Maailmasõja puhkedes osales ta lahingutes esialgu brigaadi- ja alates 1915. aasta kevadest diviisiülemana. Ta paistis silma juba esimestes lahingutes ja teda autasustati ihaldusväärse Georgi ristiga. 1916. aasta lõpust sõdis Mannerheim oma ratsadiviisiga Rumeenia rindel, kus ta elas läbi ka 1917. aasta revolutsioonilised sündmused. Läbides seiklusrikka ja ohtliku teekonna, jõudis ta pärast bolevike võimuhaaramist detsembris Soome. MANNERHEIMI NAASMINE SOOME Helsingisse jõudes kohtus Mannerheim Soome ohvitseridega, kes asusid looma noore vabariigi relvajõude, ning peagi nimetati ta sõjavägede ülemjuhatajaks. Ent enne veel, kui armee loomisel midagi ära teha jõuti jaanuari lõpus 1918 puhkes kodusõda. Kommunistide ja sotsiaaldemokraatide juhitud tööliste võitlussalgad, keda toetasid Vene revolutsioonilised soldatid ja madrused, haarasid kogu Lõuna-Soome.
vägesid. Tegelikult oli piiritüli venelaste lavastatud. NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekallaletungilepingust ning alustas Soome vastu sõda. Rahvasteliit kuulutas NSVL sõjaalgatajaks ning heitis ta organisatsioonist välja. Stalin paiskas soomlaste vastu 0.5 mlj meest, 2000 tanki, 1000 lennukit. Soome sõjaväkke (ülemjuhataja Mannerheim)kuulus 300 000 meest, ca 100 lennukit, ca 50 tanki. Vaatamata ülekaalule ei suutnud NSV sõjavägi kahe kuu jooksul Mannerheimi liini läbi murda. Vene väed kandsid suuri kaotusi: iga langenud soomlase kohta sai surma 4-5 punaarmeelast. kui välja vahetati väejuhid ning need rakendasid lisajõude, õnnestus Punaarmeel Mannerheimi liin ületada. kogu Soomet vallutada Stalin enam julgenud. GB ning Prantsusmaa kavatsesid saata Soomele appi oma väed ning see sundis Stalinit rahulduma vähemaga. Algasid rahuläbirääkimised, 1940. aasta 12. märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli loovutada
jaan 1942 deklaratsioon ÜRD. Pearl Harbour (7.dets 1941). Jaapani juhtimisel: Aasia, aasialastele! 2.sept 1945 sõja lõpp. 22.juuni 1941 Saksa Nõukogudele kallale. 1941-Moskva lahing. 1943- El-Alameini lahing. 6.aug Hiroshima ja 9. aug Nagaski (1945) C 1) Talvesõja 30 nov 1939 12 märts 1940 2) Püütakse naeruvääristada ja alandada soomlasi 3) Tegelikult võitis Soome sõja, kuna säilitas iseseisvuse. 4) Mannerheim oli Soome vägede ülemjuhataja, Mannerheimi liin. E 1) Karikatuur vihjab Teise maailmasõja viimastele aastatele (1944-45) 2) Rahulolu sest kõik läheb hästi. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 23.aug(NSVL-Saksamaa) 1939 1.sept algas, mil Saksa tungis Poolale kallale(kummaline sõda) 22.juuni 1940 Compiegnei rahu. Pr saatus: 1. Põhja Pr, Lääne Pr, Pariis- okupeeriti Saksa poolt 2. Lõuna Pr jäi Pariisi valitsus. Saksastamise plaan: Ost. Tähtsad lahingud 1-Stalingrad(1942.a.murrang, esimesi
Soome Talvesõda.NSV Liit avaldas ka Soomele survet lepingu sõlmimiseks.Soome valitsus oli põhimõtteliselt valmis nõudmistele järele andma,seda pooldas ka Soome sõjaväe ülemjuhataja marssal Mannerheim.Soome asus läbirääkimisi venitama,lootes,et NSV Liit ei söanda teda rünnata.NSV Liit otsis põhjusi, et Soomet rünnata.30.nov.1939 ületas Punaarmee sõda kuulutamata piiri,algas Talvesõda. Soome osutas Punaarmeele tugevat vastupanu. Punaarmee ei suutnud läbi tungida Mannerheimi liinist.Mitmed Nõukog. üksused hävitati.Punaarmee tõi juurde lisajõude ning murdis läbi Mannerheimi liini.Soome jätkas vastuipanu.Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomele abivägesid saatma.12.märtsil 1940 sõlmiti Moskvas rahu.Soomel tuli loobuda Karjala maakitsus ja anda Hankos Punaarmeele sõjaväebaas,iseseisvus jäi püsima.Balti riigid ja NSV Liit 1939-1940. Baaside lepingute järel üritasid Balti riigid teha kõik nende täitmiseks. Talvesõja algul kasut
Talvesõda Samuti nagu eestis, nõudis Stanil endale sõjaväebaase Soomes ning karjala kannas. Mannerheimi liin(karjala kannas) oli tugevalt kindlustatud. Marssal Mannerheim oli Soome rahvuskangelane, riigi rajaja ja juhataja. Soome keeldus punaarmeed sisse laskmast ning nõukogude liit tekitas provokatsiooni. 6. Detsember 1939 alustas punaarmee talvesõda. Pommitati Soome linnu ja külasid, suur osa lennukeid startis Eestist. Lahingud olid ägedad, kuid punaarmee oli ettevalmistumatta. Rahvaste liidust visati Nõukogude Liit välja agressorina.
