Merkantilism (0)

Merkantilism (ladina keeles mercantia 'kaubandus') on 15. sajandil Euroopas (Holland, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund.
Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordi soodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil. Nende väitel on riigile kasulik rahvastiku juurdekasv ning madalad palgad .
Varajased merkantilistid olid näiteks J. Hades (1584–1656), W. Stafford ( 1554 –1612). Hilismerkantilistid, sealhulgas Thomas Mun (1571-1641) ja A. Serra , soovisid soodustada käsitööndusliku tootmise, eriti ekspordi tarbeks toodetava manufaktuuritööstuse arendamist . Peamised merkantilismi täideviijad olid Jean- Baptiste Colbert Prantsusmaal, Elizabeth I Inglismaal ja Peeter I Venemaal. Merkantilism kaotas mõjuvõimu 17. sajandi keskel, kui ta hakkas asenduma füsiokratismiga-mille kohaselt rahvuste rikkus tuleneb üksnes põllumajandusest.
Majandusteadlased on hiljem väitnud, et isegi edukas merkantilistlik poliitika ei saa tuua lõppkokkuvõttes kasu, kuna tekitab inflatsiooni - kaupade või teenuste hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus vähendab olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist.
Hinnataseme tõus vähendab olemasoleva raha väätust. Kaupade väärtus enamasti ei halvene. Inimesed üldjuhul mõistavad, et raha väärtus pidevalt väheneb. Raha säästmist see ei soodusta. Saadud raha eest püütakse kiiresti midagi osta.
Antud koolkonna väited võib kokkuvõtlikult sõnastada alljärgnevat:

Riikliku rikkuse aluseks on kulla ja muude väärismetallide sissevool riiki (kuna kuld täitis ka raha (st maksevahendi) funktsiooni);

Väliskaubandust tuleks reguleerida soodustamaks väärismetallide riiki sissevoolu ;

Toetada poliitikaid, mis edendasid odava tooraine sissevedu, lisaväärtuse andmist kohalikus tööstuses ning lõpptoodangu väljavedu (eksporti);

Toetada importtolle, mille eesmärgiks on kohalike tootjate kaitsmine ja kulla ning muude väärismetallide väljaveo takistamine;

Toetada poliitikaid, mis suurendaksid rahvastiku juurdekasvu ;

Hoida palgad madalal.
Vahendina nähti reguleeritud kaubandust. Kaubanduse abil tugevdada riiki.
Merkantilismi termini võttis kasutusele Prantsuse poliitik, krahv MIRABEAU (tegelane Prantsuse revolutsiooni päevilt) 1736. Aastal.
Kõige kontsentreeritumalt on merkantilistide põhimõtteid väljendanud Austria jurist PHILIP HORNICK, kelle manifest sisaldas merkantilismi tõekspidamisi
Iga toll tuleb kasutada põllumajanduse, kaevanduse või tööstuse arendamiseks .
Kogu kulla ja hõbeda eksport tuleb keelustada, et rikkus riigist välja ei läheks. Kodumaine raha tuleb hoida ringluses.
Tuleb loobuda välismaiste kaupade impordist.
ADAM SMITH (majandusteoreetik) - . Pidas merkantilismi ebaloomulikuks, loomuvastaseks. . Smith sõnastas merkantilismi lihtsalt: kaupmehed hakkavad rikastuma, kui nende sissetulek ületab kulutused. Sama kehtib ka rahvusriigi kohta: rahvusriik hakkab rikastuma, kui tema sissetulek maksude näol ületab kulutused.
VENEMAA eripära: valmistas ette teed turumajandusele, kuid tugevdas samas ka pärisorjust. Kui Lääne- Euroopas lammutas merkantilism feodalismi, siis Venemaal sulas feodaalsus merkantilismiga hoopis kokku.
Merkantilism oli organiseerimata nähtus, kuna info erinevate maade teadlaste vahel ei liikunud veel.
Et aga eksportkaupu andis käsitöö, siis jõudsid merkantilistid järeldusele, et on tarvis arendada käsitöönduslikku tootmist