Ül 3. Koostada tingimuspiirkond ja leida arendatud filtri (Advanced Filter) abil nende haldusüksuste nimekiri (unikaalsed väärtused), kus kasvõi ühel aastal vahemikus 2013 – 20 ehitus' SKP ühe elaniku kohta suurem kui 3000 eurot NB! Lisada arendatud filtri kasutamise kohta kirjeldus (lahtriaadressid või nimed): mida tuli kirjutada väljadesse lähtetabel (List Range), Ül 4. Teisele (uuele) töölehele paigutada kaks liigendtabelit (Pivot Table): a) majandussektori 'Teenused' summad haldusüksuste ja aastate lõikes b) Liigendamiseks rühmitada (Group) veeru 'SKP elaniku kohta' andmed intervalliga 500 eurot. Leid metsamajandus ja kalapüük' andmete alusel maakondade arv neis gruppides igal aastal. Ül 5. Töölehele Subtotal kirjutada tingimuspiirkond ja selle alla leida SKP tabelist arendatud filtri ( majandussektori 'Teenused andmed' aastatel 2013, 2015 ja 2016. NB
tulemuspiirkond (Copy to). Ül 4. Teisele (uuele) töölehele paigutada kaks liigendtabelit (Pivot Table): a) aastate 2014-2016 keskmised majandussektorite ja haldusüksuste lõikes b) Liigendamiseks rühmitada (Group) veeru 'SKP elaniku kohta' andmed intervalliga 500 eurot. Leid 'Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük' andmete alusel maakondade arv neis gruppides igal Ül 5. Töölehele Subtotal kirjutada tingimuspiirkond ja selle alla leida SKP tabelist arendatud filtri ( majandussektori 'Tööstus ja ehitus' andmed aastatel 2012 – 2014. NB! Lisada arendatud filtri kasutamise kohta kirjeldus (lahtriaadressid või nimed): mida tuli kirjutada väljadesse lähtetabel (List Range), tulemuspiirkond (Copy to). Lisada saadud tabelisse vahekokkuvõtted (Subtotal): väärtuste keskmised ühe elaniku kohta haldu Ül 6. Töölehele Valem leida lehel SKP olevast tabelist majandussektori 'Tööstus ja ehitus' väärtused haldusüksuste ja aastate lõikes
demokraatlikus Eestis on väga edukalt võimalik tegeleda äri,investeeringute ja kõikvõimaliku muu majandustegevusega.Eesti turg on avatud välisinvestoritele ,ning see võib mul tulevikus võimaldada ettevõtluses tegeleda kordades suuremate rahaliste vahenditega,kui seda võimaldaks Eesti makromajanduslik siseturg.Vabaturumajandus võimaldab mul alustada oma ettevõtet ning kas siis ausa konkurentsi raames konkureerida teiste omasugustega või hõivata täiesti uue majandussektori,mistahes see siis ka ei oleks. Kuid demokraatlik riigikord ei aita kaasa ainult vabaturumajanduse ,sellest võidab ka haridus ja kultuur,mis tänu sõnavabadusele on vaba dogmadest ja eelarvamustest.Samuti puuduvad plaanimajandusele sarnanevad õppekavad ,ning kõrkoolidesse astujatele ei seata muid kriteeriume ,kui piisavad teadmised.Tänu meie demokraatlikule riigikorraldusele on saanud võimalikuks ,et Eesti teadlased ja kõrgkoolid on kogunud tunnustust kogu maailmast ning
sotsiaalse turvalisuse eest Sotsiaalset ebavõrdsust peab ühiskonnas võimalikult vähe olema riigikorraldus (nt haridussüsteem) ei tohiks olla selline, mis toodab ,,vaesust" ja ,,rikkust" (ei saa lubada, et vaesed jäävadki vaeseks ja jõukad elavad nii, et nad ei aita teisi vähemedukaid ühiskonnaliikmeid) kujundada riikliku majandussektori ja eramajanduse kombinatsioon. Sotsiaaldemokraatia eeldab, et majanduspoliitika peaks olema riigis selline, mille järgi riik reguleerib eraomandusele rajanevat turumajandust (sekkub majandusse), ergutab riiklike krediitidega tarbimist ja investeerimist Millist ideoloogiat (ühiskonnakorraldust) Te pooldate ja miks? Millise ideoloogia kandjad on Eesti erakonnad?