lnde. Soomlased eitasid vastutust juhtunu eest ja keeldusid piiride muutmisest. Nukogude Liit kasutas seda 1932. aasta Soome ja NSVLi vahelisest mittekalletungi lepingust (mida uuendati 1934. aastal 10 aastaks) taganemise ettekndeks. Sjategevus Nukogude ved tungisid Soomele kallale sama aasta 30. novembri hommikul terve piiri ulatuses, ja Punaarmee pommituslennukid pommitasid niteks Helsingi ja Viiburi tsiviilobjekte. Soomlased olid eelnevalt valmis ehitanud Mannerheimi liini, mis murti 1940. aastal lbi. Rnnates Soomet rikkus NSVL tsiselt Nukogude Liidu ja Soome vahel jus olnud mittekallaletungi pakti, Tartu rahulepingut, lepingut piirikonfliktide selgitamistest ning enda allakirjutatud Rahvasteliidu phikirja. Sja tagajrjed Sda peeti 105 peva ja Soome saavutas trjevidu - Punaarmee ei suutnud vallutada Soomet, vaid ainult vheseid alasid. Moskva rahulepinguga Soome aga kaotas le 10 % oma seaduslike aladest. Kaotati osa Sallast, Kalamehe poolsaar,
IDA RINNE: 1939: · 1. 09. 1939 Saksamaa tungib Poolasse. 6. 10ks Poola riik lakkab eksisteerimast. · 3. 09. 1939 Pr. & S.Br kuulutavad S.-le sõja. · 17. 09. 1939 NSVL hõivab I-P. · 28.09 Eesti kirjutas Moskvas baaside lepingule alla · 5.10 - Läti kirjutas baaside lepingule alla · 10.10 - Leedu -´`- · 18. 10 - Punaarmee asus vägede paigutamist Eestisse · Nov. 1939 NSVL ründas Soomet, Talvesõda. Soome osutas oodatust suuremat vastupanu, Mannerheimi liinist ei suudetud läbi tungida. 1940: · 12. 03 NSVL sõlmib Soomega vaherahu. · 17. 06 NSVL on okupeerinud täielikult Balti riigid. · 21. 06 Eestis töörahva meleavaldus nõudes uue valitsuse sisse seadmist · 14.-15. 07 Balti riikide parlamendivalimiste lavastus NSVL poolt. · 3.-6. 08 Balti riikide sotsialistlikeks vabariikideks kuulutamine ja NSVLi koosseisu liitmine. · NSVL võtab Rumeenialt ära Bessaraabia 1941: · 22
Seda lööki pidi toetama 14.armee 14.armee pidi Põhja-Armee rannikul ära lõikama Petsamo sadama Soome ühendusteed välismaaga 10 Nõukogude Liidu arvamus: Soomet rünnates ei kesta sõda üle 2-3 nädala Nõukogude väed tungisid Soomele kallale 1939 30.novembri hommikul Tungiti terve Nõukogude Liidu-Soome vabariigi piiri ulatuses Punaarmee pommituslennukid pommitasid Helsingi ja Viiburi tsiviilobjekte Mannerheimi kaitseliin kasu ei olnud 11 Uus läbimurde katse Nõukogude vägedelt 1.veebruar Punaarmee suur pealetung Soome peakaitseliinile 11.veebruaril 1940 15 kilomeetrisile läbimurdelõigul Muolaanjärvi ja Karhula vahel 15.veebruariks olid sunnitud soomlased taganema vahekaitseliinile 18.veebruar alustas Punaarmee rünnakuid vahekaitseliini vastu 12
Soomes. Liikumine kogus poolehoidu, mis julgustas lapualasi relvastatud riigipöörde katsele. See kukkus siiski läbi ning pärast seda liikumine keelati. Majanduskriisist ülesaamine aitas kaasa ka siseriikliku olukorra rahunemisele, kuid välispoliitiline olukord muutus üha pingelisemaks: Soomet hirmutas oht idast. Selleks, et kaitsta ennast võimaliku ohu eest, ehitasid soomlased Karjala maakitsusele võimsa kaitseliini (seda nimetati Mannerheimi liiniks). Soome otsis toetust ka lääneriikidelt ning sakslastelt, kuid see ei päästnud neid Nõukogude Liidu rünnakust. TALVESÕDA (1939-1940) 1930. aastate lõpp tõestas, et soomlaste kartused ei olnud asjatud. Pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist näis olevat saabunud õige aeg Soome tagasi vallutada. Kui Teine maailmasõda oli alanud, Poola jagatud ning Baltimaadesse sõjaväebaasid
kaevikuid parkidesse ja täiedati liivakotte, ehitati pommivarjendeid, tehti õhutõrje mürske. Samuti tegi sõjavägi Karjala kannasele betoonpunkreid ja varjendeid. 1939 aasta oktoobriks olid kõik reservväelased relvil . Helsingis toimusid õhurünnakuõppused. 1939 katkesid läbirääkimised Soome ja Venemaa vahel. Vene ohvitserid teadsid et varsti algab sõda ja nad pidi otsima infot varustuse ja kaitsestrateegiate kohta. Nad said teada Mannerheimi liinist ja said aru et vastuhakk tuleb tugev. 226 november 1939 Soome piirivalve tetas Karjala kannasel, et Nõukogude poolel tulistati. Molotov saatis kirja soomlastele et Mainilas olevat Nõukogude vägesi rünnatud, oli 13 ohvrit. Tegelikult olid soomlaste suurtükid n Nõukogude liit teatas et Soome agressiooni pärast ütleb NSV liit lahti mittekallaletungilepingust Soomega. Ilm muutus karmiks kuid soomlased oli sellega harjunud ja kandsid sooje
28.sept 1939 allkirjastati baasude leping. Pärast seda polnud Eesti tegelikult enam täiesti sõltumatu riik. NSVL sõjaväebaasid rajati ka Lätti ja Leetu. Soome talvesõda NSVL avaldas survet samasuguse lepingu sõlmimiseks Soomele. Soome asus läbirääkimisi venitama, lootes et NSVL ei ründa. 30.nov 1939 ületas NSVL sõda kuulutamata piiri, algas Talvesõda. Suurele ülekaalule vaatamata ei suutnud Punaarmee läbi tungida nn Mannerheimi liinist (Karjala). Ilm läks väga külmaks, NSVL oli sunnitud pealetungi peatama ning toome juurde lisajõude, mille abil õnnestus Mannerheimi liin lõpuks läbi murda. Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomele abivägesid saatma. See sundis Stalinit Soome vallutamise kavast loobuma. 12.03.1940 sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli loovutada Karjala kuid isesisvus jäi püsima. Balti riigid ja NSVL 1940 juunis esitas NSVL ulitmaatumi Leedule, Lätile ja Eestile nõudes luba Punaarmee
iseseisvust,Eesti see eest kaotas iseseisvuse 50-ks aastaks. Iseseisvuse kaitsmise peamisteks eeldusteks on sõjaline võimekus või mõjukatesse sõjalis-poliitilistesse ühendustesse kuulumine.Eestis valitses 1934. a. märtsist diktatuur ja majanduslikult oli1930. aastate teine pool Eesti majandusele edukas.Need ei olnud siiski taganud Eestile sõjalist ja tehnilist suutlikust, mida oli suutnud saavutada Soome,kes oli 1920-datel aastatel valmis ehitanud Mannerheimi kaitseliini.Kuna Eestil polnud kumbagi neist,kuna Balti liidu loomine ebaõnnestumine välistas kohaliku sõjalisejõu tekkimise,sellepärast oligi Eesti väga raskes olukorras kus ei jäänud muud üle kui NSVL ile meele järele olla. Eesti suutmatuses iseseisvust kaitsta suurendas tollaste riigijuhtide hirm vaenlase sõjalise jõu arvulistes suurustes ja lootuses et Eesti ei pea sõtta minema vaenlasega,kellel oli võimalik lahingusse saata 1 miljon sõdurit ja tuhandeid tanke
