Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kaubandus Tänapaeval (0)

1 Hindamata
Punktid
Tallinna Tööstushariduskeskus
Kaubandus Tänapäeval
Age Valdmann, Erena Treimann, Natalia Šatskaja
Alates 1990. aastate teisest poolest hoogustus Eestis kaasaegsete kaubandusettevõtete areng. Lääne riikide eeskujul hoogustus ennekõike super - ja hüpermarketite kettide ning suurte kaubakeskuste loomine. Kaubandusketid keskendusid eelkõige toiduainete- ja esmatarbekaupade müügile. 2000.a. alguseni domineerisid kohalikul kapitalil põhinevad müügiketid ( Tallinna Kaubamaja tütarfirma Selver , Eestimaa Tarbijate Keskühistu ETK Konsumi ja Maksimarketite kett). ETK on üks suuremaid toidukaupade kontserne Eestis, kelle ühistulisse tegevusvormi kuulub ka juba Nõukogude ajast pärit maakaupluste kett ( käesoleval ajal Aja O kaupluste kett). Eesti ühe suurima Kristiine Kaubanduskeskuse arendas Tallinnas välja 1999.a. itaalia kinnisvaraärimees Ernesto Preatoni kapitalil põhinev ettevõte. 2001. aastal alustas Eestis jõulist tegevust Soome Kesko kontsern , ostes Säästumarketite keti, mille äristrateegia hulka kuuluvad odavad hinnad, piiratud kaubasortiment ja tagasihoidlik teeninduslaad. Hiljem hakkas Kesko rajama ka ostujõulisema ostjaskonna jaoks mõeldud rikkalikuma valikuga Citymarketeid, samuti kuulub Keskole ka üks suuremaid ehituskaupluste kette (K-Rauta). Rajatud on ka teisi nii välis- kui sisekapitalil põhinevaid kaubanduskeskusi. Tallinna Kaubamaja peakonkurendiks on Stockmanni Kaubamaja. 2004. aastal sisenes jõuliselt Eesti kaubandusturule leedulaste VP Marketi kauplusekett T‑Market, millest on käesolevaks ajaks välja kasvanud aktiivselt laienev Maxima kaupluste kett. 2005. aasta alguses moodustasid Kesko Food ja Rootsi ICA kontsern ühisfirma Rimi Baltic Group, Eestis Rimi Eesti Food AS.Suurkaupluste ketid on osaliselt arenenud ka väikepoodide ning turgude koomaletõmbumise arvelt, seda eriti linnades, kus paljud väikepoed on uksed pidanud sulgema selle tõttu, et ei suutnud suurkaupluste hindade ja kaubasortimendiga konkureerida. Jõudsalt on arenenud välismaised kaupluseketid: Maxima, Prisma , Rimi Eesti Food AS koos Säästumarketi ketiga . Arenevad jätkuvalt ka kodumaisel kapitalil põhinevad kaupluseketid (ETK, Selver , Comarket, OG Elektra jt.).Tihenevas konkurentsis ellujäämise peamiseks eelduseks on kaupluste kuulumine suurematesse kontsernidesse, kellel on odavam sisse osta suuremat kogust kaupa ja kasutada rohkem raha investeeringuteks ning kaasaegsetele tehnilistele lahendustele.Suurkauplejate pealetung on teinud raskemaks nende väikekaupmeeste elu. kes ei ole suutnud uute oludega kohaneda ja oma kohta leida tihenevas konkurentsis.Käesoleval ajal on kaubandus oluline majandussektor , kus luuakse ligi 15% riigi lisandväärtusest.2007..a I poolaastal töötas kaubanduses kokku ligi 90 tuhat inimest ehk 14% kõigist hõivatutest.Kauplusekettide areng liigub pidevalt ka väljapoole Tallinna. Suuremate kauplusekettide turuosa on aasta-aastalt kasvanud, mis muudab odavamaks turundust ja logistikat ning võimaldab kauplustel efektiivsemalt töötada.
Kaubandus Tänapaeval #1 Kaubandus Tänapaeval #2 Kaubandus Tänapaeval #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-04-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AgeValdmann Õppematerjali autor
Kaubandus tänapäeval, kaubanduse areng.

