nimetatud muutused kehas ja kehakujus. (Härginen, 2008) MURDEIGA JA HORMOONID Mis on hormoon? Hormoonid on kemikaalid, neid toodab keha ja need saadavad rakkudele korraldusi.   Iga   hormoon   mõjutab   teatuid   konkreetseid   rakke,   mis   sisaldavad   just   sellele hormoonile sobivat retseptorit. ( Winston, 2017) Suured hormonaalsed muutused jätkuvad teismelise eas kuni need on stabiliseerunud täiskasvanute küpsuse tasemeni. Kuidas hormoonide äkiline tõus vallandub noorukieas, ei ole veel   täielikult  arusaadav.   Arvatakse,   et   see   on   osaliselt   tingitud   jätkuvast neuronaalsest arengust   teismeliste   arengu   ajal.  Selle   hormonaalse   tsükli   algus   toob   kaasa järjestikused füüsilised ja füsioloogilised muutused, mis ilmnevad  puberteediea kasvu ajal. ( Chatterjee, 2011)  Mis   siis   ikkagi   käivitab   murdeea?   Hüpofüüsi   eessagaras   toimub   luteiniseeriva hormooni (LH) ebaregulaarne eritumine une ajal, kuskil üks kuni kolm aastat enne murdeea muutuste   avaldumist.   See   koos   folliikuleid   ergutava   hormooniga   (FSH)   käivitab suguhormoonide   (naistel   östrogeen   ja   meestel   testosteroon)   tootmise   suguelundites. Tüdrukutel on suguhormoonide toimega seotud suguelundite ja rindade areng, menstruatsioon ja   munarakkude   küpsemine   (follikulogenees).   Poistel   jällegi   munandite   kasv   ja seemnerakkude küpsemine (spermatogenees). Et suguelundid saaksid arenema hakata, hakkab 3


androgeenide tootmine neerupealistes. Sõltumata suguhormoonidest tekib nii tüdrukutel kui poistel nüüd karvakasv ja varajase puberteedi tunnusena ka osadel akne. (Part, 2007)  Testosteroon tekitab seksuaalset iha, mis koos ajuripatsi kasvuhormooniga mõjutab poistel lihasmassi arengut ja pikkuskasvu. Kuigi tüdrukute arengu käivitajaks on nii nais- kui meessuguhormoonid,   siiski   leidub   ka   mehe   kehas   naissuguhormoone,   mis   on   vajalikud luustiku arenguks. (Eesti Seksuaaltervise Liit, 2020) Mõned   uurimused   väidavad,   et   näiteks   mõjutab   hormoonide   tase   agressiooni   ja tujukust,   kuid   see   toime   on   komplitseeritud   vastastikmõjus   samaaegselt   toimuvate kognitiivsete ja enesehindamise muutustega. Ettevaatlikult järeldatakse, et kuidas hormoonid mõjutavad emotsioone ja käitumisviise ning kuidas on nad neist mõjutatud, neid paljusid viise me oleme alles hakanud mõistma. (Härginen, 2008) TÜDRUKUD Murdeeas toimub tüdrukute kehas ja kehapildis palju muutusi, näiteks rindade ja karvade kasv, menstruatsioon ja voolus ning muutuvad kehaproportsioonid. Need muutused on üsna kiired   ja   harjumine   nendega   üksjagu   keeruline.   Toimetulek   lähenevas   ajas   sõltub   sellest, milline hoiak inimesel endal on enda suhtes, kas võetakse muutusi vastu hirmuga või pigem ei kardeta   enda   keha   tundma   õppimast.   Tänapäeval   nö   kummardatakse   „ideaalkeha“,   mida tegelikult   pole   olemas,   iga   keha   on   erinev   ning   seda   teades   võiks   oma   kehaga   „sõbraks saada“.  Tüdrukutel peetakse murdeea esimeseks alguse tunnuseks rindade kasvu, mis toimub keskmiselt   11-aastaselt   –   rind   hakkab   kasvama,   nibud   muutuvad   tumedamaks,   nibuväli kumerdub väljapoole ja arenevad piimanäärmed. Tihti on sel rindade kasvamise ajal üks rind teisest   suurem.   Peale   rindade   kasvu   algab   häbemekarvade   ja   kaenlaaluste   karvade   kasv. Tüdrukute kasvuspurt algab poiste omast varem, kuskil kaks aastat varem, keskmiselt 12 – aastaselt. Käte ja jalgade kasv võib olla kiirem kui ülejäänud keha kasv. Naistele omased kehavormid   loob   rasvkoe   kogunemine   puusadele,   rindadesse,   kõhule   ja   reitele. Häbememokkade, tupe ja emaka kasv ja areng toimub ning algab suguhormoonide eritumine ja   ovulatsioon.   Keskmiselt   13-aastaselt   võib   tekkida   akne.   Tupest   hakkab   erituma valgevoolust ( emakakaela näärmete toodetav limane eritis ja tupe limaskesta sekreet), see kaitseb   ja   niisutab   tuppe   ja   säilitab   selle   loomulikku   keskkonda.   Valgevooluse   eritumine hakkab toimuma kuskil kuus kuud kuni aasta enne esimest menstruatsiooni. (Part, 2007) 4