• Rahvasteliit kuulutab NSV Liidu agressoriks ja heidab ta 14. detsember 1939 liidust välja. ARMEE Soome Venemaa 337000-346000 meest Ligi 1000 000 meest Umbes 50 tanki 3000 tanki Umbes 100 3000 lennukit lahingulennukit Puudus oli laskemoonast Puudusid soomusüksused SÕJA KÄIK • 30. novembril alustab Punaarmee tuhande kilomeetri pikkusel idapiiril pealetungi. • NL plaanis „Välksõda.“ • Soomlaste Mannerheimi liin. • Esimesel pealetungil NSV Liidul ebaedu ja suured kaotused. • 1.veebruaril teine pealetung. Punaarmee esimese pealetungi suunad Karjala kannasel Helsingi pommitamine, 30. november 1939 Soome sõdurid metsas • Soomlaste vastupanu murda ei suudetud. • Märtsi algul kriitiline olukord Viiburist lääne pool. • Algasid läbirääkimised. • Punaarmeelastel õnnestus vallutada vaid mõned Soome Lõhkemata piirialad. venelaste
Esitletakse järjestikku kahte erinevas meeleolus ja helistikus kõlavat teemat- peateemat ning kõrvalteemat. 2. töötlus e teema arendamine 3. repriis- tasakaalustav lõpposa, kus nii pea- kui ka kõrvalteema on peahelistikus, puudub tonaalne vastandamine, repriis on lahendus töötluses tekkinud konfliktile. Olulisi muudatusi tekkis ka instrumentaalkoosseisudes 18. sajandil. 1. barokktrio: viiul, altviiul, tsello; 2. sümfooniaorkester: Saksamaa Mannerheimi orkester. Sonaadi vormid: 1. sümfoonia on sonaadivormis teos sümfooniaorkestrile, 4-osaline. 2. avamäng- sonaadivormis teos sümfooniaorkestrile, üheosaline, sissejuhatuseks suuremale teosele (ooperite avamängud) 3. instrumentaalkontsert- sonaadivormis teos soolopillile ja orkestrile, 3-osalised. 4. trio- sonaadivormis teos kolmele pillile- viiul, altviiul ja tsello 5. kvartett- 4-osaline sonaadivormis teos. Uued suunad 18. sajandi ooperis
tsiviilobjekte. Nõukogude vägede uus läbirääkimiskatse algas 1.veebruaril 10-päevase suurtükiväe ettevalmistusega. Uute väejuhtide poolt organiseeritud ja kahe armee võrra täiendatud Punaarmee suurpealetung Soome peakaitseliinile algas 11.veebruaril 1940 15.km läbirääkimislõigul Muolaanijärve ja Karhula vahel .Edasi pidid ka soomlased taganema vahekaitseliinile ,sest Punaarmee oli liikunud suurte kaotuste hinnaga Mannerheimi kaitseliinile .Lõpuks taandusid soomlased viimsele kaitseliinile . Punaarmee surve jätkus raugematu hooga. 3.märtsiks jõudsid Nõukogude väed Viiburi lähistele. Linna pärast puhkesid 10-päevased ägedad lahingud. Soomlased kaitsesid oma suuruselt teist linna ennenähtamatu külmaverelisuse ja ennastsalgavusega. Lõpuks tungis ikkagi Punaarmee linna. Viiburis käisid ägedad lahingud veel kaks tundi pärast seda , kui jõustus Nõukogude Liidu ja Soome vaherahu 13
jaanuarini 1940, kus Soome väed kaitselahingutes Suomussalmi juures piirasid ümber ja hävitasid peaaegu täielikult pealetungivad Nõukogude 165. ja 44. Jalaväediviisi. Pärast esmaseid kaotusi moodustas NSV Liidu juhtkond esialgse välksõja läbikukkumisel sõjaks Soomega 7. jaanuaril 1940 Põhja rinde. Viie päeva jooksul õnnestus Punaarmeel suurte kaotuste hinnaga kiiluda end kuni 4 kilomeetri sügavusele Mannerheimi kaitseliini. Soomlased olid 15. veebruariks sunnitud taganema oma vahekaitseliinile. 18. veebruaril alustas Punaarmee rünnakuid vahekaitseliini vastu. Punaarmee surve jätkus raugematu hooga. 3. märtsiks jõudsid Nõukogude väed Viiburi lähistele. Soomlased avasid Punaarmee edasitungi takistamiseks Saima kanali lüüsid ja ujutasid üle Viiburi kirdeosa, kuid see ei takistanud Punaarmeel linna tungimast.
1. Millal toimus II maailmasõda ? 01.09.1939-02.09.1945 2. Millised maailma suurriigid võitlesid üksteise vastu ? Jaapan, Itaalia, Saksamaa ja NSV, USA, Inglismaa 3. Kuidas viisid NSVL ja Saksamaa ellu Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokolli ? NSVL -> 1939-1940 likvideeriti Balti riikide iseseisvus; Soomega Talvesõda Saksamaa -> vallutas osa Poolast 4. Millised asjaolud päästsid Soome 1939-1940 NSVL-i poolsest okupatsioonist ? 1)Mannerheimi liin 2)NSVL alahindas vastast 3)Soomustehnikat ei saanud NSVL vahepeal kasutada külma tõttu 4)Soomlaste hea suusaoskus 5. Miks valis NSVL Balti rikide okupeerimiseks just suve 1940 ? Sest maailma tähelepanu oli Saksamaa sõjategevusel Prantsusmaa vastu. 6. Mida rõhutasid USA ja Suurbritannia Atlandi hartas ? Lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. 7. Miks kukkus läbi sakslaste plaan Inglismaa vallutamiseks ?
vanad relvad ja muu sõjatehnika maha,millest saadi raha ehitustöödeks. Rahvasuus levis ütlus, et kui ,,mujal ehitatakse Maginot´liini, siis meil ehitatakse kasiinoliini." Soome juhtkond oli Eesti juhtkonnast ettenägelikum. 1935-1937 käivitus uus baasrelvastuse hankimise programm, kuid rahapuuduse tõttu seisis see kuni aastani 1938. Samuti nõustusid vabatahtlikud kaevama kaevikuid Karjala kannasele. Neid kaevikuid ei saanud võrrelda Maginot ´liiniga, kuid rahvasuus kõlas see uhkelt Mannerheimi liinina (C.G.E. Mannerheimi järgi). Selline ennatlik tegevus suurendas Soome kaitsevõimet ja vabatahtlike tegevus Kaitseliidus andis Soome juhtkonnale aluse uskuda soomlaste soovi kaista oma riiki, kui seda peaks ohustama agressiivne naaberriik. 23.08.1939 sõlmisid NSV Liit ja Saksamaa mittekallaletungi pakti, mis sai tuntuks Molotov- Ribbentropi nime all. See sisaldas salajast lisaprotokolli, kus kaks agressorit jagasid Euroopa oma huvisfäärideks
Mõisted Kominterni-vastane pakt, - Saksamaa ja jaapani pakt NSVL vastu. ansluss, - Austria liitmine saksamaaga Müncheni sobing, - Sudeedimaa, MRP, Maginot' liin, Siegfriedi liin, Blitzkrieg, Luftwaffe, RAF, Dunkerque evakuatsioon, Orzeli intsident, Mannerheimi liin, Talvesõda, Narva diktaat, Barbarossa plaan, - Hitleri sõjaplaan NSVL vastu Leningradi blokaad, - Saksa väed piirasid Leningradi. Suri nälga üle 640000 inimese. Kuramaa kott, - Saksa väed taandusid Balti riikidest kaitsele nn. Kuramaa kotti. kollaborant, - võõra võimuga koostööd tegevad inimesed. Wannsee konverents, - 21.jaanuaril 1942 otsustati saata kõik euroopa juudid itta surmalaagritesse. Auschwitz, Kõige tuntum juutide hävitamise laager.