Sarnased õppematerjalid

Kaubanduse areng aastatel 1990-2014
36
docx

Kaubanduse areng aastatel 1990-2014

Aastaga oli juba 20 % jaekaubanduse ettevõtetest eraomanduses. 1991.aastal vabastati toidukaupade hinnad, kuid pakkumine ei rahuldanud ikka nõudlust ja kasutusele tulid talongid. Peale rahareformi 1992.aasta suvel hinnatõus jätkus, kuid nõudlust piiravaks teguriks oli raha vähesus, sest inimese kohta vahetati ainult 1500 rubla ehk 150 krooni. 1992.aasta lõpuks tõusis erakaupluste arv 37,8 %-ni. Kaupade hinnad kasvasid 1993.aastal 1,8 korda.Alates 1993. aastast hakkas kaubandus jõudsalt arenema. (Kaubandus Nõukogude Liidu ajal, s.a.) Sotsialistlikust majanduskeskkonnast kapitalistlikusse üleminekul leidsid mitmekülgset äritegevust inimesed kes olid ettevõtlikuma. Eesti krooni tugevnenes, tulid Eestisse oma äriõnne otsima ka esimesed ettevõtjad Läänest. Osalt siiski veel defitsiidi tingimustes hakati Eestisse importima kõikvõimalikku välisriikide kaupa alates toidukaupadest kuni mootorsõidukiteni, mis kiiresti ja korraliku vaheltkasuga maha müüdi. 1990

Kaubandus
Eestis tegutsevad kaubandusketid
22
docx

Eestis tegutsevad kaubandusketid

KOKKUVÕTE Tööd tehes sain väga palju uut informatsiooni Eestis tegutsevate kaubanduskettide üle. Enamus Eesti kaubandusketid on suundunud ühele ja samale väärtusele, et pakkuda kliendile võimalikult odavamalt kaupa, aga kuhu jääb kvaliteet? Kõik kauplused reklaamivad ennast kui ausat kaubandust ja odavat kaubandust. Miks ei reklaami ega esitle ükski kauplus ennast Fair Trade toodetega? Kas just Fair Trade ei olegi kvaliteetne ja aus kaubandus, kas tõesti me oleme nii väike riik et ei suuda muuta maailma vaadet? Alustame kasvõi iseendast ja me saaksime hakkama! KASUTATUD KIRJANDUS Kaubamaja ­ www.kaubamaja.ee Prisma ­ www.prismamarket.ee Maxima ­ www.maxima.ee Grossi kaubad ­ www.ogelektra.ee Comarket ­ www.comarket.ee ETK ­ www.etk.ee Selver ­ www.selver.ee Rimi ­ www.rimi.ee Säästumarket ­ www.saastumarket.ee 9. LISAD Lisa 1 Lisa 2 Lisa 3 Lisa 4 Lisa 5 Lisa 6

Müügiõpetus ja kaubandusõigus
Eestis tegutsevate kaubanduskettide iseloomustus
27
doc

Eestis tegutsevate kaubanduskettide iseloomustus

Kuigi väga tormiline majandusreformide aeg on praeguseks möödas, on Eestis toimuvad muutused ka praegu oluliselt suuremad kui arenenud maades. Eestis on erastamine lõppenud ja majandust määravad seadused on sarnased Lääne-Euroopa omadele. Rahulikumad ajad on toonud kaasa tasakaalukama majandusarengu ­ suuremad kriisid ja vapustused on möödas ­ ja üpriski mõõduka hinnatõusu. Eesti majandus on mitmekesine ­ olulised on nii tööstus ja transport kui ka kaubandus ja erinevad teenindusharud. Eesti kaubandus- ja teeninduskeskkonnas on viimase 10­15 aasta jooksul toimunud radikaalsed muutused. Sarnaselt kogu muu majandusega tegi ka Eesti kaubandus ja teenindus läbi transformatsiooni turumajanduse ja arenenud riikide ärikultuuri suunas. 2003. aastal ei mõju eestlasele enam sokeerivalt naabermaa Soome turul tehtud fotod kuldsete banaanide all lookas lettidest või ööpimeduses kiiskavatest värvilistest neoonreklaamidest

Müügiõpetus ja kaubandusõigus
EESTI JA VENEMAA KAUBANDUSE AJALUUGU JA ANALÜÜS
16
docx

EESTI JA VENEMAA KAUBANDUSE AJALUUGU JA ANALÜÜS

EESTI KAUBANDUSE/MÜÜGI OLEMUS JA ARENG Eesti kaubanduse alged tekkisid juba enne orjanduslikku ühiskonda sugukondliku korra ajal. Seega võib kaubanduse ajaloo vanuseks lugeda 7000 kuni 10 000 aastat. Kui võtta aluseks, et mõiste kaubandus tähendab vahetamist, siis ulatub tema ajalugu kaugele eelajaloolikku ajajärku. Ürgkogukondlikus ühiskonnas vahetati üks kaup teise kauba vastu. Toimus naturaalne vahetuskaubandus. Anti midagi ära et vastu saada. See oli vahetuse arenemise kõige algelisem staadium. Vahetuskaubandus oli organiseeritud retkede kujul naabrusesse. Kui naabrid olid kaitsevõimelt nõrgemad, siis kujunesid retked sageli röövretkedeks. Pärast esimest suuremat ühiskondlikku

Kaubandus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun