Janeli Põder, RP14 Maksukorralduse seadus (MKS) 1. Mida reguleerib MKS? Maksukorralduse seadus reguleerib riigi maksusüsteemi ning selle põhjal teostatakse seadusliku maksu maksmise korda. §1 2. Mis on maks? Maks on seadusega või seaduse alusel avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tuli saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustus. §2 3. Millised on riiklikud maksud? Tulu-, sotsiaal-, maa-, hasartmängu-, käibe-, tolli-, aktsiisi- ja raskeveokimaks. §3 (2) 4
Maksukorralduse seadus (MKS) 1. Mida reguleerib MKS? MKS reguleerib riigi maksusüsteemi ning selle põhjal teostatakse seadusliku maksu maksmise korda. 2. Mis on maks? Maks on seadusega maksumaksjale pandud kohustus, mis kuulub täitmisele, seadusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. 3. Millised on riiklikud maksud? Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks. 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude haldur on Maksu- ja Tolliamet. Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. 5. Kes on maksukohustuslane? Maksukohustuslane on maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seadusega või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja koh...
Maksukorralduse seadus (MKS) 1. Mida reguleerib MKS? Maksukorralduse seadus reguleerib maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutuse, maksumenetluse korra ning maksuvaidluste lahendamise korra. (MKS § 1 lg 1). 2. Mis on maks? Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis
Meil ei ole karusnahkade aktsiisi ja mitteriiklikuid loteriide tulumaksu. 3) Õnneliku juhuse printsiip mitteriiklike lotovõitude tulumaks, kinke- ja pärandimaks (Eestis ei eksisteeri). 4) Tubliduse printsiip seotud riskijulguse ja majandusliku aktiivsusega samuti põhinevad tublidusel ja edukusel (tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks). Demokraatlikus riigis on maksude maksmine ühiskondlik leping, mille täitmist Eestis reguleerivad maksukorralduse seadus (www.riigiteataja.ee) ja igale maksule eraldi kehtestatud maksuseadused (Lisa 1). Maksustamine on võrreldes muude regulatsioonidega üpris muutlik protsess ja see toob kaasa palju ebameeldivusi maksude arvestajaile. Maksusüsteem peab lähtuma ühetaolisuse põhimõttest. Kõiki ühesugustes tingimustes maksustatavaid maksumaksjaid tuleks kohelda võimalikult ühetaoliselt (sotsiaalmaks, käibemaks 0%). Maksustada tasub ainult rikkust. Kõige pealt hakati maksustama maad
peale koormisi. Mõisted: 1. Füüsiline isik- inimene 2. Juriidiline isik- on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. (Tsiviilseadustiku üldosa seadus § 24) 3. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. (Maksukorralduse seadus § 6 lg 2) 4. Maksu kinnipidaja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole tasuma, samuti täitma teisi talle seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. (Maksukorralduse seadus § 6 lg 3) 5. Maksuhaldur: - riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet.
Tähtaeg ei tohi olla lühem, kui 10 päeva. Kuna tulumaksuseadus sätestab, et maksuintress on ettevõtlusega mitteseotud kulu, siis ettevõtja ei saa tasutud intresse oma ettevõtlustulust maha arvestada.3 1.2. MAKSUKOHUSLASELE MAKSTAV INTRESS MKS §116 sätestab, et kui maksuhalduri koostatud haldusakti alusel on maksukohuslane tasunud rohkem makse, kui oleks pidanud maksma vastavalt maksuseadusele, siis on maksuhaldur kohustatud arvestama enammakstud summalt 2 Maksukorralduse seadus, jõustunud 20.02.2002, RT I 2002, 26, 150 ... 23.12.2014, 20, §115 3 L. Lehis “Maksuõigus” Juura 2009, lk 194 maksukohuslase kasuks intressi. Intressi arvestatakse alates tasumise kuupäevast kuni tasumise aluseks olnud haldusakti kehtetuks tunnistamise või muutmise kuupäevani. Intressi ei arvestata, kui maksuhaldur andis haldusakti maksukohuslase deklareeritud andmete alusel.4 Kui maksuhaldur on määranud maksukohuslasele tähtaja täiendavate dokumentide
võimalust pangalaenu saada jne. Ümbrikupalga maksustamise põhimõtted: Maksud määratakse ümbrikupalka maksvale tööandjale. Maksu määramisel arvestatakse töötajale makstud netopalk ümber brutopalgaks. Maksud määratakse sellel maksustamisperioodil, mil on aset leidnud ümbrikupalga maksmine lisanduvad intressid (0,06% päevas). Näiteks 3 aastat tagantjärele määratud maks summas 100 000 krooni toob kaasa 65 700 krooni intressi. Maksukorralduse seaduse § 153 rahatrahv kuni 50 000 kr. Mis kaotad, kui saad ümbrikupalka ? Kaotad puhketasu, ei saa hüvitisis töötuna, ei saa töökindlustushüvitist, koondamishüvitist, tööandja maksejõuetuse hüvitist, vanemahüvitist, laenu ei saa võtta, ning ei saa pensioni. Mina olen totaalselt ümbrikupalga vastu, ning ei tahaks ümbrikupalka saada. Ning kokkuvõtteks, on ümbrikupalk inimestele ning ka riigile kahjulik, ning firma juhid peaks selle maksmise lõpetama.