Finlandiseerumine NSV Liidu sõbraliku välispoliitika ajamine. Näiteks ei astutud liitudesse, mis võiksid ärritada NSV Liitu. Nii käitus Soome ning seetõttu nimetatigi seda Finlandiseerumiseks. Põhjamaade Nõukogu Põhjamaade valitsuste ja parlamentide koostööorganisatsioon. Sinna kuulisid kõik põhjamaad v.a Soome, kes sellega hiljem liitus. 22. Kes olid ja millega on tuntuks saanud: G. Mannerheim Soome president Talvesõja ning Jätkusõja ajal. Ta juhtis Mannerheimi liini ehitamist idapiirile J.K. Paasikivi pärast Mannerheimi Soome president. Ta hoidus tihedast koostööst Läänega, et mitte ärritada NSV Liitu. Taolist tegevust nimetasid lääneriigid finlandiseerumiseks, ehk Soome tegi kõik, et mitte NSV Liiduga suhteid rikkuda. U. K. Kekkonen Paasikivi välispoliitika edasiajaja, järgmine Soome president. Pärast tema valitsemist nimetati ka seda välispoliitikat Paasikivi-Kekkoneni jooneks. Ta valitses Soomet seni kõige pikemalt
iseseisvuse 50- ks aastaks. Iseseisvuse kaitsmise peamisteks eeldusteks on sõjaline võimekus või mõjukatesse sõjalis-, poliitilistesse ühendustesse kuulumine. Eestis valitses 1934. a. märtsist diktatuur ja majanduslikult oli 1930. aastate teine pool Eesti majandusele edukas. See ei taganud siiski Eestile sõjalist ja tehnilist suutlikust, mida oli suutnud saavutada näiteks Soome, kes oli 1920-datel aastatel valmis ehitanud Mannerheimi kaitseliini. Kuna Eestil polnud piisavat suutlikust ning Balti liidu loomise ebaõnnestumine välistas kohaliku sõjalisejõu tekkimise, siis oligi Eesti väga raskes olukorras, kus ei jäänud muud üle kui NSVL-le meele järele olla. Tollaste riigijuhtide hirmuks oli see, kui palju on arvuliselt vaenlaseid ning kui tugevad vastased sõjalise jõu poolest olid. Tänu sellele kartusele suurenes Eesti suutmatus iseseisvust kaitsta veelgi. Loodeti, et Eesti ei pea sõdima
> Leedu läks NSVL-le > Poola jagati ära Atlandi lahing 1939-45 * Saksa ja inglise-Usa laevastike vaheline mõõduvõtt atlandil * Kestis läbi terve sõja * Eelkõige allveesõda * Lääneliitlased kasutasid ka lainereid > Queen mary > Queen Elizabeth * Lõppes liitlaste kindla võiduga Talvesõda 30.11.1939 - 12.03.1940 * NVSL ja soome vahel * Mrp otsene tagajärg > NSVL n'udis Punaarmee baaside loomist Soome territooriumile > Soome keeldus, otsustas ennast kaitsta * Mannerheimi liin > Legendaarne kaitseliin Laadoga juures. > Oli pigem meestest moodustatud ' Heaks liitlaseks külm talv paksu lumega * Sõda lõpetati Moskva rahuga > Soome säilitas iseseisvuse > Loobus Laadoga ja Hanko aladest Prantsusmaa vallutamine * Plaani koodnimetus GELB (kollane) > Sisaldas ka Belgia ja Hollandi vallutamist * Algas 10.05.1940 > Istumissõja lõpp, algas reaalne vastupanu Saksamaale > Inglismaa Peaministriks sai Winston Churchill * Nädalaga vallutati Holland
6 dets 1917 aastal kuulutati välja Soome iseseisvus. Kogu maailm hakkas seda võtma alles siis iseseisvaks kui seda tegi Nõukogude Venemaa. 8Soome 1920.-1930 aastail 1920 a astus Soome rahvasteliitumajanduskriisist ülesaamine aitas kaasa ka siseriikliku olukorra rahunemisele, kuid välispoliitiline olukord muutus üha pingelisemaks:Soomet hirmutas oht idast. Selleks , et kaitsta ennast võimaliku ohu eest , ehitasid soomlased Karjala maakitsusele võimsa kaitseliini(Mannerheimi liin). Soome otsis ka toetust lääneriikidelt ning sakslastelt, kuid see ei päästnud neid NL rünnakust. 9Talvesõda(1939-1940) Venelased tahtsid soomlastega sõlmida vastastikuse abistamise lepingu ja tahtsid osasid Soome alasid, kuid soomlased lükkasid selle nõudmised tagasi. 1939a nov süüdistas NSV Liit soomer sellest, et tolle piiritüli suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid. NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekallaletungilepingust ning
Soome Talvesõda.NSV Liit avaldas ka Soomele survet lepingu sõlmimiseks.Soome valitsus oli põhimõtteliselt valmis nõudmistele järele andma,seda pooldas ka Soome sõjaväe ülemjuhataja marssal Mannerheim.Soome asus läbirääkimisi venitama,lootes,et NSV Liit ei söanda teda rünnata.NSV Liit otsis põhjusi, et Soomet rünnata.30.nov.1939 ületas Punaarmee sõda kuulutamata piiri,algas Talvesõda. Soome osutas Punaarmeele tugevat vastupanu. Punaarmee ei suutnud läbi tungida Mannerheimi liinist.Mitmed Nõukog. üksused hävitati.Punaarmee tõi juurde lisajõude ning murdis läbi Mannerheimi liini.Soome jätkas vastuipanu.Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomele abivägesid saatma.12.märtsil 1940 sõlmiti Moskvas rahu.Soomel tuli loobuda Karjala maakitsus ja anda Hankos Punaarmeele sõjaväebaas,iseseisvus jäi püsima.Balti riigid ja NSV Liit 1939-1940. Baaside lepingute järel üritasid Balti riigid teha kõik nende täitmiseks. Talvesõja algul kasut
jäänud. Kord on see jõud, mis muudab riikide vahelisi suhteid sajanditeks. Teisalt on peale jäänud tõde, mis on toonud nii head kui halba inimkonnale. Eestlased mäletavad aega, mil Maarjamaa ei olnud vaba. Vene väed sisenesid meie kodumaale, kuna jõustruktuurid ei olnud võrdsed. Välispoliitika oli vett vedama läinud ning siinsetel riigijuhtidel oli valida, kas sõda või elu võõra võimu all. Soomlased olid paremas seisus Mannerheimi kaitseehitiste rajamisega ja üleüldise sõjalise valmisolekuga. Põhjanaabritel oli täielik õigus valida esimese aspekti kasuks, küll aga mitte Eestil. Kas tõesti muud võimalust ei olnud? NSV Liit oli piisavalt suur. Neil poleks vaja olnud võõraste riikidelt territooriume haarata. Eesti hõivamise põhjuseks oli ahnus ja võimuiha, okupeerijate poolt, mitte eestlased, nagu vene-aegsed ajalooallikad on tõlgendanud. Seega viga tuleks otsida teiselt poolt piiri
Jaapan-tahtis saada Aasia valitsejaks Itaalia-tahtis Vahemerd enda sisemereks Saksamaa „suur Saksamaa“ idee elluviimine 1.Austria liitmine 1938 (seda nimetati anšlussiks). Suurbritannia ja Prantsusmaa ei sekkunud. 2. Sudeedimaa 1938 3. Müncheni kokkulepe 1938 4.Kogu Tšehhoslovakki 1939. 5.Poola vallutamine (1939)- sellese sekkusid Suurbritannia ja Prantsusmaa. Sekkus samuti NSVL. 6. 23.august 1939. sõlmiti Saksamaa ja NSVL vahel mittekallaletungileping. Mannerheimi liin- Soomes Karjala maakitsuse võimas kaitseliin, ehitati et ennast kaitsta.
