Skänner Skänner on sedae,mis võimaldab olemasolevat kahemõõtmelist pildimateriali digitaalsel kujul arvutisse viia. Skänneritavat kujutist valgustatakse ja valgus peegeldub CCD-elementide maatriksile, mis muudab valguse elektrilisteks signaalisdeks. Skännerid jagunevad laua-ja käsiskänneriteks.Käsiskännereid on tänapeval kasutuses vähe (peamiselt kasutatavad käsiskännerid on võõtkoodi lugejad kaubanduses),peamiselt on kasutuses lauaskännerid. Peamised skänneri parameetrid on : lahutusvõime ehk mitu punkti tolli kohta suudab skänner eristada,värvisügavus ehk mitu värvitooni suudab skänner eristada ja skännerimis kiirus. Tekstituvastus
valgustundliku elektroonilise elemendi abil. Fotoaparaadi eelkäijaks oli camera obscura. Camera obscura-le asetati ava ette lääts (objektiiv), mis projekteerib kujutise pimekambri ava vastasseinale fotoplaadile, filmile või fotoelektrilisele maatriksile. Fotoaparaadi osad Fotoaparaat on valguskindel kamber,selle esiosas on üks või mitu läätse,mis moodustavad objektiivi.Kambri tagaosas ,objektiivi fookuse lähedal, on
Mik kasutatakse skännereid? Millised on tootjad? Skanner (ka: skänner) on arvuti lisaseade, mis analüüsib kas mingit kujutist nagu näiteks fotot, noodikirja, trükitud teksti või füüsilist eset ja muudab saadud info digitaalseks kujutiseks. Skänner Skänner on seade, mis võimaldab olemasolevat kahemõõtmelist pildimaterjali digitaalsel kujul arvutisse viia. Skänneritavat kujutist valgustatakse ja valgus peegeldub CCDelementide maatriksile, mis muudab valguse elektrilisteks signaalideks. Skännerid jagunevad laua ja käsiskänneriteks. Käsiskännereid on tänapäeval kasutusel vähe (peamised kasutatavad käsiskännerid on vöötkoodi lugejad kaubanduses), peamiselt on kasutuses lauaskännerid. Peamised skänneri parameetrid on: lahutusvõime ehk mitu punkti tolli kohta suudab skänner eristada, värvisügavus ehk mitu värvitooni suudab skänner eristada ja skännerimis kiirus.
0 1 0 Maatrikseid käsitleval loengul sõnastatud teoreemi kohaselt on maatriks A ridade 0 0 1 elementaarteisendustega 0 0 0 teisendatav kujule. 0 0 0 Gaussi meetod Rakendades samu teisendusi laiendatud maatriksile ||A, b||, saame maatriksi Veeruindeksid, millele vastavad maatriksi ühikveerud j1 j2 jk 1 0 0 b^1 1. rida 0 1 0 b^2 2. rida .... ^ , b^ = 0 A 0 1 b^k k. rida
ohud. Hinnata organisatsiooni ressursid, millised on tugevad ja nõrgad küljed ning rakendada õigeid strateegiaid. Ettevõtte juht alustas oma äri liiga suurte kulutustega. ,,kõrgekvaliteediline paber, parimad spordiajakirjanikud, ajalehe maht 24 või 32 lehekülge, ajaleht oli illustreeritud rohkete fotodega.“ Ettevõtlusega alustades oleks pidanud lähtuma ressursside jaotamise strateegiast ning selgitama välja tugevad ja nõrgad küljed oma äris. BCG – maatriksile tuginedes oleks Riho pidanud alustama vähehaaval, edu saabudes äri laiendama. Arendades kvaliteeti ja suurendama ajalehe tiraaži. Kohanemisstrateegiast lähtudes oli Riho kullassepp otsija e. Kullakaevaja. Rihot võib iseloomustada kui ideede genereerijat, kes otsib midagi uut, võttes suuri riske ja rakendades valesid strateegiaid. Kuna ajaleht kui kaubamärk oli tundmatu esines ka sisenemisbarjäär.
2 * i = 1... ridu -1 * j = i+1 ... ridu ei sisendi,j > max max = sisendi, j ruut_ri = i ruut_ve = j max, ruut_ri, ruut_ve Üldised parameetrid ja muutujad prk - maatriksi piirkond ridu - maatriksi ridade arv veerge - maatriksi veergude arv i - maatriksi reaindeks j - maatriksi veeruindeks sisend - etteantud maatriksile vastav massiiv valjund ja valjund2 - protseduuride käigus loodavad uued massiivid vektor - etteantud vektorile vastav massiiv Peaprotseduur Massiiv() Loeb maatriksi read ja veerud, deklareerib dünaamilised massiivid ning loeb nendesse töölehelt maat käivitab vastavalt sellele kas protseduurid Max_ül_diag, Liida, Tee_Uus ja Kir_Tab või protseduurid rist_ve - etteantud veeru järjekorranumber ristkülikmaatriksi puhul
Transponeerimine m=i A=aij (A read on veergudes) transp-d maatriks on =bij . bij= aij iga i ja j korral Reeglid , , 8. Elementaarteisendused maatriksi ridadega ja veergudega.ühik maatriksi leidmine maatriksi elementaarteisenduste abil. Kasutatakse üleminekul maatriksi A B le,teisendades ridu ja veergu kindlate reeglite abil. Maatriksi ridade elementaarteisendamieks nim. Üleminekut maatriksilt A maatriksile B kahe reegli abil- 1) maatriksi A mingile reavektorile liidetakse arvu C kordne teine reavektor , CR , C 2) maatriksi A mingit reavektorit korrutatakse mingi arvuga C , CR , C seda tähistatakse A Maatriksi veergude elementaarteisendamieks 1) , CR , C, CR , C Kasutatakse lineaarvõrrandite süsteemide, maatriksvõrrandite lhendamiseks ja pöördmaatriksi leidmiseks.Maatriksi astaku r(A) leidmiseks on 2 meetodit.selle
paigutatud maatriksi AT veergudeks), s.t. b ji = aij iga i ja j võimaliku väärtuse korral. Def. 3. Ruutmaatriksit A nimetatakse sümmeetriliseks maatriksiks, kui AT = A . Sümmeetriline maatriks A = ( aij ) peab tingimata olema ruutmaatriks ja aij = a ji iga i ja j väärtuse korral. Def. Maatriksi A ridade elementaarteisenduseks nimetatakse üleminekut maatriksilt A maatriksile B järgmise kahe võimaliku reegli abil: 1° maatriksi A mingile reavektorile liidetakse mingi arvu kordne maatriksi A mingi teine reavektor; 2° maatriksi A mingit reavektorit korrutatakse mingi nullist erineva arvuga. Üleminekut maatriksilt A maatriksile B mingi ridade elementaarteisendusega tähistatakse A B, kusjuures sageli näidatakse parema jälgitavuse huvides teisendatava rea kõrval ka tehtav teisendus.