Maksud Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus (Maksukorralduse seadus (MKS) §2). Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib maks olla ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks (näiteks soodustada maksupoliitika kaudu loodussäästlikku tarbimist jms). Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil
alaline regionaalsete investeeringutoetuste andmise komisjon. Komisjoni teenindavad Siseministeerium ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Käibemaksuseaduse muutmine Käibemaksuseaduse § 16 lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «7) loteriipilet ja hasartmängu korraldamine, välja arvatud kaubandusliku loterii korraldamine, ning sellise osavusmängu korraldamine, mille ainus võimalik võit on võimalus uuesti osaleda samas mängus;». Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduse § 157 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: (1) Hasartmängumaksu tasumist kinnitava otsuseta hasartmängu korraldamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.» Hasartmängu korraldamise tegevusloa taotluse läbivaatamine
KORDAMISKÜSIMUSED AINES "MAKSUNDUS" 1.Millest koosneb Maksuõigus? Maksuõigus koosneb õigusnormidest, mis reguleerivad riiklike ja kohalikke maksude kehtestamist, määramist ja sissenõudmist. 2.Maksukorralduse Seaduse lühike iseloomustus; Maksukorralduse seadus on raamseaduseks teiste maksuseaduste suhtes, see on maksuseaduste üldosa ja sisaldab kõikide maksudele rakendatavaid põhimõtteid. 3.Mida sätestatakse Maksukorralduse Seadusega? Maksukorralduse seadus sätestab ammendava loetelu riiklikest ja kohalikest maksudest. 4.Maksumõiste; Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega, riigi- või kohaliku omavalitsuse avalikõiguslike ülesannete täitevahend. 5.Millest koosneb maksusüsteem? Maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. 6.Kes on maksumaksjad ? Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik, riigi-, valla- või linnavalitsus, kes maksab makse. 7
Maksud lähevad siis vastavalt sotsiaalkaitseks( peretoetused, pension, vanemahüvitis), tervishoiuks (perearst, traumapunkt, haiglaravi), kultuur, teadus ja haridus (lasteaed, kool, teater, sport), keskkond ja põllumajandus (jäätmekäitlus toetus), transport (teede ehitamine ), riigikaitse ja turvalisus (kaitsevägi, äärte, politsei), muud valitsemisekulud (vallad ja linnad, riigikogu, valitsus). 3. Millised seadused reguleerivad maksundust. Milline on maksunduse baasseadus-maksukorralduse seadus. Miks on vaja maksuseaduseid Reguleerivad- baasseadus: maksukorralduse seadus (MKS) ,eraldi iga maksu reguleeriv seadus: tulumaksu-, käibemaksu-, sotsiaalmaksu- ja muud seadused. MKS alusel ei koguta ühtegi maksu, kuid see määrab maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutuse, maksumenetluse korra ning maksuvaidluste lahendamise korra. MKS sätestab maksude kogumise süsteemi. 4. Riiklikud maksud(8).Nimetada.Kes kehtestab,mida seadusega määratakse
a ka Baltikumile. • Uus halduskord taotles kõigi impeeriumi piirimaade ühtesulatamist Venemaaga, arvestamata ajaloolisi, usulisi ja rahvuslikke eripärasid. Asehalduskord (1783-1796) • Eesti- ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetati ühine asevalitseja (asehaldur). • Muutus Eestimaa ja Liivimaa administratiivne jaotus (nt lisandus Paldiski maakond). • Oluliselt piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust. • Maksukorralduse põhjalik muutmine (pearahamaks) • Vastutasuks kuulutas Katariina rüütlimõisad eraomandiks (alloodideks). • Tekitas pingeid balti aadli ja riigivõimu vahel. Pärast Katariina II surma troonile tõusnud Paul I taastas balti aadli privileegid.
- Eesti keele käsiraamat b) eesti omasõnade tähendust ja kasutusümbrusi? - Õigekeelsussõnastik. c) eesti võõrsõnade ja tsitaatsõnade õigekirja ja tähendust? - Võõrsõnade leksikon. Nimi: PRAKTILISED ÜLESANDED 1. Kirjutage lause normitehnika eeskirja ja õigusteadlaste kokkuleppeid arvestaval viisil sobivate sümbolite ja sidenditega ümber. · Maksu mõiste ja liigid selguvad maksukorralduse seaduse paragrahvis kaks ja paragrahvi kolm lõigetes üks ja kaks. Maksu mõiste ja liigid selguvad MKS § 2 ja § 3 lg-tes 1 ja 2. 2. Kohendage lauseid ja fraase ning parandage ebatäpsused ja vead · Põllumajandustoetuste administreerimine toimub PRIA-s Põllumajandustoetuste haldamine toimub PRIA-s · mitteavastatud kuriteod selgumata kuriteod · õigusnõuande alane olukord Eestis juriidiline olukord Eestis