5.okt1939 kirjutas ka Läti alla ja Leedu tegi seda 10.okt. Talvesõda Samal ajal, kui Balti riigid üksteise järel baasidega nõustuma sunniti, avaldas NSVL samasuguse lepingu sõlmisiseks survet ka Soomele. Soome asus läbirääkimisi venitama lootes, et NSVL ei söenda teda rünnata. 30.novembril 1939 ületas Punaarmee sõda kuulutamat piiri, algas Talvesõda. Suurele ülekaalule vaatamata ei suutnud Punaarmee kuidagi läbi tungida Karjala kannasele rajatud nn Mannerheimi liinist. Punaarme tõi vägesid ja lõpuks õnnestus neil liinist läbi murda. Soome aga jätkas vastupanu. Inglismaa ja Prantsusmaa saatsid Soomele abiväge ja see sundis Stalinit Soome vallutamise plaanist loobuma. 12. märtsil 1940 sõlmiti Moskvas rahu. Soome pidi loovutama Karjala maakitsuse ja andma Hankos Punaarmeele sõjaväebaas, kuid iseseisvus jäi alles. Balti riigid ja NSVL 1939-1941 Soodne hetk Balti riikide annekteerimiseks saabus 1940
Stalin paiskas soomlaste vastu peaaegu pool miljonit meest, 2000 tanki ning 1000 lennukit. Soome sõjaväkke, kuulus 300 000 meest, ligikaudu 100 lennukit ning umbes 50 tanki. Esialgu lootis Nõukogude juhtkond naaberriigi paari nädalaga vallutada ning seal punavõim kehtestada. Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus ning Punaarmee väejuhtide saamatus tõmbasid Stalini vallutusplaanile kriipsu peale. Vaatamata tohutule ülekaalule ei suutnud Nõukogude sõjavägi kahe kuu jooksul Mannerheimi liini läbi murda. Vene väed kandsid suuri kaotusi - iga langenud soomlase kohta sai surma 4-5 punaarmeelast.
Annekteerimisele eelneb tavaliselt okupatsioon. 28) Baaside leping- 28.09.'39 sõlmitud EV ja NSVL vaheline vastastikuse abistamise pakt, millega NSVL toob oma väed Eestisse 29) Talvesõda- algas 30.11.1939, mil Punaarmee ületas sõda kuulutamata Soome piiri. NSV Liidu juhtkond oli veendunud, et see kestab vaid mõne nädala, Soome aga osutas palju suuremat vastupanu kui oli arvatud, ei suudetud tungida läbi nn Mannerheimi liinist. Selleks ajaks kui see õnnestus, oli maailm kaldunud väikese Soome peale. UK ja Pr valmistus abivägesid saatma. Stalin oli sunnitud Soome vallutamise kavast loobuma. 12.03.1940 sõlmiti Moskvas rahu, millega Soome pidi andma ära Karjala maakitsus ning Hankos sõjaväebaasi. 30) Mannerheimi liin- Soome Talvesõjas Karjala kannasele rajatud sõjaliin, millest Punaarmee vaatamata suurele ülekaalule kuidagi läbi tungida ei suutnud.
TALVESÕDA:Kui Poola oli jagatud ja Baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud ,esitas nsvl Soomele karmid nõudmised :loovutada alasid ning sõlmida vastastikuse abistamise lepin, kuid Soome ei olnud sellega nõus.Soome vastu alustati ägedat kihutustööd.NSVL ütles lahti mittekallaletungi lepingust ja alustas Soome vastu sõda.Rahvaste liit kuulutas NSVLi sõjaalgatajaks ning heitis ta organist välja.Venemaa lootis Soome paari nädalaga vallutada aga see ei õnnestunud.Nad ei suutnud 2 kuuga Mannerheimi liini murda ning kandsid suuri kaotusi.Stalin ei julgenud enam kogu Soomet vallutada.Soomele tulid appi Suurb ja Prants,see sundis Stalinit rahulduma vähesemaga.Soome valitsus ei soovinud samuti edasi sõdida, sest kardsid ,et nende maa muudetakse suurriikide vaheliseks sõjatandriks.Algasid rahuläbirääkimised ning 1940.a 12.märtsil sõlmiti Moskvas rahu.Soome pidi loovutama Karjala maakitsuse ja Viiburi linna.Kuid säilitas iseseisvuse. JÄTKUSÕDA:Kui Saksamaa ründas 1941
o Lõppes liitlaste kindla võiduga · 27.12 sõlmisid Saksa-Itaalia-Jaapan Kolmikpakti o Kohustusid üksteist aitama Talvesõda · 30.11.1939-12.03.1940 · NSVL ja Soome vahel · MRP otsene tagajärg o NSVL nõudis Punaarmee baaside loomist Soome territooriumile o Soome keeldus, otsustas ennast kaitsta · Mannerheimi liin o Legendaarne kaitseliin Laadoga juures o Oli pigem meestest moodustatud o Heaks liitlaseks külm talv paksu lumega · Sõda lõpetati Moskva rahuga o Soome säilitas iseseisvuse o Loobus Laadoga ja Hanko aladest Prantsusmaa vallutamine · Plaani koodnimetus Gelb (kollane) o Sisaldas ka Belgia ja Hollandi vallutamist · Algas 10.05.1940 o Istumissõja lõpp, algas reaalne vastupanu
koosseisu juuni 1940 · 12.03 1940 rahuleping Soomega. NSVL liitis Karjala maakituse, rentis Hanko ps oma sõjaväe jaoks. 3. NSVL-Soome talvesõda. Põhjused, tulemused. Miks õnnestus soomlastel sõda võita? Kuna esialgselt kuulus Soome Venemaale, siis otsustas Venemaa seda tagasi vallutada. Nõuk. Liit esitas Soomele karmid nõudmised, aga Soome lükkas selle nõudmise tagasi. · Nov 1939 - märts 1940. · Mannerheimi liin Karjala maakitsusel. · Helsingi pommitamine. · NSVL väljaheitmine Rahvasteliidust. · 12.03.1940 rahuleping Soomega. NSVL liitis Karjala maakitsuse, rentis Hanko ps oma sõjaväe jaoks 4. Saksamaa välksõda Lääne-Euroopas 1940. aastal: kuidas ja miks alistati Taani, Norra, Madalmaad ja Prantsusmaa nii kiiresti? Taani ja Norra alistamine 1940 · Tähtsad sadamad, kontroll Taani väinade üle, sõjaline kontroll Põhja- ja Balti mere üle
Teda peetakse Poola riigi loojaks. Esimese maailmasõja aastail moodustas ta Keskriikide poolel võitleva Poola leegioni. Hakkas võitlema iseseisvuse eest oma endiste liitlastega. 1918.a. Poola iseseisvus ja selle juhiks sai Pitsudski, täites ühtlasi ka sõjaväe ülemjuhataja kohustusi. Pärast võitu sõjas Nõukogude Venemaaga kuulutati ta marssaliks.1926.1928. Ning 1930.a. oli ta Poola peaminister ja aastast 1926 sõjaminister ja relvajõudude peainspektor. Iseloomusta Gustaf Mannerheimi. Ta oli iseseisva Soome riigi pooldajate sõjaväe ülemjuhataja. Tema juhitud väed võitsid 1918.a lahingu puna soomlaste ja vene enamlastega Tampere pärast. Mannerheim võitis ka sõja sakslastega, kes tahtsid Soomet saada oma mõjusfääri. 1918.a lõpul sai ta riigihoidjaks ning tema juhtimisel loobuti Saksamaa orientatsioonist ja hakati otsima poliitilisi kontakte Antandi riikidega. 1919 kinnitas Mannerheim Soome põhisedaduse, millega lõplikult vormistati vabariiklik kord.