9. Transponeeritud maatriks. Sümmeetriline maatriks. Maatriksi ridade ja veergude elementaarteisendused. Maatriksi A = (aij ) R m×n transponeeritud maatriksiks nimetatakse maatriksit AT = (bij ) R n×m , mille veeruvektoriteks on parajasti maatriksi A, s.t. b ji = aij iga i ja j võimaliku väärtuse korral. Ruutmaatriksit A nimetatakse sümmeetriliseks maatriksiks, kui AT = A . Maatriksi A ridade elementaarteisenduseks nimetatakse üleminekut maatriksilt A maatriksile B järgmise kahe võimaliku reegli abil: 1. maatriksi A mingile reavektorile liidetakse mingi arvu kordne maatriksi A mingi teine reavektor; 2. maatriksi A mingit reavektorit korrutatakse mingi nullist erineva arvuga.
Klahvi võib kasutada mitme erienva sümboli väljastamiseks kasutades klahvide kombinatsioone.. Näiteks Shift+ Klahvid, Ctrl+Alt + Klahvid. Spetsiaalse otstarbega klahvid on näiteks Shift, Enter, Windows klahv, Caps Lock, Num Lock, funktsiooni klahvid ja nii edasi. Klaviatuuri alfabeetiline osa muutub tavaliselt vastavalt keele, mille jaoks ta on mõeldud. Klaviatuurid on kontrollitud tavaliselt kasutades mikrokontrollerit. Kogu klaviatuuri maatriksile saadetakse pidevalt skanneerimis koodi. Lihtsustatult tähendab see seda, et kõiki klaviatuuri klahve kuulatakse mõneks ajahetkeks ja siis minnakse järgmise klahvi jurude. Kui skanneerimise hetkel on nupp alla vajutatud, saadetakse vastava sümboli kood arvutile, mis kuvab pärast edasist protsessimsit vastava sümboli ekraanile. Klaviatuurid ja hiired määravad ära, kui ergonoomiline ning efektiivne on töökeskkond. Peale selle
ettevõtte tegevusele. Riski realiseerumise tõenäosus on 100%, kui tegemist on kindla sündmusega. Riskimaatriksis ei tohiks ühegi riski tõenäosus 100% olla, kuna kindlalt toimuvat sündmust ei saa riskiks nimetada. Prognooside puudumise korral võib ka mõju hinnata suureks, keskmiseks või väikeseks. Seega antakse igale riskile kaks koordinaati: esinemise tõenäosus ja mõju suurus. Vastavalt nendele koordinaatidele kantakse kõik riskid maatriksile. Seejärel tõmmatakse maatriksile diagonaal mille tipud on punktides (100% tõenäosus; 0 mõju) ja (0 tõenäosus; 100% mõju) 9. Ohutusprobleemide iseärasused ehitustöödel. Ehitustöödel on vaja igasugu piirdeid kasutada,nt katuse ehitusel jne 10. Ohutusalane dokumentatsioon ja andmebaasid. Tööohutusalase dokumentatsioon on olemasoleva ohutusalase dokumentatsiooni, evakuatsiooniskeemide, vastutavate isikute ametijuhendite, teenuste ostu-müügi lepingute ning kliendi huvide kaitstuse analüüs 11
Süsteemi maatriks ja laiendatud maatriks. Lahend teostab Gaussi või Crameri meetodi abil, näiteks: 8. Süsteemi lahendamine Crameri valemitega. 9. Maatriksi miinor. Maatriksi astak. Maatriksi ridade ja veergude elementaarteisendused. Maatriksi rea juhtelement. Kronecker-Capelli teoreem Miinor - Mij nimetatakse determinandi , mille saame maatriksi A determinandist i-nda rea ja j-inda veeru eemaldamisel Igale nullmaatriksist erinevale maatriksile pannakse vastavusse sellega üheselt määratud naturaalarv maatriksi astak. Leiame maatriksi astakut maatriksi elementaarteisenduste abil. Maatriksi astak ei muutu, kui maatriksile rakendada järgmisi teisendusi (maatrikselementaarteisendused): 1. maatriksi kahe rea ( või veeru ) ümberpaigutamine. 2. maatriksi ühe rea ( või veeru ) kõigi elementide korrutamine ühe ja sama nullist erineva arvuga. 3
01 learning rate (kaalukoef muutumise kiirus), 0.00001, mida v2iksem, seda suurema t6en jagunevad yhtlaselt net_c.trainParam.epochs=100; net_c.trainParam.show=1; net_c=train(net_c,P) Y=sim(net_c,alphabet) %kontrollime, kas ei ole korduvaid väärtusi Yc=vec2ind(Y) test=letterE+randn(35,1)*0.22; t=sim(net_c,test); test_out=vec2ind(t) % vec2char(net_c.IW{1,1}(17,:)') % vec2image(net_c.IW{1,1}(21,:)') Lahenduste testimiseks testitakse mürakindlust . Müra sisestamiseks liidetakse tähtede maatriksile samade dimensioonidega random-genereeritud maatriks, mis korrutatud läbi müra protsendiga (näiteks 15% müra: 0.15). Tulemus simuleeritakse nävivõrgul ja vaadatakse, kas NN tuvastas tähed õigesti. Esimese lahenduse test: test_data= alphabet+randn(35,26)*0.15; test=sim(net,test_data) for i=1:26 m=max(test(:,i)); test_result(i)=find(test(:,i)==m) end Teise lahenduse test: Yc=vec2ind(Y) %võrdluseks test_data2=alphabet+randn(35,26)*0.32; t=sim(net_c,test_data2);
(18,16) 1 (8,17) 1 (2,18) 1 (20,19) 1 (5,20) 1 (12,21) 1 (1,22) 1 (10,23) 1 (19,24) 1 13 Katsete planeerimine ja realiseerimine ning lahendusmeetodite võrdlus ja parima realisatsiooni valik Testitakse mürakindlust . Müra sisestamiseks liidetakse tähtede maatriksile samade dimensioonidega random-genereeritud maatriks, mis korrutatud läbi müra protsendiga (näiteks 15% müra: 0.15). Tulemus simuleeritakse nävivõrgul ja vaadatakse, kas NN tuvastas tähed õigesti. Esimese lahenduse test: test_data=greek_alphabet+randn(35,24)*0.15; test=sim(net,test_data) for i=1:24 m=max(test(:,i)); test_result(i)=find(test(:,i)==m) end Teise lahenduse test: Yc=vec2ind(Y) %võrdluseks test_data2=greek_alphabet+randn(35,24)*0.32; t=sim(net_c,test_data2);