maksustamisele kuuluva ettevotlustulu saamise eesmargil, on vajalik voi kohane sellise ettevotluse sailitamiseks voi arendamiseks ning kulu seos on selgelt ettevotlusega pohjendatud, samuti kui see tuleneb tootervishoiu ja tooohutuse seaduse § 13 loikest 1. Kuigi nimetatud paragrahv ning ettevõtlusega seotud kulu moiste on esmajarjekorras suunatud fuusilistele isikutele, lahtutakse eelkirjeldatust siiski ka juriidiliste isikute maksustamisel. 4. Maksukorralduse seaduse1[3] § 33 lõike 1 kohaselt on maksumaksjal, kes on tasunud maksuseaduses ettenähtust suurema maksusumma, õigus kolme aasta jooksul enammakse tekkimise päevast arvates taotleda maksuhaldurilt enammakstud summa tagastamist või tasaarvestamist. 5. Revisjon on üks olulisim maksude tasumise ja kinnipidamise õiguse kontrolli liike. Revisjoni tulemusel tuleb saavutada põhjalik ülevaade kontrollitava maksukohustusega seotud asjaoludest. Sageli on revisjoni käigus kogutud andmed
vaheliste suhete kohta. Näiteks mõjutavad ettevõtteid riiklik ettevõtluspoliitika, ettevõtlustoetused, kohalike omavalitsuste tegevus, poliitiline stabiilsus, maksuseadused, keskkonnakaitse regulatsioonid, konkurentsi reguleerimine, väliskaubanduse reguleerimine, töösuhteid reguleerivad seadused, poliitiline stabiilsus, riiklikud subsiidiumid, rahvusvahelised lepingud ja suhted ning valimised. 1.1 Maksuseadused Maksukorralduse seadust võib pidada teiste maksuseaduste suhtes raamseaduseks. See on üldine maksumenetlust reguleeriv seadus, mis avab maksukorralduses kasutatavad põhimõisted. Samuti reguleeritakse maksukorralduse seaduses maksukohustuslase ja maksuhalduri vahelise suhtlemise põhireeglid (Raamatupidaja.ee, 2005). Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu
tuleb maksukohustuse tekkimise aluseks olevate juriidiliste faktide tuvastamisel juhinduda tehingu tegelikust majanduslikust sisust. Vastasel korral oleks lepingupooltel võimalus omavahelise kokkuleppega määrata kindlaks maksukohustus, selle sisu ja ulatus. Selline olukord oleks vastuolus maksu kui avalikõigusliku kohustise olemusega ning ühetaolise maksustamise põhimõttega.[2] Seadusandja jõudis 3aastase hilinemisega järele ning kinnistas vastava põhimõtte 2002. a jõustunud maksukorralduse seaduses (§d 8384). Hilisemas praktikas viitab Riigikohus, et lähtub siinjuures Maksukorralduse seaduse §st 84, mis sätestab, et kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Kuigi erisoodustuse andmise ajal see säte ei kehtinud, on selles sättes kirjeldatud põhimõte
Mis moodi toimub töötajate transport? Mis moodi kajastatakse töötajate tööle sõite kui nad sõidavad enda autoga? VIITAMINE VALDKONNA TÄTSAMATELE UURIJATELE JA TEOORIATELE: 1. Erisoodustused näited ja kommentaarid Toomas Villems 2005 2. Maksundus Paul Tammert 2005 3. Maksu ja Tolliamet 4. Raamatupidamis- ja maksundusinfoportaal 5. Erisoodustus Ranno Tingas ja Marko Saag 2006 6. Maksumenetlus Aivar Pilv 2006 7. Raamatupidamisuudised ( RUP) 8. Riigi Teataja Maksukorralduse seadus 2011 9. Äripäev Raamatupidaja.ee Riigikogu võttis vastu olulised maksuseadused 10. Eesti maksuseaduste kommentaarid Lesse Lehis 2018 UURIMISARUANDE PÕHILISEMATE PEATÜKKIDE TUTVUSTUS Eesti maksuseadused firma autodele Peatükis käsitletakse seadust, mis moodi tohib 100% firma autot maksustada ja mis sellega kaasneb kui ei käituta vastavalt seadustele Ettevõttes 100% töö autode kajastamine Kirjeldatakse, mis moodi ettevõtte kajastab firma autosid.
üldkehtivaid õigusnorme. Seadusi liigitatakse ka: 1) Põhiseaduslikeks seadusteks - on need seadused, mis on nimetatud põhiseaduse paragrahvis. Vastu võetakse Riigikogu koosseisu häälteenamusega. 2) Lihtseadusteks on need seadused, mis on võetud vastu põhiseaduse alusel, kui mida pole otseselt põhiseaduse paragrahvis. Vastu võetakse Riigikogu lihthääleenamusega. 3) Raamseadus on nt maksukorralduse seadus. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksned avaldatud seadused. Riigi Teatajas avaldatud seadused jõustuvad 10ndal päeval pärast avaldamist, kui aktis pole märgitud teist jõustumise kuupäeva. 2. Seadlus Seadlused on sarnased dekreediga, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva riigiorgani aktid. Neil on spetsiifiline kehtejõud. Dekreetõiguse all mõistetakse seadlusandlusõigust täidesaatvavõimu käes. Erakorralistel juhtudes,
