Maakonnad ja omavalitsused. 1. Kas maakond on omavalitsus- või riiklik üksus? Maakond on riiklik üksus. 2. Millised on maavanema ja maavalitsuse ülesanded? Kuidas pannakse ametisse maavanem? Maavanema ülesanne: maakonna juhtimine. Maavalitsus: maakonna riikliku halduse teostamine; käsutada riigivara; korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. Planeerida regiooni arengut. Maavanem pannaks ametisse viieks aastaks. Selle nimetab ametisse valitsus, kuid on vajalik, et nõus oleksid ka maakonna omavalitsuse esindajate koosolek. 3. Mida tähendab, et vald ja linn on iseseisvad omavalitsusüksused?
jooksis Meelis kahlates läbi sügava lume ja lõi oma oda hooga karule rindu. Ettevõtlik - ,, Mina ei jää enne rahule, kui ma oma isa ja vendade vere eest olen ristiväele tasunud.’’ Tark - Bernhard, sinu usinus kannab juba nüüd head vilja. Ma arvan, et ta oli julge poiss, sest ta päästis Olopi poeg Sigurdi tütre Kuramaa mere-röövlite käest. Teised tegelased : Lembitu, Ivo, raudrüütlid, preester, Olopi poeg, Sigurdi tütar, Rauk, Astrid, Vjatško jt. Meelis oli Sakala maavanema Lembitu üheksaaastane poeg, kes viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes. Ta sai saarlaste laevale, kuhu said ka teised poisid, kes olid põgenenud. Õnnetuses sattus ta Kuramaa mereröövlite kätte. Mereröövlid läksid Rootsisse röövima. Siis põgenes Meelis laevalt ja päästis Astridi. Astrid saadeti oma koju tagasi, kuid Meelisel ei olnud kuhugi minna ja nii jäi ta Rauga juurde elama. Vanake ütles, et kui poisil on midagi
asukoha ja suuruse kohta, sealhulgas määratleb planeeritava maa-ala piiri, ning tutvustab 4 algatatud planeeringu eesmärke vastavas ajalehes ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist." Sellega oli kaasatud avalikkus. Eskiislahenduse tutvustused toimusid suvel ja sügisel 2010 [Pärnu maakonnaplaneering..., 2012:6]. Siis oli võimalik avalikkusel kaasa rääkida. Avalikel aruteludel osales ca 500 huvitatud isikut [Pärnu maavanema..., 2012:3]. Teemaplaneeringu kooskõlastamine kohalike omavalitsuste ja ametkondadega toimus detsembris 2010-jaanuaris 2011, seejärel järgnes vastuvõtmine, avalik väljapanek ja arutelud kevadel 2011 [Pärnu maakonnaplaneering..., 2012:7]. Maavanem esitas planeeringu siseministeeriumile heakskiitmiseks 23.05.2011 ning see kiideti heaks 17.08.2012.a [Pärnu maavanema..., 2012:4]. Planeeringusse oli kaasatud veel Maanteeamet planeeringu koostamise ja väljatöötamise jaoks
Haldusreform Regionaalne valitsemine · Eesti jaguneb 15 maakonnaks ja 226 omavalitsusüksuseks vallaks ja linnaks. Vald koosneb asustusüksustest: alevitest, alevikest ja küladest, ent võib olla ka vallasisene linn. Tooge näiteid! · Tallinnas on olemas linnaosad (nt Nõmme, Pirita). · Maakond on regioonis riikliku, vald ja linn aga kohalikud haldusüksused. · Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga. Maavanema nimetab valitsus viieks aastaks ja küsitakse ka omavalitsuste arvamust. Rahva valitud esinduskogu maakonnas pole. Maavalitsus on riigi täitevvõimu asutus, mida finantseeritakse riigi eelarvest. Maavanema pädevus Küsimus: Kui Vabariigi Valitsuse seadus sätestab, et "maavanem esindab maakonnas riigi huve ning hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest", Siis kuidas ta: 1) Esindab riigi huve? 2) Hoolitseb maakonna arengu eest?
on:1) valitsusasutused;2) valitsusasutuste hallatavad antud ministrile ministeeriumi juhtimisel. On aruandekohustuslik riigiasutused. Valitsusasutused on riigi eelarvest VV ja peaministri ees. finantseeritavad asutused, millele seadusega või seaduse alusel antud põhiülesandeks on täidesaatva riigivõimu Maavanema nimetab regionaalministri ettepanekul viieks teostamine:ministeeriumid, kaitsevägi, Riigikantselei ja aastaks ametisse VV. Regionaalminister tutvustab kandidaati maavalitsused, inspektsioonid ja ametid. Ametite ja enne mk KOV üksuste liidu üldkoosolekule ning kuulab ära inspektsioonide kohalikud asutused moodustab, korraldab ümber üldkoosoleku arvamuse. Maavanem ei tohi olla üheski muus riigi-
1) Korraldada sotsiaalabi ja- teenuseid. 2) Korraldada elamu ja kommunaalmajandust. 3) Korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist. 4) Organiseerida ühistransporti. 5) Korraldada koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist. -Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel saavad osaleda Eesti kodakondsust omav vähemalt 18- aastane inimene. 4. Kohalik täitevvõim. - Kohaliku omavalitsuse täitevvõimu organiteks on valitsused (linna- ja valla) 5. Võrdle maavanema ja linnapea/vallavanema ametisse paneku süsteemi. Maavanema ametisse määramine toimub Linnapea/vallavanema ametisse astumine nii : toimub nii : 1) Peab toetama Eesti valitsus, kuid ka 1) Saab ametisse peale kohaliku volikogu maakonna omavalitsus. valimise. 2) Maavanem nimetatakse ametisse. 2) Valib volikogu. 3) Valitsused kestavad umbes 4 aastat