Klaaskiu apreteerimine: 1) Kiudu kaitsva meti (mett) eemaldamine 2) Apreti hüdrolüüs 3) Apreti keemiline sidumine klaaskiuga (apreti ühe funktsionaalsuse ärakasutamine) 4) Apreteeritud klaaskiu viimine maatriksi sisse ja apreti keemiline sidumine maatriksvaiguga (teise funkts. ärakasutamine) Peamised apretid: Silaanid (räniorgaanilised vedelikud-vähemalt 2 funktsionaalsusega, millest üks on suunatud maatriksile, teine sarrusele), Kroom(III)kloriid Konkreetsed näited: (A-1100) -aminopropüültrietoksüsilaan H2N-(CH2)3-Si-(OC2H5)3 maatriks epoksüvaik. (A-151) Vinüültretoksüsilaan H2C=CH-Si(OC2H5)3 maatriks polüestervaik. /Veel näiteid on loengumaterjali 7.ptk lk 2/ 16. Süsinikkiu apreteerimine. Eesmärk: Süsinikkiu pealispind on keemiliselt inertne ja seetõttu vajab aktiveerimist. Töötlemisel kasvab kiu eripind,
Süsinik ja armadiid tõmbuvad üldse kokku hoopis. Kõik vaigud imavad niiskust, aramiidkiud imavad ka niiskust. Absorbtsioonikiirus sõltub keskonna niiskussisaldusest ja temperatuurist. Niiskus komposiidis kutsub esile sisepingeid. Sest eri kihid ei saa vabalt paisuda ega kahaneda. Takistus on ees. Laminaadid väsivad nagu metalgi. Pidev mikrokahjustumine ja selle toimel lõpuks purunemine. Kui koormus(temperatuur + niiskus) langeb maatriksile siis pole väsimus nii oluliselt mõjutatud kui see langeb kiule. Klaaskiu lineaarne väsimustugevus 100 000 tsükli kanti. Süsinik 1 000 000 tsükli kanti. See tähendab et peale seda algab mittelineaarne väsimus deformatsioon ja deforamtsioon kiireneb oluliselt. Aramiidkiud väsib juba neljakohalise arvu tüsklite korral. 7
det A 14 det x 2 14 x2 = = = 1. Siis det A 14 Kontoll oli tehtud eelmises punktis, nii et siin saab seda ära jätta. Vastus: x1 = 2, x2 = 1. III. Gauss Jordani meetod Antud meetod kasutab maatriksi elementaarteisendusi ridadega: 33. maatriksi kahe rea vastastikune ümbervahetamine; 34. rea korrutamine nullist erineva arvuga; 35. reale liitmine mingi teine rida kordne arvuga. Maatriksi ridade elementaarteisendused ei muuda maatriksile vastava lineaarvõrrandite süsteemi lahendite hulka. Meetodi algoritm: 36. Kirjutada välja LVS (1) laiendatud maatriks, 37. valida selle maatriksi esimese n 1 veeru elementide (ainult süsteemi kordajate) hulgast nullist erinev element juhtelement ( soovitavalt 1 või - 1 veerust, mille elemendid on absoluutväärtusega väiksemad); 38. teisendada juhtelemendile vastavas veerus kõik elemendid peale juhtelemendi
det A 14 Siis det x 2 14 x2 = = = 1. det A 14 Kontoll oli tehtud eelmises punktis, nii et siin saab seda ära jätta. Vastus: x1 = 2, x2 = 1. III. Gauss Jordani meetod Antud meetod kasutab maatriksi elementaarteisendusi ridadega: 1. maatriksi kahe rea vastastikune ümbervahetamine; 2. rea korrutamine nullist erineva arvuga; 3. reale liitmine mingi teine rida kordne arvuga. Maatriksi ridade elementaarteisendused ei muuda maatriksile vastava lineaarvõrrandite süsteemi lahendite hulka. Meetodi algoritm: 1. Kirjutada välja LVS (1) laiendatud maatriks, 2. valida selle maatriksi esimese n 1 veeru elementide (ainult süsteemi kordajate) hulgast nullist erinev element juhtelement ( soovitavalt 1 või - 1 veerust, mille elemendid on absoluutväärtusega väiksemad); 3. teisendada juhtelemendile vastavas veerus kõik elemendid peale juhtelemendi
3. Al-Cu Vase lahustuvus toatemperatuuril on maksimaalselt 0,2 massiprotsenti, kuid temperatuuril 548 °C kuni 5,7%... vastavalt faasidagrammile 1.6.4. Alumiiniumi valusulamid AlSi – silumiinid Ei moodusta ega oma koostises keemilisi ühendeid. Sulamites alates ränisisaldusest 1,65% esineb eutektmuutus temperatuuril 577 °C, mil moodustub eutektikum ränisisaldusel 11,7%. [11] Tardlahusest ja ränist moodustunud eutektikum ( a +Si) on plastne tänu tardlahusest maatriksile, vaatamata selles paiknevale haprale ränile. Eutektsulami voolavus on hea, mistõttu kasutataksegi neid valusulamitena. [11] Enamkasutatavad Al-valusulamid sisaldavad 10...13% räni, mispuhul on need sulamid ligilähedased eutektkoostisele. [11] Eutektstruktuur on üldiselt jämedateraline, mis teeb sulami hapraks. Struktuuri peenendamiseks või ka üleeutektse sulami struktuuri asemel eeleutektse struktuuriga sulami saamiseks lisatakse vedelmetalli väikeses koguses (ca 0,01%) naatriumi
mõistmisele. Kolm põhilist viga lugemisel on tähtede vahetamine sõnas, tähtede lisamine ja see, et sõnad jäetakse lõpuni lugemata. Need on põhivead ka kirjutamisel. Loetu mõistmiseks viiakse läbi funktsionaalse lugemisoskuse teste ajaleheväljalõigete jm tekstide põhjal. Õpilased peavad oskama tekstidest küsimustele vastuseid leida. (Lukanenok & Kasper, 2004) Õpilaste tulemusi analüüsitakse ning selgitatakse välja keskmine tulemus ja standardhälve, tulemused lisatakse maatriksile, kus on näha iga õpilase positsioon. Kui testida süstemaatiliselt igal aastal, näeb, kas ja kuidas laps on maatriksil liikunud, milline on tema areng. Kui on selgunud lisaabi vajavad õpilased, kutsutakse nad eripedagoogi juurde vestlusele. Laps on kaasatud otsustamisse, kuidas edasi töötada. Lapsega lepitakse kokku eesmärk, milleni tuleks jõuda. Määratud aja lõpus istutakse jälle kokku, et arutada, mida on
