Kosmeetika ajalugu (0)

Eesti Esimene Erakosmeetikakool
Rahvusvaheline CIDESCO-kool
KOSMEETIKA AJALUGU
Referaat
Tallinn 2014
Sisukord
Sissejuhatus...................... 3
Kosmeetika ajalugu........... 4
Kokkuvõte......................... 8
Kasutatud kirjandus........... 9
Sissejuhatus
Kosmeetika (kreeka keelest 'kaunistuskunst') ehk iluravi , inimese välimuse eest
hoolitsemine, tema keha ilu säilitamine ja värskendamine. Kosmeetikat võib tinglikult jagada
arstliku ja dekoratiivkosmeetika valdkondadeks. Arstlik kosmeetika tegeleb naha hooldamise
ja ravimisega, samuti ilukirurgiaga. Dekoratiivkosmeetika tegeleb seevastu kehailu
esiletoovate võtetega, jumestamisega, hügieeniga, mille eesmärgiks on moega kaasas käia,
välimust ilmestada, isikupära rõhutada ja iluvigu varjata.
Kosmeetika ajalugu ulatub aastatuhandete taha. Varasematel aegadel kasutasid ka
mehed enda ilusamaks muutmiseks kreeme, värve ja puudreid.
Kosmeetika ajalugu
10 000 e. m. a.
Suure tõenäosusega tegelesid enesekaunistamisega juba koopainimesed, kes kasutasid
tahma ja nõge näo ja keha kaunistamiseks , hiljem ka värvilisi mineraale . Keha kaunistati
jahile ja sõtta minnes.
Keha- ja iluhooldusele pühendumises ei leia võrdväärset vanadele egiptlastele, kes
juba tuhandeid aastaid tagasi kasutasid keha koorimist, depilatsiooni, kortsudevastaseid
kreeme, võitlesid venitusarmidega, halva hingeõhu ja higilõhnaga ning paljude teiste
kosmeetiliste probleemidega. Nii kui ka naised kasutasid erinevaid salve, ka aromatiseeritud
salve, võideid ja õlisid. Tuntuim on sandliõli, mis on asendamatu kehahoolduses ja võitluses
naha vananemisega. Sandliõli on niisutav , naha elastsust parandav venitusarme ennetav,
samuti ka kortse silendav ning ka mitmekülgsete ravitoimetega. Kasutati ka mustköömne õli
ja seemneid, sinepiseemneid ja õli, peterselli, seesamit, kummelit, apteegitilli, lambaläätse.
Kummeliõli on ideaalne vistrike ja põletikulise naha raviks; petersell taastab naha ühtlase
jume ja võitleb pigmendilaikude vastu; mustköömen on tugev antioksüdant, mida on nii
mitmeski vanas tsivilisatsioonis peetud rohuks pea kõigi tõvede vastu ja mida saab nagu
sandlipuu õligi kasutada kodustes kosmeetikatoimingutes, rääkimata toiduvalmistamisest.
Tänapäeval tuntud aroomiteraapia juured on pärit Egiptusest, kus kasutati
kehalõhnastajaid ka viirukit rituaalides ja meditsiinilistel eesmärkidel. Teraapia idee on hoida
keha ja vaim harmoonilises ühenduses ning tasakaalus, millesse uskusid teadaolevalt ka vanad
egiptlased, kellele ilu, maagia ja meditsiin olid elu lahutamatud koostisosad.
Dekoratiivkosmeetikat kasutasid egiptlased juba 7000 aastat tagasi. Peeti ilusaks
värvimist malahhiidi (roheline vasemaak), galeniidi (must pliimaak) ja ookeri (punane
rauaoksiid) abil. Malahiit oli aluseks rohelisele silmavärvile ( wadju ), mida algselt kanti laialt
üle silmade ja põskede ülaosa. Hiljem asendati wadju mustal galeniidil põhineva
silmameigiga ( kohl/ mesdemet ) ja punasel ookril baseeruva huulevärvi ja põsepunaga.