tootmisteguriteks, mis on omavahel suurima majanduskasvu arengutempo saavutamiseks seotud. Teiseks põhjuseks on arengu astmelisus. Arenguteooria põhiseisukohaselt toimub areng teatud etappide kaupa, mis erinevad üksteisest majanduslike muutuste allikate ja mudelite poolest ja arenguastmed läbitakse kindlas spetsiifilises järjekorras ning see tähendab, et iga järgmine etapp nõuab eelmise läbimist. Üheks põhjuseks on ka majandusliku dualismi olukord, kus heal järjel majandussektori kõrval esineb traditsiooniline ja väheefektiivne tootmisviis. Heaks näiteks on Hiina, mille suurlinna piirkonnad on tehnoloogiliselt väga arenenud, aga maapiirkondades kasutatakse endiselt väga algelisi põlluharimisvõtteid. Viimaseks arengumaade mahajäämuse põhjuseks on rahvusvahelise kaubanduse praegune kuju, kus tegu on pigem ühepoolse sõltuvuse süsteemiga. Suurte korporatsioonide emaettevõtted asuvad tööstusriikides ja tehased arengumaades. (Parts 2000:55)
(Statistikaamet) 5 KASUTATUD ALLIKAD 1. A. D’Agostino, R., Serafini, M., Ward-Warmedinger. Sectoral explanations of empolyment in Europe. The role of services. 2. Algis Perens. "Teenuste marketing", Tallinn: Kirjastus Külim, 1998. 3. Anderson, K., Zemke, R. Tippteenindaja raskused ja rõõmud. Tallinn. Kirjastus Koolibri, 2003. 4. Naessen, L-O. Parem teenindamine. Tallinn. Kirjastus Avita, 1997. 5. Statistikaamet. Hõivatud majandussektori järgi 6. Tooman, H. 2003. Teenindusühiskond, teeninduskultuur ja klienditeenindusõppe kontseptuaalsed lähtekohad. Tallinn. TPÜ Kirjastus. 7. Tooman, H., Mae, A. Inimeselt inimesele. Tallinn. Kirjastus Avita, 1999. 6
,2015) Klastrianalüüs aitab liigendada erinevaid andmeid gruppidesse, mis omavad tähendust või on analüüsi eesmärgi täitmiseks olulised. Seega määrab klastri mudeli valiku ja liigenduse uuringu eesmärk mudel peab olema uuringu eesmärgi täitmise seisukohalt võimalikult tähenduslik ja optimaalne (Ibid.,2015) Üldistatult võib eristada kolme identifikaatorit, mis võivad viidata klastri eksisteerimisele majandusruumis (Ibid.,2015): 1. Mahu-indikaator ehk mingi majandussektori suhteliselt kõrge esindatus piirkonnas viitab koondumis-tüüpi klastri eksisteerimisele. 2. Koostöö-indikaator ehk erialaliitude ja klastriinitsiatiivide olemasolu piirkonnas viitab võrgustik-tüüpi klastri eksisteerimisele. 3. Ressursi-indikaator ehk mingi ühisnimetaja olemasolu piirkonnas, olgu selleks loodusvarad, infrastruktuur, geograafiline asukoht või teadus-arendustegevus mingis valdkonnas viitab väärtusahela põhise klastri eksisteerimisele, mis on selle ressursi ümber
SKP suureneb kulud heaolu kasv kuritegevuse riigi suurenevad hridustaseme kasv maksebilanss inflatsioon- tõus narkomaania tasakaalustub hinnad tõusevad mobiilsus alkoholism eelarve tulud majandussektori informatsiooni prostitutsioon suurenevad te vaheline kättesaadavus regionaalne võitlus tehniline taseme areng tõhustub ületootmine tõus tööhõive tööpuuduse kasv uued tõõkohad suureneb tööjõu uued inimesed
kogu sektori arengu osas alustab iga liikmesriik erinevalt tasemelt. On mitmeid näiteid liikmesriikides ELi toel arendatud headest projektidest, millest teisedki võiksid eeskuju võtta.9 Selles valdkonnas peetud konsultatsioonid ning läbiviidud küsitluste ja uuringute tulemused näitavad, et edukas ja tõhusalt toimiv täiskasvanuhariduse sektor koosneb omavahel tihedalt seotud põhikomponentidest. Need komponendid on: · tegevuspõhimõtted, mis on vastu võetud ühiskonna ning majandussektori vajaduste ja nõudmiste täitmiseks; · juhtimisstruktuurid, sh täiskasvanuhariduse süsteemi kvaliteet, tõhusus ja vastutusalad; 8 Konsultatsioonidel osales 27 liikmesriiki, 3 EMÜ riiki ja Türgi. 9 ESF060603-ESF Support to Education and Training Background Document (taustadokument ESFi abi kohta haridusele ja koolitusele).
kasvanud liialt kiiresti ja selle arengut tuleb aeglustada. Veelgi enam: fakt, et tempo praegu tõepoolest aeglasemaks muutub, kinnitab valitud poliitika õigsust. Teises kvartalis oli õlitööstusega mitte seotud SKP kasv 0,4 protsenti ja eelmise aasta sama ajaga võrreldes langes kasv 2,5 protsendile (esimeses kvartalis oli see 3 protsenti). Naela vahetuskurss on viimase kahe aasta jooksul tekitanud probleeme tööstusele ning selle majandussektori tulem väheneb. Tööstuskonföderatsiooni läbi viidud viimane kvartaliuuring näitab, et tööstuse eneseusk on langenud. Varasematel aegadel võis selle põhjal edukalt tulevast SKPd ennustada ning praegu hoiatab eneseusalduse puudus majanduse languse eest. Lisaks jaheneb kliima teenindussektoris ja tarbimises, kitsaks läheb ka tööturul. Töötu abiraha saajate hulk on tipphetkest saadik langenud 1,6 miljoni inimese võrra 1,4 miljonini, mis annab töötuse tasemeks 4,8 protsenti
ülejääva kasvuosana ehk üldise tootlikkuse kasvuna. Astmeteooria põhiseisukohad: 1) areng toimub teatud etappide kaupa, mis erinevad üksteisest majanduslike muutuste allikate ja mudelite poolest; 2) arenguastmed läbitakse kindlas spetsiifilises järjekorras, see tähendab iga järgmine etapp nõuab kõigi eelnevate läbimist. Majandusliku dualismi all mõeldakse olukorda, kus tänapäevase ja heal järjel majandussektori kõrval esineb traditsiooniline ja väheefektiivne tootmisviis. Duaalse majanduse kontseptsioonil põhinevad struktuurimuutuste teooriad. Need pööravad tähelepanu mehhanismile, millega saab muuta arengumaade majanduse struktuuri ja minna üle valdavalt põllumajandusele spetsialiseeritud majanduselt kaasaegsele linnastunud ja mitmekesise tööstuse ning teenindussfääriga majandusele. Arthur Lewise teoreetiline kahesektoriline jääktöö mudel; Hollis Chenery empiirilisele analüüsile
teguritest ülejääva kasvuosana ehk üldise tootlikkuse kasvuna. Astmeteooria põhiseisukohad: 1) areng toimub teatud etappide kaupa, mis erinevad üksteisest majanduslike muutuste allikate ja mudelite poolest; 2)arenguastmed läbitakse kindlas spetsiifilises järjekorras, see tähendab iga järgmine etapp nõuab kõigi eelnevate läbimist. Majandusliku dualismi all mõeldakse olukorda, kus tänapäevase ja heal järjel majandussektori kõrval esineb traditsiooniline ja väheefektiivne tootmisviis. Duaalse majanduse kontseptsioonil põhinevad struktuurimuutuste teooriad. Need pööravad tähelepanu mehhanismile, millega saab muuta arengumaade majanduse struktuuri ja minna üle valdavalt põllumajandusele spetsialiseeritud majanduselt kaasaegsele linnastunud ja mitmekesise tööstuse ning teenindussfääriga majandusele. 10. Kuidas selgitavad lineaarsete astmete teooriad majanduse arengut?