peavad maatriksite järgud olema samad. Maatriksi A veergude arv peab olema sama kui maatriksi B ridade arv. Vastasel juhul ei saa maatriksite korrutist arvutada. Üldiselt AB BA (omadus). Maatriksi astak, selle leidmine. Näide Def. Kui Maatriksis leidub vähemalt üks nullist erinev r-järku miinor (maatriksi ühistest ridadest ja veergudest moodustatud determinant), kuid mitte ühtegi nullist erinevat kõrgemat järku miinorit, siis on maatriksi astak r. Seega m x n-maatriksile r m, n. Maatriksi astaku leidmiseks teisendatakse maatriksit elementaarteisendustega (mis ei muuda maatriksi astakut) nii, et tema nullist erinev kõrgemat järku miinor tuleb maatriksi ülemisse vasakpoolsesse nurka. Maatriksi elementaarteisendused (ei muuda maatriksi astet): 1. maatriksi rea (veeru) korrutamine nullist erineva arvuga, 2. maatriksi reale (veerule) mingi arvu kordse teise rea (veeru) liitmine, 3. maatriksi kahe rea (veeru) ümbervahetamine. Nt:
laiendatud maatriksi. Seejuures on ilmsed vastavused: kui korrutame süsteemi mingit võrrandit arvuga, siis tuleb korrutada selle arvuga maatriksi vastavat rida. Vahetades kaks võrrandit, tuleb maatriksis sama teha. Liites ühele võrrandile mingi arv kordse teise võrrandi, tuleb maatriksi sama teha. Gaussi meetod. 1) kirjutada välja lvsi laiendatud maatriks 2)teisendada see ridade elementaarteisendusi kasutades kujule, kus on võimalikult palju nulle 3)kirjutada välja saadud maatriksile vastav lvs 4)kirjutada välja lvsi lahend kasutades vajadusel tagasiasendust. Def lvsi üldlahend on selline parameetritest sõltuv lahend, millest on parameetritele arvväärtuste omistamise teel võimalik saada antud lvsi kõik lahendid. Lahendeid, mis saadakse üldlahendist parameetritele kindla arvväärtuse omistamise teel nim lvsi erilahenditeks. Maatriksi astak: miinoriks on selle maatriksi ridade ja veergude eemaldamise teel moodustatud det. Astak on selle maatriksi nullist
199. 200. Pure Pak, Elopak villimise seadmed, ehitus, tööpõhimõte 201. 202. TETRA REX RC-3 automaadis paiknevad kokkumurtud pakendid vastavas kassetis. Karbid murtakse lahti ja söödetakse vertikaalsele pöördtähikuga maatriksile. Tähiku astmelise pöörlemise käigus sooritatakse karbi moodustamine ja põhja kinnikeevitamise operatsioonid. Vertikaalkarusellilt laskuvad valminud karbid konveierile, mis viib need
.. + kr Akr 2) siis leidub maatriksil A r rida millede lineaarse kombinatsioonina avalduvad kõik maatriksi read e. leduvad read sellised Ak1 , Ak 2 ,..., Ak r et iga rea Ak jaoks leiduvad arvud k1 , k2 ,..., kr et kehtiks Ak = k1 Ak1 + k 2 Ak 2 + ... + k r Ak r Tuleb välja, et maatriksi nn. elementaarteisendused ei muuda maatriksi astakut. Definitsioon. Maatriksi ridade (veerude) elementaarteisendusteks nimetakse üleminekut maatriksilt A maatriksile B järgmise kahe võimaliku reegli abil: 1. maatriksi mistahes rea (veeru) korrutamine arvuga. 2. mistahes reale (veerule) arvkordse teise rea (veeru) liitmine (lahutamine). Lause 2. Kui maatriks B saadakse maatriksist A elemntaarteisenduste abil, siis nende astakud on võrdsed e. Maatriksi astaku leidmiseks tuleb maatriks elementaarteisenduste abil teisendada nn. treppmaatriksiks. Definitsioon. Maatriksi rea juhtelemendiks nimetatakse selle rea (vasakult)
1200 800 Y= . Lahenduskäik: xik 1. Leida otsekulukoefitsientide maatriks A ( aik = x k ); 2. Arvutada maatriksi (E A) elemendid; 3. Arvutada maatriksi(E A) determinant; 4. Arvutada maatriksi(E A) elementide alamdeterminandid; 5. Leiame maatriksile(E A) pöördmaatriksi (täiskulukoefitsientide maatriksi); 6. Arvutame uued kogutoodangumahud: X = (E A)-1Y. Ülesanded: 1. Järgmise otsekulukoefitsientide maatriksi 0,2 0,1 0,6 0,4 0,2 0,1 0,1 0,4 0 A= abil otsustada, kuidas muutub kogutoodang, kui esimese haru lõpptoodang
800 Lahenduskäik: xik 1. Leida otsekulukoefitsientide maatriks A ( aik = ); xk 2. Arvutada maatriksi (E A) elemendid; 3. Arvutada maatriksi(E A) determinant; 4. Arvutada maatriksi(E A) elementide alamdeterminandid; 5. Leiame maatriksile(E A) pöördmaatriksi (täiskulukoefitsientide maatriksi); 6. Arvutame uued kogutoodangumahud: X = (E A)-1Y. Ülesanded: 1. Järgmise otsekulukoefitsientide maatriksi 0,2 0,1 0,6 A= 0,4 0,2 0,1 0,1 0,4 0
(strateegilised (detailset infot vaja ja analüüse), pudelikaela tooted (nõudluse prognoos keskpikaks perioodiks), kaalukad tooteartiklid (lühiajaline nõudluse prognoos), mittekriitilised tooted(optimaalne ostukogus)) Tarnijaturu analüüs- ettevõte peab hindama tarnijate läbirääkimis jõudu. Milline on tarnija osa turust jne. Toote ainulaadsus, logisitline situatsioon. Strateegiline positsioneerimine- vastvalt ostuporfelli maatriksile, kus ühel teljel on ettevõtte tugevused ja teisel tarnija tugevused. Vastavalt sellele kas tasakaalustada, ära kasutada või mitmekesistada. Tegevuskava koostamine- olenevalt ostja ja tarnija tasemest. Näiteks tugev ostja ja nõrk tarnija eeldab et saab kasutada hinnasoodustust. Kulud: Ostumise kogukulud= Ostmise protsessis tehtud kulud (enne ostmist, ostmise ajal ja pärast ostmist) Kogukulude kontseptsioon (Total Cost of Ownership, TCO)- arvutatakse välja ja liidetakse
Nii hakkavad telomeerid lühenema ja see protsess kujutab endast mitootilist kella. Telomeraasi reaktiveerumine võib aga viia vähi tekkele. Telomeeri valke on kirjeldatud kümmekond. Neist osa seaondub vaid telomeerse DNA tipmisele osale, teised aga kogu telomeersele DNA-le. Telomeersed valgud moodustavad telomeerile nii-öelda kaitsva mütsi. Telomeeri valgud reguleerivad telomeeri pikkust, aitavad kaasa antud järjestuse pakkimisele ja vahendavad TTAGGG korduste kinnitumist tuuma maatriksile. Telomeeri kromatiini struktuur mõjutab ka telomeeriga külgnevae geenide ekspressiooni, mistõttu telomeeri vahetus läheduses on geenid sageli represseeritud. Tuumakese organisaatori piirkond ehk NOR Tuumakese organisaatori piirkond on kromosoomiala, mis moodustab tuumakese. NOR-is paiknevad rRNA tandeemselt korratud geenid. Iga rDNA transkriptsiooniühik sisaldab rRNA geene kodeerivaid järjestusi ja mittetranskribeeritavat intergeenset speisserit
Kui sellist rida ei ole, on süsteem lahenduv. b) Kui lahenduvas süsteemis on n tundmatut ja astmelisele kujule viidud maatriksis on k juhtelementi siis juhul n = k on süsteemil ainult üks lahend, juhul k < n aga lõpmata palju lahendeid. Kolmandas etapis leitakse antud süsteemi lahendid, kui süsteem osutus lahenduvaks. Lahendite leidmiseks kirjutatakse välja esimeses etapis saadud teisendatud maatriksile vastav võrrandisüsteem. a) ühe lahendi korral leitakse tundmatute arvulised väärtused alustades alumisest reast ja liikudes rida realt ülespoole. b) Juhul k < n jäetakse igas võrrandis vasakule poole ridade juhtelementidele vastavad k tundmatut (nn sõltuvad tundmatud), ülejäänud r = n - k tundmatut (nn vabu tundmatuid) sisaldavad liidetavad kantakse võrrandi paremale poole;
mängida läbi halvad stsenaariumid, et kriisiolukordi reaalses elus vältida (Oakland 2006:233). -maatriksdiagramm Kliendikeskse kavandamise meetod, mille aluseks on kliendi nõuded ja millest võtavad osa ettevõtte kõikide funktsioonide esindajad. Küsimused kes, mis ja kuidas kantakse maatriksile, mis kujutab endast lihtsat kvaliteeditabelit (Oakland 2006:243-244). -põhjus-tagajärg analüüs e. kalaluu Nimetatakse Ishikawa diagrammiks. Uuritavat mõju või juhtumit kujutatakse horisontaalse noole lõpus. Võimalikke põhjusi näidatakse sildistatud nooltena, mis sisenevad peamist põhjust kujutavasse noolde
Optilist hiirt ei pea puhastama, kuid samas on optilised hiired tundlikud pinna suhtes, kus peal neid kasutatakse, võib juhtuda, et mõne hiirepada või lauaplaadi peal optiline hiir ei tööta. Skänner Skänner on seade, mis võimaldab olemasolevat kahemõõtmelist pildimaterjali digitaalsel kujul arvutisse viia. Skänneeritavat kujutist valgustatakse ja valgus peegeldub CCD-elementide maatriksile, mis muudab valguse elektrilisteks signaalideks. Skännerid jagunevad laua- ja käsiskänneriteks. Käsiskännereid on tänapäeval kasutusel vähe (peamised kasutatavad käsiskännerid on vöötkoodi lugerid kaubanduses), peamiselt on kasutuses lauaskännerid. Peamised skänneri parameetrid on: lahutusvõime ehk mitu punkti tolli kohta suudab skänner eristada, värvisügavus ehk mitu värvitooni suudab skänner eristada ja skänneerimiskiirus. OCR
2. omaväärtusele t vastavate omavektorite koordinaadid x leitakse süsteemi (A-tE)x = 0 null-lahenditest erinevate lahenditena 39. Omaväärtuste ja omavektorite omadused (ainult loetleda). 1. t - maatriksi A (teisenduse A) omaväärtus Vt = { | V, L() = t()} => maatriksi A omaväärtusele t vastavate kõigi omavektorite hulk koos nullvektoriga moodustab alamruumi V t vaadeldavas vektorruumis V 2. t1, t2, ..., tn - erinevad omaväärtused maatriksile A 1, 2, ..., n - vastavad omavektorid vektorid 1, ..., n on lineaarselt sõltumatud 3. n = dimV; ARnxn; moodustame maatriksid: C - veeruvektorid 1, ..., n D - diagonaalmaatriks ti - dest Siis AC = CD 4. Sümmeetrilise maatriksi A erinevatele omaväärtustele vastavad omavektorid on omavahel risti (AT = A - sümmeetria) 5. Sümmeetrilise maatriksi A jaoks leidub ortogonaalmaatriks C, mille veeruvektoriteks on maatriksi A omavektorid C leidmine: 1
Konstruktsioon on resistiivsega sarnane, aga väga lihtsustatud. Klaasi peale on paigutatud horisontaalsed juhid, membraani peale aga vertikaalsed. Ekraani puutumise ajal puudutavad juhid kokku. Kontroller leiab, millised juhid puutuvad ja annab mikroprotsessorile koordinaadid. Väga väike täpsus. Liidese elemendid on paigaldatud maatriksekraani ruutudega arvestades. Ainuke pluss on lihtsus ja odavus. Tavalistes maatriksekraanides tehakse päring ridades (analoogiliselt nuppude maatriksile); see võimaldab teha mitut puudutust korraga. Aegamööda asendatakse need resistiivsete ekraanidega. Mahtuvuslikud puuteekraanid Mahtuvusliku ekraani puutetundlikuks osaks on elektrit juhtiva läbipaistva kihiga kaetud kilest plaat, mille neljas nurgas on elektroodid. Nendele antakse ühesugune vahelduvpinge, mis tekitab ühtlase elektrivälja üle ekraani. Ekraani puudutamisel sõrme või mingi elektrit
Psührofiilid -10-20/5 Armastavad jahedust. Valgud peavad suutma jahedas töötada, ei tohi olla liiga jäigad. Psührofiilide valkudes on rohkem alfa-heelikseid ja vähem beeta-lehti. Ka on neil vähem stabiliseerivaid sidemeid valgu eri osade vahel, Psührofiilide valgud on paindlikud. Rakust välja eritatavad valgud on stabiilsemad siis, kui neid stabiliseerivad rakkude poolt eritatud polüsahhariidid (valkude immobiliseerumine polüsahhariidsele maatriksile). Näiteks psührofiilse bakteri Colwellia kohta on näidatud, et tema eritatud proteaasi kaitsevad kõrgemate temperatuuride eest sama bakteri sünteesitud eksopolüsahhariidid. Ka on psührofiilide membraanid vedelamad sisaldavad rohkesti küllastumata rasvhappeid. Muidu nad tahkuksid ja ei oleks töövõimelised. Küllastumata ja lühikese ahelaga rasvhapped. Termofiilid 40-70/45 Valgud sisaldavad rohkesti hüdrofoobseid aminohappeid, valgu eri osad on omavahel tugevasti seotud.