Menstruatsioon   ehk   ladina   keeles  menarche  tuleneb   sõnast  mensis,  mis   tähendab „kuu“   ladina   keeles.   Seega   ei   piirdu   menstruatsioon   vaid   veritsevate   päevadega,   vaid tegelikult on see ka aeg, mis eelneb päevadele. Päevi, millal toimub vereeritus, nimetatakse ka perioodiks. Öeldakse, et periood peaks olema iga kuu, kuid kõigi puhul see ei kehti, kuna peale menstruatsiooni algamist võib selle tsükli muutumiseks minna aega minna. (Lewellen, 1999) Tsükkel võib korrapäraseks kujuneda alles aasta pärast või täielikult funktsioneerivaks kuni 8 aastat (Part, 2007). Periood võib korduda iga 21 - 28 päeva tagant, mõningatel ka harvem, isegi lausa 45 päeva järel. Mõnikord võib üldse kuu vahele jääda, seda võib juhtuda menstruatsiooni algus aastatel, kui kõik on alles uus ja välja kujunemas. (Lewellen, 1999) Lisaks eelpool nimetatud muutustele muutuvad ka osadel juuksed rasvaseks, tekivad vistrikud, puusad laienevad (valmistavad naist ette sünnituse jaoks tulevikus), higi tootmine suureneb ja luustik muutub raskemaks ning lisanduvad rasvkoed kergitavad kaalu. (Winston, 2017) POISID Poisid   küpsevad   murdeeas   nii   füüsiliselt   kui   seksuaalselt,   saavutamaks   nii   võime   saada järglasi   (Winston,   2017).   Muutusi   tekitab   munandites   toodetav   meessuguhormoon   ehk testosteroon. Murdeea muutuste algus ja kestus on igal poisil erinev. Mõni muutustest (nt habeme kasv) avaldub osadel alles kahekümnendates eluaastates ning   kehalist küpsemist soodustavaid   tegureid   on   mitmeid,   näiteks   kehaline   aktiivsus,   tasakaalustatud   toitumine, piisav ööpäevane uni, mittesuitsetamine ja uimastite vältimine. (Eesti Seksuaaltervise Liit, 2020) Poiste murdeea esmaseks murranguks on peenise ja munandite kasv, mis algab kuskil 12 aasta vanuselt, millele järgneb häbemekarvade kasv. Peale seda kaenlaaluste karvade kasv ja karvakasv näole kuskil 15- 16 aastaselt. Puberteedi perioodil võib   umbes 50% poistest kogeda   mõningast   ajutist   rinnanibude   hellust   või   rinnanäärme   koe   mahu   tõusu   ehk günekomastiat, see möödub iseeneslikult mõne aasta jooksul. Keskmiselt 14 aasta vanuses hakkab poistel kasvuspurt, siis muutub nende kehakuju suureneva lihasmassi arvelt. 13 – 14 aastaselt toimub häälepaelte, kõrilihaste – ja kõhrede kasvust tingituna häälemurre, umbes samas vanuses võib ka tekkinda akne. Munandid hakkavad tootma seemnerakke ja kogetakse esimest   korda   seemnepurset   ehk   ejakulatsiooni,   see  leiab   aset   aasta   pärast   peenise   kasvu 5