Vabariigi Valitsuse juures on Riigikantselei. Riigikantselei on valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid. Riigisekretäri pädevus: Riigikantseleid juhib riigisekretär, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister oma korraldusega. Riigisekretär võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. Riigisekretär on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ja peaministri ees 14. Maavanema pädevuse alused ja maavalitsuse ülesanded. Maavanem: esindab maakonnas riigi huve ning hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest; juhib maavalitsuse tööd; annab oma tegevusest aru regionaalministrile; koordineerib ministeeriumide ja teiste täidesaatva riigivõimu asutuste kohalike asutuste ning kohalike omavalitsuste koostööd maakonnas; valdab, kasutab ja käsutab riigivara oma volituste piirides vastavalt seadusele;
Enn Kippel MEELIS Meelis oli Sakala maavanema Lembitu poeg.Nad elasid Lehola külas.Külarahvas oli ehitanud linnuse,kus end vaenlase vastu kaitsta saab.Lembitul oli karjaseks vana lombakas Ivo,kelle seltsi Meelis alati otsis.Ivo õpetas talle puust igasuguseid asju voolima.Ühel päeval lähenesid linnusele rüütlid.Nad saatsid preestri läbirääkijaks.et Lembitu koos oma rahvaga alistuksid ja laseksid ennast ristida.Need ütlesid"ei" ja algaski lahing.Kuid rüütleid oli palju rohkem ja Lembitu oma rahvaga ei suutnud neid tõrjuda
Inspektsioon- on seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Inspektsiooni põhiülesanne on teostada riiklikku järelevalvet ning kohaldada riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Riigikantselei- VV juures on Riigikantselei. Riigikantselei on valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid. Maavalitsus- on maavanemat teenindav ning maavanema juhtimisel töötav valitsusasutus. Kaitsevägi- on VV alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus, mis asub Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kaitseväge juhib Kaitseväe juhataja. Kaudse riigihalduse kandjad. ( Avalik- õiguslikud asutused, sihtasutused, fondid) Avalik-õiguslikud juriidilised isikud Audiitorkogu Eesti Advokatuur Eesti Arengufond Eesti Haigekassa Eesti Kultuurkapital Eesti Kunstiakadeemia Eesti Maaülikool
Maavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse, tegutseda ettevõtja ega prokuristina, töötada ühelgi teisel tasustataval ametikohal, välja arvatud teaduslik ja pedagoogiline töö. Maavanem ei või olla ka valla- või linnavolikogu liige. Maavalitsus on maavanemat teenindav ning maavanema juhtimisel töötav valitsusasutus, mis korraldab maavanema asjaajamist ja tehnilist teenindamist.
“ Te tulite, nägite ja võitsite. Me oskasime koos tantsida nii“ kalli- kalli“ t kui kaerajaani ning ega mustlastantsugagi Teie hätta jäänud. Tublid olite alati. Meie ühised piknikud Hiiemäel, traktorisõidud Tikal, klassiõhtud Puhnil ja pannkoogi küpsetamised koolis .Kui öelda :pisike puudel Loki ja kas suhkur oli hea või halb –teate Teie täpselt millest on jutt . Veel meenuvad mulle spordivõistlused , erinevad olümpiaadid , etluskonkursid, maavanema vastuvõtud, ekskursioonid – Tallinn, Pärnu Saaremaa, Palanga ,Stocholm. Nii Te kasvasitegi suureks ja võtate kaasa siit oma Kullamaa kooli hetked.Äitähh Teile lapsed ja aitähh õp. Riinale ja õpetaja Viivele ,et lubasite mul nendest hetkedest osa saada . EI OLE SÜNGEID ,EI NALJAKAID AEGU. VÕRDSED ON HETKED ,KÕIK NAD ON PRAEGU. Kauneid hetki Teile kõigile.
põhitegevusteks on maakorralduse, maareformi, sotsiaal- ja tervishoiu, hariduse, noorsoo, kultuuri, spordi, regionaalarengu, planeeringu, ettevõtluse, majanduse, ühistranspordi, rahvastiku toimingute, perekonnaseisu, infrastruktuuri ja keskkonnaalaste ülesannete täitmine, regionaalse arengu programmide elluviimine, infosüsteemidealase koostöö korraldamine ja Euroopa Liiduga seonduv riigisisene teavitustegevus maakonnas.Maavalitsus on maavanemat teenindav ning maavanema juhtimisel töötav valitsusasutus, mis korraldab maavanema asjaajamist ja tehnilist teenindamist. 2. Päästeamet - Ida päästekeskus on Siseministeeriumi haldusalasse kuuluva Päästeameti Ida- ja Lääne-Virumaal tegutsev struktuuriüksus, mille tegevusvaldkonda kuulub päästetööde korraldamine, päästeala ennetustöö, riiklik tuleohutusjärelevalve ja kriisireguleerimine.Ida päästekeskus on üks neljast regionaalsest päästekeskusest.Ida
Meelis 13.sajandil, 22 inimpõlve tagasi ründasid Leholat ristirüütlid. Nad tahtsid muuta eestlasi ristiusklasteks. Eestlased ei tahtnud saada ristirahvaks ning algas sõda, mis kestis kaua ja paljud mehed surid sõjas. Sõda lõppes ristirüütlite võiduga. Ristirüütlid viisid Lehola maavanema Lembitu poja, Meelise, Dünamünde kloostrisse, kus pandi Meelisele nimeks Bernhard. Kloostrit ründasid saarlased ning Meelis ja teised maavanemate pojad, kes olid kloostrisse toodud, põgenesid saarlaste laevadele. Saarlaste laevas sai Meelis tuttavaks Huldoga, kes oli saarlaste laevade juht. Saarlaste laevad jäid mereröövlite kätte ning Meelis võeti mereröövlite laeva, sest mereröövlid tahtsid Meelise eest Lembitult lunaraha saada. Mereröövlid röövisid