Pulbreid säilitati erilistes kosmeetikalaegastes, mis olid jõukuse märgiks. Pulbreid segati vee,
rasva või õliga ning kanti peale näppudega. Seetõttu oli silmapõletikkesse haigestumine sage.
4000 aastat tagasi hakati kasutama aplikaatorpulki, mis hoidsid ära infektsiooni.
Kosmeetika oli väga oluline usuliste rituaalide juures, kaunistati isegi surnuid. Lisaks
ilule oli kosmeetikal ka praktiline roll: kaitse päikese, kuuma tuule ja liiva eest.
Olid olemas naissoost meigikunstnikud, keda kutsuti „suumaalijateks”. Nad töötasid
koos maniküürijate ja juuksuritega.
Induse oru ja Antiik-Kreeka naised kasutasid meikimiseks valget pliisisaldusega
kreemi. Segati omavahel mürgine pliivalge või elavhõbe, kips ja kriit, mille sekka puistati
roosakama jume soovil punastest marjadest pressitud mahla. Samasugust puudriretsepti
kasutasid ka roomlannad. Levinud oli ka krokodilli ekskrementidest valmistatud puudrilaadne
segu. Erinevalt egiptlastest, kes ilustasid ennast jumalate jaoks, tahtsid kreeklased ja
roomlased head välja näha üksteise jaoks.
Antiikaja rikkad kaunitarid uskusid tõsiselt hobuse- või eeslipiima vannidesse,
vaesemad pesid end lehmapiimaga, sest piim on loomulik emulsioon ja niisutaja, ta sisaldab
proteiini , vitamiine, piimhapet, alfa-hüdroksühapet. Ka mandel ja roosid kuuluvad iidsete
kosmeetikavahendite hulka. Mandliõli on pehme ja vitamiinirikas, roosiõli aga suurepärase
aroomiga ning rahustava ja põletikuvastase toimega. Haavade raviks kasutati ka puhast mett ,
mis sisaldab antibakteriaalseid aktiivseid aineid. Temas sisalduvad suhkruained annavad
nahale ka pehmuse ja õrnuse.
Antiikmaailmas eelistati toretsevalt maalitud nägusid. Näiteks naismuumial Taklamakani piirkonnast (umbes 1000 aastat eKr) olid suu ümber värvitud kollased spiraalid. Asteegi naised võõpasid oma nägusid kollase ookri või punase košenilliga. Punaseid laike on leitud ka  inkade- eelse Chiribaya naismuumia näolt Peruust ja XIII pKr sajandi alguse Colombia Muiska kultuuri muumia palgelt.
Valgeks puuderdatud nägu on läbi sajandite olnud ilu võrdkuju kaugel Jaapanis , kus kriitvalge väljanägemine on osa geišade stiilist. Traditsioonilisse geišameiki kuuluv tugev valge mink saavutati varasemal ajal pliivalgega, kuid kui ilmnes selle hävitav mõju nahale ning tervisele, hakati tarvitama riisist tehtud puudrit. Vahel kasutatakse puudrina ka lindude väljaheiteid, andmaks näole eriliselt heledat jumet.
Meikimine on geiša-kultuuris pikk protseduur , kus esmalt kantakse näole, kaelale ja rinnale erilist õli või vaha ning seejärel veega segatud valge kreemjas puuder , mis määritakse näole bambusharjaga. Kui puuder on nahal, tupsutatakse nahk üle märja käsnakesega, et anda sellele niiskust ning aidata puudril paremini peal püsida. Geišaks pürgijad maikod kannavad sellist tugevat meiki kolm aastat järjest praktiliselt maha võtmata.
750 – 1900 m. a. j.
Keskajal pöörasid naised vähem tähelepanu make-up’le ja selleasemel rõhutati juuste
pügamisega kõrget otsaesist, eriti oli see hinnatud kõrgklassi seas. Rõugearmide varjamiseks
kasutati mustast siidist või sametist kaunistusi, mis olid tähekeste, poolkuu ja südame kujuga.