normidele vastavaid teid, ummikuteta ja ohutut liikluskorraldust, kiireid ja efektiivseid transpordivahendeid, tarbijasõbralikku ühistranspordikorraldust, turvalist liikluskeskkonda kergliiklusele, kaasaegsete logistikateenuste rakendamist, minimaalseid tolliformaalsuseid, koostalitlust välisriikidega, efektiivset ja õiglast seadusandlust ning maksupoliitikat, info kiiret liikumist ja paljut muud. Teisalt eeldab majanduse efektiivne toimimine mitte transpordi kui eraldi majandussektori kiiret arengut, vaid transpordikulude optimeerimist igal tasandil, seal hulgas asjatu transpordivajaduse vältimist. See tähendab liikumisvajaduse vähendamist ja hajutamist, aga ka efektiivset logistikat ja iga kaubaliigi veoks kõige sobivamate veovahendite kasutamist. Olulisteks märksõnadeks on erinevate veoliikide vaheline koostöö. Transpordi ekstensiivse arenguga võib kaasneda elukvaliteedi langus. Seetõttu tuleb transpordi arengule esitada
Kasutatakse ka kvoote. ASUSTUSE ARENG, LINNASTUMINE: Linnastumiseks nimetatakse linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus. Mõõdetakse osakaalu järgi kogu rahvastikust protsentides. Eeldused: Tööjaotuse areng ja töö tootlikkuse kasv Tööstuslik revolutsioon Koloniaalsüsteemi kujunemine (algselt oli tugipunkt, hiljem kasvas linnaks, sest sinna kogunes tööjõuna palju rahvast) Teenindava majandussektori plahvatuslik areng Arengumaades on linnade kasv kiirem kui arenenud maades. Linnade määratlemine on igal pool erinev. Enamasti jääb linnalise ja maalise asula piiramine 1500-5000 elaniku vahele. Mõnes riigis peetakse oluliseks ka tööhõivet. Nt loetakse linnaks asulat, kus enamus töötab tööstuses või teeninduses. Aga nt Tsehiis peab olema ka hästi arenenud infrastruktuur (veevärk, kanalistatsioon, apteek, kool, hotel jne) ning asula täidab ka olulise keskuse funktsiooni.
teguritest ülejääva kasvuosana ehk üldise tootlikkuse kasvuna. · Arengu astmelisus -areng toimub teatud etappide kaupa, mis erinevad üksteisest majanduslike muutuste allikate ja mudelite poolest; -arenguastmed läbitakse kindlas spetsiifilises järjekorras, see tähendab iga järgmine etapp nõuab kõigi eelnevate läbimist. · Dualistlik majandusstruktuur Majanduslik dualism - olukord, kus tänapäevase ja heal järjel majandussektori kõrval esineb traditsiooniline ja väheefektiivne tootmisviis. Duaalse majanduse kontseptsioonil põhinevad struktuurimuutuste teooriad. Need pööravad tähelepanu mehhanismile, millega saab muuta arengumaade majanduse struktuuri ja minna üle valdavalt põllumajandusele spetsialiseeritud majanduselt kaasaegsele linnastunud ja mitmekesise tööstuse ning teenindussfääriga majandusele. · Rahvusvaheline kaubandus 10. Kuidas selgitavad lineaarsete astmete teooriad majanduse arengut?
