Kursusetöös kasutati kvalitatiivset uurimusmeetodit ja koostati kirjanduse ülevaade.SISSEJUHATUS Puberteet, see on eluperiood, kus toimuvad füsioloogilised ja psühholoogilised muutused organismis. (M. Rees 2006: 57). Sellel perioodil tüdrukutel saabub esimene menstruatsioon või menarhe. Munasarjades küpsevad munarakud ja tüdrukud võivad rasestuda. (K. Guldbrandsen jt 2014: 2058). Menarhe saabub tüdrukutel umbes 10 kuni 16 aastasena. Statistika näitab, et vanus menarche eelmisel sajandi jooksul väheneb umbes 3-4 kuuni. Näiteks, 1840 aastal menarche algas tüdrukutel umbes 16,5 aasta vanuselt. Tänapäeval esimene menstruatsioon saabub umbes 13 aastastel. (M. Rees 2006: 57). Sugulise küpsemise ajal tütarlapsed märkavad füsioloogilisi muutusi. Näiteks, suurenevad rasunäärmed, higistamine, juuste kasv, häbemekingus ja kaenlaalusel piirkonnal kasvavad karvad, suureneb rind, ja toimub pikkuse suurenemine. (D. Hamilton – Fairley 2004: 29).
munarakk. Sperme on biljoneid, munarakke aga 300-400 tk. Viljastumine on munaraku ja spermi ühinemine emaka munajuhas. Peale viljastamist hakkab sügoot lõigustuma ning temast moodustub kobraloode, hiljem lootepõieke. Samal ajal liigub viljastatud munarakk munajuhast emakasse ning 6-12 päeva jooksul pesastub sinna. Algab gastrualatsioon ning loote areng. Embrüoloogia loengu ning seminari jooksul sain teada palju uusi mõisteid, nt menarche, lanugo, mekoonium. Lisaks sellele jäid meelde mõned huvitavad faktid, nt kohv kiirendab spermatosoidide liikumist ning spermid leiavad munaraku lõhna järgi. Uudiseks tuli see, et rasedatele naistele omased isud tekivad keha reaktsioonina ning on tingitud loote vajadustest. Rasedustoksikoos on aga keha kaitsereaktsioon. Loengu ja seminari käigus sai raseduse kulg palju selgemaks. Rasedus jaguneb kolmeks trimestriks. Esimesel trimestil sügoodist areneb loode
Kirjutage oma vastus võimalikult lühidalt ja täpselt. 23-aastane naine, rasedusi pole olnud. Alates 16. eluaastast põeb epilepsiat ning tarvitab raviks lamotrigiini. Ravi foonil pole epilepsia kompenseeritud ja esinevad teadvusekaotusega krambihood 2-3 korda kuus. Ei suitseta, KMI 19, RR 110/60 mmHg. Vajab rasestumisvastast vahendit, sünnitada kindlasti ei soovi. Patsiendil esinevad vererohked menstruatsioonid. Küsida täpsustavalt: Menstruatsiooni tsükli kirjeldus: millal algas menarche, kui pikk tsükkel, kui kaua kestab verejooks, kas on valulik, kas tsükkel on regulaarne, kas esineb muid vaevusi (kõhuvalu, peavalu, jõuetus)? Seksuaalelu: Kas on alustanud seksuaaleluga? Kas on olemas kindel partner või pigem juhupartnerid? Mida on eelnevalt kasutanud? Vajalikud uuringud: PAP-test Suguhaiguste testid: süüfilis, gonorröa, papilloomiviirus, klamüüdia Sobivad kontratseptsioonimeetodid, lisakasu, mõju elukvaliteedile: 1) Kondoom
abiellumise aeg ja eelmised partnerid raseduse motivatsioon sotsioloogiline materiaalne staatus, töö tüüp ja aeg ravimid, alkohol, narkootikumid suguelu funktsioon ja sagedus ven-, gün- ja üldhaigused menarche, menstruatsioonide tüüp perekonna stress, diabeet, adipositas eelmised uuringud ja diagnoosid spetsiifilised haigused mehel Günekoloogiline läbivaatus: kehaehitus karvakasv välisgenitaalid
GIF OVARIAAL - JA MENSTRUAALTSÜKKEL Emaka limaskesta tsükliliste muutuste eesmärgiks on kohandada emaka limaskest viljastatud munaraku vastuvõtuks. Limaskesta muutused on reeglipärased ja kindlakujulised, nad avalduvad suguküpsel naisel iga 21-35, enamikul naistest iga 28 päeva järel kindla reeglipärasusega korduvate menstruatsioonidena. Esimene menstruatsioon tekib tütarlapsel seoses suguküpsuse saabumisega 11.- 14.eluaastal. Menstruatsioonide algus (menarche) sõltub rassist, füüsilisest arengust, toitumisest ja kliimast. Esimesed menstruatsioonid ei tarvitse kohe olla reeglipärased, kindel rütm kujuneb 1.aasta jooksul pärast esimest menstruatsiooni. Tervel naisel kestavad menstruatsioonid kuni 45. (50.)eluaastani, siis muutuvad ebekorrapärasteks ja hiljem lakkavad (kliimaks). Menstruaalverejooksud kestavad 3-5(7) päeva, mille vältel eritub iga kord 50-100 ml nn. menstruatsiooniverd (ei hüübi, on tumedam).
annaabi.ee 