1.november Saksamaa liidab Lääne-Poola ametlikult Saksa Reichi 2.november Jossif Stalin liidab Ida-Poola ametlikult Nõukogude Liitu 30.november Punaarmee tungib Soome/Talvesõda alustab 11.detsember Rahvaste liit nõuab et Nõukogude Liit lõpetaks sõjategevuse Soome vastu 14.detsember Nõukogude Liit visatakse Rahvasteliidust välja 1940 11.veebruar Punaarmee ründab Mannerheimi Joont Soomes 12.märts Soome sõlmib rahulepingu Nõukogude Liiduga/Talvesõda lõppes 28.märts Suurbritannia ja Prantsusmaa lepivad kokku, et ei sõlmi eraldi rahu Natsi- Saksamaaga 8.aprill Briti sõduris randuvad Namsoses, Norras 9.aprill Saksamaa tungib Taani ja Norrasse 10.mai Adolf Hitler tungib Prantsusmaale 14.mai Holland kapituleerub Kuninganna Wilhelmina pageb Inglismaale 23
Sõjaväe ülemjuhataja kindral Gustaf Mannerheim Tema juhitud väed saavutasid punasoomlaste ja vene enamlaste üle võidu 1918 nim Mannerheim riigihoidjaks 1919 suvel kinnitati põhiseadusega, et Soome on vabariik 1920 Vene-Soome Tartu rahulepinguga lõppes NSVL iga sõda 1918-1920 sõjasündmusi nim nii kodu- kui ka vabadussõjaks 1920liituti Rahvasteliiduga Lapua liikumine kommunismivastane . nõudis karmikäelise valitsemiskorra kehtestamist . koguti poolehoidu Mannerheimi liin Karjala maakitsikusele ehitatud võimas kaitseliin 1939 süüdistas NSVL Soomet, et tole suurtükivägi olevat tulistanud NSVL vägesid Öeldi lahti mittekallaletungilepingust, ning alustati Soome vastu sõda NSVL heideti Rahvasteliidust välja 1940 12 märtsil sõlmiti Moskavas rahu 1941 jun, kui Saksamaa ründas NSVL i, jäi Soome erapooletuks NSVL lennukid pommitasid Soome linnu. 25 jun 1941 kuulutas Soome NSVL-e sõda - Jätkusõda Vallutati tagasi Karjala
tekkis riigis kommunismivastane Lapua liikumine,mis nõudis karmikäelise valitsemiskorra kehtestamist Soomes.Liikumine kogus poolehoidu,mis julgustas lapualasi relvastatud riigipöörde katsele.See kukkus läbi ja liikumine keelati. Majanduskriisist ülesaamine aitas ka siseriikliku olukorra rahunemisele,kuid välispoliitiline olukord muutus aina pingelisemaks:Soomet hirmutas oht idast.Selleks et kaitsat ennast võimaliku ohu eest,ehitasid soomlased Karjala maakitsusele võimsa kaitseliini(Mannerheimi liin) Talvesõda(1939-1940) Kui teine maailmasõda oli alanud,esitas Nõukogude Liit ka Soomele karmid nõudmised:loovutada alasid ja sõlmida vastastikuse abistamise leping.Soomlased lükkasid NSV liid nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega Vene sõjaväepaaside rajamisega Soome aladele. 1939a. nov süüdistas NSV liit Soomet selles,et tolle suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid.Tegelikult oli see piirituli venelaste lavastatud
Gustav Mannerheim. Tema väed saavutasid võidu punasoomlaste ja vene enamlaste üle. 1918 sai Mannerheimist riigihoidja. Tegi põhiseaduse, millega Soome nim. Vabariigiks. Sõda NL lõppes 1920 Vene-Soome Tartu rahuga. 1920 sai Soomest Rahvasteliidu liige. Püüdis riiki tugevdada. Majanduskriis põhjustas raskusi. Suurenes nõukogude korra oht. Peale majanduskriisi tuli oht idast. Kaitseks ehitati Karjala maakitsikusele kaitseliin (Mannerheimi liin) . Otsiti abi läänest ja Saksast, kuid see ei aidanud pääseda NL rünnaksut. 1930 esitas Stalin Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ja sõlmida vastastikuse abistamise leping. Soomlased keeldusid. 1939 süüdistas NL Soomet, et too oli saatnud suurtüki NL aladele. NL ütles lahti mittekallaletungi lepingust ja alustas sõda. Rahvasteliit kuulutas NL sõjaalgatajaks ja heitis ta organisatsioonist välja. Vene väed kandsid suuri kaotusi. Sb ja Prantsusmaa
Mehi õpetati välja pikkadeks luurekäikudeks sügavale vaenlase tagalasse. v Ainult eestlastest koosnev 13meheline luuresalk hukkus ülesannet täites 1942aasta sügisel ArhangelskVologda raudtee piirkonnas. Jätkusõda: soomepoiste tegevus v 1943aasta kevadel ja varem Soomes olnud mehed koondati Karjala maakitsusel võitlevasse 47. jalaväerügemendi ( JR 47 ) III ( Vallila ) pataljoni, mille ülemaks oli Soome marssali Mannerheimi õepoeg major Claes Gripenberg. Pataljon oli vaheldumisi väljaõppel rindetaguses Jalkala laagris ning rindeteenistuses Rajajoel raudtee lõigul. Jätkusõda: soomepoiste tegevus v 1943aasta sügisel Soome põgenenutest astus umbes 400 meest Soome Merejõudude teenistusse, kus said väljaõpet ja teenisid mitmetel sõjalaevadel, moodustades 10 % Soome laevastiku isikkoosseisust. v Ülejäänud mehed suunati jalaväe väljaõppelaagritesse Porokyläs, Jokelas,
1000 lennukit. Soome sõjaväkke, mille ülemjuhatajaks oli Mannerheim, kuulus 300 000 meest, ligikaudu 100 lennukit ning umbes 50 tanki. Esialgu lootis Nõukogude juhtkond naaberriigi paari nädalaga vallutada ning seal punavõim kehtestada. Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus ning Punaarmee väejuhtide saamatus tõmbasid Stalini vallutusplaanile kriipsu peale. Vaatamata tohutule ülekaalule ei suutnud Nõukogude sõjavägi kahe kuu jooksul Mannerheimi liini läbi murda. Vene väed kandsid suuri kaotusi: iga langenud soomlase kohta sai surma 4-5 punaarmeelast. Alles siis, kui Stalin vahetas välja väejuhid ning need rakendasid lisajõude, õnnestus Punaarmeel Mannerheimi liin ületada. Kuid kogu Soomet vallutada Stalin enam ei julgenud. Suurbritannia ning Prantsusmaa kavatsesid saata Soomele appi oma väed ning see sundis Stalinit rahulduma vähemaga. Soome valitsus ei tahtnud samuti edasi sõdida, sest kartis, et nende
sept kirjutas Eesti Moskvas Baaside lepingule alla 1939, 5. okt kirjutas Läti baaside lepingule alla. 1939, 6.okt sõjategevus Poolas lõppenud, Poolat enam ei eksisteerinud. 1939, 10 okt kirjutas Leedu baaside lepingule alla, tingimusel, et nad saavad tagasi Vilniuse piirkonna. 1939, 18. okt hakati Punaarmee üksusi Eestisse paigutama. 1939, nov ründas NSVL Soomet 1939, 30. nov algas Talvesõda, Punaarmee ründas Soomet sõda kuulutamata süüdistades teda provokatsioonidega piiril. Mannerheimi liin väga tugev. 1940, 12.märts sõlmiti Soome ja NSVL vahel rahu. Soome pidi loovutama Karjala ja Hankose, iseseisvus jäi püsima. (Ingl ja Pr tahtsid Soomele abivägesid saata, NSVL oli sunnitud) 1940 kevadel halvenesid Balti riikide suhted NSVL-ga 1940, juunis alustati Balti riikide annekeerimisega (teise riigi vägivaldne liitmine oma riigi külge) 1940, 14. juuni esitas NSVL ultimaatumi Leedule nõudes täiendavate üksusste sissemarssi ja uue valitsuse moodustamist. 15
diviisi osad. Kuna korpus eeldas rügemendile lahingute tulipunkti, anti Riipalu käsutusse veel pataljon "Narwa" ja kaks kompaniid saksa pioneere. Rügemendi koosseisus oli nüüd umbes 2500 meest, iga Riipalu pataljoni võitleja vastas oli kuskil 40 punaarmeelast. Saksa vägede jaoks oli rinde hoidmise ja kaitsmise näol ees oluline tõrjelahing, millest sõltus Narva rinde püsimajäämine. Punaarmee oli aga läbi murdnud Soomes Karjala maakitsuse kaitsest nn Mannerheimi liinist ja nüüd toodi osa vägedest sealt üle Narva alla, täpsemalt Punaarmee poolt aasta alguses vallutatud soisele sillapealsele, mida kutsuti ka Krivasoo kotiks. Narvast lõunas pöördus rindejoon otse läände ja ulatus peaaegu Sirgalani. Venelased olid koondanud Krivasoosse Auveres kaitsel asuvate Saksa üksuste vastu 2 diviisi, umbes 130 000 meest, rohkesti tanke, lennukeid ja suurtükke. Vähem kui 10 km lahutas Punaarmeed merest ja Narva rindel paiknevaid üksusi piiramisrõngast
eest aga analoogilist baaside lepingut. - Leedu oli lõpuks sunnitud nõustuma- 20 000 meest baasides. Miks, millistel tingimustel õnnestus Soome riigil püsima jääda? - Soome osutus Punaarmeele oodatust tugevamat vastupanu. - Selgus, et NSV liit polnud sugugi sõjaks sugugi valmis. - Suurele ülekaalule vaatamata ei suutnud punaarmee kuidagi läbi tungida Karjala kannasele rajatud Mannerheimi liinist. - Ilm läks väga külmkas, mitmed nõukogude üksused piirati neile tundmatul maastikul ümber ja hävitati. - Punaarmee oli sunnitud pealetungi peatama. - Inglismaa ja Prantsusmaa olid valmis juba soomet abivägedega aitama, mis sundis Stalinil vallutamise kavast loobuma. Mida kujutas endast Saksamaa sõjakäik Lääne-Euroopas? - Samal ajal Taani ja Norra vallutamisega oli Hitler teinud ettevalmistusi välksõjaks läänerindel
· 5. okt. kirjutas Läti lepingule alla, toodi sisse 30 000 meest. · 3. okt. läbirääkimistel pakkus Molotov Leedule võimalust tagasi saada NSVL-t Vilniuse piirkond. · Vastutasuks nõuti baaside lepingut. · 10. okt kirjutati lepingule alla, toodi sisse 20 000 meest. Talvesõda · NSVL esitas baaside lepingu ka Soomele, ent see keeldus. · 30. nov. 1939 ületas Punaarmee sõda kuulutamata piiri, algas Talvesõda. · NSVL ei suutnud ilma lisajõududeta läbi tungida Mannerheimi liinist. · Soome jätkas vastupanu. · Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomele abivägesid saatma. · See sundis Stalinit sõjast loobuma ja 12. märts 1940 sõlmiti rahu. Soome loovutas Karjala ja andis Punaarmeele Hankosse sõjaväebaasi. Kummaline sõda ja sõjategevus Euroopas 1940 Taani, Norra · Peale Poola purustamist paiskas Saksamaa oma väed läände. · Mõlemad pooled kindlustusid Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinil, oldi väheaktiivsed.
Juulis moodustati võltsvalimiste tulemusel nn. nukuparlamendid, mis palusid Balti riigid vastu võtta NSV Liitu. 3-6 august 1940 liitis NSVL Balti riigid enda koosseisu. Soome Talvesõda Nõukogude Liit nõudis ka neilt baaside sõlmimist. Mannerheim ja valitsus olid nõus järgi andma, kuid Parlament ja avalikkus olid vastu. Novembris 1939 alustas NSVL valesüüdistustega Talvesõda. Venelased ei suutnud läbi murda Karjalasse rajatud Mannerheimi liinist (Soome lahe ja Laadoga järve vahel). Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomele abi saatma ja NSVL oli sunnitud märtsis 1940 rahu sõlmima. 1941-1944 1941 alustas Hitler NSVL-i vastast sõjaplaani ,,Barbarossa". Sõjaks Saksa vastu valmistus ka NSVL. Mõlemad plaanisid üksteist kohe sõja algul purustada. 22 juuni 1941 ründas Saksamaa NSVL-i: Mitte Süd Nord
Poola riik lakkas eksisteerimast. 2. Sõjakäik NSVL-i vastu Pärast Balti riikide okupeerimist suundus NSVL Baaside lepingu sõlmimiseks ka Soome. Soome valitsus oli selleks valmis, aga rahvas mitte. Tugev demokraatia. Soome hakkas läbirääkimisi venitama, lootes, et Liit ei julge rünnata. NSVL korraldas provokatsioonid piiril ja hakkas süüdistama, et Soome on neid rünnanud. Vasturünnaku nime all ületas punaarmee 1939. Aastal piiri ja algas Talvesõda. NSVL ei suutnud Mannerheimi liinist, seda alles lõpuks. Soome jätkas vastupanu. Maailma avalikkus kaldus Soome poolele. Inglismaa ja Prantsusmaa olid valmis vägesid appi saatma. See sundis Stalinit Soome vallutamise kavast loobuma. Olulist rolli mängis ka külm. 12. märtsil 1940. aastal sõlmiti Moskvas rahu. Karjala anti ära. 1940. aasta lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSVL-i vastu ja andis sellele nimeks Barbarossa. Plaan: purustada Punaarmee väed sõja algul, mitte lasta Venemaale taanduda.
suurte kaotuste hinnaga liiguti edasi · Punaarmee edukas vastupealetung väljakurnatud sakslastele d) Punaarmee suurpealetung kogu rindel 1944: · põhjas murti 3 aastat kestnud Leningradi blokaad · sakslased suruti välja Eestist, Lätist ja Ukrainast · pealöök anti Valgevenes, kus piirati sisse suured Saksa üksused · edasitung Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse (Poola, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia) · Soomes murti Mannerheimi liin, Soome väljaastumine sõjast 4. Sakslaste lüüasaamine Põhja-Aafrikas a) El-Alameini lahing nov. 1942: · Briti üksused surusid Saksa-Itaalia väed välja Egiptusest ja Liibüast b) Mais 1943 Marokos ja Alzheerias maabunud USA väed piirasid vastased sisse ja alistasid 5. Sõjategevus läänerindel a) Itaalia väljalangemine sõjast: · juulis- septembris 1943 hõivasid USA-Inglise väed Sitsiilia ja Lõuna-Itaalia
sündimata last mainides.Taavi aga ,,teab",et tema perekond on turvaliselt Läänes ja keeldub. Vangipõlv kestab pool aastat.Selle aja peale on sõda lõppenud ja NKVD hakkab oma konge tühjendama mahalaskmiste abil.Ühel ööl hüütakse ka Page 8 ,,Risitideta hauad" Juuni, 2012 Taavi nimi,et oma elu säästa tuleb Taavile hiilgav mõte. Taavi lubab meestele Mannerheimi paberi anda. Taavi viiakse väidetavasse paberi peidukohta (vabrikusse, kus Taavi varem töötas). Ta teeb nagu urgitseks ta aknaraami ülemise serva vahelt paberinoaga paberit. Järgmisel hetkel kukutab ta end teise korruse aknast välja ning põgeneb.Taavi rändas mõnda aega ringi kuni jõuab oma kaaslase Piibu Eesi tallu seal ootavad teda ees vanad kaaslased kes annavad talle edasi ebameeldivaid uudiseid. Paadiga, millest tema maha jäi,jäädi venelaste kätte
sakslastel asuda kaitsele. Punaarmee suurpealetung idarindel 1944 Põhjas murti läbi Leningradi blokaad. Suuremat edu saavutati Ukrainas jõudes välja Rumeenia piirini. 22 juuni 1944 algas NSV vägede pealetung sakslaste tsentri vastu. Punaarmee liigus edasi Poolasse, poola alustas vastupanuliikumise ülestõusu. Punaarmee purustas Mitte, siis tahtsid lüüa ka Nordi. Sakslased pidid Eestist, leedust ja Lätist kaduma. Siis rünnati Soomet murdes läbi Mannerheimi liini. Soome sõjajõud jäid purustamata ning 1944 sõlmiti Soome-NSV rahulepingu. Punaarmee okupeeris veel Rumeenia, Bulgaaria ja Jugoslaavia. Sõjast üritas väljuda ka Ungari kuid sakslased okupeerisid selle ning kukutasid valitususe. Totaalne sõda II maailmasõda kujunes juba algusest peale totaalseks sõjaks: selles olid pmst sunnitud osalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud. Eriti raskeks kujunes nende inimeste olukord, kelle kodumaa oli okupeeritud
Baaside leping keskööl Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside /1939 lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eesti Vabariik NSV Liidu osaks sai. Algas 30.11.1939, mil Punaarmee ületas sõda kuulutamata Soome piiri.Soome osutas palju suuremat vastupanu kui oli arvatud, ei suudetud tungida läbi nn Mannerheimi liinist. 11/30 Selleks ajaks kui see õnnestus, oli maailm kaldunud väikese Soome talvesõda /1939 Soome peale. UK ja Pr valmistus abivägesid saatma. Stalin oli sunnitud Soome vallutamise kavast loobuma. 12.03.1940 sõlmiti Moskvas rahu, millega Soome pidi andma ära Karjala maakitsus ning Hankos sõjaväebaasi. 9
Ilma E polnud Lätil erilist võimalust vastu hakata,5okt kirjutas Läti alla, juhtus sama nagu E(baasid,30000meest).Leedule pakuti tagasi sada Vilniuse piirkond,kui nõustub sarnase lepinguga. 10.okt kirjutati leping.Tgelt leedulased võitsid Vilniuse,kaotasid Leedu.Sama lepingut taheti ka Soomega.Soome oli vastu,üritati venitada.NSVL süüdistas S ründamises,30nov 1939 aglas talvesõda.NSVL arvas, et sõda kestab mõni nädal, tglt oli S tugevam.NSVl ei suutunud Mannerheimi liinist läbi tungida. Külm ilm,NSVL üksused hävitati. S vastupanu jätkus ka peale NSVl lisajõudude saabumist. Ing ja Pra valmistusid S abivägesid saatma,Stalin loobus S vallutamisest.12,mär sõlmiti rahu, S pidi loobuma Karjala maakitsus,kuid iseseivus jäi. 8. Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine:ssodne hetk balti riikide annekt. Saabus 1940,kui S sissetung Prant oli tähelepanu endale tõmmanud.E blokiti maalt,merelt,õhust
annaabi.ee 
