ristküliku pindala, mille otsapunktid on 0GKB, sest lõik 0G tähistab ju hinda ning lõik 0C optimaalset kogust, hinna ja koguse korrutis (e ristküliku pindala, mis võrdub külgede korrutisega) näitabki kogutulu suurust; c) ÕIGE; firma kogutulu TR=P× Qrealiseeritud ehk ristküliku pindala, mille otsapunktid on 0GKB, on suurem kui kogukulu TC, mida saab mõõta ristküliku 0FJC pindalaga, seega saab firma tõesti majanduskasumit; d) VALE; ristküliku FGKJ pindala kajastab majanduskasumi suurust, muutuvkulusid TVC aga näitab ristküliku pindala, mille otsapunktid on 0EHC,sest TVC=AVC×Q; e) VALE; lõik GF näitab majanduskasumit ühe toote kohta e keskmist kasumit; keskmise püsikulu AFC suurust väljendab aga keskmise kogukulu ATC ja keskmise muutuvkulu AVC kõverate vaheline kaugus, seega AFC kui toodetakse kogus 0C on lõigu JH või EF pikkus;
R 0 A B C D Kogus Vaagi iga alljärgneva väite tõesust: a) firma maksimeerib oma kasumi, tootes kogust D;vale vale b) kasumit maksimeeriva koguse korral kajastab firma kogutulu pindala 0GLD; õige c) kogust 0C tootes saab firma majanduskasumit; vale d) koguse 0C korral kajastab firma muutuvkulusid pindala FGKJ; vale e) koguse 0C korral kajastab firma keskmist püsikulu lõik GF; f) kui hind langeb allapoole taset RA, lõpetab firma lühiperioodil tegevuse; õige g) kui firma toodab kogust 0D hinnaga 0G, on ta kasumilävel.
MR 0 q Mikroökonoomika MKF ja oligopol Arvestustest 4 MC ATC MR D q Saab majanduskahjumit On pika perioodi tasakaalupunktis On kasumilävel Saab majanduskasumit 8. Oligopoli murtud nõudluskõver põhineb oletusel, et: Firma konkurendid järgivad nii tema algatatud hinna tõstmist kui alandamist Firma konkurendid järgivad firma algatud hinna tõstmist, kuid ignoreerivad hinna alandamist Firma konkurendid järgivad firma algatatud hinna alandamist, kuid ignoreerivad hinna tõstmist Harus pole mingit toodangu diferentseerimist 9. Murtud nõudluskõvera korral on oligopol:
püsivaid TOOTMISMASTAAP (the scale of production) väljendab tootmissisendite ja tehnoloogia kasutamist mingi tootmismahu korral. TÄIELIKU KONKURENTSI TURG (TKT) TKT-l tegutsevad ev-d on hinnavõtjad, puuduvad sisenemisbarjäärid, toodavad sarnaseid tooteid (homogeenne), neil on täielik informatsioon. Täielikult elastne nõudlusjoone, Aluseks saab võtta vaid tasakaaluhinda. SR (lühiperioodil) võib täielikult konkureeriv firma TKF teenida majanduskasumit (TR > TC) (kuldreegel MR = MC) olla kasumilävel, kus TR=TC teenida majanduskahjumit, kuid jätkates tootmist (tingimusel et majanduskahjum < TFC) olla sulgemispunktis (tingimusel et majanduskahjum = TFC) lõpetada kahjumi tõttu tootmise ja lahkuda tegevusvaldkonnast KASUMI MAKSIMINEERIMINE / KAHJUMI MINIMEERIMINE LÜHIPERIOODIL · KOGUTULU TR / KOGUKULU TC VAATENURK KASUM ON KOGUTULU TR KOGUKULU TC > 0 · PIIRTULU MR / PIIRKULU MC vaatenurka
lühiperioodil võib kasutada nii: kogutulu TR / kogutulu TC vaatenurka (kasum on kogutulu TR kogutulu TC > 0) piirtulu MR / piirkulu MC vaatenurka (optimaalne toodangukogus valitakse "kuldreegli" piirtulu MR = piirkulu MC järgi). Kasumilävi e tasuvuspunkt väljendav sellist toodangu mahtu, mille puhul kogutulude ja kogukulude summad on võrdsed: ettevõttel kujuneb nn nullkasum kasumilävel pole majanduskahjumit, kuid ei teenita ka majanduskasumit kasumilävel TR=TC Kasumi maksimeerimise kuldreegli e optimaalse toodangukoguse valiku printsiibi kohaselt peaks ettevõte valmistama toodangukoguse, mille piirtulu võrdub piirkuluga (MR=MC). TKF-i kui hinnavõtja firma piirtulu MR võrdub tooteühiku hinnaga P ning keskmise kogutuluga ATR e AR MR=P=ATR Lühiperioodil SR võib täielikult konkureeriv firma TKF teenida majanduskasumit (TR>TC) olla kasumilävel, kus TR = TC