_ Tööjõu hulga ja kvaliteedi kasv, mis toimub rahvastiku juurdekasvu ja haridustaseme tõusu kaudu _ Kapitali hulga kasv säästude ja investeeringute suurenedes _ Tehnoloogia areng 14. Missugune on põllumajanduse roll riigi arengus? 15. Missugused tegurid piiravad põllumajanduse arengut ja kuidas saaks neid piiranguid vältida? 16. Defineerige majanduslik dualism. Milles seisneb geograafiline dualism? Majanduslik dualism on olukord, kus tänapäevase ja heal järjel majandussektori kõrval esineb traditsiooniline ja väheefektiivne tootmisviis. Gunnar Myrdal väidab, et majanduslik ja sotsiaalne areng võivad viia tasakaalust eemale: _ Sellisel juhul on majandusteooria väide, et tasakaalu puudumisel liigutakse tasakaalu suunas, vale. _ Geograafilise dualismi korral võivad tööjõu migratsioon, kapitali liikumine ja kaubandus lisaks mahajäänud regioonidearengu pidurdamisele aeglustada ka kogu riigi majanduskasvu. 17
Amortisatsioon kapitali kulumine Kaudsed maksud aktsiisi- ja käibemaks (pole ühegi majanduses osalejate tulud, vaid riigi poolt kehtestatud protsendid) Isiklik tulu = rahvatulu ettevõtete kasumid Kasutatav tulu = isiklik tulu isiklikud maksud + tulusiirded avalikult sektorilt Vt. Joonis 9.1 Kasutatav tulu = tarbimine + säästmine 3.3 Tootmismeetod ehk lisandunud väärtuse meetod Nimetatakse lisandunud väärtuse kompensatsiooniks. Seisneb selles, et iga majandussektori (-haru) puhul vaadatakse, kui palju ta igal aastal juurde annab. Lisandunud väärtus = lõpptoodangu väärtus - vahetoodangu väärtus. Lisandunud väärtuse summa annab SKP väärtuse. 4. Majandusillusioon SKP pidev suurenemine tegeliku heaolu halvenemisega Genuine Progress Indicator (GPI) ehk tegeliku progressi indeks. Võeti kasutusele 1950. aastal San Fransisco majandusteadlaste organisatsiooni Redifining Progress poolt (majadusarengu ümberhindamine). Sisaldab 23 sotsiaalset ja
(turg).Riigi varajases arengustaadiumis on peamiseks valuuta allikaks pm toodangu eksport (valuuta). 15. Piirangud-Põllumajandusliku maa hulk on piiratud (tootlikkus peab kasvama).Tootlikkuse kasvu piiravad:geograafilised tegurid(kliima,mullaviljakus),maa ja tööjõu suhe,linnade eelistamine,kõlvatu konkurents,küla kogukondade struktuur,tootmise organiseerimine ja ebaefektiivsed omandisuhted. 16. Majanduslik dualism-on olukord,kus tänapäevase ja heal järjel majandussektori kõrval esineb traditsiooniline ja väheefektiivne tootmisviis.Dualism viitab sellele majanduslikule ja sotsiaalsele jaotusele ühiskonnas,kus eksisteerivad sektorite ja regioonidevahelised erinevused tehnoloogias,eksisteerivad geograafilised arengutasemete erinevused,eksisteerivad hoiakute ja tavade erinevused kohaliku ja imporditud sotsiaalse süsteemi vahel.Geograafiline dualismi- korral võivad tööjõu migratsioon,kapitali liikumine ja kaubandus lisaks mahajäänud
tööjõu värbamisega seotud probleeme ei seostatud tööjõu oskuste puudumise, vaid pigem pakutavate töökohtade struktuuriga; projekt eeldas nende tööandjate kaasamist, kes aktsepteeriksid kaasvastutust tööjõu ettevalmistamisel ja koolitamisel; eduka innovatsiooni oluliseks faktoriks on vahendajad, kes suudaksid tegeleda mitte ainult tööjõu, vaid eelkõige ettevõtete arendamisega. Projekti tulemusena arendati välja 60 oskuste arendamise strateegiat 20 erineva majandussektori, sealhulgas ka avaliku sektori jaoks. Skill Ecosystem Austraalias Oskuste ökosüsteemiks nimetatakse omavahel seotud ja koostööd tegevat organisatsioonide kogumit, mis töötab sidusa üksusena ning mille eesmärgiks on tõsta ettevõtete innovatsiooni, kasvu ja jätkusuutlikkust. Oskuste ökosüsteemi all peetakse silmas ka kompleksset partnerlust. Programmi Skill Ecosystem eesmärgiks oli välja töötada uus lähenemine töötajate arendamisele,
Ivo Karilaid VILJANDI 2013 Antud referaadis püüan lahti seletada, miks on loovat linna vaja, millised on linna tunnused ning kuidas spetsiifilisemalt areneda loovaks linnaks läbi loomemajanduse. Teisena refereerin loomemajanduse seost ühiskonna ja kodanlusega ning loova linna ja majanduse omavahelisi seoseid. Kõike seda täiendan Eesti linna, Tartu, varal ja toon sealt välja mõningad täpsustavad näiteid. Loomemajandus on üks majandussektori osadest, koosnedes kollektiivsel (organisatsioonid jt.) ja individuaalsel loovusel, oskusel ja andel. Läbi selle luuakse heaolu inimestes ja mõjutatakse majandust läbi töökohtade loomise. Loov linn on linn, kus on kindlad väärtused,mis panustavad eelkõige inimese heaolule ja elukvaliteedile ning majanduslik kasum polegi kõige olulisem. Loomemajanduse valdkondadena arvestatakse Eestis järgmiseid
suurregiooni tunnused. Riik asub Euroopa maailmajaos ning pärineb Vana-Kreeka traditsioonidega maailmajaost. On läänetsivilisatsiooniga riik põhja-idapoolkeral, mis asub lääne tsivilisatsiooni sünni- ja väljakujunemise regioonis. Asub parasvöötmes ja kliima on vahemereline. Riigis on demokraatia toimimine ühiskonnas ja tagatud inimõigused ja sotsiaalne hoolivus. 3.Arengutase Portugal on arenenud riik, seda on kohe nähe majandussektori osa järgi, kus teenindav valdkond on kõige suurema osakaaluga 59,8 % , sellele järgneb tööstus 28.5% ja madalaim osa põllumajandus 11,7% (2009. aastal). Elektritoodang ulatub Portugalis 50,3 miljardi kWh-ni. 2012 aasta järgi kogu SKT on 244 960 miljardit USA dollarit. SKT üheinimese kohta on 19 768 USA dollarit. Populatsioon alla vaesusepiiri oli 18% 2006. aastal. Töötute protsent 2011. a oli 12,7%. Ainult 4,8% rahvastikust on kirjaoskamatud.