Kaunistusi kanti kaasas peegliga karbikestes, et vajadusel kaotatut asendada . Kaunistused
omandasid teatud tähenduse: suu juures olev kaunistus tähendas kandja valmisolekut flirtida,
paremal põsel olev märgike, et naine on abielus, silmanurgas asetsev kaunistus aga teatas
omaniku hõõguvast kirest.
Kuni 20. sajandi alguseni oli moes kaame väljanägemine. Selle saavutamiseks kandis
aadelkond näole, kaelale, dekolteele puudrit, mis koosnes äädikast, arseenikust ja pliivalgest.
Puuder oli eluohtlikult mürgine, kahjustades nahka, hambaid, juukseid ning lõpuks saabus
surm. Naised vananesid juba paarikümne aastaga. Alles 19. sajandi alguses võeti kasutusele
tsingi oksiidil põhinev puuder, mida kasutatakse ka tänapäeval.
Kuninganna Elizabeth I, kes oli teada-tuntud pliivalge kasutaja, lõi oma koolnuvalge väljanägemisega iluideaali, mida hakati kutsuma "nooruse maskiks". Tema kaasaegne Prantsuse kuningas Henri III kujundas oma õukonnas ilumärgiks aga habeme , mida isandad toonisid eri värvi puudritega.
Kuid ülimürgine plii tappis ilualtarile ohvritoojad sammhaaval: esmalt kahjustus lubijumeliste nahk, siis mädanesid hambad ja kiilanes pea ning lõpuks saabus surm. Naised vananesid rekordkiirusel ja omandasid rauga välimuse mõnekümneaastaselt. Sellegipoolest ei suudetud ekstreemsest iluvahendist enne 17. sajandit loobuda .
Rokokoostiili õitsenguks 18. sajandi keskpaigas muutus aristokraatidest naiste ja meeste seas ilusünonüümiks kõrgustesse küündivad hiiglaslikud valgeks puuderdatud parukad. Päikesekuningas Louis XIV nõudmisel võisid heledatest juustest valmistatud parukat kanda vaid tema pereliikmed, ülejäänud eliidil tuli tume parukas muuta valgemaks puudriga.
Et puudrit valmistati (kartuli)jahust, muutusid hullumeelsed soengud hiirte ja täide jaoks isuäratavateks pesapaikadeks. Ebameeldiva sügelemise peletamiseks leiutati spetsiaalne aksessuaar – sügamisvarras.
Järgneval romantismi ja realismi sajandil sai iluideaaliks loomutruum väljanägemine, kus lumivalgel näonahal enam kohta polnud.
Pariislannad püüdlesid sentimentaalse tuberkuloosihaiget imiteeriva moodsa naise look ’i poole, minkides nägu kollakasroheliseks ning rõhutades aukuvajunud põski. Mürgised puudrid vahetas välja riisipuuder.
19. sajandil, romantismi ja realismi ajastul, sai iluideaaliks loomutruu väljanägemine.
Make- up’i seostati prostituutidega, kuni 1863’ni kui Alexander Napoleon Bourjois töötas
välja ruuži näitlejatele, mis sai kiiresti populaarseks ka mitte-näitlejate seas.
20. – 21. sajand

20. sajandi alguses muutus meigi kasutamine Euroopas ja USA-s massiliseks. Sellele aitasid kaasa teater, eriti ballett ning loomulikult tärkav Hollywoodi filmitööstus. Näitlejad puuderdasid ihu valgeks „prantsuse valgeks“ kutsutava vahendiga, mis aga niiskust saades nahalt ruttu maha tuli.
Tekkivas kosmeetikaturus nägid tohutuid võimalusi tänased kosmeetikagigandid Elizabeth Arden ning Max Factor . Viimane lõi esimese kaasaegse puudri 1936. aastal, see püsis nahal oma eelkäijatest paremini. 1920’ndatel hakkas Coco Chanel propageerima kuldset
päevitunud jumet ning päevitamisest kujunes välja teadlik tegevus. Pruun nahk muutus
atraktiivseks ja hakati välja töötama tooteid, et seda kuntslikult saavutada.