Selle peal teine kile. Vajutus ekraanile muudab maatriksi mingi elemendi takistust: ridade ja veergude pingete skaneerimisega on võimalik kindlaks teha, kuhu vajutati. Alalisvool. Resisitive system) kasutatakse 56 % vastavates seadmetes. Ekraanil on läbipaistev takistite maatriks, mille peal on elektrit juhtiv kile. Vajutades mingis punktis sellele kilele, tekib ühendus mingi punktiga takistite maatriksis. Kui nüüd sellele maatriksile on antud külgedel mingi pinge, siis selle puutekoha pinge näitabki tema asukohta maatriksil nii X kui ka Y suunal. Mahtuvusel põhinev: Ekraani igas nurgas on vahelduvvool. Kui asetada sõrm vastu monoliitset klaasist ekraanipinda, muutub selle mahtuvus. Nurkade kaudu mahtuvusi arvutades ja trianguleerides, saab leida vajutuskoha koordinaadid. (Capacitive sensing) põhimõtetet kasutatakse umbes 25 % vastavates seadmetes. Ekraani pinnal on kaks läbipaistvat juhtivat kihti mis on
vad? Viljakas muld? D: Mingil viisil jah. Pinnas erineb siinsest ja see on väga puhas. Kuid pole vaja mõel- da, et sellest piisab. Tähtis on kavatsus. Kui sa küsid midagi Maatriksilt, realiseerub see sõltumata sellest, mida sa küsisid. Nad ei küsi rohkem kui neil vaja on. Mitte midagi rohkemat. Kõik on värske. Külmikus pole mõtet midagi hoida kui võib saada kõike suvalisel ajal. Pole mõtet küsida rohkem, sest see tähendab kadusid ja see ei meeldi Maatriksile. A: Ja kuidas see toimub? Istutad seemne ja mõtled sellest, millal see valmib? D: Umbes nii. Istutad seemne, kastad seda vee-taolisega, täidad selle valguse ja armastusega ja seejärel palud selle ühendust universaalse Maatriksiga, millelt seeme saab kõik vajalikud andmed selleks, kuidas valmida tähtajaks mida sul vaja on. Sellel momendil süttib seemne sees valgus ja hakkab voolama väljapoole helenduva niidina, mis ühendub Maatriksiga. Nii algab protsess.
Kus võiksid looduses elada hüpertermofiilsed mikroobid, kus psührofiilsed mikroobid? Psührofiilid -10-20/5 Armastavad jahedust. Psührofiilide valkudes on rohkem alfa-heelikseid ja vähem beeta-lehti. Ka on neil vähem stabiliseerivaid sidemeid valgu eri osade vahel, Psührofiilide valgud on paindlikud. Rakust välja eritatavad valgud on stabiilsemad siis, kui neid stabiliseerivad rakkude poolt eritatud polüsahhariidid (valkude immobiliseerumine polüsahhariidsele maatriksile). Näiteks psührofiilse bakteri Colwellia kohta on näidatud, et tema eritatud proteaasi kaitsevad kõrgemate temperatuuride eest sama bakteri sünteesitud eksopolüsahhariidid. Ka on psührofiilide membraanid vedelamad sisaldavad rohkesti küllastumata rasvhappeid. Muidu nad tahkuksid ja ei oleks töövõimelised. Küllastumata ja lühikese ahelaga rasvhapped. Termofiilid 40-70/45 Valgud sisaldavad rohkesti hüdrofoobseid aminohappeid, valgu eri osad on omavahel tugevasti seotud
vereliistakud. vWF on glükoproteiin, mida säilitatakse vereliistakute alfa graanulites. Vereliistakud on bioaktiivsete ainete reservuaarid. Bioaktiivsed ained vallanduvad vereliistakute aktiveerumisel. Vigastuskohtades soodustub vWF vereliistakute kokkukleepumist ja edasist ankerdumist eksponeeritud kollageeni külge. Vereliistakud hoolitsevad pidevalt endoteeli terviklikkuse eest. Integriin retseptorite vahendusel toimub vereliistakute kinnitumine ekstratsellulaarsele maatriksile. Veri normaalselt ekstratsellulaarse maatriksiga ei kontakteeru. Hüübimisel on olulisteks faktoriteks ka adhessiivsed glükoproteiinid. Tulemusena moodustub vereliistakute tromb, mis võib olla piisav, et lõpetada väikestest haavadest verejooksud. Aktiveeritud vereliistakud panevad aluse fibriini võrgustiku tekkimisele. Veresoone endoteeli kahjustamisel saavad trombotsüüdid seonduda kollageenile, mis tavaliselt on rakkudes isoleeitud. 2. Vasokonstriktsioon