taiendavate rahaliste vahendite taotlemine;10) eestkosteasutuste tood reguleerivate oigusaktide eelnoude valjatootamine;11) lapsendamise korraldamine valisriikidest ja valisriikidesse ning vastava registri pidamine;12) sotsiaalhoolekandeasutuste ja hoolekandetootajate litsentsimine;13) muude seaduste ja oigusaktidega temale pandud sotsiaalhoolekandealaste ulesannete taitmine. 10. Nimeta maavanema ulesandeid sotsiaaltoo korraldamisel.1) Maavanema ulesandeks sotsiaalhoolekande korraldamisel on koostoos kohalike omavalitsusorganite ning teiste juriidiliste ja fuusiliste isikutega oma padevuse piires:1) maakonna sotsiaalhoolekandepoliitika valjatootamine;2) sotsiaalhoolekande programmide ja projektide valjatootamine, nende koordineerimine ja korraldamine maakonnas;3) maakonna hoolekandetootajate koolituse korraldamine;4) maakonnas asuvate
õnnestus kaitsta Harku ja Stroomi metsa uue kavandatava transiitmagistraali eest maismaaühendus tuleb piki Paldiski maanteed ja Harku-Laagri teed (Tallinna Linnavalitsuse otsus 2006); Merirahu elamurajooni DP - Haabersti linnaosa; NTS vaidlustas seadusevastase mereäärse kaitsemetsa maharaiumise, samuti 1995.aasta detailplaneeringu õigusvastase menetluse; detailplaneering ja puude raie kaitsemetsas tunnistati Keskkonnakaitse Inspektsiooni ja maavanema poolt 2001.aastal seadusevastaseks - Linnavalitsust kohustati viima DP seadustega vastavusse; nüüd on alal uus DP); Kaks projekti 2015 aastal. Ühena viimastest ettevõtmistest käesoleval kultuuripärandi aastal paigaldab Nõmme Tee Selts neljapäeval, 5. detsembril 2013 kunagise Nõmmet läbinud kitsarööpmelise kindlusraudtee äärde neli teabetahvlit Peeter Suure merekindluse fotode ja ajalooga.
veebruari 1918 Vene armee 1. Eesti polgu komandöri, polkovnik Ernst Põdderi poolt Kuressaarde Saksa Põhjakorpuse juhataja kindral Adolf von Seckendorffi juurde läkitatud saadikust, kes teatasid Eesti rahvusväeosade poolt plaanitavast rinde avamisest pealetungiks valmistuvatele Saksa vägedele. See kohtumine valmistas ette tingimused Eesti Vabariigi väljakuulutamiseks 24. veebruaril 1918. 1918. aastal oli E. Alver Eesti Ajutise Valitsuse volinik (maavanema tolleaegne nimetus) Haapsalus. Eesti Vabariigi päevil Eduard Alver oli aastatel 19181919 Eesti Vabariigi esimene Eesti Politsei Peavalitsuse ülem. 1920. aastal oli ta sõjakahjude hindamise peakomisjoni esimees ja Eesti- Läti piiriküsimuste lahendamise komisjoni liige. 21. veebruarist 13. augustini 1921 oli Alver Kaitsepolitsei peavalitsuse ülem. E. Alver oli mõjukas advokaat Eesti Vabariigis, aastatel 19201939 Eesti Lloydi ja Eesti Tubaka juhatuse liige. 19351936
on Euroopa Liidu üks peamisi prioriteete. Olles Euroopa Liidu Hige, on Eestil võimalik saada soodsaid laene ja toetusi oma regioonide arendamiseks. Kuigi Eesti Riigikogu võttis juba 1994 vastu regionaalpoliitika kontseptsiooni ja hiljem veel teisigi samalaadseid dokumente, pole selles valdkonnas olulist muutust veel toimunud . Samas on toimunud nn "hiiliv haldusreform", mille tulemusena paiknevad varem paljudes maakonnakeskustes laiali asunud riigiasutused nüüd vaid neljas keskuses. Maavanema nimetab viieks aastaks ametisse Vabariigi Valitsus, tehes seda regionaalministri ettepanekul. Regionaalminister tutvustab maavanemakandidaati maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ning kuulab ära üldkoosoleku arvamuse. Esitades Vabariigi Valitsusele maavanema kandidaadi, lisab regionaalminister oma ettepanekule ka kohaliku omavalitsuste üksuste liidu üldkoosoleku arvamuse.Maavanema ennetähtaegse ametist vabastamise otsustab valitsus:
omandab esmase kutse- või kõrghariduse kutsekoolis, rakenduskõrgkoolis või kõrgkooli bakalaureuse- või magistriõppes. (Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, 2013) Asenduskoduteenuse osutamine Asenduskoduteenust võib osutada füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse asutus, valitsusasutus või valitsusasutuse hallatav asutus, kes omab teenuse 4 osutaja tegevuskohajärgse maavanema antud kehtivat tegevusluba. Kõigi tegevusluba omavate asenduskoduteenuse osutajate andmed kantakse majandustegevuse registrisse. Asenduskoduteenust võib pakkuda ka füüsilisest isikust perevanem, kes elab ööpäevaringselt koos asenduskoduperega. (Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, 2013) Lapse elukohajärgne maavanem, lapse elukohajärgne valla- või linnavalitsus ja
jooksis Meelis kahlates läbi sügava lume ja lõi oma oda hooga karule rindu. Ettevõtlik - ,, Mina ei jää enne rahule, kui ma oma isa ja vendade vere eest olen ristiväele tasunud.'' Tark - Bernhard, sinu usinus kannab juba nüüd head vilja. Ma arvan, et ta oli julge poiss, sest ta päästis Olopi poeg Sigurdi tütre Kuramaa mere-röövlite käest. Teised tegelased : Lembitu, Ivo, raudrüütlid, preester, Olopi poeg, Sigurdi tütar, Rauk, Astrid, Vjatsko jt. Meelis oli Sakala maavanema Lembitu üheksaaastane poeg, kes viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes. Ta sai saarlaste laevale, kuhu said ka teised poisid, kes olid põgenenud. Õnnetuses sattus ta Kuramaa mereröövlite kätte. Mereröövlid läksid Rootsisse röövima. Siis põgenes Meelis laevalt ja päästis Astridi. Astrid saadeti oma koju tagasi, kuid Meelisel ei olnud kuhugi minna ja nii jäi ta Rauga juurde elama. Vanake ütles, et kui poisil on midagi tarvis, siis maavürst on talle tänuvõlgu ja abistab
kontrollimine töötingimuste tõttu tekkida võivate tervisehäirete ja kutsehaiguste ärahoidmiseks ja varajaseks avastamiseks. 5) Haiguste varase avastamise programmide väljatöötamine ja riskirühmade uurimine. Kõik haiguste ennetamise vahendid leiate seadusest §5 Riigi, kohaliku omavalitsuse ning avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku ülesandeid jagatakse kuueks. 1. Vabariigi Valitsuse ülesanded 2. Sotsiaalministeriumi ülesanded 3. Maavanema ülesanded 4. KOV ülesanded 5. Valla või linnaarsti ülesanded 6. Avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku ülesanded Peamiselt on ülesanneteks haiguste ennetamine ning tervise edendamine vastavalt tasandile ja sellega seotud õigusaktide ning määruste väljatöötamine. Järelevalveametnike õigused ja kohustused 1) Võib takistamata kontrollida järelevalvealuste objektide: - Territooriumi, - Ehitisi, - Rajatisi, - Tootmisprotsessi,
19. Milline info peab avaliku arutelu teates sisalduma? aeg ja koht 20. Kes kuulab ära ÜP ja DP puhul planeeringu vaidluse osapooled (isik versus KOV), lahendab eriarvamused planeeringu koostaja ja järelevalvaja vahel? Isik vs KOV: järelevalve teostaja (maavanem) kuulab ära vaidluse osapooled. Järelevalve käigus lahendamata jäänud eriarvamused planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ja järelevalvet teostava maavanema vahel lahendab Siseministeerium. 21. Kes võib kehtestada ÜP, DP? Kuidas, millise perioodi kestel ja kellele sellest teatatakse? Detailplaneeringu, mille koostamise üle ei teostata järelevalvet, või maavanema poolt järelevalve käigus heakskiidetud üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestab kohalik omavalitsus (volikogu). Ühe kuu jooksul maavanemale. Kohalik omavalitsus teatab tähtkirjaga üldplaneeringu või detailplaneeringu
· Toimetulek- Võime igapäevases elus toime tulla · Sots. Teenus- rahaline, toimetuleku soodustamiseks · Sots. Register- Andmekogu, mis kasutab ühesuguseid mõisted ja ühtseid klassifikaatoreid 3. Sotsiaalhoolekande põhimõtted · Inimõiguste järgimine · Enda vastustus toimetuleku ees · Abi andmise kohustus, kui võimalused pole piisavad · Toimetuleku soodustamine 4. Sotsiaalhoolekannet korraldavad asutused. 5. KOV, maavanema, ministri tööülesanded KOV ülesanded · sotsiaalteenuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abiandmise korraldamine · Sotsiaaltoetuste määramine ja maksmine · statistiliste aruaennete koostamine maavanemale · Sotsiaalregistri pidamine Maavanema ülesanded · Maakonna SHK välja töötamine · Koolituste korraldamine · Abivahenditega varustamine maakonnas · Informatsiooni kogumine · Lapsendamine- Eesti siseselt
· osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises, gümnaasiumiõpilastel olla valitud kooli hoolekogusse; · saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest; · saada sõidu- ja muid soodustusi; · saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilase õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta; · pöörduda oma õiguste kaitseks haridus- ja teadusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsioonide poole; · õpilasel ja tema vanematel on õigus õppenõukogu otsusega nõustumatuse, samuti õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral pöörduda kooli hoolekogu ja kooli üle riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku poole. Õppekoormus Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilase nädalakoormus õppetundidena määratakse kooli õppekavaga. Õpilase väikseim lubatud nädalakoormus gümnaasiumiastmes on 32 tundi.
· EV algul oli meil 3 tasandiline omavalitsus (ka maakond) · 1933 põhiseadusega maakond muutus riigihaldustasandiks keskvõim määras maavalitsuse. Seega muutus omavalitsus kahetasandiliseks · Praegu Eestis 15 maakonda, mis jagunevad 227 omavalitsusüksuseks 194 vallaks ja 33 linnaks. Igal omavalitsusel oma põhimäärus · Maakond on riikliku halduse üksus - teostab maakonna riiklikku haldust · Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga · Maavanema nimetab valitsus 5 aastaks vaja ka maakonna omavalitsuste esindajate koosoleku toetust. · Finantseeritakse riigi eelarvest. · Maavanem keskvõimu esindaja kohapeal. Samas ka maakonna huvide esindamine keskvõimu ees. Maavalitsuse ülesanded: · korraldada ja koordineerida riiklikku haldust · käsutada riigivara · korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust · planeerida regiooni arengut · Vald ja linn kohaliku halduse üksus -
Valitsuse peamised ülesanded: 1) ellu viia riigi sise-ja välipoliitikat 2) juhtida riiki seaduste, riigieelarve ja koalitsioonilepingu alusel 3) koostada seaduseelnõusid, sealhulgas riigieelarve eelnõu 4) suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust Riigiametnik ehk avalik teenistuja on riigi kasutuses valitsuse ülesannete täitmiseks. MAAKONNAD JA OMAVALITSUSED Maakond on oma regioonis riikliku halduse üksus. Seda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga. Maavanema nimetab valitsus ning maavalitsus on riigi täitevvõimu asutus, siis seda rahastatakse riigieelarvest. Maavalitsuse peamised ülesanded: 1) korraldada ja koordineerida riiklikku haldust 2) käsutada riigivara 3) korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust 4) planeerida regiooni arengut Vald ja linn on iseseisvad omavalitsuse ja kohaliku halduse üksused. Sellel on oma rahva poolt valitud esindusorgan ehk volikogu ning oma eelarve.
Eesti maavanem/maavalitsus ei ole regionaalpoliitika subjekt selle euroopalikus mõistes. See mõjutab ka finantse! Halduskorralduse ja avaliku halduse teenuste vähene süsteemsus - vähe sidusust, kohaliku tasandi ebapädevus ja kehv kvaliteet väikestes KOV üksustes, ebaühtlane ja ebaõiglane riiklik järelvalve Lisaks saab välja tuua: KOVide roll maakondliku omavalitsusliidu juhtorganites on tasakaalustamata; maakondlik omavalitsusliit finantsiliselt nõrk; maavanema tegevus ebaselge; maavalitsuste tegevuse kvaliteet vähenenud jms. Regionaalhalduse korrastamise eesmärgid: Regionaalhalduse korrastamise üks põhieesmärke on detsentraliseerimine ehk omavalitsusliku elukorralduse osatähtsuse suurendamine avalikus halduses läbi omavalitsuste regionaalse koostöö; Maakondliku omavalitsusliidu tugevdamine ei tohi pärssida valdade ja linnade endi omavalitsuslikku juhtimist ja selle arengut;
2. Teiste ministeeriumite ja Vabariigi Valitsusega suhtlemine ning koostöö haiguste ja tervisekaitse alal; 3. Keskkonnast tingitud terviseohtude seire korraldamine; 4. Joogiveeproove võtvate isikute atesteerimine; 5. Õigusaktide kehtestamine: a. koolide päevakavad ja õppekorraldus b. ühissõidukid ja reisiteenused c. arvutiõpe ja arvuti avalik kasutamine d. toitlustamine koolieelsetes lasteasutustes, koolides, tervishoiu- ja hoolekandeasutustes Maavanema ja KOV ülesanded§9/10 1. Tervisele ohutu elukeskkonna loomisele, tervisehäirete ja haiguste ennetamisele suunatud programmide väljatöötamine ja elluviimise korraldamine maakonnas; 2. Tervisekaitse ja tervise edendamisega tegelevate asutuste ning valla- ja linnaarstide vahelise koostöö koordineerimine. 3. Tervisekaitsealaste õigusaktide täitmise korraldamine ja nende järgimise kontrollimine kohaliku omavalitsuse maa-alal; 4
Tali vallaga ühtseks omavalitsusüksuseks Saarde vallaks. Alates 5. septembrist 2008 asub Kilingi-Nõmmes ka värske spordihoone, kus on suur palliplats, seinatenniseväljak ja jõusaal. Tuntud isikutest on Kilingi-Nõmmel sündinud poliitikud Lauri Laasi, Marie Reisik ja Mart Siimann, sõjaväelased Ants Laaneots ja Paul Lilleleht, näitlejad Neeme Kuningas ja Helene Vannari, laulja Liisi Koikson, koorijuht Toomas Voll ning arhitekt Reio Avaste. 15. ja 16. oktoobril 1939 valiti ja Pärnu maavanema poolt 28. oktoobril 1939 kinnitati Kilingi-Nõmme linnavolinikeks (RTL 1939, 101): Imanta Joonsaar Elmar Kanter Elmar Lankots Jakob Lelle, lahkus omal soovil, tema asemele kutsutud Hermann Perandi (6. detsember 1939, RTL 1939, 109) Helmut Nirk Albert Oissaar Heinrich Paltmann Peet Ruul Voldemar Rosenberg Johan Tammist Jaan Tammist Alfred Veemees
pikaajaline kasvatuslik mõju," leidis Palo. "Need, kes täna meile prügi metsa toovad, kindlasti kampaanias pole osalenud." RMK Valgamaa metskonna metsaülem Risto Sepp nentis aga, et prügi tuuakse ikka metsa. "Muutumine tuleb põlvkonna vahetusega ja väärtushinnangute muutumistega," usub ta.Mullu koristati "Teeme ära" kampaania raames KaguEestist ära enam kui 322 tonni prügi. www.delfi.ee 30.juuli.2009 Eelmisel aastal maavanema poolt tunnustatud Mustjala Silla kalmistu prügikonteinerisse tuuakse isiklikku prügi, nii et kalmuküünlad, milleks konteiner mõeldud on, ei mahugi enam ära. "Inimeste nahaalsusel ei ole piire!" ütles kalmistu ääres prügihunnikuid näinud Mustjala valla elanik Margus Muld ajalehele Oma Saar. "Keegi on arvanud, et Saaremaa ühe korrashoituma kalmistu väravas on just kõige õigem koht, kuhu jätta kasutatud mähkmed,
Meelis (Enn Kippel) Meelis oli Sakala maavanema Lembitu üheksaaastane poeg. Lehola küla rahvas elas hästi. Neil oli küllalt loomi ja vilja. Rahvas elas keset ürgset loodust õnnelikult, ka Meelisel oli õnnelik lapsepõlv. Ühel kaunil päeval oli Meelis koos vana karjuse Ivoga loomi karjatamas. Poiss ronis kuuselatva ja nägi sealt kõrgelt lähenevaid raudrüütleid. Raudrüütlid tulid koos preestriga. Lisaks ristiusule tulid rüütlid rahvast röövima. Pärast pikka ja verist lahingut võtsid nad kaasa kõik linnuseõuele aetud
, . . , , . . , , , . , , , , , , , , , . . . . , , . . . . . 40. Kinnisasja omaniku õigused ja kohustused seoses planeeringu koostamisega. , , , , . , . , , , . , , , . . 41. Maavanema roll planeeringute koostamisel ja maakorralduses. , . . . 42. Kinnisasja sundvõõrandamise olemus ja vajadus ühiskonnale. .SV , . SV Sv . 43. Kinnisasja sundvõõrandmise algatamine omaniku algatusel oma kinnisvara võõrandamiseks. , - . 44. . Kinnisasja sundvõõrandamise protseduuri mõju omaniku tegevusvabadusele. , . . . , . , ,
Valitsuskriis- olukord, kus parlament on avaldanud umbusaldust kas mõnele ministrile või kogu valitsusele. Valitsuskriisi lahendamiseks asendatakse kas mõni minister või kogu valitsuse kooseis Valitsus- täidesaatva võimu organ Spiiker- parlamendi esimees/esinaine Peaminister valitsuse juht Minister-valitsuse liige, kes juhib ministeeriumi Porfellita minister- minister, kellel eie oma ministeeriumi Maakond- regionaalne haldusüksus eestis Maavanem-maakonda juhtiv ametnik, maavanema nimetab ametisse valitsus Maavalitsus-teostab täitevvõimu maakonnas Apellatsioon-kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Konstitutsioonilne järelevalve- spetsiaalsete asustuste/ametnike ülesanne kontrollida õigusaktide vastavust põhiseadusele Kassatsioon- kohtuotsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus , kus hinnatakse seadustest kinnipidamist ning ei vaadata kohtuasja sisuliselt üle
KALAPÜÜGI KORRALDUS JA PÜÜGIVAHENDID 1. Eesti Vabariigis on korraldatud kalapüük kahe seadusandliku aktiga. Need on: a) EV põhiseadus b) Veeseadus c) Asjaõigusseadus d) Kalapüügieeskiri e) Veeteede ameti põhimäärus f) Kalapüügiseadus g) Liiklusseadus h) Maakonna tasandil maavanema korraldused 2. Kalapüügiseaduse ülesandeks on A. kalade kasvatamine B. merekalade kvoteeritud ja reguleeritud väljapüük C. püügipiirkondade ülevaatlik kaardistamine D. kalavarude suunatud ja jätkusuutlik kasutamine E. lõheliste reguleeritud kasutamine kalakasvatuslikes rajatistes F. piiramatu kasutamine Eesti Vabariigis G. kalalaevastiku püügivõimsuse vähendamine vastavalt EL nõuetele 3
8 Maavalitsused ja kohahaldusorganid on valitsusasutused. Siseministeerium nõustab teisi ministeeriumid regionaalsetel küsimustel. Regiooni poliitika analüüs, kavandamine ja kordineerimine. Maavalitsuse ül korraldamine ja kordineerimine. Ning järelvalve maavanematele. 61. Kes on maavanem, kuidas maavanem ametisse nimetatakse, mis on maavanema erinevad ülesanded, roll maakonnas ning Eesti valitsemissüsteemis? Näited nende tööst. Analüüsige 2003. a välja toodud 4 võimalikku regionaalhalduse ümberkorraldamise mudelit, tooge välja oma arvamus nende rakendamise kohta. Regionaalminister esitab kandidaadi koos KOV Valitsusele. Valitsus nimetab 5a. ametisse. Tegelevad regionaalse planeermisega, ühstranspordi korraldamisega, maakonna tasandil hariduse, tervise, spordi, ettevõtluse arendamisega ja
Eestis on kahetasandiline haldusjaotus: · riiklik tasand riik, maakond korraldab ja kordineerib riiklikku haldust · kohaliku omavalitsuse tasand linn, vald kohalik haldusjaotus 15 maakonda, mis jagunevad 227omavalitsuseks, 194 vallaks ja 33 linnaks. Igal omavalitusel oma põhimäärus. Maakond on riikliku halduse üksus teostab maakonna riiklikku haldust, seda jub maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga. Maavanema nimetab valitsus 5-aastaks, vaja ka maakonna omavalitsuste esindajate koosoleku toetust. Finantseeritakse riigi eelarvest Maavalitsuse ülesanded: · korraldada ja kordineerida riiklikku haldust · käsutada riigivara · korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust · planeerida regiooni arengut Vald ja linn on kohaliku halduse üksus korraldab kohaliku elu kõigis valdkondades, neil on oma valitav esindusorgan volikogu ja oma eelarve
V: Riigikantseleid juhib riigisekretär 21) Millistele tingimustele peab vastama riigisekretär? V: Peab omama juriidilist kõrgharidust, ta ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse, tegutseda ettevõtjana, töötada ühelgi teisel tasustataval ametikohal, välja arvatud teaduslik ja pedagoogiline töö. 22) Kuidas määratakse ametisse maavanem? V: Maavanema nimetab peaministri ettepanekul viieks aastaks ametisse Vabariigi Valitsus kooskõlastatult maakonna kohalike omavalitsuste esindajatega. 23) Kes on portfellita minister? V: Minister ,kellel puudub ministeerium 24) Kui tihti toimuvad EV valitsuse istungid? V: Iga ühe nädala tagant 25) Kellel on õigus teha ettepanekuid erinevate küsimuste võtmiseks, valitsuse istungi päevakorda? V: Peaministril on õigus lisada kinnitatud päevakorda täiendavaid küsimusi.
Pallingu lahkumise keskkonnakomisjonist ja asumise majanduskomisjoni liikmeks ning riigikogu liikme Tõnis Kõivu asumise Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmeks. *Fjuk: avaliku ruumi politiseerimine hirmutab ühiskonda. 1990. aastatel Põhiseaduse Assambleesse ja riigikokku kuulnud arhitekt Igar Fjuk leiab, et avaliku ruumi politiseerimine hirmutab ühiskonda. Ajakirjanik Sulev Valner kirjutas tänases 15.nov. Postimehes, et Lääne maavanema kandidaadiks esitatud Võru reformierakondlase Innar Mäesalu ametisse määramisega on viieteistkümnest Eesti maavanemast neliteist politiseerunud, kuuludes kas Reformierakonna või Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) ridadesse. *Sõerd: võlakriis on läinud hullemaks. Endine rahandusminister ja reformierakondlasest riigikogu liige Aivar Sõerd rõhutas, et võlakriis maailmas pole mitte lahenenud, vaid on läinud hullemaks. Sõerd rääkis, et
vabariigi valitsus riigikogu Lastekaitse seaduse muutmine X Õpilaste hindamise määruse tühistamine X Põhiseaduse muutmine X Riigieelarve koostamine X Eriolukorra väljakuulutamine X looduskatastroofi korral Tartumaa maavanema ametisse nimetamine X Haridus- ja teadusministeeriumi Tallinnasse X üleviimine Piirilepingu ratifitseerimine X Ministri umbusaldamine X Riiklike autasude kehtestamine X 11. Kuidas saab inimesi kaasata kohalike keskkonnaalaste probleemide lahendamisse? Tooge üks näide. Kampaaniate korraldamine
Portfellita minister minister, kellel pole ministeeriumi Kantsler korraldab ministeeriumi igapäevast asjaajamist, tagab sujuva töö ministrite vahetumise perioodil Riigikantselei hoiab korras täidesaatva võimu asjaajamist. Seda juhib riigisekretär (nimetab ja vabastab peaminister, pole seotud ei Riigikogu ega presidendiga nagu ministrid). MAAKOND on oma regioonis riikliku, vald ja linn aga kohaliku halduse üksused. Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga. Maavanema nimetab valitsus. Maavalitsus riigi täitevvõimu asutus, finantseeritakse riigieelarvest VALD JA LINN iseseisvad omavalitsusüksused. Volikogu valla ja linna valitud esindusorgan oma eelarvega. Rahvas valib iga 3 a. tagant. Üheks volikogu ülesandeks on linnapea/ vallavanema valimine Linnapea/ vallavanem juhib kohaliku täitevvõimu linna/ valla valitsuse tööd Omavalitsus kohalik võim koos valitava esindusorgani (volikogu) ja täitevvõimuga
MEELIS Tallinn 2015 SISSEJUHATUS Raamat „Meelis” ilmus aastal 1961. Selle raamatu kirjutas Enn Kippel ja illustreeris Henno Arrak. Raamatu „Meelis” tegelased: Peategelane: Meelis Teised tegelased: Lembitu, Ivo, raudrüütlid, preester, Olopi poeg, Sigurdi tütar, Rauk, Astrid, Vjatško ja teised. „Meelis” E.Kippel Meelis oli Sakala maavanema Lembitu üheksaaastane poeg, kes viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes. Ta sai saarlaste laevale, kuhu said ka teised poisid, kes olid põgenenud. Õnnetuses sattus ta Kuramaa mereröövlite kätte. Mereröövlid läksid Rootsisse röövima. Siis põgenes Meelis laevalt ja päästis Astridi. Astrid saadeti oma koju tagasi, kuid Meelisel ei olnud kuhugi minna ja nii jäi ta Rauga juurde elama. Vanake ütles, et kui poisil on midagi tarvis, siis maavürst on talle tänuvõlgu ja
Kohtuvõim *Kohtuvõim on õigust mõistev organ. *Kohtunikud eluaegsed *Kohtusüsteem Eestis on kolmeastmeline (I aste - Maa- ja halduskohus; II aste Ringkonna kohus; III aste Riigikohus) Kohalik omavalitsus *Kohalikuks omavalitsusüksusteks Eestis on vald ja linn. *Eesti omavalitsussüsteem on ühetasandiline, s.t. elanike valitav esinduskogu regionaalsel valitsemis- tasandil puudub. *Kaks kandvat institutsiooni: volikogu ja valitsus. *Volikogu valitakse 4 aastaks. *Maavanema määrab ametisse Vabariigi Valitsus. ........................................................................................................................................................... ............. RAHVUSVAHELISE SUHTLEMISE NORMID *Hoiduda jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest *Lahendada tülid rahumeelselt *Pidada kinni riigipiiride puutumatusest ja austada riikide territoriaalset terviklikkust. *Austada riikide suveräänsust ja sellest tulenevaid õigusi.
(Võlaõigusseadus § 296. Üüri maksmisest keeldumine ja üüri alandamine) 4. Otsi välja üks õigusnorm, mille loogilise struktuuri osade määramine tundub olevat keeruline. Pane kirja normi tekst ja oma mõtted, miks võiks selle loogilise struktuuri määramine keeruline olla. Maareformi seadus § 25 (3) Kohalik omavalitsus võib munitsipaalomandisse antud sotsiaalmaa sihtotstarbega maa sihtotstarvet muuta, nimetatud maad võõrandada, kasutusvalduse või hoonestusõigusega koormata maavanema otsusega saadud maa korral üksnes keskkonnaministri loal ning Vabariigi Valitsuse otsusega saadud maa korral üksnes Vabariigi Valitsuse loal. Luba antakse kohaliku omavalitsuse motiveeritud taotluse alusel. Selle normi loogilise struktuuri määramine on keeruline, kuna see norm on väga pika lausena sõnastatud. Norm koosneb kahest eraldi normist, mis on ühte lausesse pandud ning mõlema puhul on dispositsioon paigutatud hüpoteesist ettepoole. Dispositsioon
valitsemine. Regionaalpoliitikat on riigis vaja, et ükski piirkond ei ääremaastuks.Kohalik omavalitsemine on EV kahetasandiline riiklik ja kohalik tasand. Esindusorgan Täidesaatve organ Riiklik tasand Riik-keskvõik Riigikogu EV valitsus nimetab Maakond maavanema, kes juhib regionaalvõim maavalitsust, mis korraldab ja koordineerib riiklikku haldust maakonnas
sakalaseks, harjulaseks, ugalaseks jne. Elanike üldarv oli XIII sajandi alguseks ligikaudu 150 000 inimest. Elati külades ja asulates, iga suurema küla lähedal oli kaitseehitisena linnus. Tähtsamate kaubateede ristumiskohtadesse tekkisid suured linnused, näiteks Tartu, Tallinn, Otepää, Varbola. Oli ka väiksemaid linnuseid mis kuulusid jõukamatele üksikperedele. Oli tekkinud varanduslik ebavõrdsus. Säärame linnus oli näiteks Lõhavere linnus Lehola maavanema Lembitu kants Suure Jaani lähedal. Kui elu oli rahulik elati külades. Külatänavate ristumiskohal oli väljak, külavainu, kuhu külarahvas kogunes, et nõu pidada. Sinna aeti ka tavaliselt kokku külakari, et see koos karjamaale ajad. Väljaku ääres oli ühine külakaev ja seal asus suur puukiik. Küla keskmine suurus oli 5 10 peret, kuid viljarikkamates paikades võis elada külas kuni 50 peret. Oli kujunenud elamu põhitüüp rehielamu.
¨ maksab palka riigieelarvelistele töötajatele, samuti pensione ja abirahasid; ¨ garanteerib rahvuskultuuri püsimise ja arengu; ¨ kaitseb loodus- ja elukeskkonda. Välispoliitika vallas: ¨ korraldab suhtlemist teiste riikidega; ¨ tagab riigi välise julgeoleku. 18) Keda esindab maavanem ning kuidas ta ametisse saab? Nimeta maavalitsuse ülesanded (4) V: Maavanem esindab maakonnas riigi huve. Maavanema kinnitab ametisse valitsus 5 aastaks. Maavalitsuse ülesanded: Korraldada ja koordineerida riiklikku haridust Käsutada riigivara Korraldada ühistransport, tervishoid, kultuur ja haridus Planeerida regiooni arengut Kriisireguleerimine 19) Milline roll on kohalike omavalitsuste volikogudel? Kuidas saadakse volikogu liikmeks? V: Kandideerida volikogu liikme kohale võib ainult Eesti kodakondsust omav vähemalt 18- aastane inimene.
4) avalik järelvalve(massiteabe vahendid, survegrupid) Regionaalne valitsemine Eesti jaguneb 15 maakonnaks ja (247) omavalitsusüksuseks – vallaks ja linnaks. Vald koosneb asustusüksustest: alevikest ja küladest. Suuremates linnades moodustatakse väiksemaid haldusüksuseid – linnaosasid (nt Tallinnas Kristiina, Nõmme). Maakond on regioonis riikliku, vald ja linn kohalikud aga kohaliku halduse üksused. Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga. Maavanema nimetab valitsus ja maavanemal peab olema kohaliku omavalitsuse toetus. Maavanem nimetatakse viieks aastaks. Rahva valitud esindusvõimu organit maakonnas pole. Maavalitsus on riigi täitevvõimu asutus, mida finantseeritakse riigi eelarvest. Maavalitsuse peamised ülesanded (teostab maakonna riiklikku haldust) 1) korraldada ja koordineerida riiklikku haldust 2) käsutada riigi vara 3) korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust 4) planeerida regiooni arengu
sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on tööandja jaoks 95,7 eurot kuus ja FIE jaoks 287,1 eurot kvartalis (1148,4 eurot aastas). * Riigikogus 16. juunil 2011 vastu võetud seadusega kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2013 maksuvabastusmaaomaniku kasutuses oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsusüksuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal kuni 0,15 ha ning mujal kuni 2,0 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. * Sigarettide fikseeritud aktsiisimäär on alates 01.01.2013 47,63 eurot 1000 sigareti kohta ja proportsionaalne määr on 33% sigarettide maksimaalsest jaehinnast, kuid kahe aktsiisi kogusumma peab olema vähemalt 88 eurot 1000 sigareti kohta. * Alates 1
Kultuurminister Indrek Saar Majandus- ja taristusminister Kadri Simson Rahandusminister Toomas Tõniste Välisminister Sven Mikser Siseminister Andres Anvelt Maaeluminister Tarmo Tamm 2.8 Täida tabel Lastekaitse seaduse muutmine (riigikogu) õpilaste hindamise määruse tühistamine (vabariigi valitsus) põhiseaduse muutmine (riigikogu) riigieelarve koostamine (vabariigi valitsus) eriolukorra väljakuulutamine looduskatastroofi korral (vabariigi valitsus) Tartumaa maavanema ametisse nimetamine (vabariigi valitsus) haridus- ja teadusministeeriumi Tallinnasse üleviimine (riigikogu) piirilepingu ratifitseerimine (riigikogu) ministri umbusaldamine (riigikogu) riiklike autasude kehtestamine (riigikogu) 2.9 . Kas ministrite ennetähtaegne ametist tagasiastumine osutab Eesti valitsemissüsteemi demokraatlikkusele või pidevale võimuvõitlusele? Põhjendage oma seisukohta. Seisukoht: Demokraatlikkusele
Riigilipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00. Lipp langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00, kui valitsus ei ole andnud erikorraldust riigilipu heiskamise ja langetamise kohta mõnel teisel kellaajal. Jaaniööl riigilippu ei langetata. Lipupäevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik- õiguslikud juriidilised isikud. Vabariigi Valitsuse korraldusel võidakse välja kuulutada ka teisi lipupäevi. Maavanema korraldusel võidakse heisata riigilipud vastavas maakonnas ka mõne kohaliku tähtsusega sündmuse puhul. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_lipp ) 5 3. RIIGIVAPP 3.1. Vapp Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi (leopardi). Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa
• Täidesaatev riigivõim • Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid (kokku täna 15) – Vabariigi Valitsuses ei ole üle 15 liikme (VVS § 3) • Mõned ministrid on nn. ‘portfellita ministrid’ • VV suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust Vabariigi valitsus läheb laiali kui: –On kokku tulnud uus Riigikogu koosseis; –Kui läheb läbi umbusaldusavaldus peaministrile või kogu valitsusele; –Peaministri surma puhul; –Valitsus astub ise tagasi. Maavanema nimetab ministri ettepanekul viieks aastaks ametisse Vabariigi Valitsus. Riigikantselei • Toetab Vabariigi Valitsust ning peaministri tööd • Juhib Riigisekretär (mh. korraldab ka VV tööd) • Riigikantselei koostab valitsuse tegevusprogrammi ning koordineerib selle elluviimist, korraldab VV istungeid, tagab VV aktide põhiseadusele jt. seadustele vastavuse, koordineerib Eesti seisukohtade
annaabi.ee 