eksport 15. Põllumajanduse arengut piirab: Põllumajandusliku maa hulk on piiratud: Seega peab tootlikkus kasvama. Tootlikkuse kasvu piiravad: Geograafilised tegurid (kliima, mullaviljakus); Maa ja tööjõu suhe; Linnade eelistamine; Kõlvatu konkurents; Külakogukondade struktuur; Tootmise organiseerimine ja ebeefektiivsed omandisuhted 16. Majanduslik dualismon olukord, kus tänapäevase ja heal järjel majandussektori kõrval esineb traditsiooniline ja väheefektiivne tootmisviis. Dualism viitab sellisele majanduslikule ja sotsiaalsele jaotusele ühiskonnas, kus: - eksisteerivad sektorite ja regioonidevahelised erinevused tehnoloogias - eksisteerivad geograafilised arengutasemete erinevused - eksisteerivad hoiakute ja tavade erinevused kohaliku ja imporditud sotsiaalse süsteemi vahel. Geograafiline dualismselle korral võiivad tööjõu migratsioon, kapitali liikumine ja kaubandus
4) kiire orienteerumine situatsioonides ja rollitaju 5) läbirääkimis- ning esitlustehnikate ja -võtete valdamine, kirjalik ja suuline väljendus- ja esitlemisoskused 6) insenerivaldkonna / eriala terminoloogia tundmine. Loodusteaduste ja keskkonnakaitse alused 1) Eesti keskkonnastrateegia, -juhtimissüsteem ja keskkonnaprogrammid ning rakenduskorraldus transpordi majandussektori (veondusliikide) arengutöödes 2) keskkonnastandardid keskkonnakorralduse ning kvaliteedi- ja jäätmestandardid Kvaliteedijuhtimise alused 1) organisatsiooni, ettevõtte kvalifikatsioonisüsteem 2) kvaliteedikorralduse (töökindluse) standardite väljatöötamine ja rakendamine. Säästva transpordi ja jätkusuutlik arendustöö korraldus 1) teadus- ja rakendusuuringute ning arendustöö metoodikad ja korraldus
Production) ehk Toyotism. Aluseks Jaapani autotööstus ja põhineb tootmismeetodite paindlikkusel: - mass customization (ühildus paindlikkuse ja standardtootmisplatvormide vahel võimaldamaks klientide erisoovidega arvestamist) - just-in time delivery (vähendada ladustamiskulusid) - allhanke võrgustikud (väikefirmad) - töötajate kaasamine ja oskuste arendamine. 15.Analüüsi konkreetse majandussektori ja ettevõtte tegevusala näitel revolutsiooniliste tehnoloogiate (nt IKT/biotehnoloogia/materjalitehnoloogia jne) mõju ettevõtte tehnoloogia juhtimisstrateegiale. Biotehnoloogia suur mõju teadus- ja arendusprogrammidele põllumajanduslike toiduainete sektoris. Biotehnoloogiat kasutatakse tootmise võtmeprotsesside efektiivuse suurendamiseks(toiduainete tööstus). 16.Defineeri mõisted positiivne, negatiivne ja konstantne mastaabiefekt.
nii aktsiatesse, võlakirjadesse kui deposiitidesse; Rahaturufond (money market fund) - madala riskitasemega ja kõrgele likviidsusega fond, paigutab raha rahaturu instrumentidesse ja pangahoiustesse; Indeksfond (index fund, börsil kaubeldav indeksaktsia) – paigutab raha väärtpaberitesse, jälgides teatud turuindeksi koosseisu; Regionaalne fond - paigutab raha konkreetse geograafilise piirkonna väärtpaberitesse; Majandussektori fond - paigutab raha mingi majandusharu väärtpaberitesse). NAV - fondi osaku puhasväärtus (Net Asset Value) 13.Börsil kaubeldavad fondid, indeksaktsiad 1. Börsil kaubeldav suletud investeerimisfondid (closed-end investment funds, CEF) - aktiivselt juhitud, fondijuht otsib pidevalt huvitavaid investeerimisvõimalusi. Fondi halduskulud on 1-2% mahust. CEF-d on noteeritud börsidel alates 1920 -st 2
konkurentsivõimeline, jätkusuutlik ja innovaatiline, kui selle saavutamiseks puudub motiveeritud............................. Ainetöö eesmärk on uurida ja analüüsida.................................................. . Eesmärgist tulenevalt vaadatakse .................................................... funktsioonide ja hõlmatud isikutega. Uurimustöö eesmärgist ja hüpoteesist lähtuvalt on püstitatud järgmised ülesanded: · Anda ülevaade majandussektori seisust Eesti ja lääne ühiskonnas...........; · Koguda, töödelda ja refereerida teooriaalast materjali, mis on abiks hetkeolukorra uurimiseks ja analüüsimiseks, strateegiate sisuliste analüüside läbiviimiseks jne............... · Anda ülevaade uuritavast sektorist, seal toimunud muutustest ja poliitikast liitumisel Euroopa Liiduga jne..................;
Iga faas on toonud uue infrastruktuuri ja uued odavad sisendid, nagu praegu internet ja mikrokiip. Ka on igal ajastul oma äritavad ja moderniseeritud on vanad tööstusharud. Näiteks on infoajastul masstootmine asendumas paindliku tootmisega, ettevõtte juhtpüramiidid asendunud avatud võrguga, toormaterjalide töötlemine on asendanud ajutööga, inimressursist on saanud inimkapital. Tehnoloogilis-majanduslik paradigma hõlmab kogu majandussektori, k.a organisatsiooniline ning finantsstruktuur. Perez: "Iga tehnoloogiline revolutsioon toob seega aegamööda endaga kaasa uue tehnoloogilis-majandusliku paradigma, millest ettevõtjad, innovaatorid, investeerijad ja tarbijad juhinduvad kogu antud paradigma kestuse vältel." Perezi teooria kohaselt jaguneb iga innovatsioonitsükkel kaheks: toimub revolutsioon, millele järgneb saavutatu kasutusele võtmine ja teistesse harudesse levimine.
Segafond - paigutab raha nii aktsiatesse, võlakirjadesse kui deposiitidesse Rahaturufond - madala riskitasemega ja kõrgele likviidsusega fond, paigutab raha rahaturu instrumentidesse ja pangahoiustesse Indeksfond - paigutab raha väärtpaberitesse, jälgides teatud turuindeksi koosseisu Regionaalne fond - paigutab raha konkreetse geograafilise piirkonna väärtpaberitesse Majandussektori fond - paigutab raha mingi majandusharu väärtpaberitesse Avatud investeerimisfond kohustub pidevalt arvestama fondi osaku puhasväärtust (NAV), mis on osaku müügi- ja ostuhinnale aluseks. NAV= (fondi varade turuväärtus-fondi kohustused)/emiteeritud osakute arv 9. Börsil kaubeldavad fondid, indeksaktsiad Börsil kaubeldavad suletud investeerimisfondid: Aktiivselt juhitud Fondijuht otsib pidevalt huvitavaid investeerimisvõimalusi
tähtsama teaduslik-tehnilise valdkonna arenguperpekstiivide kohta (elektroonika, elementaarosakeste füüsika, keskkonnaalased probleemid, linnastumine jne.). Eksperthinnangu saamiseks kaasati uuringusse enam kui 1000 oma ala spetsialisti erinevatest majandussuundadest 45% olid tootmisteaduse esindajad, 30% teaduslike instituutide esindajad, 25% ülikoolide töötajad. Antud spetsialistide grupp peegeldas üldjoontes Prantsusmaa teadusliku majandussektori struktuuri. Sellist põhimõtet kasutasid ekspertgrupi koostamisel ka mitmed teised riigid, mis tegid algust prognoosimise ja prioriteetide leidmisega. 1991. aastal korraldas Saksamaa tehnoloogiate ja uuringute ministeerium taolise analüüsi kasutades jaapani ja saksa ekspertide arvamusi ning võttes kasutusele jaapani küsimustiku. Tulemused näitasid kahe riigi ekspertide arvamuste ühilduvust tehnoloogiate
Segafond - paigutab raha nii aktsiatesse, võlakirjadesse kui deposiitidesse Rahaturufond (money market fund) - madala riskitasemega ja kõrgele likviidsusega fond, paigutab raha rahaturu instrumentidesse ja pangahoiustesse Indeksfond (index fund, börsil kaubeldav indeksaktsia) – paigutab raha väärtpaberitesse, jälgides teatud turuindeksi koosseisu Regionaalne fond –paigutab raha konkreetse geograafilise piirkonna väärtpaberitesse Majandussektori fond – paigutab raha mingi majandusharu väärtpaberitesse Fondi osaku puhasväärtust (Net AssetValue, NAV), osaku müügi-ja ostuhinnale aluseks. NAV = fondi varade turuväärtus-fondi kohustused/emiteeritud osakute arv 9. Börsil kaubeldavad fondid, indeksaktsiad Börsil kaubeldav suletud investeerimisfondid (closed-end investment funds, CEF) -aktiivselt juhitud, fondijuht otsib pidevalt huvitavaid investeerimisvõimalusi. Fondi halduskulud on 1-2% mahust. CEF-d
Segafond - paigutab raha nii aktsiatesse, võlakirjadesse kui deposiitidesse Rahaturufond (money market fund) - madala riskitasemega ja kõrgele likviidsusega fond, paigutab raha rahaturu instrumentidesse ja pangahoiustesse Indeksfond (index fund, börsil kaubeldav indeksaktsia) paigutab raha väärtpaberitesse, jälgides teatud turuindeksi koosseisu Regionaalne fond paigutab raha konkreetse geograafilise piirkonna väärtpaberitesse Majandussektori fond paigutab raha mingi majandusharu väärtpaberitesse Fondi osaku puhasväärtust (Net AssetValue, NAV), osaku müügi-ja ostuhinnale aluseks. NAV = ää - / 13. Börsil kaubeldavad fondid, indeksaktsiad Börsil kaubeldav suletud investeerimisfondid (closed-end investment funds, CEF) -aktiivselt juhitud, fondijuht otsib pidevalt huvitavaid investeerimisvõimalusi. Fondi halduskulud on 1-2% mahust
Toetada kaugemaid piirkondi nende asendist tulenevate majanduslike ja sotsiaalsete probleemide lahendamisel ja teiste piirkondadega samaväärse tehnilise infrastruktuuri (teed, ühistransport, side, arvutivõrgud) ning hariduse (sh täiend- ja ümberõppe süsteem) võimaldamisel. 3.Tööhõive tagamiseks peame eriti oluliseks keskmiste ja väikeettevõtete arengut. Keskendume kohaliku majanduselu arengu võimaluste avamisele, kohalike eelduste ning eripärade ärakasutamisele ning avaliku ja majandussektori koostööle. Peame otstarbekaks ettevõtlusinkubaatorite loomist kõikidesse maakonnakeskustesse. 4.Regionaalpoliitika eeldab kogu Eesti rahva solidaarsust kaugemate ning majanduslikult vähem arenenud piirkondadega. Peame vajalikuks riigi ja omavalitsuste toetust ühistranspordile ning saarte ja mandri vahelisele parvlaevaühendusele, sõidu soodus tuste võimaldamist õppuritele, vanuritele ning puuetega inimestele. 5
sots konfliktid ning harmoniseeriks suhteid. Tuumaks on võrdsuse idee. Sotsialismiõpetuse järgi ei ole riik ühiskonna arengu käigus tekkinud organisatsioon, mis korraldab ühiskonnasuhteid ühistes huvides. Riik on valitseva klassi instrument, millega surutakse alamate taotlusi saavutada võrdusust teistega. Pööratakse suurt tähelepanu sotsiaalsetele ja majanduslikele probleemidele. Poliitilised eesmärgid: poliitiline liberalism ja pluralism, riikliku majandussektori ja eramajanduse kombinatsioon, üldise heaolu riik, keinistlik majanduspoliitika(regul eraomandusele põhinevat turumajandust, riiklikud krediidid), sotsiaalse võrdususe väärtustamine Kommunistlik ideoloogia töötavad klassid on ühiskonna kõigi hüvede looja ja ühiskonna progressiivse arengu peamiseks sotsiaalseks teguriks. Ühiskondlike vastuolude lahendamine ei ole võimalik rahumeelsena. Oluline on sotsiaalsete klasside huve esindatavatel parteidel. Kaitseb
või töösulg. Meie aines on olulised just need, mis lõpevad kollektiivlepingu sõlmimisega. Kollektiivsete läbirääkimiste tasandid erinevates riikides mingeid piiranguid ei ole. Need tasandid on välja kujunenud praktika käigus. Kui vaadata Ida-Euroopa riike, siis toimuvad läbirääkimised ettevõttetasandil. See kollektiivleping on kõige väiksema mõjuga. Teine tasand on majandusharu tasand (näiteks metallitööstuses 28 tunnine töönädal). Majandussektori tasemel toimuvad läbirääkimised ka Eestis (näiteks meditsiinis ja transpordis). Viimane tasand on riigi tasand. Riigi tasandil kollektiivlepinguid väga palju ei ole. Soomes ja Rootsis riigiülesed kokkulepped on tavaline nähtus. Saksamaal on samuti võimalikud üleriigilised kokkulepped, kuid need puudutavad töötajaid, kes on avalikus teenistuses. Ametnike puhul ei ole võimalik sõlmida kollektiivlepingut. Teenistujate puhul on võimalik sõlmida riigiülene
alamate,ekspluateeritavate klasside taotlused saavutada õiglust ja võrdsust valitseva kodanlusega. Kogemused aga näitasid niisuguse seisukoha paikapidamatust. Pärast II maailmasõda on sotsideoloogia keskendunud mitmesugustele sotsiaalsetele ja majanduslikele probleemidele, keskendudnud järjest selgemalt järgmistele poliitilistele eesmärkidele: poliitiline liberalism ja pluralism (mitmeparteisüsteem), riikliku majandussektori ja eramajanduse kombinatsioon, üldise heaolu riik (sotsiaalsuunitlusega poliitika) riik võib reguleerida turumajandust, ergutada investeeringute paigutamist (John Maynard Keynes). Need eesmärgid on surunud sotsideoloogia arsenalist välja mõned seisukohad nagu lepitamatus klassivõitluses, töötava elanikkonna suhteline ja absoluutne vaesumine, vägivaldne revolutsioon jt. 20.sajandi viimasel veerandil hakkasid avalduma märgid, mis rääkisid kommunismi kui
huvitatud vaid aktsia tulususest börsil (Black 1998, lk.198). Suurte institutsionaalsete ettevõtete esindajad on avalike börsiettevõtete nõukogudes. Investorite (pensionifindid, investeerimisfondid, kindlustusseltsid jne) poolt on tugev surve ettevõtete sularaha baasil arvutatud pikaajalisele tootlustele. See peab avalduma turul aktsia hinna muutuses. Kui ettevõtte aktsia hinna tootlus on madalam võrreldes oma konkurentidega (antud majandussektori aktsiaindeks) või turuindeksiga või siis sootuks negatiivne, sel juhul avaldatakse ettevõtte juhtkonnale tugevat survet või võetakse ettevõte juhtkond maha. Ameerika süsteemis eksisteerib tugev omanike (portfelliinvestori huvidega finantsinstitutsioonide) kontroll ja surve läbi kapitaliturgude ettevõtete üle. Ameerika mudelis on suur võim majanduses suurtel pensionifondidel. Pensionifondid (suurim erainvesteerimiskapital) omavad suurt osa USA aktsiturust