jagatis (VC/TP) AFC- keskmine püsikulu on püsikulu ja kogutoodangu jagatis (FC/TP) TC kogukulu 14. Pikal perioodil ei ole mingeid püsikulusid, kuna siin saab varieerida nii kapitali kui ka töösisendite suurust. Keskmise kulu kõver koosneb lühiperioodi keskmiste kulude miinimumidest ning selle järgi tehakse firma tegevuse plaane. 15. Majanduskasum-arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkab ta tegutsemist tootmisharus; positiivne majanduskasum motiveerib ressursside juurdetoomist sellesse tootmisharru. arvestuslik kasum-firma kogutulu ja otseste kulude vahe normaalkasum- tootmistegevusest saadab tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuludega, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutataks just selles firmas(harus) 16
8. Kui täielikult konkureeriva firma piirkulukõver lõikub firma keskmise muutuvkulu kõveraga tasemel, kus keskmine muutuvkulu (AVC) võrdub 4 krooni, peaks firma lühiperioodil tegevuse õige lõpetama, kui tooteühiku hind langeks madalamale kui 4 krooni. Õige 9. Lahenda joonise abil Vaagi iga alljärgneva väite tõesust: a) firma maksimeerib oma kasumi, tootes kogust D; vale b) kasumit maksimeeriva koguse korral kajastab firma kogutulu pindala 0GLD; vale c) kogust 0C tootes saab firma majanduskasumit; õige d) koguse 0C korral kajastab firma muutuvkulusid pindala FGKJ; vale e) koguse 0C korral kajastab firma keskmist püsikulu lõik GF; vale f) kui hind langeb allapoole taset RA, lõpetab firma lühiperioodil tegevuse; õige g) kui firma toodab kogust 0D hinnaga 0G, on ta kasumilävel. õige 10. Täieliku konkurentsi turul (TKT): a) tegutseb väike arv firmasid; b) maksimeerivad firmad oma kasumi toodangu hinna muutmise teel;
erinevaid teenuseid soodsamalt, partnerid aga omakorda saavad omale rojkem kliente. See on hea, et neil on kollektiivleping. Kõige tähtsam on, et kui on mingi probleem, siis kõik mõistavad, et kõige tähtsam on töökohtatde säilitamine, kui hüvede suurendamine. Kindlasti, kui tööandjad võimaldavad töötajatele selliseid tingimusi, kus need teevad oma tööd hästi, ei tunne stressi, ei tee vigu, tööandjatel läheb äri edukamalt ja paremini, kindlasti majanduskasumit on rohkem. Mida ergonoomilisem keskkond on, seda paremini teevad inimesed tööd ja seda suurem on majanduskasum.
2. Monopol ei kasuta ressursse efektiivselt, kuna kauba hind ei võrdu piirkuluga. 3. Monopolistliku konkurentsi korral ettevõte tavaliselt toodab ülalpool minimaalsete keskmiste kulude taset. 4. Võrreldes monopolistliku konkurentsi ettevõtet täieliku konkurentsi turul tegutseva ettevõttega, müüb monopolistliku konkurentsi turul tegutsev ettevõte kõrgema hinnaga väiksema tootmiskoguse. 5. Pikal perioodil ei saa monopolistliku konkurentsi firma majanduskasumit, kuna sisenemisbarjäärid puuduvad ja harru võib tulla uusi firmasid? 6. Oligopoolsel turul tegutsevad ettevõtted peavad oma tegevuse planeerimisel arvestama konkurentide käitumisega. 7. Millise oligopoli tüübiga on tegemist, kui konkurendid järgivad suurima turuosaga ettevõtte käitumist turul. Kas selleks on murtud nõudluskõvera, hinnaliidri või kartelli tüüpi käitumine? 8
tootmiseks/tarbimiseks, st valides ühe toote tegemise/ tarbimise, tuleb loobuda teisest. Otsesed kulud – on kulud, mida saab otse arvestada kuluobjektile. Kaudsed kulud – on kulud, millel puudub vahetu seos kuluobjektiga ja nende otsene arvestamine kuluobjektile ei ole põhjendatud. Arvestuslik kasum – on firma kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum – on arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkab ta tegutsemist tootmisharus; positiivne majanduskasum motiveerib ressursside juurdetoomist sellesse tootmisharru. Normaalkasum – on tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutataks just selles firmas (harus). Koguprodukt – on kõik kulud või kulutused kokku.
Pakkumiskõver: FIRMA LÜHIPERIOODI PAKKUMISKÕVER - on firma piirkulukõvera see osa, mis jääb ülespoole piirkulukõvera (MC) ja firma keskmise muutuvkulukõvera (AVC) lõikepunkti. TURU PAKKUMISKÕVER - kujutab endast kõigi firmade pakkumiskõverate horisontaalsummat Lühiperiood: Seega, kuna lühiperioodil ei jõua uued firmad turule tulla või olemasolevad sealt lahkuda, võivad firmad täieliku konkurentsi turul lühiperioodil saada majanduskasumit või majanduskahjumit. Mittetäielik konkurents Mittetäielik konkurents - prevaleerib tootmisharus, kus firmadel on teatav kontroll oma toodangu hinna üle. Hõlmab järgmisi turustruktuure: * monopol; * monopolistlik konkurents; * oligopol. Monopol ja turukaitsetõkked: Monopol suudab pikal perioodil vastu pidada üksnes siis, kui uute firmade juurdetulek on tõkestatud. Turukaitsetõkked:
muretsetakse ressursside turult. Kaudne kulu: Mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Arvestuslik kasum: On firma kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum: On arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkub ta tegutsemist tootmisharus; p ositiivne majanduskasum motiveerib ressursse juurdetoomist sellesse tootmisharru. Normaalkasum: On tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid
muretsetakse ressursside turult. Kaudne kulu: Mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Arvestuslik kasum: On firma kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum: On arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkub ta tegutsemist tootmisharus; p ositiivne majanduskasum motiveerib ressursse juurdetoomist sellesse tootmisharru. Normaalkasum: On tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid
paribus), siis suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kogukulu. Kui pereisa peseb alati nõusid, aga ei tee kunagi süüa, siis perekond kasutab suhtelise eelise põhimõtet. Kui piirkasulikkus väheneb, suureneb kogukasulikkus. Kui tehnoloogiline täiustus vähendab antud toodangumahu tootmiseks vaujalike muutuvressursside hulka, siis põhjustab see AVC kõvera allapoole nihkumise, MC kõvera allapoole nihkumise ning ATC kõvera allapoole nihkumise. Kui TKF-d saavad majanduskasumit, siis harru tuleb uusi firmasid. Kui TKF-i tooteühiku turuhind ületab firma keskmise kogukulu, siis saab firma normaalkasumist suuremat kasumit. Kui TKF-id saavad lühiperioodil majanduskasumit, siis pikal perioodil haru toodangu pakkumine suureneb. Kui TVK on lineaarne sirge, siis tähendab see, et kahe toodetava kauba valmistamiseks kasutatavaid ressursse saab vabalt ümber paigutada. Kui täielikult konkureeriva haru kõigi firmade piirkulukõverad nihkuvad
P1 hind veel alla, katastroof juba. Hind ei kata isegi muutuvat kulu firma lõpetab lühiperioodil tootmise, kahjumiks jääb firmale püsikulu. Sulgemispunkt hind katab ära muutuva kulu miinimumi (AVC miinimumpunkti). Firma peab otsustama, kas jätkab tootmist või lõpetab. Firma saab palgad ära maksta ja materjalid ära osta tootmiseks. Pakkumiskõver Tasuvuspunkt hind on täpselt nii kõrge, et katab ära keskmise kulu. Nullmajanduskasum pikal perioodil ei saa firma majanduskasumit. Pikal perioodil ei saa mitte ükski täieliku konkurentsituru firma töötada kahjumiga. Kui ei saa majanduskasumit, siis on nullmajanduskasum. LOENG 7. MITTETÄIELIK KONKURENTS 1. Monopol Hüvised toodab ja pakub üks pakkuja. Ehk siis üksainus pakkuja mingil turul. Samas see üksainus olemine on suhteline näiteks ühes linnas olev monopol ei pruugi olla enam maakonna piires monopol. Monopoli tekkepõhjuseid võib olla mitmeid. Mastaabiökonoomia tekib madal keskmine kulu
Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks.. Hinnaliider on oligopoolse haru firma mille kehtestatud tootehinna teised firmad omaks võtavad. Hinnaväline konkurents- reklaam jne. Tanklad Testid: Monopol ei kasuta ressursse efektiivselt kuna kauba hind ei võrdu piirkuluga. ÕIGE Pikal perioodil võib monopolistliku konkurentsi firma saada majanduskasumit seetõttu et uute firmade juurdetulek tootmisharru on raske. VALE. Ei ole raske Monopol võib lühiperioodil saada nii kasumit kui kahjumit. ÕIGE Monopoli kasum on maksimaalne siis kui kauba hinna ja keskmise kogukulu vahe on maksimaalne. VALE. Piirkulu=piirtulu Monopoli toodangu nõudluskõver on alati horisontaalne. VALE Monopol lõpetab tegevuse kui tema majanduskahjum ületab tema püsikulud. ÕIGE
Kui ühiskonnas toodetakse kaupu, mida tarbijad vajavad, siis iga kauba: Hind võrdub piirkuluga Kui täielikult konkureeriva firma piirkulukõver lõikub firma keskmise muutuvkulu kõveraga tasemel, kus keskmine muutuvkulu (AVC) võrdub 4 krooni, siis peaks firma lühiperioodil tegevuse lõpetama, kui tooteühiku hind langeks madalamale kui 4 krooni. Väide on õige! Kui TKF-id saavad lühiperioodil majanduskasumit, siis pikal perioodil: Haru toodangu pakkumine suureneb Kui täielikult konkureerivad firmad saavad majanduskasumit, siis: Harru tuleb uusi firmasid Kui TKF-i tooteühiku turuhind ületab firma keskmise kogukulu, siis: Saab firma normaalkasumist suuremat kasumit Kui täielikult konkureeriva haru kõigi firmade piirkulukõvera nihkuvad allapoole, siis: Haru toodangu pakkumine suureneb Kui toodangu nõudlus kasvab, siis tootmiskulud kasvavate kuludega harus suurenevad:
16. Täieliku konkurentsi omadused. Miks täieliku konkurentsi turg (TKT) on ainult teoreetiline mudel? Miks reaalsed turud ei ole täieliku konkurentsi turud? firmasid on palju firmad on hinnavõtjad MC=MP=ATC toodang on ühesugune puuduvad sisenemis- ja väljumisbarjäärid info levik on täielik Kunagi ei ole toodang täielikult homogeenne. Tarbjatel on oma eelistused. 17. Kas täielikult konkureeriv firma võiks saada majanduskasumit lühiperioodil? Jah, aga mitte kunagi pikal perioodil. 18. Seletage kuidas firma teeb sulgemisotsuse lühiperioodil? Kui kahjum on suurem kui püsikulud, suletakse. Jätkatakse ainult siis, kui p=MC>AVC 19. Mis juhtub TKT turul pikal perioodil? Miks täielikult konkureeriv firma saab ainult normaal- kasumit pikal perioodil? Kui TKT firma saab lühiperioodil kasumit, siis pikal perioodil tuleb firmasid juurde ning kasumit enam ei saa. 20
t. miski ei takista ettevõtteid turule tulemast või sealt lahkumast (nt puudub riiklik regulatsioon ning tootmise alustamise ja lõpetamisega seotud kulud on minimaalsed), turul olevatel vanadel ettevõtetel ei ole mingisugust konkurentsieelist võrrelduna potentsiaalsete uute turule sisenejatega; 4) turul valitseva olukorra (hindade ja koguste) üle on täielik informatsioon nii ettevõtetel kui ka majapidamistel. Kui lühiperioodil on mingis tootmisharus võimalik teenida majanduskasumit, tuleb pikal perioodil sellesse harusse uusi ettevõtteid juurde. Kui tootmisharru tuleb uusi ettevõtteid, toodangu kogupakkumine suureneb ja selle tulemusena hind langeb. Kui algul teenivad ettevõtted majanduskasumit, siis hinna langedes hakkab majanduskasum vähenema. Kui tootmisharu ettevõtted saavad lühiperioodil kahjumit, lahkub pikal perioodil osa ettevõtteid sellest harust (lühiperioodil turult väljuda võimalik ei ole). See vähendab kogupakkumist, mis
konkurents, järsem näitab monopoli).
Lühiperioodi kahjum
Lühiperioodil ei ole kindlust majanduskasumi saamiseks.
Lühiperioodi kahjumi minimeerimine kogusel, kus MR=MC.
o Ettevõte jätkab tegevust, kui P>AVC (hind ületav muutuvkulusid, nii
saab osa püsikuludest tasutud).
o Tootmine lõpetatakse ajutiselt, kui p
V: Normaalkasumina käsitletakse sageli oodatavat keskmist kasumit. Tootmistegevusest saadav tulu, mis võrduv nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutataks just selles firmas (harus). Arvestuslik kasum – firma kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum – arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkab ta tegutsemist tootmisharus, positiivne majanduskasum motiveerib ressursside juurdetoomist sellesse tootmisharru. 34. Milliste kulude suurus ei muutu, kui muudetakse tootmismahtu? V: Püsikulude suurus ei muutu kui muudetakse tootmismahtu. 35. Millised on erinevad konkurentsivormid? V: KONKURENTSIVORMID JAGUNEVAD: TÄIELIK KONKURENTS: a) müüjate arv turul suur b) kaup on ühetaoline c) uutele tulijatele takistusi ei tehta d) hindu mõjutada ei saa
Amortisatsioonieraldised on arvestuslikud ning sõltuvad ettevõtte poolt valitavast amortisatsiooninormist; 6.a. kuna loendis esinevad nii otsesed (näiteks töötajatele makstud palk, makstud üür, pangalaenu intressid) kui ka kaudsed kulud(saamatajäänud intressid), ongi õige viidata kõige laiemale kulukäsitlusele e alternatiivkuludele kõige üldisemas mõttes; Igasugune kulu on piiratud ressursside tingimustes ühtlasi ka alternatiivkulu; 7.c; majanduskasumit saab arvutada ka ettevõtte kogutuludest TR nii otseste kui ka kaudsete kulude summa lahutamisega; majanduskasum = TR- (otsesed kulud + kaudsed kulu) = arvestuslik kasum kaudsed kulud; 8. 1. 50500 (firma kogukulud on otseste ja kaudsete kulude summa); 2. 28000 (arvestuslik e raamatupidamislik kasum on kogutulu TR otsesed kulud); 3. 4500 (majanduskasum on arvestuslik kasum kaudsed kulud); 4. 21000 (firma omaniku aja alternatiivkulu on võimalik mõõta saamatajäänud
TR on max kui MR=0 Tootmist laiendatakse kuni MR=MC Tuleb leida tootmistase, mille puhul MR>MC Keskmine ühikukasum=p-ATC Maj.kasum= ühikukasum * kogus Elastne nõudlus> MR pos ja TR kasvab hinna langedes Mitteelastne nõudlus> MR on neg ja hinna langedes TR kahaneb Lühiperiood: Tegevust jätkatakse kui p katab AVC, vastasel juhul lõpetatakse ajutiselt ühikukahjum=ATC-p ; kogukahjum= ühikukahjum*kogus kasumi max-ne kuni AVC on kaetud kasumit max-v kogus- MR=MC saadakse majanduskasumit Pikk periood: uute firmade juurdekasv takistatud > kasum säilib ka pikal perioodil pika perioodi eesmärk- leida kasumit max-v tootmismaht Kui ei elimineeri kahjumit, tuleb turult lahkuda. Puhas heaolukahju- tulu, mis on tarbijatelt üle kandunud e tarbija kaotus; näitab kui palju alaneb tarbijate heaolu seetõttu, et tootmismaht on vähenenud. Tarbijate hinnavaru kaotus on suurem kui monopoli kasumi kasv. Kui monopol toodab sama suure keskmise kuluga kui
Näiteks kui põllumajanduses on oodatav keskmine kasum aastas 100 000 kr, siis tuleb kaudsetele kuludele põllumajandusettevõttes liita juurde 100 000 kr. Või kui on teada (kasutades eelmist näidet), et projekt B oleks andnud (normaal)kasumit 50 000 kr ja see on parim alternatiiv projektile A, siis tuleks kulude hulka arvestada 50 000 kr.1 Lähtudes eelnevast, siis edaspidi, kui räägitakse kasumist, mõeldakse selle all majanduskasumit. Kui öeldakse, et firma ei saa kasumit, mõeldakse seega selle all, et firma ei saa majanduskasumit, mis ei välista normaalkasumi saamist. 5.2. Tootmise optimeerimise põhiolemus Kuid kuidas ikkagi näeb välja tootmise optimeerimise (mille all mõeldakse kasumi maksimeerimist) protsess? Kui tarbija eesmärgiks on olemasoleva eelarvega maksimeerida oma kasulikkust, siis analoogselt on firma eesmärk olemasoleva
omanike ja firmade vahel. Eeldusel, et tootmisfunktsioon on konstantse mastaabiefektiga, peab majanduslik kasum võrduma nulliga. Kui tootmisfunktsioonile on omane konstantne mastaabiefekt, siis kehtib järgmine võrrand: FK ,L MPK K MPL L Kui iga teguri eest makstakse vastavalt tema piirtootlikkusele, siis summa, mida makstakse tootmistegurite eest võrdub kogutuluga ning majanduskasum võrdub nulliga. Arvestuslik kasum e. raamatupidamislik kasum kui kasum sisaldab nii majanduskasumit kui ka tulu kapitali kasutamisest. Väljendub: Arvestuslik kasum= majanduskasum+MPK K Cobb-Douglase tootmisfunktsioon eeldab järgnevaid seoseid: Kapitalitulu = MPKK Y Töine tulu = MPL L (1 )Y - konstant 0 ja 1 vahel, mis väljendab kapitali (ja vastavalt 1- tööjõu) poolt teenitava tulu osakaalu kogutuludes. Cobb-Douglase tootmisfunktsioon: F(K,L) = A x K x L1- A - nullist suurem parameeter, mis väljendab kasutatava tehnoloogia
muutuvkulu (AVC) 15 kr ja piirkulu (MC) 12 kr.firma peaks c)tootma null ühikut Mis alljärgnevast ei ole õige, kui firma toodab optimaalset tootmiskogust c)hinna ja keskmise kogukulu vahe on maksimaalne 6. Mittetäielik konkurents Monopol ei kasuta ressursse efektiivselt,kuna kauba hind ei võrdu piirkuluga · Õige Pikal perioodil võib monopolistliku konkurentsi firma saada majanduskasumit seetõttu,et uute firmade juurdetulek tootmisharruon raske · Vale,pikal perioodil ei saa monopolistliku konkurentsi firma majandusliku kasumit,kuna sisenemisbarjäärid puuduvad ja harru võib uusi firmasid tulla Monopol võib lühiperioodil saada nii kasumit kui kahjumit · Õige Monopoli kasum on maksimaalne siis,kui kauba hinna ja keskmise kogukulu vahe on maksimaalne
Pakkumiskõver FIRMA LÜHIPERIOODI PAKKUMISKÕVER on firma piirkulukõvera see osa, mis jääb ülespoole piirkulukõvera (MC) ja firma keskmise muutuvkulukõvera (AVC) lõikepunkti. TURU PAKKUMISKÕVER kujutab endast kõigi firmade pakkumiskõverate horisontaalsummat. Seega, kuna lühiperioodil ei jõua uued firmad turule tulla või olemasolevad sealt lahkuda, võivad firmad täieliku konkurentsi turul lühiperioodil saada majanduskasumit või majanduskahjumit. Mittetäielik konkurents Mittetäielik konkurents prevaleerib tootmisharus, kus firmadel on teatav kontroll oma toodangu hinna üle. Hõlmab järgmisi turustruktuure: monopol; monopolistlik konkurents; oligopol Monopol ja turukaitsetõkked Monopol suudab pikal perioodil vastu pidada üksnes siis, kui uute firmade juurdetulek on tõkestatud. Turukaitsetõkked: mastaabiökonoomia (sääst), mis teeb kauba tootmise rohkem kui ühele firmale ebaefektiivseks,
b) Suurem tootmismaht ja kõrgem hind c) Väiksem tootmismaht ja madalam hind d) Väiksem tootmismaht ja kõrgem hind 62. Täielikult konkureerival turul tegutseb väike arv firmasid b) Õige b) vale 63. Täielikult konkureerival turul tegutseb väike arv oligopoli c) Õige b) vale 64. Kui täielikult konkureerivad firmad saavad majanduskasumit, siis: a) Firmad lahkuvad antud alalt b) harru tuleb uusi firmasid 65. Kui harus on saavutatud märkimisväärset mastaabisäästu, siis ** a) Firma, mis on küllalt suur, võib toota madalama ühikukuluga kui väike firma b) Firma, mis on küllalt suur, võib oma toodangule kehtestada madalama hinna kui väike firma Majanduse alused KT küsimused 66. Kui harus on saavutatud märkimisväärset mastaabisäästu, siis **
Kui firma suurendab tootmismahtu üle optimaalse koguse Q*, siis MC > MR, st et täiendava toodanguühiku tootmiskulu on suurem kui täiendavast toodangu müügist saadav tulu, mille tulemusel kasum väheneb. Kui ATC > p, siis on keskmiselt iga toodanguühiku tootmiskulu suurem kui ühe toodanguühiku eest saadav tulu, mistõttu firma saab kahjumit. Kui ATC < p, saab firma kasumit ja kui ATC = p, siis saab firma nullmajanduskasumit (st ta ei saa majanduskasumit, kuid saab normaalkasumit) Sellist punkti nimetatakse ka kasumiläveks e. tasuvuspunktiks (break-even point). Lühiperioodil jätkavad firmad vahel tootmist isegi olukorras, kus ettevõte saab kahjumit. Kuna lühiperioodil kaasnevad tootmisega püsikulud, mida firma peab maksma isegi siis, kui tootmismaht on null, siis olukorras, kus kahjum on väiksem kui püsikulud, on otstarbekas tootmist jätkata
· Sel tootmistasemel firma kogutulu võrdub kogukuluga, mis sisaldab kaudseid kulusid (TR = TC) · Pika perioodi kasum: · Pikal perioodil muutub firmade arv turul. See toob kaasa turuhinna muutuse. · Nii turuhinna langus kui tõus toimub seni, kuni hind saab keskmise kogukuluga võrdseks. · Kui p = ATCmin , iga firma kogutulu võrdub kogukuluga. · Pikal perioodil TKF saab normaal ehk null majanduskasumit. Kontrolltest 4 Õige-Vale. Tee vale õigeks! · Otsesed kulud ei kujuta endast alternatiivkulu. V · Kaudne kulu on saamata jäänud kulu ehk ka loobunud alternatiivkulu. Otsene kulu on valitud alternatiivkulu. Kuna kõik ressursid on piiratud, siis nii otsesed kui ka kaudsed kulud on alternatiivkulud . · Mida suurem on firma tootmismaht, seda väiksem on firma püsikulu (FC). V
1. Monopolistliku konkurentsi tunnusjooned Sarnased tunnused nii täieliku konkurentsi kui monopoliga. On palju firmasid, nad saavad teatud määral mõjutada oma (Tlnas nt erinevad juuksurisalongid, väikesed poed põhiline teenus on sama, aga seal on teatud nüansid ja tarbija teeb valiku, tarbija eelistab) Põhijoonised: monopoli sarnased. Ta saab ka oma hinda mõjutada, aga mitte nii suures ulatuses (joonis nr 28). Täielikule konkurentsile sarnased jooned: pikal perioodil ainult 0 majanduskasumit, seal on palju firmasid. Monopol · Kreeka keeelesr 1 müüja · Müüb ainulaadset kaupa · Turukaitsetõkete olemasolu(barjäär) · Mastaabisääst (loomulik monopol) · Seaduslikud piirangud · Oluliste ressursside ainuomandus · Monopoli tulu ja kulukõverad · Joonis 9.2 kaotus ja võit · Joonis 9.2 a ja b · Monopoli nõudluskõver on turunõudluskõver · Monopoli MR
või ei tooda. Järelikult kui firma saab kahjumit mis on väiksem kui firma püsikulud (FC), on kasulikum tootmist lühiperioodil jätkata. Kui kahjum on suurem kui firma püsikulud, minimeerib firma oma kahjumi tootmise lühiperioodil lõpetades. Vastavalt kasumi maksimeerimise tingimusele, jätkab firma tootmist ainult juhul kui p=MC>AVC. Punkti, kus MC=AVC, nimetatakse sulgemispunktiks. Kui lühiperioodil on harus võimalik saada majanduskasumit, tuleb pikal perioodil sellesse harusse uusi firmasid juurde. PIKK PERIOOD Pikk periood on ajavahemik, mis on küllaldane selleks, et tootjad jõuaksid muuta kõigi ressursside hulka, mida nad kasutavad. Seega pole pikal perioodil püsikulusid ega püsiressursse, kõik ressursid on muutuvressursid. Kui tootmisharru tuleb uusi firmasid, siis toodangu kogupakkumine suureneb, hind langeb ning majanduskasum hakkab langema. Lõpuks toodab iga firma pikal perioodil koguse, mille hind on
Kasumit maksimeeriva koguse hind ei leita MC=MR punktist, vaid see leitakse nõudluskõveralt. Monopolil puudub pakkumiskõver, sest hinna ja koguse vahel pole ühest seost ehk pole ühtset kõverat, mis kajastaks kogust, mida monopol sooviks ja tahaks igal hinnatasemel pakkuda. Monopolil pole suurt tähtsust lühi- ja pikal perioodil, sest uute firmade juurdetulek on takistatud. Pikal perioodil on monopoli eesmärgiks leida kasumit maksimeeriv tootmismaht. Lühiperioodil majanduskasumit saav monopol võib pikal perioodil püüda om aksumit suurendada, muutes firma suurust ja lühiperioodil kahjumit saav firma võib sellest välja tulla pikal perioodi, muutes tootmise senisest efektiivsemaks. Kui monopol pikal perioodil ei suuda kahjumist lahti saada, on firma sunnitud turult lahkuma. Monopol ja ressursside jaotus Puhas heaolukahju ehk puhaskahjum näitab, kui palju väheneb tarbijate heaolu seetõttu, et tootmismaht on vähenenud. Hinnadiskriminatsioon
vähendamisele. Hinnal on tootjaid ja tarbijaid suunav roll. Võimalus saada kasumit, motiveerib tootjaid valmistama sellist kaupa, mida turg vajab. Tootjate, müüjate konkurents aga surub hinnataset turul allapoole. Kasumi suurendamiseks püüavad pakkujad alandada kulusid ja kasutada võimalikult säästlikult ressursse. Hind toimib tulude jaotajana ühiskonnas. Tootjad, kes suudavad konkurentidest odavamalt toota, saavad majanduskasumit. Tootjad, kelle kulud on aga suuremad kui turuhind, ei saa nii jätkata ja peavad konkurentsis püsimiseks midagi uut välja mõtlema. Oma heaolu suurendamise nimel toimuv konkurents toimib kõigil elualadel ja sunnib inimesi olema ettevõtlikud ja töökad. KOKKUVÕTE Turg on majanduse toimimise korraldus, mille abil turul osalejad suhtlevad ning kus kujunevad kaupade ja teenuste hinnad ning kogused. Turumajanduse aluseks on eraomandus ning selle alusel toimiv konkurents
mastaabiefektiga 6. Täieliku konkurentsi tingimustes palkavad kasumit maksimeerivad firma tööjõudu seni, kuni töötaja piirprodukt MPL võrdub reaalpalgaga. Firmad rendivad aga kapitali seni kuni kapitali piirprodukt MPK võrdub reaalse rendiga (MPK=R/P) 7. Täieliku konkurentsi turul tegutsevate firmade tööjõu nõudlus on määratud võrrandiga, kus tööjõu piirprodukt võrdub reaalpalgaga 8. Nn arvestuslik kasum sisaldab nii majanduskasumit kui ka tulu kapitali kasutamisest. 9. Kui tootmisfunktsioon on konstantse mastaabiefektiga, siis majanduskasum võrdub 0 nulliga vastavalt Euleri teoreemile. 10. Tootmisfunktsiooni, mille üldine kuju on, tuntakse Cobb-Douglase tootmisfunktsioonina. 11. Enamik tootmisfunktsioonidest väljendavad kahaneva piirtootlikuse seadus, mille korral täiendav tootmissisendi ühik toob kaasa järjest väiksema toodangu kasvu. 12
muutuvkulu miinimumpunktist. Lühiperioodil on firmal alati püsikulusid olenemata sellest kas ta toodav või mitte. Kui firma toodab kahjumit, mis on tuurem kui muutuvkulud (seega väiksem kui püsikulud) on firmal mõte tootmist jätkata, sest püsikulusid on võimalik edasi lükata. Punkti, kus MC=AVC nimetatakse sulgemispunktiks. Kui hind on madalam kui AVC on firmal kasulik tootmine lõpetada. Pikal perioodil on asjad teistmoodi. Algselt toodavad kõik firmad majanduskasumit, siis niipea, kui hind langeb (firmasid tuleb juurde jne.) hakkab kasum vähenema. Lõpuks toodab iga firma pikal perioodil koguse, mille hind on täpselt sama suur, kui kesmine kogukulu. Selles punktis p=MC=ATCmin Kasumilävi, tasuvuspunkt punkti, kus keskmine kogukulu on minimaalne ( ehk tootmiseks kulutatakse võimalikult vähe ressursse), selles punktis on firma kogukulu täpselt sama suur firma kogukuluga.
tarbija jaoks täiesti sarnased (ühetaolised) ja täielikult asendatavad teiste tootjate poolt valmistatutega. 19 Kasumi maksimeerimine lühiperioodil Kahjumi minimeerimine lühiperioodil Kasumilävi e tasuvuspunkt on selline toodangu maht, mille puhul kogutulude ja kogukulude summad on võrdsed ja ettevõttel kujuneb nn nullkasum (pole majanduskahjumit, kuid ei teenita ka majanduskasumit). Sulgemispunkt Kasum pikal perioodil Normaalkasum 9. Majandusressursside turg Intress on tasu, mis saadakse kapitali kasutamise eest. Palk on töö hind. Piirprodukti tulu (MRP) on täiendava ressursiühiku poolt toodetud piirprodukti müügist saadud täiendav tulu e täiendav tulu, mida firma saab ühe täiendava ressursiühiku kasutamisel (ceteris paribus). Piirprodukti väärtus on näitaja, mis ühendab neid tegureid, millest ressursi nõudlus sõltub: 1
Vastupidiselt sellele, viivad toodangu madalad hinnad tootmise vähendamisele. Hinnal on tootjaid ja tarbijaid suunav roll. Võimalus saada kasumit, motiveerib tootjaid valmistama sellist kaupa, mida turg vajab. Tootjate, müüjate konkurents aga surub hinnataset turul allapoole. Kasumi suurendamiseks püüavad pakkujad alandada kulusid ja kasutada võimalikult säästlikult ressursse. Hind toimib tulude jaotajana ühiskonnas. Tootjad, kes suudavad konkurentidest odavamalt toota, saavad majanduskasumit. Tootjad, kelle kulud on aga suuremad kui turuhind, ei saa nii jätkata ja peavad konkurentsis püsimiseks midagi uut välja mõtlema. Oma heaolu suurendamise nimel toimuv konkurents toimib kõigil elualadel ja sunnib inimesi olema ettevõtlikud ja töökad. Ülesanne 17. (Vaatlus rühmatööna). Võrrelge ühe toidukauba (näiteks leib) hindasid samas müügikohas ja erinevate müügikohtade vahel. Mida saab selle võrdluse põhjal järeldada? Leia tegevuse käigus vastused ka
Loomulik monopol esineb harus, kus mastaabisääst on nii suur, et minimaalsete kuludega suudab antud haru kogutoodangut pakkuda üksainus firma. Lorenzi kõver on antud maal valitseva sissetulekute jaotuse ebavõrdsuse astme graafiline kujutis. Maa on tootmistegur, mis hõlmab kõiki loodusressursse ( näiteks haritav maa, mineraalid, naftamaardlad, metsad ja veeressursid). Majanduskasum on see osa arvestuslikust kasumist, mis ületab normaalkasumi. Kui firma saab majanduskasumit, jätkab ta tegutsemist antud tootmisharus; positiivne majanduskasum motiveerib ressursside juurdetoomist antud harru. Majandusmudel on oletuste, hüpoteeside ja loogiliste seoste kogum, mille ülesandeks on kajastada majandusteooria olemuslikke elemente ja kontrollida selle kasutusvõimalusi. Majandusteooria kujutab endast teatud abstraktsioone, mille abil püütakse määratleda ükskõik missuguse majanduse funktsioneerimist selgitavaid majandusseadusi.
ettevõtte väärtust, seda just omanike ja kreeditoride vaatest lähtuvalt. EVA 36 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm (economic value added) on absoluutne ehk rahaline näitaja, mis peegeldab ettevõtte tõelist, kapitalistlikku kasumit. Majanduslik lisaväärtus (EVA) on ettevõtte tegevuse finantsilise tõhususe mõõt, mis aitab hinnata ettevõtte tegelikku majanduskasumit. Mudeli autorite väitel on ka statistiline analüüs kinnitanud, et EVA on otsesemal viisil seotud aktsionäri vara kasvuga ajas. EVA on ettevõtte tegevuskasum, millest on lahutatud kogu ettevõttesse investeeritud kapitali kulu ehk investorite alternatiivkulu. See on EVA tegeliku majandusliku kasumi hinnanguks ehk siis selle väärtuse hinnanguks, mille võrra tulud ületavad minimaalset tootlusmäära, mida võiksid teenida
See on nii suur, ettevõtja õieks huvitatud firma käigushoidmisest. See on ettevõtja poolt seotud teenustega seotav kulu. Ettevõtlus on ressurss ja normaalkasum selle ressursi rakendamise kulu, samuti kui palk on tööjõuressursi kulu, finantsintress kapitali rakendamise kulu, maa rent maa kasutamise kulu jm. Lühiajalises perioodis ei pruugi aga need punktid kokku langeda. Joonisel 11.7. näite puhul saab firma majanduskasumit. Kulud, tulud Joonis 11.7. Majanduskasum (ABCD) Kujutatud majanduskasum meelitabki uusi ettevõtjaid suurendama üldist turupakkumist ja suruks hinna alla kuni see saaks vastaval toodangutasemel võrdseks ühikkuluga nagu see on joonisel 11.6.
annaabi.ee 