See, mis puudutab elanikkonda on sätestatud Haldusõiguste rikkumise seadustikus. Finantsõigus reguleerib suhteid, mis tekivad riigiorganitel rahandussuhetes. Eelarvete kehtestamine ja vastuvõtmine, riigi vahendite kulutamise korra kehtestamine, maksude sissenõudmise korra kehtestamine. Reguleerib suhteid kodanike ja vastavate riigiasutuste vahel. Põhimõtted väljendatud põhiseaduse 8. peatükis ja Riigi eelarveseaduses. Valla ja linnaeelarve seaduses. Maksukorralduse seaduses. Iga-aastased eelarveseadused. Krediidiasutuste seadus. Finantsõigus on avalik-õiguslik seadus, meetodiks autoritaarne meetod. Maaõigus reguleerib maakasutuse suhteid. Iseseisva õigusharuna on meil väljasuremise staadiumis. Iseseisev õigusharu on sotsialismimaades. Tööõigus reguleerib tööandjate ja võtjate vahelisi suhteid ja mõningaid nendega seotud suhteid. Siia kuuluvad normid ja instituudid, mis reguleerivad töösuhte loomist. Tööõiguse
· maksuvõla tasumise ajatamine ei vabasta maksumaksjat tema jooksvate maksukohustuste täitmisest · kui soovitakse ajatamisgraafikut ennetähtaegselt tasuda, peab tasumisel maksukorraldusele märkima viitenumbriks ajatamisotsuses märgitud viitenumbri. Muudel juhtudel kasutatakse tasumisel personaalset ettemaksukonto viitenumbrit · maksukohustuslase rahalised kohustused tasutakse või tasaarvestatakse kohustuste tekkimise järjekorras · maksukorralduse seadusest tulenevalt ei ole võimalik nn maksepuhkust rakendada Millest lähtub Maksu- ja Tolliamet esitatud avalduse rahuldamisel? MKS-i § 112 lg 2 kohaselt võtab maksuhaldur taotluse rahuldamise otsustamisel arvesse maksukohustuslase varalist seisundit, majandusnäitajaid, varasemat maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmist (tähtaegselt deklaratsioonide esitamist ning senist maksude ja maksete tasumist), maksuvõla tasumise ajatamise
Ühiskonnaõpetuse loeng. Maksud, maksed . Riigi kulutused heaolule Maksud Maks on õiguaktiga (seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega) riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus (Maksukorralduse seadus (MKS) §2). Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib maks olla ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks (näiteks soodustada maksupoliitika kaudu loodussäästlikku tarbimist jms). Maksud laekuvad kas riigieelarvesse või sihtotstarbelisse fondi. Nt. sotsiaalmaksust makstakse 13% riiklikuks ravikindlustuseks ja 20% pensionikindlustuseks (sealhulgas
paadiomanikule, kuna linnakassat maks praktiliselt ei täida, kuid samas paadiomaniku elu teeb see kibedaks.(...) «Lisaks kõigele muule teeb linn paadimaksuga endale halba reklaami, kuna paadimaks ei ühti kohe kindlasti kultuuripealinna sõnumiga «Mereäärsed lood».(...) «Arusaamatu on end nimetada merelinnaks, kui mereleminekuks vajaliku aluse omamine on maksustatud.»7 Riigikogu võttis 23. septembril 2010 vastu kohalike maksude seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse, millega kaotati kohalike maksude seast paadimaks. Nii ei jäänud ka Tallinnal muud üle, kui paadimaksu määrus kehtetuks tunnistada.8 Seadus jõustus 1.jaanuaril.2012.a. 5 Tallinn ei pea paadimaksuna kogutud raha tagasi maksma (www.delfi.ee) 6 Tallinna linnavolikogu kaotas paadimaksu (www.tallinncity.postimees.ee) 7 Vapper: paadimaks ei ole end õigustanud (www.tallincity.postimees.ee) 8 Tallinna linnavolikogu kaotas paadimaksu (www.tallinncity.postimees.ee)
... näitab, kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks (meil ~35 %, kõrgeim Rootsis, ~56 %) MAKSUDE OSA KOGUTULUST Maksumäär Progressiivne maks Proportsionaalne maks Regressiivne maks Maksustatavad tulud MAKSUD laekuvad riigieelarvesse kohalike omavalitsuste eelarvesse Maksundust reguleerivad Eestis: Maksukorralduse Seadus, Tulumaksu-, Käibemaksu-, Sotsiaalmaksu- jm seadused. Maksusid kogub Maksu- ja Tolliamet. RIIKLIKUD MAKSUD: · 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) käibemaks; 4) aktsiisid; 5) maamaks; 6) raskeveokimaks; 7) hasartmängumaks; 8) tollimaks. · Lisaks sellele rakendatakse kohustuslikus korras töötuskindlustust ja kogumispensionit need ei ole maksud vaid kindlustused, kuid vastavaid makseid
. 2.1 ( ) , , . . (. 7 raamatupidamise seaduse § 7), , . 10 . 7 raamatupidamise seaduse § 7, : ; ; ; (, , ); () ; ; () , ( ) ; . , , . , (. 12 raamatupidamise seaduse § 12; : . 58 maksukorralduse seaduse § 58). , . , (: . 37 käibemaksuseaduse § 37). 2.2 11 - , . . ( ), , , - . ( ) , . , , , . , , . . : 1. . 2. . 3. . 4. , . 5. . 6. . 7. . 8. . 12 9. . ( ), , , .
asevalitseja ehk asehaldur. Maakondadeks said Lääne-, Harju-, Järva-, Viru-, Saaremaa Eesti osas ning Pärnu-, Viljandi-, Võru-, Tartumaa, Peterburi ja Pihkva kubermang Liivimaa osas. 2. Poliitilised ümberkorraldused: Piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust, kolleegiumid saadeti laiali, kõik mõisnikud said võrdsed õigused, linnades anti võrdne kodanikuõigus majaomanikele. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad. 3. Maksukorralduse muutused: Kehtestati pearaha maks ning hingeloendus, mõisad muudeti pärusomandiks. b) Talurahva olukord peale Põhjasõda Talurahvas täielikult balti aadli meelevallas, võrreldes Rootsi ajaga halveneb olukord tunduvalt, ei kuulu nekrutikohustuse alla. 1739 Roseni deklaratsioon ( vastus talupoeg Vohnja Jaani kaebusele ülekohtu vastu) A Talupoeg, koos oma varaga, on mõisniku oma B Rüütelkond võib koormised ise määrata
v Arvutama ja tasuma käibemaksu v Säilitama dokumente v Pidama arvestust, esitama dokumente Kes on maksuhaldur? v Maksu- ja Tolliamet (riiklikud maksud) v Valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutuS (kohalikud maksud) Millised õigused on maksuhalduril? Millised kohustused on maksuhalduril? Kõik maksuhalduri õigused ja kohustused on võimalik leida Maksukorralduse seadusest. Maksuhaldur on kohustatud kontrollima maksude tasumise õigsust, määrama seaduses sätestatud juhtudel tasumisele kuuluvad maksusummad, nõudma sisse tähtaegselt tasumata maksud ning rakendama sunnivahendeid ja karistusi maksuseaduste rikkujate suhtes. Samuti ka : v Kohustus arvestada kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid maksude tasumise õigsuse kontrollimisel. v Kohustus kuulata Maksukohustuslane ära v
võimaldab säästa teatud ressursse, mida mõttetult kulutatakse. Säästetud ressursid võib omakorda suunata sotsiaalse abi tagamiseks. Maksusuhete elemendid. * iga maksusüsteemi oluline eeldus on tema korrastatus. Aluse selleks paneb maksude põhikomponentide elementide ühetaoline käsitlus kogu maksusüsteemis. * Maksukohustis on õigussuhe, mis tekib maksuseaduses ettenähtud teo koosseisu saabumisel, kehtiv maksusüsteem toimib vastavalt maksukorralduse seaduses esitatud üldpõhimõtetele. Elemendid: 1. maksupealkiri ehk nimetus. 2. maksusubjekt on maksusuhte kohustatud pool ehk võlgnik. Kohustatud subjektiks on maksukohuslane (mis on üldmõiste), kelleks võib olla maksumaksja, maksukinnipidaja ja kolmas isik, kes annab garantii. Maksuhaldur on õigustatud subjekt. Maksumaksja on isik, kes on kohustatud maksu maksma või isik, kes tegelikult maksu maksab. Maksukinnipidaja on isik, kes on
............................................................................. 24 3 Sissejuhatus Elame pidevalt muutuvas maailmas. Eestis seadusandluses olnud palju muudatusi peale iseseisvumist. Need hõlmavad ka raamatupidamise aluseks olevat seadusandlust. On vastu võetud uusi seadusi ja neid vastavalt muutuvatele vajadustele ka korduvalt muudetud. Peale iseseisvumist on vastu võetud Töölepingu seadus, Palgaseadus, Maksukorralduse seadus, Tulumaksu seadus ja Puhkuseseadus. On tõsiasi, et 1994. aastal vastu võetud Palgaseadust on muudetud tihedamini, kui kord aastas, 1992. aastal vastuvõetud Eesti Vabariigi töölepinguseadust koguni tihedamini, kui kaks korda aastas. Palgaseaduses on ära toodud palgatingimused, palga- ja lõpparve maksmise kord, palgast kinnipidamised ning tasustamine erijuhtudel. Maksukorraldus seadus määrab Eesti
tootmis-sisendid, uurimis- ja arendustööde kulud ja tase ning standardid. (Väliskeskonna analüüs) 1 POLIITILINE KESKKOND Poliitilises keskkonnas käsitletakse peamiselt valitsuse regulatsiooni kohalikul ja riiklikul tasandil (võimalikud muutused seadusandluses ja struktuurides), poliitilised tegevused (valimised, valitsuse vahetused, strateegilised otsused), rahvusvahelised lepingud ja suhted, globaalsed trendid, kriisid, sõjad. 1.1 Maksuseadused Maksukorralduse seadust võib pidada teiste maksuseaduste suhtes raamseaduseks. See on üldine maksumenetlust reguleeriv seadus, mis avab maksukorralduses kasutatavad põhimõisted. Samuti reguleeritakse maksukorralduse seaduses maksukohustuslase ja maksuhalduri vahelise suhtlemise põhireeglid. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestavatest kohalikest maksudest
1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead maksusüsteemi aluseid; ·tead riiklikke ja kohalikke makse; ·oskad otsida infot maksude kohta; ·oskad hinnata ettevõtluse maksustamist. 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused Eesti Vabariigi põhiseadus annab aluse maksude kehtestamiseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 113: Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. Eesti maksusüsteemi alused on kehtestatud maksukorralduse seadusega. Maksukorralduse seaduses §2- s on defineeritud maks: Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks.
Kõik mõisnikud Eesti- ja Liivimaal said võrdsed õigused. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Mõisad: põhitüübid, tuluallikad. Rüütlimõisad, riigi- ehk kroonumõisad, kirikumõisad. Teraviljaeksport. Viinapõletamine. Talurahvaolukord Rootsi ja Vene ajal. Rootsi: Pikk rahuaeg- soodustas sündimust. Ei võetud mehi sundkorras sõjaväkke. 17. sajandi sisemigratsioon- võimaldas kasutusele võtta viljakamaid maid. Vene: maksukorralduse muutumine, perioodilised hingeloendused. Milles seisnesid nn positiivsed määrused? 1765.a-positiivsed määrused: talupojad said õiguse vallasvarale mõisakohustused täitnud tp. võis ülejäänud viljasaagi endale jätta ja vabalt turustada mõisakoormistele seati kindlad piirid talupoegade karistamise ülempiiriks mõisas sätestati 30 vitsa-või kepihoopi talupojad võisid mõisnikke kohtusse kaevata Linnad 18. sajandi lõpus (oskad ka kaardile märkida)
Kaasaaitamiskohustus Essee Thea Rehepapp FS090 Kaasaaitamiskohustuse legaaldefinitsiooni võib leida maksukorralduse seaduse (MKS) 5. peatükist. MKS § 56 lg 1 sätestab, et maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. MKS § 58 kohaselt peab maksukohustuslane kaasaaitamiskohustuse tõttu säilitama maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente. MKS § 62 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda
16.03.2010 Diskussioon · Mis on devalveerimine? · Kas Eestile oleks kasuks (olnud) devalveerimine? Põhjenda! 16.03.2010 7 Maksud ja vara · Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. See tähendab, et maksete kehtestamine on parlamendi suveräänne ja võõrandamatu õigus. Maksude alusseadus on Maksukorralduse seadus. · Riigi vara valdamise, kasutamise ka käsutamise korra sätestab Riigivaraseadus. Riigivaraseadus ei reguleeri riigi kui omaniku õigusi ja kohustusi suhetes teiste isikutega. Eesmärgiks on tagada riigi vara heaperemehelik käitumine. 16.03.2010 8 Finantsinspektsioon Finantsinspektsioon on autonoomse pädevusega ja oma eelarvega Eesti Panga juures asuv asutus, mis teostab riiklikku järelevalvet Eestis
seadusest (Äriseadustik § 77). Raamatupidamise seaduse kohaselt on füüsilisest isikust ettevõtja raamatupidamiskohustuslane (Raamatupidamise seadus, edaspidi RPS, § 2), kellele laienevaks erisuseks raamatupidamise korraldamisel on võimalus pidada oma raamatupidamist kassapõhiselt (RPS 43 lg 1). FIE on ka maksukohustuslane, kellele laienevad maksuseadustes sätestatud kohustused. Maksukohustuslane peab raamatupidamisarvestust raamatupidamise seaduses sätestatud juhtudel ja korras (Maksukorralduse seadus, edaspidi MKS, § 57 lg 1). Kuid maksuseaduses võib sätestada juhud, mil maksukohustuslane peab lisaks raamatupidamisarvestusele pidama täiendavat arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta ehk maksuarvestust (MKS § 57 lg 2 p 1). Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. !!!!! Näiteks: 2011. aastal andis FIE üle piima 8 000 väärtuses. Samal aastal laekus talle
mahust. Loomulikult ei jää püsikulud igavesti samaks näiteks müügi/tootmise mahu olulisel suurenemisel tuleb pinda lihtsalt juurde rentida. Oluline on kulude ja tulude järjepidev jälgimine, võrdlus eelarvega, trendidega, oluliste seoste analüüs. Informatsioon peab olema seostatud, võrreldav. Analüüs aitab: · Saada ülevaadet · Avastada ,,peidetud reserve" · Ennustada tõenäolisi arenguid Maksude arvestus Reguleerivad EV maksukorralduse seadus, EV maksuseadused, rahvusvahelised maksulepingud, EL direktiivid Maksud liigitatakse: · Otsesed · Kaudsed · Maksed Käibemaks ( VAT ) Euroopa Ühenduses maksab maksu kauba või teenuse saaja ( pöördkäibemaks ) · lisandunud väärtuse maks · seadusest tulenevad erijuhud Käibemaksukohustuslane maksustatav käive 16.000 eurot Maksumäärad: · 0 % ( eksport ) · 20 % · 9 % ( raamatud, ravimid, ohtlikud jäätmed, matusetarbed )
Tööandjale tekitatud kahju hüvitamise summad ( inventeerimisel puudujääk- selleks peab olema eelnev kirjalik nõusolek töötajalt). Palgaarvestus raamatupidamises on tekkepõhine, maksude arvestus Maksu- ja Tolliametiga aga kassapõhine, st. maksusid deklareeritakse ja makstakse palkade tegelike väljamaksude järgi (mitte arvestamise järgi). Ettevõte on kohustatud pidama töötajate kohta tööaja arvestuse tabelit, mis on aluseks palgaarvestusele. MAKSUKORRALDUSE SEADUS On seadus, mis reguleerib mitmesuguseid makse üldiselt, kuid igat maksu reguleerib vastav seadus täiendavalt. Kogu maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt kehtestatud kohalikest maksudest. Kogu maksusüsteem on üles seatud tulu saamiseks riigikassasse, kohustus selleks on pandud maksumaksjale. Ta on kohustatud makse maksma vastavalt seadustele. Kõik