III retraktsioonifaas, mille käigus tekib lahustuvast fibriinist püsiv ehk lahustumatu fibriin 4. Vigastuse sidekoestumine 25 Trombotsüütide adhesiooni mõjutavad tegurid: Vigastuse käigus paljastuv kollageen ning plasma von Willebrandi faktor (vWf) käivitavad adhesiooni. Integriin retseptorite vahendusel toimub vereliistakute kinnitumine ekstratsellulaatsele maatriksile. Adhesiooni takistavad trombotsüütide negatiivne pinnalaeng, teatud bioaktiivsed ained (nt NO, prostatsükliin jt) endoteelist, samuti endoteeli barjäär kollageeni ja vere enda vahel Vereliistakute agregatsioon toimub ADP, serotoniini, prostaglandiinide ja tromboksaan A2. Need on kõik ained, mida sekreteerivad vereliistakud ise. Vereliistakud ehk trombotsüüdid Vereliistakute arendamine ehk moodustumine: Hemocytoblast (stem
moodustavad kromatiini lingumiseks vajalikke struktuurseid võrgustikke, transkriptsioonile teatud HMG valgud seonduvad DNAle kooperatiivselt transkriptsioonifaktoritega, mis tunnevad ära teatud DNA järjestusi, stabiliseerides sellega transkriptsiooni- multivalkkomplekse sellel geeniregulaatoralal ja replikatsioonile osalevad eukarüootse rakutsükli regulatsioonis. Mis on MARid ja nende tähtsus? Matrix-attachment regions, alad kromatiinikiududel, mis seonduvad võrgustikule (maatriksile), organiseerivad kromatiini struktuurseteks domeenideks (lingudeks), neil on oluline roll geeniekspressiooni reguleerimisel, hoiavad ära DNA vaba liikumise tuumas. 15. Kirjelda kromatiini immunosadestamismeetodit. Kromatiinseoseliste valkude ja DNA vahele luuakse ristsidemed, rakud lüüsitakse, neis olev DNA tükeldatakse restriktaasidega, lüsaadile lisatakse huvitava valgu spetsiifiline antikeha, moodustub stabiilne antikeha-valk-
Operatsiooniautomaat loeb nõutud andmed oma suurde registermälusse ning saadab andmed ALUsse, mis juhtautomaadi käskude järgi teeb vastavad tehted. Lippude register saadab samuti operande ALUsse. PUUDUTUSTUNDLIK EKRAAN takistusel põhinev ekraanil on läbipaistev takistite maatriks, mille peal on elektrit juhtiv kile. Vajutades mingis punktis sellele kilele tekib ühendus mingi punktiga takistite maatriksis. Kui nüüd sellele maatriksile on antud külgedel mingi pinge nt. 1V, siis selle pinge näitabki tema asukohta maatriksil nii X kui ka Y suunal. mahutuvusel põhinev ekraani pinnal on kaks läbipaistvat juhtivat kihti, mis on eristatud isolaatoriga. Need juhtivad kihid moodustavad mahtuvuse (kondensaator). Neist kihtidest alumisele juhitakse läbi takistite nurkadesse vahelduv vool. Kui nüüd inimese sõrm (mis omab ka teatud mahtuvust) puudutab välimist kihti muutub ka kogu ekraani mahtuvus, mis mõjutab
Konstruktsioon on resistiivsega sarnane, aga väga lihtsustatud. Klaasi peale on paigutatud horisontaalsed juhid, membraani peale aga vertikaalsed. Ekraani puutumise ajal puudutavad juhid kokku. Kontroller leiab, millised juhid puutuvad ja annab mikroprotsessorile koordinaadid. Väga väike täpsus. Liidese elemendid on paigaldatud maatriksekraani ruutudega arvestades. Ainuke pluss on lihtsus ja odavus. Tavalistes maatriksekraanides tehakse päring ridades (analoogiliselt nuppude maatriksile); see võimaldab teha mitut puudutust korraga. Aegamööda asendatakse need resistiivsete ekraanidega. Mahtuvuslikud puuteekraanid Mahtuvusliku ekraani puutetundlikuks osaks on elektrit juhtiva läbipaistva kihiga kaetud kilest plaat, mille neljas nurgas on elektroodid. Nendele antakse ühesugune vahelduvpinge, mis tekitab ühtlase elektrivälja üle ekraani. Ekraani puudutamisel sõrme või mingi elektrit
Üldine (m × n)-maatriks koosneb m reavektorist ja n veeruvektorist. 1.2 Tehted maatriksitega Definitsioon 1.3 Maatrikseid A ja B nimetatakse võrdseteks, kui neil on võrdne arv Üleminekut maatriksilt A ridu ja veerge ning kõik nende vastavad elemendid on võrdsed, s.t. maatriksile AT nimetatakse aij = bij , i = 1, . . . , m, j = 1, . . . , n. maatriksi A transponeeri- miseks. Definitsioon 1.4 Kui maatriksitel A ja B on võrdne arv ridu ja veerge, siis A ja B summaks nimetatakse maatriksit C, mille elementideks on vastavate elementide summad: C = A + B, cij = aij + bij , i = 1, . .