võimaldamisel. 3. Tugevdada maakondliku juhtimistasandi koordineerivat ning arengustrateegiaid kujundavat rolli, tagamaks kohalike huvide ja üldriiklike huvide tasakaalustatumat realiseerimist. 4. Tööhõive tagamiseks peame eriti oluliseks keskmiste ja väikeettevõtete arengut. Keskendume kohaliku majanduselu arenguvõimaluste avamisele, kohalike eelduste ning eripärade ärakasutamisele ning avaliku ja majandussektori koostööle. Peame otstarbekaks ettevõtlusinkubaatorite loomist kõikidesse maakonnakeskustesse. 5. Peame oluliseks Eesti tervikliku ja tasakaalustatud regionaalse arendamise vajadustest lähtuva sisemaise regionaalpoliitika integreerimist Euroopa Liidu struktuuripoliitika võimalustega. See eeldab riigi regionaalarengu strateegiat ning arendustegevust käsitleva seaduse väljatöötamist ja vastuvõtmist. 6
Iga ettevõtte vastutab ise oma süsteemi eest, sest valmis süsteemi pole võimalik ettevõttesse osta. Kvaliteedijuhtimissüsteemi loomist võib kirjeldada neljaetapilise skeemina: I. Etapp: hetkeolukorra kaardistamine, eesmärkide määramine, ressursside ja aja plaanimine, sobivaima kvaliteedisüsteemi standardi valimine. Selleks tuleb kirja panna, millised on peamised tegevused ettevõttes, sest sõltuvalt majandussektori tüübist on see erinev. II. Etapp: Kvaliteedisüsteemi rakendamine, kaasates sellesse kõik ettevõtte töötajad. Iga töötaja paneb kirja, milles seisneb konkreetselt tema töö. Seejärel selgitatakse välja, millisel määral seonduvad standardid ettevõtte erinevate tegevustega. Dokumendiohje - 34 - peab kindlustama, et kõigil töötajatel on olemas kõige värskem informatsioon selleks,
Praktilises poliitilises tegevuses pöörab sotsialismiideoloogia suurt tähelepanu mitmesugustele sotsiaalsetele ja majanduslikele probleemidele, eriti nendele, mis on seotud töötava elanikkonna heaolu ja sotsiaalse turvalisusega. Pärast II maailmasõda on sotsialistlik ideoloogia keskendunud järgmistele poliitilistele eesmärkidele: 1) poliitiline liberalism ja pluralism ehk mitmeparteisüsteem; 2) riikliku majandussektori ja eramajanduse kombinatsioon; 3) üldise heaolu riik, mis hoolitseb vähem kindlustatute sotsiaalse turvalisuse eest; 4) keinsistlik majanduspoliitika, mille järgi riik peab reguleerima põhiliselt eraomandusele rajanevat turumajandust, ergu- tama riiklike krediitidega tarbimist ja investeerimist kriisiaegadel; 5) sotsiaalse võrdsuse väärtustamine poliitilise ideaalina
palgaturu uuring, sel-gitades välja ka muud töö hüvitamist mõjutavad tegurid. Töö hüvitamist mõjutavad tegurid võib rühmitada neljaks: välis-keskkond, töötaja isikupära, töö hindamine, töötasupoliitika organi-satsioonis (joonis 4.17). Nimetatud tegurid võib jagada erineval viisil alamteguriteks. Organisatsiooni väliskeskkonda iseloomustavad kõige enam ühiskonna majandustingimused. Töötasu suurus oleneb suurel määral riigi, regiooni, majandussektori ning organisatsiooni ma-jandustingimustest ja arengutasemest. Näiteks kui mingite toodete (teenuste) nõudmine ületab pakkumise, saavad ettevõtted tõsta hindu, mis omakorda võimaldab töötajaid paremini tasustada. Nn langevatel turgudel tuleb aga toodete hindu alandada, mis toob paratamatult kaasa kulude, sh tööjõukulude vähendamise vaja-duse. Vaid monopoolsed ettevõtted saavad jätkata sel juhul oma toodete hinnakujundust kulupõhiselt ja suudavad seetõttu vähen-dada ka
tegevusele erilist mõju; kui firmal on võimalik hinda dikteerida, siis saab ta maksukulud kanda edasi tarbijale; firma võib oma tootmisprotsessi muuta, kasutades näiteks väiksema süsinikusisaldusega sisendeid ja/või tarvitades süsinikusisaldusega sisendeid efektiivsemalt; firma võib kolida mujale, kus ta ei pea seda maksu tasuma; firma võib tegevuse lõpetada. Kuigi OECD riikide puhul pole siiani täheldatud ühegi majandussektori konkurentsivõime märkimisväärset langust seoses keskkonnamaksudega, võib selle põhjuseks olla see, et energiamahukate harude jaoks on tehtud hulganisti erandeid. Ilmselt samal põhjusel pole Euroopa Liidus täheldatud energiaintensiivsete ja suurtes kogustes kasvuhoonegaase õhku paiskavate tööstusettevõtete kolimist riikidesse, kus süsiniku- või muid analoogseid makse pole kehtestatud. Uuringud on näidanud, et vähemalt praegu on energiamaksud suhteliselt
annaabi.ee 