Andmete saamisel jätkub kindlustuskaitse ilma ooteajata. 5.1 Lõpetamisest teatamine, vara, tulude ja kulude arvestamine FIE peab ettevõtluse lõpetamisest teatama, ettevõtluse lõpetamisel võib ettevõtluses kasutatud vara ettevõtja ise võõrandada või see vara loetakse isiklikku tarbimisse võetuks. 5.1.1 Lõpetamisest teatamine Ettevõtluse lõpetamisest teatamine oleneb sellest, kas FIE on registreeritud Maksu- ja Tolliametis või kantud äriregistrisse. Maksukorralduse seaduse § 23 lg 1 kohaselt on FIE kohustatud oma tegevuse lõpetamisest teatama Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele viie päeva jooksul tegevuse lõpetamisest lihtkirjaliku avaldusega. Lõpetamise registrikanne tehakse isiku poolt avalduses märgitud kuupäeva seisuga. Kui avalduses märgitud kuupäev on saabunud varem kui viis tööpäeva tagasi, tehakse registrikanne teatamise kuupäeva seisuga. Äriregistrist kustutatakse FIE tema avalduse alusel
Panga nõukogu esimehele ja Eesti Panga presidendile. Riigikogu kinnitab Eesti Panga aastaaruande ning määrab audiitori aastaaruande kontrollimiseks. Eesti Panga kui riikliku organisatsiooni majandustegevust võib kontrollida Riigikontroll. Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. See tähendab, et maksete kehtestamine on parlamendi suveräänne ja võõrandamatu õigus. Maksude alusseadus on Maksukorralduse seadus. Riigi vara valdamise, kasutamise ka käsutamise korra sätestab Riigivaraseadus. Riigivaraseadus ei reguleeri riigi kui omaniku õigusi ja kohustusi suhetes teiste isikutega. Eesmärgiks on tagada riigi vara heaperemehelik käitumine. Finantsinspektsioon Riiklikku finantsjärelevalvet teostab Finantsinspektsioon. Finantsinspektsioon on autonoomse pädevusega ja oma eelarvega Eesti Panga juures asuv asutus. Finantsinspektsioon teostab
haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Eestis kehtivad riiklikud maksud on: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja raskeveokimaks ning aktsiisid: alkoholi-, tubaka-, pakendi-, kütuse- ja elektriaktsiis [1]. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekub kohalike omavalitsusüksuste eelarvesse ja maksude haldur on vastavalt Maksukorralduse seadusele Maksu- ja Tolliamet. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemisemaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu [1]. Kohalikud maksud laekuvad kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. 1.1. Riiklikud maksud
eesmärkide saavutamise vorm ja viisid. So vajalik on siseriiklik ülevõtmisakt või rakendusmeede) Triin Roosve SKA lektor Sise- või välisõigus? • SKA üliõpilastööde koostamise ja vormistamise juhend • Tartu Vangla kodukord (kinnitatud Tartu Vangla direktori käskkirjaga) • Vangla sisekorraeeskiri (kinnitatud justiitsministri määrusega) • Maksukorralduse seadus • Tallinna linna raamatupidamise sise-eeskiri • Justiitsministeeriumi asjaajamiskord • Tartu linna põhimäärus (https://www.riigiteataja.ee/akt/422022013004?leiaKehtiv ) • Kihnu valla eelarvest täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kord Materiaalne ja formaalne õigus MATERIAALNE FORMAALNE •sisuline •menetlusõigus •õigussuhtes osalevate •pädeva riigiorgani õigused
·hasartmängumaks; ·käibemaks (maksumäär 20% maksustatavast väärtusest, raamatute puhul 9%); ·tollimaks; ·aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis) ·raskeveokimaks. Kohalikke makse võib olla kuni kaheksa: ·müügimaks; ·paadimaks; ·reklaamimaks; ·teede ja tänavate sulgemise maks; ·mootorsõidukimaks; ·loomapidamismaks; ·lõbustusmaks; ·parkimistasu. Maksude haldur Riiklike maksude haldur on vastavalt Maksukorralduse seadusele Maksu-ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. maksude haldurid kehtestavad vastavalt seadustele maksude kogumise protseduurid, laekumise tagamise,maksudeklaratsioonide süsteemi ja esitamise ning esitamata jätmise korra ja vastutuse. Maksudeklaratsioonid Maksuhaldur kehtestab vastavalt seadustele maksude laekumisega seotud
Äriühingu maksustamine Ettevõtluse tulud · - ettevõtluse kulud · - ettevõtlusega mitteseotud kulud koos maksudega · - muud lubatud mahaarvamised · = ettevõtluse tulem (kasum) · Kasumit tema tekkimise hetkel ei maksustata Ettevõtlusega mitteseotud kulud TMS § 34. Kulud, mida ei ole lubatud ettevõtlustulust maha arvata: · Ettevõtlustulust ei ole lubatud maha arvata: 3) seaduse alusel määratud trahve ja sunniraha ning maksukorralduse seaduse alusel tasutud intresse; 8) kingituste või annetuste maksumust; 9) kahju, mis tekkis vara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule; 10) kahju, mis tekkis maksumaksjaga seotud isikult turuhinnast kõrgema hinnaga ostetud vara võõrandamisest; 11) pistist ja altkäemaksu; Erisoodustused Erisoodustus on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse isikule seoses töö- või teenis-
mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase maksustamisega seotud dokumente. Töötuskindlustusmakse on töötuskindlustuse sihtotstarbeliseks rahastamiseks töötuskindlustuse seadusega (edaspidi TKindlS) kehtestatud sundkindlustuse makse. Töötuskindlustusmaksele rakendatakse maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatut. Maksu- ja Tolliamet kontrollib makse tasumise õigsust, määrab vajaduse korral tasumisele või tagastamisele kuuluva makse summa, nõuab selle sisse maksukorralduse seaduses sätestatud korras ning rakendab seadusega lubatud sunnivahendeid, et sundida rikkuja kohustuse täitmisele. Vastavalt TKindlS §-le 4 maksavad töötuskindlustusmakset: 1. kindlustatu (antud mõiste hõlmab töötajat, avalikku teenistujat ja töövõtjat); 2
MAKSUNDUSE LOENGUMATERJAL II OSA Koostas: VIKTOR ARHIPOV TALLINN 2014 1 MAKSUKORRALDUSE SEADUS Maksuõigus koosneb normidest, mis reguleerivad riiklike ja kohalike maksude kehtestamist, määramist ja sissenõudmist. Maksuõigus kuulub avaliku õiguse hulka. Tegemist on haldusõiguse ühe osaga. Seetõttu rakendatakse maksuõiguses kõiki haldusõiguse ja –menetluse üldpõhimõtteid. Maksuõigussuhtest tekivad peamiselt rahalised nõuded ja kohustused. Mitterahalistel kohustustel on vaid abistav iseloom ja need
seaduse alusel valla-või linnavolikogu poolt haldusterritooriumil kehtestavatest kohalikest maksudest. Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega, kus peavad olema märgitud maksu nimetus, maksu objekt, maksumäär, maksumaksja , maksu laekumise koht, maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, maksu tasumise kord, maksuseaduse rakendamise kord, võimalikud maksusoodustused ja nende tegemise kord. Tähtis on teada, et maksukorralduse seaduses sätestatud koheldatakse vaid juhul, kui maksuseaduses või tolliseaduses ja nende alusel kehtestatud määrustes ei ole kehtestatud teisiti. Eestis on kehtestatud järgmised riiklikud maksud: tulumaks 21%, käibemaks 18%, sotsiaalmaks 33%, maamaks , tollimaks, hasartmängumaks, aktsiisimaks (kütuse, alkoholi, tubaka, elektri ja pakendi) ja raskeveokimaks. Kohalikud maksud on paadimaks, müügimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks,
maksustamisperioodil, samuti 15 kalendripäeva jooksul pärast autorongi koosseisus üheaegselt kasutatavate haagiste suurima massi kandmist liiklusregistrisse. Nimetatud veoautolt ja autorongilt makstakse raskeveokimaksu proportsionaalselt tervete kalendrikuude arvule, mis on 4 jäänud veoauto registreerimisest liiklusregistris või haagiste suurima massi kandmisest liiklusregistrisse maksustamisperioodi lõpuni. Maksukorralduse seadus sätestab, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi, mida arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma. Raskeveoki võõrandamisel või kasutusõiguse üleminekul maksustamisperioodi kestel maksustamisperioodi eest tasutud raskeveokimaksu ei tagastata. Omaniku või kasutaja vahetuse
2016, sotsiaalmaksuseaduse ja käibemaksuseaduse muudatused 2016- 2017, VÕS lepingu alusel kindlustuskaitse tekkimine 2016, maksukorralduse seaduse muudatused 2015-2016, aktsiisimäärade ülevaade 2016-2020, raamatupidamise seadus alates 2016 nt lihtsustused aastaaruande esitamisel ja
eest. Tegemist on sanktsiooni sisaldavate õigusnormidega. Õigustkaitsvates normides sisaldub riigi negatiivne hinnang õigusvastasele käitumisele. Õigustkaitsvad normid on orienteeritud ametiisikutele ja kujutavad endast sekundaar- ehk reaktsiooninorme. 3. ÕN ettekirjutuse sisu (e dispositsiooni e reegli) alusel: õigustav (lubav); kohustav; keelav või ergutusnorm. Õigustav, samas ka volitav ning lubav on nt maksukorralduse seaduse MKS § 44 norm: Vabariigi Valitsusel ja rahandusministril on õigus anda määrusi maksuseaduse alusel ja täitmiseks. Kohustav on nt PS § 14 norm: õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Keelav on nt PS § 18 norm: kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Keeld on kohustus mitte teha e hoiduda tegemisest.
teatud seadustest. Finantsõigus: · reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes; · hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigivahendite kulutamise korda, maksude sissenõudmise korda; · reguleerib ka suhteid kodanike ja vastavate riigiasutuste vahel maksunduse valdkonnas; · põhimõttelised seisukohad väljendatud põhiseaduse 8.ptk-s ning riigi eelarveseaduses, valla- ja linnaeelarve seadustes, maksukorralduse seadustes, iga-aastastes eelarveseadustes, krediidiasutsuste seadustes; VIII Rahandus ja riigieelarve § 111. Eesti raha emissiooni ainuõigus on Eesti Pangal. Eesti Pank korraldab raharinglust ja seisab hea rii § 112. Eesti Pank tegutseb seaduse alusel ja annab aru Riigikogule. § 113. Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. § 114. Riigi vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra sätestab seadus. § 115
Haldusõigus reguleerib suhteid riigiorganite vahel, samuti riigivalisemis organite ja kodanike vahel. Siin kasutatakse autoritaarset meetodit. Finantsõigus – reguleerib suhteid, mis tekivad riigiorganite rahandussuhetes. Nt eelarve kehtestamine ja vastuvõtmine, riigivahendite kulutamis ekorra kehtestamine, maksude sissenõudmise kehtestamine. Finantsõiguse üldised põhimõtted on kehtestatud põhiseaduse kaheksanadas peatuükis ja riigi eelarve seaduses, maksukorralduse seaduses, krediitasutuste seaduses jne. Meetodiks on autoritaarne meetod. Karistusseadustiku järgi jaotatakse kuritoed ja väärtoed. Karistusõigus on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Karistusõigus näitab ära ka need keelatud teod j akuidas riigiorganid (prokuratuur, kohus) nende toimepanijate suhtes peavad käituma. Karistusõiguse normid on sätestatud karistusseadustikus.
annaabi.ee 
