Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Add link

Kategooria hügieen - 14 õppematerjali

Meditsiin >> Hügieen
hügieen on eeskätt keskkonnale suunatud meetmete kompleks, mille puhul peamine eesmärk on nakkushaiguste ärahoidmine.
3
odt

Hügieen

Hügieen · Hügieen (hygieia) ­ tervis - Isiklik hügieen - Tööhügieen - Spordihügieen - Ravihügieen · Hügieeninõuded om asutuses erinevad. · Hügieeninõuete eiramine võib põhjustada paljude inimeste haigestumist. Hügieeni testimine I · Test on mõeldud puhastuse efektiivsuse testimiseks ja jälgimiseks nendel objektidel, kus on võimalik valkainekahjustused. Hügieenitestid II · Üldise bakteriaalse reostuse hindamiseks. · Väljatöötatud nii tahketes kui ka vedelates ainetes leiduvate mikroobide avastamiseks. Hügieenitestid III · Mõõdab mikroobide hulka pinnal. · Testribadega. · Tulemused tabelist. · Vastus kiiresti. Kiirtestid · Testerit liigutatakse pinnal. · Tester asetatakse vedelikku. · Vedeliku värvimuutus näitab mikroobide hulka. · Värviskaala pakendil. Käte kaitse Käte haigestumist ja traumasid põhjustavad: ·...

Hügieen - Kutsekool
27 allalaadimist
32
docx

Enesekontrolliplaan ja HACCP. referaat

" referaat 2012 Enesekontrolliplaan. Enesekontroll on osa heast klienditeenindusest. Enesekontrolli abil on võimalik vähendada toidu valest käitlemisest/ säilitamisest tulenevaid kadusid ja materiaalset kahju. Enesekontrolliplaan on osa töötajate tööalasest juhendamisest ettevõttest, sest selles on lühidalt lahti kirjutatud kogu ettevõtte tegevus. Enesekontrolliplaan sisaldab järgmisi punkte: Soovi korral ettevõtte tunnustamine Ettevõtte tegevuse kirjeldus Ettevõtte asendiplaan ja ruumide plaan Käitlemisettappide kirjeldus Toidu varumine ja vastuvõtt Säilitamistingimuste kontrollim...

Hügieen - Kutsekool
524 allalaadimist
6
docx

TÖÖKESKKONNA MIKROKLIIMA

TALLINNA TEENINDUSKOOL Georg Badasjan 021PK TÖÖKESKKONNA MIKROKLIIMA Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2011 SISUKORD Georg Badasjan Referaat 1. Mikrokliima Normaalsest erinevad meteoroloogilised tingimused toiduainete töötlemisel on: 1) madal temperatuur klmtsehhis, liha, kala, ja juurvilja ettevalmistusruumides 2) liigsoojus kondiitritsehhis, kuumtsehhis, kuuma toidu jaotustsehhis soojal ajal. Soojust eraldub pliitidelt, keeduaparatuurist, kuumadelt toitudelt 3) liigniiskus pesuruumis, eraldub kuumadelt toitudelt, kateldest 4) gaasid, ebameeldivad lõhnad, toidu praadimisel ja kpsetamisel eralduv lõhn, jahutolm, suhkrutolm, ammoniaak, CO. Töökeskkonna mikrokliima kujuneb rea...

Hügieen - Kutsekool
73 allalaadimist
13
ppt

Toiduhügieen

Toiduhügieen Kuidas saab vältida toidu saastumist patogeensete organismidega? · Töötajate koolitused · Enesekontrolliplaan Mõisted · Toiduhügieen ­ vajalikud tingimused ja abinõud ohutu, tervisliku ja inimtoiduks kõlbliku toote valmistamiseks, säilitamiseks. · Toiuduturvalisus ­ piisava koguses vajalike toiduainete kättesaadavus. · Oht ­ mõjur toidus või oidu potentsiaal tekitada tervist kahjustavaid efekte. · Risk ­ ohu tõsidus; kahjuliku toime tõenäosus. Mis tähendab ,,ohutu ja tervislik toit"? · Ei põhjusta toidust pärinevaid infektsioone; · Ei sisalda jääkaineid üle piiratud normi; · On vaba haigustest, eriti looma tervishoiu seisukohalt olulisest haigustest; · On vaba ilmsest saastatusest · On vaba defektidest; mis on ebameeldivad tarbijate jaoks; · On toodetud adekvaatse hügieenilise kontrolli all. Kvaliteetne toit: · On ohutu, · On toiteainete koosluselt sõbralik, · M...