nn. proteoglükaanidele. Maatriksi valgud - kollageen (põhiline valk), elastiin, fibronektiin, laminiin. Kollageeni fibrillide ruumilist organiseeritust kujundavad neid sünteesivad rakud - fibroblastid. Elastiin on valk, mis annab kudedele elastsuse. Fibronektiin on adhesiivne valk; võimaldab rakkudel kinnituda ekstratsellulaarsele maatriksile. 19. Rakkudevaheline signalisatsioon. Kontaktsignalisatsioon. Valgulised hormoonid, neurotransmitterid. 15 Signaalmolekulid määravad raku positsiooni ja kindla rolli organismis. Samuti selle, kas antud rakk peab jagunema või mitte. Kui see mingil põhjusel ei tööta, tulemuseks võib olla näiteks vähkkasvaja, mis võib tappa kogu organismi. Loomarakud kommunikeeruvad kolmel eri moel:
40. Puudutustundlik ekraan Enamlevinud on kaks puudutustundliku ekraani realiseerimise võimalust: ·takistusel põhinevat süsteemi (Resisitive system) ·mahtuvus tundlik ekraan (Capacitive sensing) Takistusel põhinevat süsteemi (Resisitive system)ksutatakse 56 % vasatvates seadmetes. Ekraanil on läbipaistev takistite maatriks, mille peal on elektrit juhtiv kile. Vajutades mingis punktis sellele kilele, tekib ühendus mingi punktiga takistite maatriksis. Kui nüüd sellele maatriksile on antud külgedel mingipinge (minu näites 1 volt), siis selle puutekoha pinge näitabki tema asukohta maatriksil nii X kui ka Y suunal. Mahtuvus tundliku ekraani (Capacitive sensing)põhimõtetet kasutatakse umbes 25 % vastavates sedmetes. Ekraani pinnal on kaks läbipaistvat juhtivat kihti mis on eristatud isolaatoriga (klaas). Need juhtivad kihid moodustavad mahtuvuse (kondensaator). Neist kihtidest alumisele juhitakse läbi takistite nurkadesse vahelduvvool. Kui nüüd inimese sõrm
Erinevust tingib virulentsuspotentsiaali varieerumine, patogeenide võime paljuneda väikestest hulkadest domineerivaks liigiks. Nii näiteks on B. fragilist jämesooles 1%, orofaarünksist ja suguteedest isoleeritakse harva, kuid põhjustab pleuropulmonaalseid, intraabdominaalseid ja suguinfektsioone. Virulentsus. Adhesiinid • Kihn: B. fragilis, Prevotella melaninogenica. • Fimbriad: B. fragilis, Porphyromonas gingivalis. Kinnitumine rakkudele, ekstratsellulaarsele maatriksile. P. gingivalis indutseerib nendega ka proinflammatoorsete tsütokiinide ekspressiooni. • Hemaglutiniin: P. gingivalis. • Lektiin: Fusobacterium nucleatum Vastupanu hapniku toksilisusele: • SOD, katalaas: paljudel Antifagotsütaarsus: • Kihn: B. fragilis, P. melaninogenica • IgA, IgM, IgG proteaasid: Porphyromonas spp, Prevotella spp • LPS: Fusobacterium (teistel vähetoksiline) • Lühikese ahelaga rasvhapete tootmine (inhibeerib fagotsütoosi, rakusisest tapmist): paljudel
osadest. Selleks võib olla eraldi allüksus, tooteseeria, mõnikord ka üksik toode või mark. Järgmisena tuleb hinnata erinevate strateegiliste äriüksuste atraktiivsust ja otsustada, kui suurt toetust nad väärivad. Vahel tehakse seda juhtkonna poolt mitteformaalselt, vahel formaliseeritult. Seejuures arvestatakse reeglina turu või tegevusharu atraktiivsust ja äriüksuse positsiooni sellel turul või tegevusharus. Vastavalt Bostoni maatriksile jaotatakse äriüksused nelja gruppi: küsimärk (question mark) on äriüksus, millel on väike osa kiiresti areneval turul. Ta on seotud riskiga ja vajab suuri investeeringuid, et muutuda täheks või vähemalt säilitada senine turuosa. Juhtkond peab otsustama, milliseid küsimärke arendada neisse ulatuslikult investeerides täheks ning millistest küsimärkidest loobuda (need sulgeda või müüa);
Valgu teevad jäigaks beeta-lehed struktuuris, alfa-heeliksid võimaldavad suuremat liikuvust valgu osade vahel. Psührofiilide valkudes on rohkem alfa-heelikseid ja vähem beeta-lehti. Ka on neil vähem stabiliseerivaid sidemeid valgu eri osade vahel, Psührofiilide valgud on paindlikud. Rakust välja eritatavad valgud on stabiilsemad siis, kui neid stabiliseerivad rakkude poolt eritatud polüsahhariidid (valkude immobiliseerumine polüsahhariidsele maatriksile). Näiteks psührofiilse bakteri Colwellia kohta on näidatud, et tema eritatud proteaasi kaitsevad kõrgemate temperatuuride eest sama bakteri sünteesitud eksopolüsahhariidid. Psührofiilide membraanid on vedelamad sisaldavad rohkesti küllastumata rasvhappeid. Muidu nad tahkuksid ja ei oleks töövõimelised. 41 Termofiilid Mikroobid, kelle optimumtemperatuur on üle 40-45°C. Tmax on neil ca 70°C.
on pandud üks nimi ja igal muutujal on oma indeks. Kui jada on alati ühemõõtmeline, siis massiivi mõõtmelisuse ehk dimensiooni piirid on piiratud vaid konkreetse keele võimalustega. Selleks, et massiivi mõõtmetest paremini aru saada, võtame kasutusele väikese analoogia geomeetriaga: Ühele muutujale vastab geomeetrias punkt, ühemõõtmelisele massiivile (jadale) vastab sirglõik, kahemõõtmelisele massiivile (maatriksile) vastab ristkülik ja kolmemõõtmelisele massiivile risttahukas. Ja nii edasi, kui keegi teab vastavaid nimetusi. Massiivi deklareerimine Massiiv kui muutujate komplekt vajab vastavalt oma suurusele mälu. Selle jaoks tuleb massiiv alati deklareerida. Keeltes, kus on lubatud massiivide kasutamine esialgselt deklareerimata, on kasutusel vaikimisi massiivisuurus, mis ei pruugi Teid kui programmeerijat rahuldada.
muutujaid, kõigile on pandud üks nimi ja igal muutujal on oma indeks. Kui jada on alati ühemõõtmeline, siis massiivi mõõtmelisuse ehk dimensiooni piirid on piiratud vaid konkreetse keele võimalustega. 54 / 115 Selleks, et massiivi mõõtmetest paremini aru saada, võtame kasutusele väikese analoogia geomeetriaga: Ühele muutujale vastab geomeetrias punkt, ühemõõtmelisele massiivile (jadale) vastab sirglõik, kahemõõtmelisele massiivile (maatriksile) vastab ristkülik ja kolmemõõtmelisele massiivile risttahukas. Ja nii edasi, kui keegi teab vastavaid nimetusi. Massiivi deklareerimine Massiiv kui muutujate komplekt vajab vastavalt oma suurusele mälu. Selle jaoks tuleb massiiv alati deklareerida. Keeltes, kus on lubatud massiivide kasutamine esialgselt deklareerimata, on kasutusel vaikimisi massiivisuurus, mis ei pruugi Teid kui programmeerijat rahuldada. Sõltuvalt arvutist, operatsioonisüsteemist või translaatorist võib esineda
annaabi.ee 