algust, üldiselt 12. ja 15. eluaasta vahel. Seemnepursked ja erektsioonid ilmnevad tahtmatult ja see on normaalse arengu tunnus. Öösel magamise ajal toimuvat seemnepurset nimetatakse pollutsiooniks ehk rahvakeeli „märjaks unenäoks“.  (Part, 2007)  Suurenenud   testosteroonitase   muudab   poisid   tugevamaks,   kuna   lihased   ja   luud arenevad   tänu   testosteroonile,   kuid   see   hormoon   võib   häirida   ka   unerütmi   ja   mõjutada meeleolu. Samuti tõuseb higi tootmine. Kuna poiste kasvuspurt algab hiljem tüdrukute omast ja on kiirem, siis muudab see neid kohmakamaks. (Winston, 2017) SEKSUAALNE ARENG Teisme-eas   õppides   oma   keha   tundma   ja   seda   avastades,   jõuavad   teismelised eneserahuldamiseni, mis on ka sel perioodil ilmselt enim levinum seksuaaltegevus. Tekib nii teiste kui enda seksuaalsusest suurem teadlikus ja mil viisidel on seda võimalik väljendada. Kuigi seksuaalsusega seotud teemade vastu on huvi suur, ei julgeta selle kohta küsida ja uurida ning üritatakse jätta mulje, et kõike teatakse. Mida enam kogemusi lisandub, seda rohkem   mõistetakse   tervete   ja   ebatervete   inimsuhete   erinevusi,   paranevad läbirääkimisoskused, kaasa arvatud oskuslikus   rääkida seksuaalsusest. Armunute vahelised esimesed suudlused ja tähelepanuavaldused, tundeväljendused viivad üksteise vastastikuste hellitusteni, mis lõpuks ka soovini kogeda seksi. On olukordi, kui selline protsess areneb kiiresti,   kui   üldjuhul   läheb   aastaid   seksuaalkogemuste   lisandumiseks,   kuna   inimeste individuaalsed   erinevused   on   erinevad.   Ajapikku   osatakse   luua   rahuldust   pakkuvaid   lähi suhteid. Mõjutatuna keskkonnas toimivatest meessoo ja naissoo rollimudelitest, kujuneb välja sooline identiteet. Hakatakse ennast sügavamati tunnetama kas mehe või naisena. Raskusi võib   tekitada   oma   tunnete   arusaamisest   ja   soovide   ebakindlat   väljendamist   stereotüüpide ettekujutus soorollidest, mida peetakse seksuaalse riskikäitumise üheks suurimaks põhjuseks. (Part, 2007) Seksuaalsust mõjutavaid asju on palju, näiteks ühed tuntumad nendest on sotsiaalsed oskused, kultuur, haridus, uskumused ja väärtused, meedia, intiimsus, kehakuvand ja seadused. Samuti on   seksuaalsuse   oluline   asi   seksuaalorientatsioon,   mis   viitab   sellele   sugupoolele,   kellega eelistatakse olla romantilises suhtes. Orientatsioone on kuus: hetero, gei, biseksuaal, aseksuaal (ei huvitu üldse seksuaalsest kontaktist), aromantiline (ei huvitu tunnetega suhtest, küll aga seksuaalsest)   ja   queer   (kirjeldab   väga   laia   seksuaalorientatsioonide   spektrit   väljaspool heteroseksuaalsust). (Winston, 2017) Kui varasemalt ei räägitud nendest orientatsioonidest ja 6


kuna need olid ühiskonna poolt taunitud, siis tänapäeval on see aktsepteeritavam ja rohkemalt teadvustatud.  ERINEVAID  ARENGUTEOORIAD Freudi teooria Freudi   seisukohalt   on   teismelise   üheks   ülesandeks   identifitseerida   end   vastassooga(võib pidada universaalseks arengu tunnuseks), vastukaaluks sellele, et eelteismeline identifitseerib end   psühhoseksuaalse   arengu   perioodil   samasooliste   täiskasvanutega.   Psühhoseksuaalse identiteedi   omandamist   peetakse   tihtipeale   teisme-ea   üheks   mitmekülgseks   ülesandeks. Eakaaslastega suhete suurendamiseks kaugenetakse emotsionaalselt perekonnast. Teisme-ea ülesanneteks   on   teatud   iseseisvuse   saavutamine,   maailmavaate   omandamine,   tööalaste eesmärkide seadmine, initsiatiivi võtmine ja oma ettevõtmiste eest vastutamine. Identiteedi kujunemise   areng   sõltub   nende   probleemide   samal   ajal   lõimumisest   nii   isiklikus   kui sotsiaalses   plaanis.   Isiksused   hindavad   võrdlevalt   ennast   tulenevalt   sellest,   kuidas   nad arvavad,   et   teised   neid   hindavad   ning   olulise   eeskujuga   nende   jaoks.   Teismelistel   tuleb arvestada samaaegselt nii teiste, enda kui ühiskonna vaatepunktidega. Vaimsed nõudmised selle saavutamiseks võivad eeldada mittetegeliku tegevuse olemasolu. ( Butterworth & Harris, 2002) Eriksoni teooria Olles   Freudi   õpilane,   pakkus   ta   välja   isiksuse   identiteedi   kujunemisele   elu   jooksul modifitseeritud freudistliku lähenemise. Kujutades selle teooriaga isiku arengu läbimist läbi 8 psühhosotsiaalse etappi. Rõhutades enam sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude osale arengus, erines Erikson sedaviisi Freudist. Kui Freud uskus, et isiksus kujuneb esimese kuue eluaasta jooksul,   olles   mõjutatud   vanemate   alateadlikest   protsessidest   ja   selle   kujunemine   on pöördumatu protsess. Seevastu Erikson uskus, et isiku areng on vormitav ja kogu elu jooksul toimuv   areng,   mida   mõjutavad   perekond,   sõbrad   ja   ühiskond.   Eriksoni   teooriast   võib järeldada,   et   osa   indiviidi   identiteedi   vaatenurki   kujundab   perekonnas   lapseea   kogemuste mõjul ja teistes kultuurilistes taustades ( näiteks koolis). Kogu elu ajal toimub identiteedi 7


kujunemine ja säilitamine, seda mõjutavad vanemaks ja vanavanemaks saamine ning oluliseks teguriks peetakse ka töökogemust. ( Butterworth & Harris, 2002)  Piaget’i teooria Piaget töötas oma loodud kognitiivse arengu teooria raamistiku all kümneid aastaid. Seda teooriat hakati palju uurima alates 1970ndatest ning olnud tugevaks kriitika objektiks. Kuna ta avaldas   väga   harva,   kui   suur   on   testitavate   hulk   või   mitu   protsenti   testi   vastustest   olid positiivsed,   siis   esitati   tema   meetodi   kohta   mitmeid   vastuväiteid.   Olenemata   mõningatest puudustest avaldas siiski tema teooria suurt mõju tänapäevasetele arusaamadele kognitiivsest arengust.   Piaget   kirjeldas   teisme-ea   mõtlemist   formaalse   operatsioonilise   mõtlemisena, defineerides seda uut arengustaadiumi kui süstemaatilist viisi, kuidas laps hakkab arvestama kõigi  mõeldavate  olemasolevate   kombinatsioonidega   terve   probleemi  ulatuses   ja  arutlema oletuslike  olukordade üle. Samuti  on tema  väitel  lapsed ei ole võimelised  tegelema  kahe alaprobleemiga korraga enne 11- 12 aastaseks saamist. ( Pillesaar, 2008) KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks võib öelda, et inimese keha on teinud läbi tohutult palju muutusi, nii füüsiliselt, vaimselt   kui   sotsiaalselt.   Lapse   kehast   on   arenenud   täiskasvanud   inimese   oma,   keha proportsioonid on teinud suuri muutusi. Sirgumas on tüdruk ja poiss, keda sel perioodil välja kujunenud   sootunnused   aitavad   eristada   ka   juba   väliselt   inimese   sugu,   mis   lapseeas   oli tunduvalt keerulisem. Murdeeas omandatakse täiskasvanule sarnasem arusaam ümbritsevast, toimub   iseenda   teadvustamine   nii   sooliselt   kui   isiksuselt.   Hoolimata   erinevatest arenguteooriatest   on   siiski   mõjutavad   osad   arengus   samad,   lihtsalt   erinevatel   teooriatel erinevas vahekorras.  8


ALLIKAD Butterworth,   G.,   Harris,   M.   (2002).  Arengupsühholoogia   alused.   Tartu:   Tartu   Ülikooli Kirjastus. Chatterjee, R. A. (2011). Childhealth Explanation. Retrieved from Puberty leads to Physical and Sexual Maturation during Teens (childhealth-explanation.com) Eesti Seksuaaltervise Liit. (2020). Seksuaaltervis. Keha ja areng. Murdeiga. Loetud aadressil https://seksuaaltervis.ee/info/keha Härginen, R. (2008). Noorukiiga. Rmt. M. Blades, H. Cowie & P. K. Smith (toim.).  Laste arengu mõistmine (lk 275 – 306). Tallinn: Tallinna Ülikool.  Lewellen,   J.   (1999).  A   your   body,   yourself   book:   The   TeenBody   Book.   A   guide   to   your changing body. NTC, Contemporary Publishing Group. Part,   K.   (2007).  Õpilase   seksuaaltervis.  Tegevusjuhend   kooli   tervishoiutöötajale.   Loetud aadressil  Opilase_seksuaaltervis_tegevusjuhend_kooli_tervishoiut88tajale_2007 (tai.ee) Pillesaar, V. (2008). Kognitiivne areng: Piaget`teooria. Rmt. M. Blades, H. Cowie & P. K. Smith (toim.). Laste arengu mõistmine (lk 378 – 404). Tallinn: Tallinna Ülikool. Puberteet. (n.d.). Haridussõnastik. Loetud aadressil http://www.eki.ee/dict/haridus/index.cgi? Q=puberteet&F=M&C06=et Winston, R. (2017). Help Your Kids with Growing Up. London, England: Dorling Kindersley Limited. 9

Document Outline

• Sissejuhatus
• Kasv ja keha muutumine
• Murdeiga ja hormoonid
• Tüdrukud
• Poisid
• Seksuaalne areng
• Erinevaid arenguteooriad
  • Freudi teooria
  • Eriksoni teooria
  • Piaget’i teooria
• Kokkuvõte
• Allikad