Küünelaki ühte olulist koostisainet nitrotselluloosi kasutati esimese maailmasõja ajal lõhkeainena ja hiljem autokerede värvi koostises. Kosmeetikatööstuses hakkas küünelakki tootma Charles Revson, kes 1932. aastal rajas tänapäevalgi tuntud firma Revlon.
Viimastel aastakümnetel on kosmeetikatoodete valik tormiliselt suurenenud: saadaval
on silmadele mõeldud make-up, ripsmetušš, silmalainer, lauvärvid; näo puhastusvedelikud,
toonikud, näoveed, niisutajad; küünte hooldusvahendid , küünelakid igas värvis; huulepulgad,
huuleläiked; nahahooldusvahendid; puudrid jne. kosmeetikaturul on ka meeletult firmasid,
kõigil on oma sari: Estee Lauder, Elizabeth Arden, Mac Cosmetics, Avon, Clinique, L’Oreal,
Maybelline jne.
Tänapäeva kosmeetikal on üks ühtne kasutamise eesmärk: saavutada nahale terve
jume ja hea tervis.
Kokkuvõte
Kosmeetikatooted on tähtsad tarbekaubad, millel on iga inimese elus oluline roll: peale "traditsiooniliste" kosmeetikatoodete nagu meigitooted ja parfüümid kuuluvad nende hulka ka isikliku hügieeni tarbed, näiteks hambahooldusvahendid, šampoonid ja seebid.
Tänapäeva kosmeetikaturgu suunab uuendustegevus - ilmuvad uued värvipaletid , konkreetsetele nahatüüpidele mõeldud raviviisid ja ainulaadsed, erinevate vajaduste rahuldamiseks mõeldud koostised. Enamiku kosmeetikatoodete eluiga on vähem kui viis aastat ja igal aastal muudavad tootjad koostist 25%-l toodetest. Väga tugeva konkurentsiga turul, kus tarbija ootab üha laiemat valikut ja tõhusamaid tooteid, on esirinnas püsimiseks vaja tooteid pidevalt täiustada.
Euroopa kosmeetikatööstus on maailma juhtiv ja domineeriv kosmeetikatoodete eksportija , väga uuenduslik majandussektor ja oluline tööandja Euroopas. ELi mõju on peamiselt seotud turulepääsu seadusandliku raamistiku, rahvusvaheliste kaubandussuhete arendamise ja õigusnormide lähendamisega, eesmärgiga tagada tarbijaohutuse kõrgeim tase ning edendada selle sektori uuendustegevust ja konkurentsivõimet.
Ainuüksi Ameerikas toodavad ja müüvad kosmeetikavahendeid üle 2000 ettevõtte. Lisaks tuleb enamik kosmeetikafirmadest iga 6-12 kuu tagant turule uue tootega . Ükski ravimeid tootev ettevõte ei suuda sellises tempos tuua turule uusi ravimeid.
Kasutatud kirjandus
Bolz, E. „Teie naha hooldus”. ERSEN 1996
http://et.wikipedia.org/wiki/Kosmeetika
http://www.bioneer.ee/eluviis/ilu/TARBIMISE_AJALOOST:_Dekoratiivkosmeetika_.aid -
1428
http://www.estravel.ee/index.php?main_id=63,3733,3734,3747
http://www.carefair.com/Skincare/History_of_Cosmetics_621.html
http://www.thehistoryof.net/the-history-of-cosmetics.html
http://www.rpsgb.org.uk/informationresources/museum/exhibitions/exhibition04/musex04hist
cosm.html
http://www.infoaddict.com/new-research-reveals-cleopatra-was-part-african
http://www.annaabi.ee/Kosmeetika-ajalugu-m20209.html
http://ec.europa.eu/consumers/sectors/cosmetics/index_et.ht m