Mitmed ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk teisiti öeldes ühiskond on sotsiaalselt kihistunud. Nt majandusressursside alusel kihistud ühiskond klassides. Elustiili, väärtusorientatsiooni, aga ka päritolu baasil kujunevad staatuskihid nagu eliit ja mass. Sotsiaalne modiilsus tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Selline liikumine võib olla horisontaalne (ühest linnast teise, ühest majandusharust teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi). Nüüdisühiskonna tunnusjooneks on kujunenud kihistumuse seotus inimeste haridusnäitajatega. Samuti on
põhieesmärkide rahva kehalise vormisoleku ja sportliku eneseteostuse saavutamiseks ning spordiliikumise tasakaalustatud ohjamiseks. Kui majanduses, näiteks panganduses, eelneb finantseerimisotsustele tavaliselt analüüs, siis spordis tehakse otsuseid sageli sisetunde järgi. Samas on sport ja majandus just viimase 10-15 aasta jooksul teineteisele jõuliselt lähenenud, nii et spordist on hakatud rääkima kui omaette majandusharust. Riik on teinud selge valiku. Esimesed kümme ala saavad sisuliselt kaks kolmandikku toetusest. On alad, mis on meile strateegiliselt olulised, mille harrastamine võrdub sisuliselt kirjaoskusega: ujumine, kergejõustik, jalgpall, sõnaga alad, mille omandamine on kas eluliselt vajalik või mille harrastamine loob sisuliselt põhja ka teistele aladele. Siis on alad, mis haaravad küllaltki laiu masse harrastajaid, nagu korvpall, võrkpall, suusatamine, judo
jaoks. Just hariduse arendamine võimaldas sellistel loodusvarade poolest vaestel riikidel nagu Jaapan, Lõuna-Korea, Singapur, Taiwan jt tõusta maailmamajanduses arenenumate riikide hulka. 2001. a oli haridusindeks paljudes riikides 0,99, kuid kõik need on Põhja riigid. Mitmes Aafrika riigis on see alla 0,40. puhkemajandus. Turism Turismi areng on tihedas seoses inimeste majandusliku heaoluga seetõttu saame sellest majandusharust rääkida alles 20.sajandi teisest poolest. 1950. a oli rahvusvahelisi turiste umbes 25 miljonit 2000.aastal oli nende arv ligi 30 korda suurem. Turismi loetakse auto- ja naftatööstuse kõrval kolme kõige dünaamilisema majandusharu hulka.
· Inimesi jaotatakse klassi elustiili, väärtusorientatsiooni, päritolu baasil. Mittedemokraatlikus riigis on suurim alamklass, demokraatlikus aga keskklass. · Sotsiaalne lõhe- suurte inimgruppide vaheline erisus ühiskonnas, mille põhjusel võivad olla majanduslikud, regionaalsed või kultuurilised. · Sotsiaalne mobiilsus- inimene või inimgrupi ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis. · Horisontaalne- ühest linnast/majandusharust teise liikumine. · Vertikaalne- lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi. · Põlvkondade vaheline- lapsed valivad teistsuguse elukutse ja väärtussüsteemi, kui nende vanemad · Eliit- kõrge staatusega grupp, kes omavad seda, mida peetakse väärtuslikuks. Ligipääs riigivõimule ja üldse võim ja mõjukus. · Omnistatud- Mida inimene ei saa muuta, sellega seotus positsioon on inimesele antud ilma tema soovita, pingutusest sõltumata. Sugu, vanus, rass.
2) kodanikuühiskonna majanduslikku mõõdet silmas pidades KOLMAS SEKTOR *MTÜ; SA;seltsingud. 2.4 Ühiskonna kihistus; sotsiaalne staatus ja sotsiaalne roll: *kiht- straatum *kihistumine- stratifikatsioon * Kihistus paigutab inimese kindlasse positsiooni. * Sotsiaalne mobiilsus- inimeste või tervete rühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise. Peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet. horisontaalne ühest linnast/ majandusharust teise vertikaalne- lihttöölisest spetsialistiks; keskklassist kõrgklassi *Ühiskonna kihistumise mõjutus: - haridusnäitaja - vabameelsus ning võrdsuse ulatuslik väärtustamine * Põlvkondadevahelie mobiilsus- lapsed valivad teistsuguse elukutse ning väärtussüsteemi, kui on nende vanematel. * Positsioon- staatus * kõrgklass- * keskklass- kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria
tõrjutus, aristokraatia) Sotsiaalne staatus- inimese positsioon ühiskonnas(nt määrab haritus, kodanik/mittekodanik, finantsilineseis, päritolu) Sotsiaalne mobiilsus- ühe inimese või inimgruppide ümberpaigutumine sotsiaalses straatumis. Eristatakse vertikaalset ja horisontaalset. Vertikaalne: putka müüja->putkade ülemjuhataja- >pangateller->panga saali juhataja Horisontaalne- nt maalt linna; ühest majandusharust teise. Sotsiaalne roll- sotsiaalse staatusega sobiv käitumisstandard. Staatus koostöös rolliga. Sotsiaalne tõrjutus- olukord, kus inimesed ei osale ühiskonnaelu korralduses(nt ei osale, kuna ei saa keelest aru; töötus; invaliidsus) Sotsiaalne dialoog- selleks, et konflikte vältida erinevate sotsiaalsete kihtide vahel(nt pensionäride ja noorte emade vahel) Rollikonflikt- staatusega kooskäivad nõuded, mis ei sobi kokku Staatus- hinnang ühele inimesele, mille annavad teised inimesed
Enamasti on kihistumine seotud tänases ühiskonnas haridusnäitajatega. Sotsiaalne mobiilsus - Inimeste või tervete rühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise - Kõrgklass - Keskklass - Alamklass Sotsiaalse mobiilsuse takistajad - Päritolu - Haridus Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakohist teise. Selline liikumine võib olla horisontaalne(ühest linnast teise, ühest majandusharust teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi). Sotsiaalne mobiilsus peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet. Sotsiaalne klass- suur inimrühm, kel on sarnane sotsiaalne ja majanduslik positsioon; marksism seob klassi majandusliku võimu ja majanduslike suhetega; mittemarksistlikud teooriad rõhutavad sissetulekutest ja tööhõivest tulenevaid staatuslikke eristusi (nt keskklass, sinikraed).
KÜ majanduslikus mõttes- Mittetulundussektor; eesmärk pole tulla võimule ega kasumit teenida. Riik kaasab kodanikuühendusi seadusloomesse, toetab neid rahaliselt, aitab luua infrastruktuuri ja tugivõrgustikke. Sotsiaalne kihistumine-Mitmed ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse. Sotsiaalne mobiilsus- tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. (horisontaalne- ühest linnast teise; ühest majandusharust teise; vertikaalne- lihttöölisest spetsialistiks; keskklassist kõrgklassi) Klassid: Eliit- kõrge staatusega grupp. Üheks tunnuseks on juurdepääs riigivõimule, kuid laiemalt tähendab võim mõjukust üldse. Keskklass- mass, tavakodanikud, tavalised inimesed. Alamklass- Ühiskonnas tõrjutud seisundis, sest nad teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, nende haridustase ja kultuursus on madalamad kui selles ühiskonnas kombeks. Sotsiaalne staatus:
seoseid. Sotsiaalne kihistumus/stratifikatsioon- teatud ühiskonnatüübile iseloomulik rahvastikujaotus, kus teatavate sotsiaalsete tunnustega inimrühmad on järjestatud kihtidesse vastavalt neile kuuluvatele majanduslikele, kultuurilistele v poliitilistele ressurssidele. Sots mobiilsus- inimese v inimgrupi ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumuse süsteemis Vertikaalne mobiilsus- lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi Horisontaalne mobiilsus- ühest linnast teise, ühest majandusharust teise Sots staatus- indiviidi positsioon ühiskonna sotsiaalse kihistumuse süsteemis, mille määravad tema päritolu v omandatud materiaalsed ning vaimsed ressursid. Staatuslik hierharhia- sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi omadus: inimesed asetuvad ühiskonnas oma staatuse järgi eri tunnustatusastmetele. Sots tõrjutus- seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvedejaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus.
kihtidesse. Nt majandusresursside alusel kihistub ühiskond klassideks. *Eliit- e kõrge staatusega grupid, juurdepääs riigivõimule, kuid laiemalt tähendab võim mõjukust üldse. Kõrgklass. *Mass- ehk tavalised inimesed, üldjoontes ühiskonna enamik, siia kuuluvad näiteks keskklass aga ka sinikraed. *Sotsiaalne mobiilsus- inimeste või gruppide liikumist ühest ühiskonnakihist teise. *Horisontaalne mobiilsus- ühest linnast teise, ühest majandusharust teise *Vertikaalne mobiilsus- lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi. *Keskklass-iseloomustab teatav elatustase ning hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga, korralik kodus, korralikud riided. Küllaldane sissetulekuga inimeste kategooria. Kõrgelt haritud. *Põlvkondadevaheline mobiilsus- lapsed valivad teistsuguse elukutse ning vahel ka teistsuguse väärussüsteemi, kui on nende vanematel. *Alamklass- kõige madalam sotsiaalse staatusega inimgrupp
Kõrgklass-eliit, keskklass, alamklass. Mass-tavainimesed nt keskklass. OMISTATUD STAATUD- SUGU, RASS . SAAVUTATU DSTAATUS-valikute, teenete tulemus. Inimgruppide eristumise alused: varanduslikud, regionaalsed(linn, maa) , rahvuslikud, ususlised. 14. Sotsiaalne mobiilsus (vertikaalne, horisontaalne). Sotsiaalne mobiilsus- inimeste või ühiskonnarühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise. Selline liikumine sõib olla horisontaalne ( ühest linnast teise, ühest majandusharust teise) VÕI vertikaalne ( lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi). 15. Tõrjutus ühiskonnas. Ühiskonna sidusus. Ühiskonna sidususe tagab kodakondsus ja poliitiline kultuur. Sotsiaalne tõrjutus on seisund, milles inimene ei osale (või osalevad minimaalselt) ühiskondlike hüvede jaotuses, võimusuhetes ja kultuurielus. Peamisteks põhjusteks peetakse vaesust, madalat haridust, regionaalset, kultuurilist ja keelelist suletust. 16. Modernism ja postmodernism
positsioonile. Sotsiaalne kihistus muutub tavaliselt aegapidi, aastakümnete või -sadade jooksul. Vaid revolutsioonid toovad järske muutusi ühiskonna klassistruktuuri. Nüüdisajal ühiskonna üldine arengutempo kiireneb, tuues rohkem liikuvust ka kihistumusse. Teisiti väljendudes suureneb sotsiaalne mobiilsus. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Selline liikumine võib olla horisontaalne (ühest linnast teise, ühest majandusharust teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi). Sotsiaalne mobiilsus peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet. Tugevate traditsioonidega ühiskonnas (nt India, Prantsusmaa) pole liikumine ühest kihist või klassist teise nii suur kui mõnes tugevaid sotsiaalseid vapustusi üle elanud ühiskonnas (nt Ida- ja Kesk-Euroopa). Klassid ja staatused Varasemate ühiskondade iseloomustamisel kasutati enamasti jaotust klassideks majandusliku positsiooni alusel
kodanike aktiivsust, pälvib nende lugupidamise. Monopoolne, kodanikuühiskonda tauniv valitsemine kahandab usaldust ja suurendab rahva ükskõiksust poliit vastu. Kihistuse mõiste: mitmed ühisk jaoks olulis tunnused jagavad inim-d kihtidesse e ühisk on sotsiaalselt kihistunud,mängib olul rolli ühisk korrastam, sidumisel,muutub pika aja jooksul.Praegu ühisk arengutempo kiireneb.Sostsiaalne mobiilsus-inim-te v tervete rühmade liikum ühest ühisk.kihist teise.Horisontaalne-ühest linnast,majandusharust teise,Vertikaalne-lihtöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi.Sots mobiilsus peegeld ühisk avatust ja arenguvõimet. Klassid ja staatused: Sotsiaalne klass-omandisuhe pole ainumäärav,arvestatakse ka elustiili tunnuseid. Keskklass:teatav elatustase,hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudev töö. Nüüdisühisk tunnusjooneks kihistumise seotus inim-te haridusnäitajaga.Väheharitud madalad,kehvem töö,ei saa elatustaset parandada. Arusaam inim-
käitumise seaduspärasusi sotsiaalne kihistumus/stratifikatsioon- rahvastiku hierarhiline järjestus ressursside jagunemise alusel; kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse (võimu, vara, teadmisi, tutvusi, oskusi), madalamatesse kihtidesse kuulujatel vähem, nad on ühiskonnas tõrjutud. sotsiaalne mobiilsus- tähistab inimeste ja rühmituste liikumist sotsiaalse kihistuse süsteemis. vertikaalne mobiilsus- Nt.ühest linnast teise, ühest majandusharust teise horisontaalne mobiilsus- Nt.lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi sotsiaalne staatus- indiviidi positsioon ühiskonna sotsiaalse kihistumise süsteemis, mille määravad tema päritolu või omandatud materiaalsed ning vaimsed ressursid staatuslik hierarhia-sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi omadus: inimesed asetuvad ühiskonnas oma staatuse järgi eri tunnustatusastmetele
MIS ON SOTSIAALNE MOBIILSUS NING MILLISED VÕIMALIKUD MOBIILSUSBARJÄÄRID? Sotsiaalne mobiilsus on indiviidide liikumine ühelt sotsiaalselt positsioonilt teisele. See tähendab majandusliku (jõukuse), poliitilise (võimu) ja ametialase seisundi muutust. MOBIILSUSE BARJÄÄRID: a) üle piiride on raske minna ja peamine positsioonide vahetus käib just seespool piire b) liikumine ei ole vertikaalne, vaid horisonaalne (ühest linnast teise, ühest majandusharust teise) c) 21. MIS ON SOTSIAALNE KLASS JA KUIDAS TOIMUB ÜHISKONNA JAGUNEMINE KLASSIDESSE? Sotsiaalne klass on ühel majanduslikul tasemel inimesed, kuid see pole ainumäärav, arvestatakse ka elustiili tunnuseid. 22. MIS ON SOTSIAALNE STAATUS? MILLE POOLEST OMISTATUD JA OMANDATUD STAATUS ERINEVAD? Omistatud staatus on saavutatud mingite teatud valikute, teenete või pingutuste tulemusena, nt abielu, edutamine
- võimalikud lisakulud riskide materialiseerumisel. 4.2 Planeerimisperiood(id) 4.3 Tulud-kulude plaan ehk kasumiplaan 4.4 Bilansi prognoosid 4.5 Rahavoo prognoos 5 Teostatavus ... ehk projektijuhtimine 5.1 Tõendused sarnaste · Kinnitused edukalt teostatud sarnaste projektide kohta, kui on; kui projektide teostamisest ei ole, näiteid sarnaste projektide kohta majandusharust jne. 5.2 Rollid projektis · Määratleda võtmerollid: - investeerimisotsuse tegija (parem grupp kui üksik persoon), - omanik (määratav isik, kes isiklikult vastutab projekti eestiii), - projektijuht, - peamised huvigrupid (nende esindajad), - projekti järelvalveorgani võtmeliikmed (vajadusel),
öeldes ühiskond on sotsiaalselt kihistunud. (nt. Majandusressursside alusel kihistub ühiskond klasideks : elusiin, väärtusorientatsioon, aga ka päritolu baasil kujunevad saatuskihid nagu eliit ja mass). 25. Mis on sotsiaalne mobiilsus ning millised on võimalikud mobiilsusbarjäärid? Sotsiaalne mobiilsus inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Selline liikumine võib olla horisontaalne (ühest linnast teise, ühest majandusharust teise) või vertikaalne ( lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi). Sotsiaalne mobiilsus peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet. Mobiilsus ehk inimeste liikumine võib olla nii ülenev kui alanev. 26. Mis on sotsiaalne klass ja kuidas toimub ühiskonna jagunemine klassidesse? Sotsiaalne klass suur inimrühm, kel on sarnane sotsiaalne ja majanduslik positsioon; marksism seob klassi majanduslikku võimu ja majanduslike suhetega,
Seejuures on määravaks mitte niivõrd esialgne tulutase, vaid laiemat ühiskonna majanduslik, sotsiaalne ja institutsionaalne korraldus. 5.Majanduskasvu allikad Eristatakse nelja liiki ressursse loodusressursid, füüsiline kapital, inimressursid ja tehnoloogia. Kasvu aluseks saab olla ka nende ressursside hulga suurenemine või kvaliteedi paranemine ja nende efektiivsem kasutamine. Oluline on ka nende kiire ümberpaigutamine ühest majandusharust teise juhul, kui majanduskonjuur muutub. Loodusressursid neid on peetud pikka aega esmaseks kasvuteguriks, kuna suletud majanduses sõltuvad tootmisvõimalused otseselt olemasoleva tooraine kogusest ja struktuurist. Olulistemaks ressurssideks on põllumajanduslik maa ning energiakandijad (nafta, kivisüsi, maagaass), taastuvad energiaallikad (hüdro-, päikese-, tuule- ja biomassienergia). Füüsiline kapital pikka aega on seda peetud kõige olulisemaks majanduskasvu teguriks. Kapitali
*määratletav grupi struktuur * määratletav ühine ajalugu positiivne heaolu - tähtsal kohal asuvad sotsiaalsed investeeringud ehk inimese võimete arendamine ja panustamine tema tervisesse. sotsiaalne mobiilsus inimese või inimgrupi ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis a.)horisontaalne - liikumine nende gruppide pinnal,mis on staatuselt/hierarhiliselt samal tasapinnal,näiteks usu vahetamine, maalt linna, ühest majandusharust teise jm b.) vertikaalne liikumine kõrgemale või madalamale ühiskondlikule positsioonile või staatusele. mittetulundusühing - on Eesti õiguses isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. saavutatud e. omandatud staatus teatud positsiooni saavutamine ühiskonnas, mille inimene on saanud teatud valikute, teenete või pingutuste tulemusel.
t rahvastik järjestub hierarhiliselt ressursside jagunemise alusel (kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse võim, vara, teadmised, tutvused, oskused kui madalamatesse kihtidesse kuulujatel, kes võivad ühiskonnas olla tõrjutud). Omandatud(haridus) ja omistatud(sugu) Sotsiaalne mobiilsus inimeste ja rühmituste liikumine sotsiaalse kihistuse süsteemis. Liikumine võib olla horisontaalne (maalt linna või ühest majandusharust teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, ametnikust töötuks, keskklassist kõrgklassi). Sotsiaalse mobiilsuse suurusastet vaadeldakse tihti kui ühiskonna avatuse ja arenguvõime näitajat. Ühiskonna kihistus;. inimeste jagamine kihtidesse teatud tunnuste alusel, nt majandusressursside alusel. Sotsiaalne mobiilsus- liikumine ühest ühiskonnakihist teise. Vertikaalne liikumine on ülespoole tõusmine, nt lihttöölisest spetsialistiks, horisontaalne
näitab millise osa oma lühiajalisest kohustustest on ettevõte võimeline kohe tasuma. Maksevalmiduse kordaja = raha ja l.a väärtpaberid/ lühiajallised kohustused Kui see tulemus on suurem kui üks, näitab see seda, et ettevõte kasutab oma raha ebaeffektiivselt. Optimaalne on üks. Alumist piiri ei saa konkreetselt välja tuu kuivõrd see sõltub ettevõttest ja majandusharust. Finantspoliitika põhieesmärgiks on saavutada selline olukord, millal ettevõtte arvelduskonto ja kassa jäägid oleksid võimalikult väikesed ning kogu vaba raha oleks kasutatud teiste ettevõtete finantsinvesteeringuteks laenuprotsendi saamiseks või teiste ettevõtete aktsiate ostmiseks. 2.2.2. Efektiivsuse analüüs Efektiivsuse analüüsi abil hinnatakse ettevõtte ressursside kasutamise efektiivsust läbimüügi suurendamiseks
b) Eetiline ettevõte austab seadusi, kvaliteedinõudeid ja ökoloogilisi põhimõtteid. c) Humaanne palgad 2) Keda huvitab, et ettevõtte kulud oleksid väiksemad, kui tulud, järelikult et oleks kasum? Töötajad sest nad on huvitatud töötasust; Omanikud kapitalilt saadavad dividendid; Krediteerijad laenatud kapitalilt saadavad intressid; Kõrgemalseisvad organisatsioonid oma kasumiosa. 3) Ettevõtete jaotus majandusharust lähtudes. Tööstusettevõtted (tooraine ja materjalide töötlemine turule sobivateks kaupadeks) Kaubandusettevõtted (vahendab tootmist ja tarbimist ja jaguneb hulgi- ja jaekaubanduseks) Transpordi- ja sideettevõtted (objektideks on inimesed, asjad ja informatsioon, eriti oluline on side osatähtsuse kasv) Pangandusettevõtted (teenused maksete ja krediteerimise alal, hoiustavad inimeste ja ettevõtete raha ning väärtpabereid)
a. majanduspoliitika, mis ahistab monetaarpoliitikat b. * majanduspoliitika, mis on suunatud majandustegevuse laiendamiseks c. majanduspoliitika, mis välistab turu iseregulatsiooni d. majanduspoliitika, mis surutakse ühe riigi poolt teisele riigile vägisi kaela 31. Industriaalpoliitika kujutab endast: a. valitsuse suuna võtmist rasketööstuse eelisarengule b. kergetööstuse ja põllumajanduse taotluslikku alafinatseerimist c. * katset suunata ressursse ühest majandusharust teise eesmärgiga kiirendada majanduslikku evolutsiooni d. sotsialistliku ühiskonna pärandit 32. Monetaar ja fiskaalpoliitika: a. on iseseisvad poliitikad ja mingit omavahelist koordineerimist ei vaja b. on niivõrd omavahel kokkukasvanud, et mingit omavahelist kooordineerimist ei saagi teha c. * mõju majanduse arengule on kõige suurem siis, kui poliitikate rakendamist omavahel koordineeritakse d. tuleb koondada ühte asutusse, selleks et paremini koordineerida poliitikaid 33
Kodanikuorganisatsioonid osalevad seaduseelnõude väljatöötamisel, avaldavad oma seisukohti poliitika kohta. (vt. õ. lk 30) 2. Ühiskonna kihistus; sotsiaalne staatus ja sotsiaalne roll. Sotsiaalne kihistus- inimeste jagamine kihtidesse teatud tunnuste alusel, nt majandusressursside alusel. Sotsiaalne mobiilsus- liikumine ühest ühiskonnakihist teise. Vertikaalne liikumine on ülespoole tõusmine, nt lihttöölisest spetsialistiks, horisontaalne liikumine, nt ühest majandusharust teise. Kihistumisel on selge seos inimeste haridusnäitajatega, st vähemharitud kuuluvad madalamatesse klassidesse. Põlvkondadevaheline mobiilsus- lapsed valivad teistsuguse elukutse ja vahel ka teistsuguse väärtussüsteemi kui nende vanemad. Ühiskonna kihistumine on hierarhiline, st ühed inimgrupid omavad kõrgemat staatust e positsiooni. Kõrge staatusega inimestel on kõik, mida ühiskond väärtustab
positsioonile või staatusele. Liikumise ulatust ja suunda determineerivad muutused isiksuse struktuuris (teadmised, oskused, hoiakud) ja sotsiaalses keskkonnas (sotsiaalsete positsioonide ümberpaiknemine ühiskonnas).Näiteks lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi. · Horisontaalne mobiilsus liikumine ühe sotsiaalsekihi sees. Staatus ei muutu (ühest linnast teise, ühest majandusharust teise) · Sotsiaalne klass aimumäärav pole enam omandisuhe, vaid arvestatakse ka elustiili tunnuseid.(keskklass, keda iseloomustab teatav elatustase ning hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga.) · Keskklass sotsiaalse klassi üks tüüp, keda iseloomustab teatav elatustase ning hõivatus kõthet kvalifikatsiooni nõudva tööga. · Sotsiaalne staatus on indiviidi positsioon ühiskonna sotsiaalse kihistumise
aastatel). Tugevate traditsioonidega ühiskondades (nt India) on liikumine ühest ühiskonnakihist teise oluliselt väiksem. · Nüüdisaegsetes demokraatlikes ühiskondades koos üldise arengutempo kasvuga kaasneb ka suurem liikumine erinevate ühiskonnakihtide vahel. · Ühiskonnaliikmete liikumist ühest ühiskonnakihist teise nimetatakse sotsiaalseks mobiilsuseks, mis võib olla: a) horisontaalne ühest maapiirkonnast teise, ühest majandusharust teise jne. b) vertikaalne keskklassist kõrgklassi, lihttöölisest spetsialistiks jne. 6.2. Sotsiaalne staatus: · Nüüdisühiskonnas mõjutab inimeste sotsiaalset staatust ehk positsiooni ühiskonnas (alamklass, keskklass, kõrgklass) lisaks majanduslikule heaolu erinevustele ka elustiili tunnused. · Sotsiaalset staatust mõjutavad: - Vanemate päritolu. - Haridus (madal haridustase vähetasustatud töö kuulumine alamklassi;
tunnuseid. Kihistumisele on omane staatuslik hierarhia, st rahvastik järjestub hierarhiliselt ressursside jagunemise alusel (kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse võim, vara, teadmised, tutvused, oskused - kui madalamatesse kihtidesse kuulujatel, kes võivad ühiskonnas olla tõrjutud). Sotsiaalne mobiilsus inimeste ja rühmituste liikumine sotsiaalse kihistuse süsteemis. Liikumine võib olla horisontaalne (maalt linna või ühest majandusharust teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, ametnikust töötuks, keskklassist kõrgklassi). Sotsiaalse mobiilsuse suurusastet vaadeldakse tihti kui ühiskonna avatuse ja arenguvõime näitajat. Majanduslik aktiivsus ja heaolu Aktiivne rahvastik tööjõud ehk osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul. Mitteaktiivne rahvastik osa tööealisest rahvastikust, kes ei osale tööturul.
probleeme pakuvad erinevaid teenuseid ja loovad töökohti 2.4 Kihistumine KIHISTUS=STRATIFIKATSIOON Inimsed on jagatud kihtidesse ehk straatumitesse, teisiti öeldes on tegu ühiskonna sotsiaalse kihistumisega erinevate tunnuste alusel Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise (nt seoses väga kiire arengutempoga vms). jaguneb – horisontaalne (ühest linnas teise, ühest majandusharust teise) vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks või vastupidi, keskklassist kõrgklassi) Eliidist eristub mass ehk tavakodanikud ehk keskklass. alamklass on kõige madalama sotsiaalse staatusega inimgrupp KUID MITTE KODUTUD ALAM- KLASS KESKKLASS MAJANDUSLIKULT MAHAJÄÄNUD POSTINDUSTRIAALNE DEMOKRAATLIK ÜHISKOND DEMOKRAATLIK ÜHISKOND
7. ÜHISKONNA KIHISTUS, SOTSIAALNE STAATUS JA ROLL Majandusressursside alusel kihistub ühiskond klassideks. Elustiili, väärtuste, päritolu alusel kujunevad staatuskihid eliit ja mass. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Selline liikumine võib olla horisontaalne või vertikaalne. Horisontaalne liigutakse ühest linnast teise, ühest majandusharust teise Vertikaalne liigutakse lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi Peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet. Tugevate traditsioonidega ühiskonnas (India, Prantsusmaa) pole liikumine nii suur kui mõnes tugevaid sotsiaalseid vapustusi üle elanud ühiskonnas (Ida- ja Kesk-Euroopa). Kasvanud on põlvkondadevaheline mobiilsus lapsed valivad teise elukutse ja väärtused, kui nende vanemad.
7. ÜHISKONNA KIHISTUS, SOTSIAALNE STAATUS JA ROLL Majandusressursside alusel kihistub ühiskond klassideks. Elustiili, väärtuste, päritolu alusel kujunevad staatuskihid eliit ja mass. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Selline liikumine võib olla horisontaalne või vertikaalne. Horisontaalne – liigutakse ühest linnast teise, ühest majandusharust teise Vertikaalne – liigutakse lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi Peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet. Tugevate traditsioonidega ühiskonnas (India, Prantsusmaa) pole liikumine nii suur kui mõnes tugevaid sotsiaalseid vapustusi üle elanud ühiskonnas (Ida- ja Kesk-Euroopa). Kasvanud on põlvkondadevaheline mobiilsus – lapsed valivad teise elukutse ja väärtused, kui nende vanemad.
tasemel on ühiskonna heaolu. Tänu taolistele uuringutele saavad ministeeriumid ning riigikogu teada, mis suunas riigis asjad erenevad ning mida oleks vaja muuta või parandada. Ühiskonna kihistumine Mitmesugused olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk ühiskond on sotsiaalselt kihistunud. Sotsiaalne mobiilsus inimeste või inimrühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise. Liikumine võib olla vertikaalne või horisontaalne ( horisontaalne inimene liigub ühest majandusharust teise, vertikaalne vahetab ametit, muutub positsioon vastavalt ametile) Klassid ja staatused: Varasemate ühiskondade puhul lähtuti klassidesse jaotamisest majandusliku positsiooni alusel, nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist, mille puhul pole määravaks materiaalne olukord, vaid arvestatakse ka elustiili tunnuseid. Tänapäeval kuuluvad väheharitud inimesed madalamatesse kihtidesse. Tänapäeval klassipiirid hägustuvad
346) 347) 12. Maamajanduse mitmekesistamine 348) MAAMAJANDUS majandustegevus, mis seondub maaga ja looduslike protsessidega; põllumajanduslik tootmine, taluturism, kalandus, käsitöö jne; kompleksne termin, mille kaudu kasutatakse sihipäraselt looduslikke taastuvaid ressursse ja protsesse päikeseenergiaga 349) Maajamanduse alla kuuluvad tegevusalad liigitatakse: 1. lähtudes majandusharust (põllumajandus, metsamajandus, kalamajandus, maamajandust teenindavad majandusharud, kaasaarvatud vallamajandus) 2. lähtudes tegevuse eesmärkidest (toiduainete tootmine, energia saamine, tooraine tekstiilitööstusele, tooraine keemia- ja farmaatsiatööstusele, ehitusmaterjalide tootmine, rekreatsioon 350) Maamajanduse mitmekesistamise mõiste alustalad: · Seos põllumajanduse, keskkonna ja jätkusuutliku aaelu arengu vahel
Majandussuhete areenile ilmusid maksud kohe riigi tekkimisel. Riik vajas oma ülesannete täitmiseks raha. Karl Marx on väga tabavalt öelnud: ,,Maks on emarind, mis toidab valitsust". Pikka aega peeti makse ainult riigi erakorraliseks tuluks. Feodaalriigi peamised tulud laekusid valitseja maavaldustest domeenidest (maavalduse osa, mida feodaal ise majandab) ja regaalidest. Regaaliks nimetati valitseja ainuõigust mõnest majandusharust tulu saada. Tuntumad olid müntimis-, jahi-, kalapüügi- ja kaevandamisregaal jt. Riigi tähtsaimaks tuluallikaks muutusid maksud kapitalismi tekkimisel. Samas omandas maks ka rahalise iseloomu. Maksustamisteooria esimesed märkimisväärsed sammud astuti Inglismaal, kus kapitalism arenes kõige varem. F.Engels peab rahandus- ja maksude teooria loojaks inglise majandusteadlast Adam Smith'i. Adam Smith (1723-1790) sõnastas oma põhiteoses ,,Rahvaste rikkus" maksude neli põhinõuet:
Euroopas 1990.aastatel). Tugevate traditsioonidega ühiskondades (nt India) on liikumine ühest ühiskonnakihist teise oluliselt väiksem. Nüüdisaegsetes demokraatlikes ühiskondades koos üldise arengutempo kasvuga kaasneb ka suurem liikumine erinevate ühiskonnakihtide vahel. Ühiskonnaliikmete liikumist ühest ühiskonnakihist teise nimetatakse sotsiaalseks mobiilsuseks, mis võib olla: horisontaalne – ühest maapiirkonnast teise, ühest majandusharust teise jne. Vertikaalne – keskklassist kõrgklassi, lihttöölisest spetsialistiks jne. 2) Kultuurisaavutused Eesti NSV-s 1960-1991. (14.tabel) (vali teater, film, kirjandus ja räägi sellest) Kirjandus - Kassetipõlvkond, 1960 a alguseks saadi sõjajärgseid traditsioone jätkata, 1970 - Tammsaare ekraliseeriti või maitea mis sõna see oli. Olümpiamängud - purjeregatt, hakati ehitama kultuuriobjekte, projekteeriti Eesti Rahva Raamatukogu. Kassetipõlvkond - nimetatakse 1960
Kui SKP suureneb, siis majanduslik aktiivsus suureneb. Kui SKP väheneb, siis majanduslik aktiivsus väheneb. Majanduslik heaolu osa inimese heaolust, mis tuleneb kaupade ja teenuste tarbimisest. Sotsiaalne kihistus inimeste jagamine kihtidesse teatud tunnuste, nt majandusressursside alusel. Sotsiaalne mobiilsus liikumine ühest ühiskonnakihist teise. Vertikaalne liikumine on ülepoole tõusmine, nt lihttöölisest spetsialistiks, horisontaalne liikumine aga nt ühest majandusharust teise. Kihistumisel on selga seos inimeste haridusnäitajatega, st vähemharitud kuuluvad madalamatesse klassidesse. Põlvkondade vaheline mobiilsus lapsed valivad teistsuguse elukutse ja vahel ka teistsuguse väärtussusteemi kui nende vanemad. Omistatud staatus muutumatu tunnus, mida inimene muuta ei saa, nt rass jne. Omandatud staatus teatavate teenete, valikute või pingutuste tulemus. Vajadus inimese puudustunne, mida rahuldatakse hüvitiste tarbimisega.
osutuda näitaja 0,5. Maksevalmiduse tase = likviidne vara* / lühiajalised kohustused *raha, pangakontod, müügikõlbulikud väärtpaberid Maksevalmiduse tase näitab kui suures ulatuses on ettevõtte võimeline lühiajaliste kohustuste viivitamatuks katmiseks. Arvatakse, et 30% (suhtarv 0,3) on 59 valmisolekuks piisav, 0,5 ja rohkem näitab aga ebaotstarbekat rahajuhtimist ettevõttes. Tulemuse alumine piir sõltub suuresti majandusharust. Kapitali struktuuri suhtarvud Võlakordaja = lühi- ja pikaajalised kohustused / koguvara Võlakordaja näitab kohustuste (võõrvahendite) osatähtsust varade finantseerimisel. Kui omakapital üle 50% koguvõlgnevusest, toimub tegevuse finantseerimine võõrkapitali arvel lubatud piirides. Kui ettevõtte poolt võetud laenude osakaal on suur, on vajalik arvutada ka intressitulude kattekordaja. Intressikulude kattekordaja = ärikasum / intressikulud
Kõrgemalseisvad organisatsioonid – oma kasumiosa. Ettevõtte kasumiga töötamisel on 4 külge: Kommertslik – tulu ja amortisatsioon; Humaanne –palgad; Sotsiaalne – makstavad maksud, intressid ja dividendid; Eetiline – ettevõte austab seadusi, kvaliteedinõudeid ja ökoloogilisi põhimõtteid. Ettevõtteid võib jaotada väga erinevate tunnuste järgi, nagu suurus, toodangu iseloom, majandusharu, peamine tootmistegur, omandivorm jne. Jaotus majandusharust lähtudes: *tööstusettevõtted (tooraine ja materjalide töötlemine turule sobivateks kaupadeks), *kaubandusettevõtted (vahendab tootmist ja tarbimist ja jaguneb hulgi- ja jaekaubanduseks), *transpordi- ja sideettevõtted (objektideks on inimesed, asjad ja informatsioon, eriti oluline on side osatähtsuse kasv), *pangandusettevõtted (teenused maksete ja krediteerimise alal, hoiustavad inimeste ja ettevõtete raha ning väärtpabereid),
tunnuseid. Kihistumisele on omane staatuslik hierarhia, s.t rahvastik järjestub hierarhiliselt ressursside jagunemise alusel (kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse võim, vara, teadmised, tutvused, oskused kui madalamatesse kihtidesse kuulujatel, kes võivad ühiskonnas olla tõrjutud). Sotsiaalne mobiilsus inimeste ja rühmituste liikumine sotsiaalse kihistuse süsteemis. Liikumine võib olla horisontaalne (maalt linna või ühest majandusharust teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, ametnikust töötuks, keskklassist kõrgklassi). Sotsiaalse mobiilsuse suurusastet vaadeldakse tihti kui ühiskonna avatuse ja arenguvõime näitajat. Majanduslik aktiivsus ja heaolu Aktiivne rahvastik tööjõud ehk osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul. Mitteaktiivne rahvastik osa tööealisest rahvastikust, kes ei osale tööturul.
tunnuseid. Kihistumisele on omane staatuslik hierarhia, s.t rahvastik järjestub hierarhiliselt ressursside jagunemise alusel (kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse võim, vara, teadmised, tutvused, oskused kui madalamatesse kihtidesse kuulujatel, kes võivad ühiskonnas olla tõrjutud). Sotsiaalne mobiilsus inimeste ja rühmituste liikumine sotsiaalse kihistuse süsteemis. Liikumine võib olla horisontaalne (maalt linna või ühest majandusharust teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, ametnikust töötuks, keskklassist kõrgklassi). Sotsiaalse mobiilsuse suurusastet vaadeldakse tihti kui ühiskonna avatuse ja arenguvõime näitajat. Majanduslik aktiivsus ja heaolu Aktiivne rahvastik tööjõud ehk osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul. Mitteaktiivne rahvastik osa tööealisest rahvastikust, kes ei osale tööturul.
Kihistumisele on omane staatuslik hierarhia, s.t rahvastik järjestub hierarhiliselt ressursside jagunemise alusel (kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse võim, vara, teadmised, tutvused, oskused kui madalamatesse kihtidesse kuulujatel, kes võivad ühiskonnas olla tõrjutud). Sotsiaalne mobiilsus inimeste ja rühmituste liikumine sotsiaalse kihistuse süsteemis. Liikumine võib olla horisontaalne (maalt linna või ühest majandusharust teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, ametnikust töötuks, keskklassist kõrgklassi). Sotsiaalse mobiilsuse suurusastet vaadeldakse tihti kui ühiskonna avatuse ja arenguvõime näitajat. Majanduslik aktiivsus ja heaolu Aktiivne rahvastik tööjõud ehk osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul. Mitteaktiivne rahvastik osa tööealisest rahvastikust, kes ei osale tööturul.
inimesed ja rühmad on ühiskonnas aga tõrjutud seisundis. Sotsiaalset tõrjutust võivad põhjustada: töökaotus, vaesus, perekonnas toimuv kuid ka bioloogilised eristused või arengupuuded. Kogu ühiskonna arengu kiirenemine on sotsiaalsesse kihistumisesse toonud rohkem sisemist dünaamikat, s.t suurendanud sotsiaalset mobiilsust. Sotsiaalne mobiilsus - tähistab inimeste ja rühmituste liikumist sotsiaalse kihistuse süsteemis. Liikumine võib olla horisontaalne (n: maalt linna, ühest majandusharust teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, ametnikust töötuks, keskklassist kõrgklassi). Mobiilsus on suurem Põhja-Ameerikas ja Kesk- ning Ida-Euroopa riikides. Prantsusmaal ja Indias on liikumine, eriti horisontaalne, suhteliselt tagasihoidlik. Sotsiaalse mobiilsuse suurusastet vaadeldakse tihti kui ühiskonna avatuse ja arenguvõime näitajat. Majanduslik aktiivsus ja heaolu. Aktiivne rahvastik - tööjõud e osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul.
annaabi.ee 