Hügieen - Kutsekool
95 allalaadimist
7
pptx

Düsenteeria

q ehk verine kõhutõbi on nakkushaigus, mis kulgeb eelkõige jämesoole limaskesta kahjustuse ja kõhunlahtisusega. q Düsenteeriat kutsuvad esile viis erinevat sigellabakterit. Eri piirkondades on ülekaalus eri bakterid. q Kõigile neile bakteritele on iseloomulik suur vastupidavus väliskeskkonnale ning äärmiselt suur infektsioossus. q Inkubatsiooniperiood on 1-7 päeva Nakatumine q Fekaal-oraalsel teel - kus inimene puutub kokku nakkusallika väljaheidetega. q Hügieeninõuete mittejärgimisel - satuvad haigusetekitajad suu kaudu organismi või kantakse nad üle toiduainetele, mida ta hiljem tarvitab. Sümptomid q Sigella jõuab suu kaudu jämesoolde ja tungib limaskestarakkudesse, kutsudes esile limaskestade turse, hüpereemia, haavandid, palaviku ja üldise halva enesetunde q Haigetel võib esineda ka kõhuvalu ning oksenda...

Hügieen - Kutsekool
16 allalaadimist
3
doc

Tungaltera

TALLINNA TEENINDUSKOOL Käroli linder 011KM Tungaltera uurimustöö Juhendaja: Heikki Eskuson Tallinn 2009 Käroli linder tungaltera Harilik tungaltera (Claviceps purpurea) on seeneliik, mis kuulub perekonda tungaltera (Claviceps) ja sugukonda tungalteralised (Clavicipitaceae).Tungalteraliste sugukonnas on Eestis 3 perekonda ja 12 liiki. Seen parasiteerib enamikul kõrrelistel, kaasa arvatud kõikidel teraviljadel. Kasvukohad : rukkipõllududel , harva nisupõldudel, peamiselt põllu servades. Kasvu soodustavad niisked ilmad. Tungaltera eristub seemnetest tumedama värvuse ja suuremate mõõtmete poolest.Terade murdepind peab olema valge või kergelt lillakas. Pruunika-kollaka murdepinnaga terad ei ole kõlbulikud. Nakatumine Tungaltera põhimassi moodustab tih...

Hügieen - Kutsekool
17 allalaadimist
3
docx

Bakterid, algloomad, seened, vetikad

BAKTERID on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised organismid, mis suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Bakterid on looduses tähtsad aineringes lagundajatena. Nad on taimedele kasulikud, varustades neid hapnikuga (näiteks mügarbakterid ). Baktereid elab mullas, vees ja õhus, kõikides elusates loomades ja taimedes ning surnud organismide jäänustes. Bakteri mikrokeskkond on organismi lähiümbrus. Bakteritele meeldib kasvada kinnitatuna tahkele pinnale, sest sinna absorbeeruvad toitained ja see soodustab bakterite kasvamist. Seal moodustub biokile: õhuke kiht, mis koosneb bakteritest. Bakterite kleepumisel tahkele pinnale osalevad piilid ning kapsel, näiteks hambakatt. Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates kuumaveeallikatest kuni arktilise pakaseni. Paljud bakterid või...

Hügieen - Kutsekool
30 allalaadimist
7
rtf

Taigna rullmismasin

TALLINNA TEENINDUSKOOL Taigna rullmismasin GEORG BADASJAN 021PK Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2011 Sissejuhatus....................................................................................................................... taigna rullimismasinaid kasutatakse tööstuses................................................................... Rheon................................................................................................................................ Rondo...

Hügieen - Kutsekool
11 allalaadimist
9
pptx

Herpes ehk ohatis

Herpes Mis on herpes? Herpese ehk ohatise tekitajaks on viirus, millel on kaks alaliiki: esimene põhjustab huuleohatist ning teine valulikke villilisi lööbeid suguelunditel ehk suguelundite ohatist. Herpesviirused on üheks levinumaks viirusnakkuseks inimeste seas kogu maailmas ning viirusesse nakatunute arv kasvab. Ülevaade Ohatis on väga sage haigus, 50. eluaastaks on viirusega nakatunud 80% inimestest. Enamus pole oma haigusest teadlikud, kuna herpes lööb sagedasti välja vaid 20 protsendil viirusekandjatel. Nakatutakse haige inimese kehavedelikega läbi vigastatud naha või limaskestade. Viirus jääb organismi kogu eluks ja kaitsevõime languse korral kutsub esile infektsiooni ägenemisi. Click to edit Master text styles Second level Third level Click to edit Master text style Fourth level Second level...

Hügieen - Kutsekool
21 allalaadimist
10
docx

Mikroobsed toidunakkused ehk infektsioonid ja toidumürgistused

TALLINNA TEENINDUSKOOL Stiina Siraki HT12-KE Mikroobsed toidunakkused ehk infektsioonid ja toidumürgistused Referaat Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Selles töös annan ülevaate Helmintoosidest ehk Usstõvedest ning Askaridoosidest ehk Solgetõvest. Helmintoosid Helmintoos on soolenugiliste ehk sooleusside tekitatud haigus. Soolenugilised on parasiidid, kes elutsevad inimese ja loomade soolestikus või organismi teistes osades (näiteks maksas, silmades). Soolenugilised eritavad kahjulikke aineid, mis verre imendudes mürgistavad järk-järgult inimese organismi. Soolenugilistesse haigestunud inimene nõrgeneb, tal areneb kehvveresus, tekivad peavalud, iiveldus, oksendamine, seedehäired. Tihti väheneb haigel isu, haige jääb kõhnemaks, nõrgemaks. Haiged väsi...

Hügieen - Kutsekool
14 allalaadimist
3
docx

Iseseisevtöö toidu pakendite ja märgistuste kohta

Iseseisevtöö toidu pakendite ja märgistuste kohta Pilleriin Tamm , Liisa Blande PK12-PE toiduaine Temperatuur(°C) aeg Praetud liha 2-6 24h Marineeritud lihalõigud 2-6 24h Mulgikapsas 2-6 18h Riisivormi roog 2-6 12h Kuumana realiseeritavad Üle63 2h alates töötlemise lõppust toidud Täidetud munad 2-6 6h Keedetud ja kooritud kartulid 2-6 18h Kuumsuitsu kala 2-6...

Hügieen - Kutsekool
6 allalaadimist
9
docx

KÄTEHÜGIEEN

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ26-1 Inna Netsai KÄTEHÜGIEEN Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Paljude patsientide surma ja kannatusi, mis on tingitud haiglainfektsioonidest, saab ennetada. 20-30% haiglainfektsioonidest peetakse ennetatavateks efektiivse kätehügieeni abil. Haiglainfektsioonid mõjutavad igal aastal sadu miljoneid patsiente üle maailma. Need infektsioonid toovad endaga kaasa mitmeid probleeme. Seetõttu pikeneb patsientide hospitaliseerimise aeg ja töövõimetus ning suurenevad kulutused diagnostikale, põetusele ja ravile. See omakorda toob täiendavat koormust tervishoiusüsteemile. Lisaks eelnevale suureneb ka surmajuhtude arv. Arenenud maades haiglainfektsioone põeb 5-15% patsientidest, arengumaades infektsioonide levik on 2- 20 korda suurem. Euroopas esineb iga aasta umbes 5...

Hügieen -
92 allalaadimist
20
docx

MENSTRUAALTSÜKLI REGULATSIOON JA PUBERTEET TÜTARLAPSEL

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ämmaemanduse õppetool Ä4 Olesja Stepanjuk MENSTRUAALTSÜKLI REGULATSIOON JA PUBERTEET TÜTARLAPSEL Kursusetöö Tallinn 2014 KOKKUVÕTE Olesja Stepanjuk (2015). Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, ämmaemanduse õppetool. ´´menstruaaltsükli regulatsioon ja puberteet tütarlapsel´´. Kursusetöö ... leheküljel, kirjandusallikad on .... Kursusetöö eesmärgiks on kirjeldada menstruaaltsükli regulatsiooni ja puberteediga kaasnevaid muutusi tütarlapse organismis. Kursuse töö on kirjanduse ülevaade. Kursusetöö kirjandusallikatena on kasutatud eesti-, inglise-, saksa- ja vene- tõenduspõhiseid artikleid ning raamatuid. UURUMISTÖÖ METOODIKA Kursusetöös kasutati kvalitatiivset uurimusmeetodit ja koostati kirjanduse ülevaade.SISSEJUHATUS Pubert...

Hügieen -
9 allalaadimist
1
odt

Isiklik puhtus

Vannitamiseks peab vesi olema umbes 37 kraadi. Kuivatada tuleks tupsutades, et nahk ei saaks viga. Näo ja suuhügieenil on kindladmeetoodid. Väikelaps peseb hamgad juba hambaharjaga, mis on pehmete harjastega. Lapseeas käiaksejuba potil. Noorukieas teab noor juba ise, mida vaja teha. 2 korda päevas pesemine, kord päevas näo pesemine, kaenlaaluste. Tüdrukutel algab menstruatsioon umbes 10 aastaselt ning neid tuleb teavitada abivahendites ja hügieenist. Suhtlemine 0-3 aastane laps naeratab, siputab, matkivad täiskasvanut, tuttava hääle suunas pea pööramine. 3-7. aastane laps küsib palju miks küsimusi, areneb loogiline mõtlemine, kooliküpsuse kujunemine, uudishimu, jäljendamine, areneb sõprus. 7-12. aastasel tulevad kasutusele keerulisemad laused, sõnavara muutub rikkamaks, oskus rääkida pikki ja keerukamaid lugusid. Magamine Teiseks elukuuks oskavad ise uinuda. Vastsündinud magab 16-17...

Hügieen -
11 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun