Skännerid
Marden Muuk
Kus kasutatakse skännereid?
Millised skännerid on olemas?
Mik kasutatakse skännereid?
Millised on tootjad?
Skanner (ka: skänner) on arvuti lisaseade, mis analüüsib kas mingit kujutist nagu
näiteks fotot, noodikirja, trükitud teksti või füüsilist eset ja muudab saadud info
digitaalseks kujutiseks.
Skänner
Skänner on seade, mis võimaldab olemasolevat kahemõõtmelist pildimaterjali
digitaalsel kujul arvutisse viia. Skänneritavat kujutist valgustatakse ja valgus peegeldub
CCDelementide maatriksile, mis muudab valguse elektrilisteks signaalideks.
Skännerid jagunevad laua ja käsiskänneriteks. Käsiskännereid on tänapäeval
kasutusel vähe (peamised kasutatavad käsiskännerid on vöötkoodi lugejad
kaubanduses), peamiselt on kasutuses lauaskännerid.
Peamised skänneri parameetrid on: lahutusvõime ehk mitu punkti tolli kohta suudab
skänner eristada, värvisügavus ehk mitu värvitooni suudab skänner eristada ja
skännerimis kiirus.
Skänner
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
29 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
G3eak
Õppematerjali autor
Skänner Skänner on sedae,mis võimaldab olemasolevat kahemõõtmelist pildimateriali digitaalsel kujul arvutisse viia. Skänneritavat kujutist valgustatakse ja valgus peegeldub CCD-elementide maatriksile, mis muudab valguse elektrilisteks signaalisdeks. Skännerid jagunevad laua-ja käsiskänneriteks.Käsiskännereid on tänapeval kasutuses vähe (peamiselt kasutatavad käsiskännerid on võõtkoodi lugejad kaubanduses),peamiselt on kasutuses lauaskännerid. Peamised skänneri parameetrid on : lahutusvõime ehk mitu punkti tolli kohta suudab skänner eristada,värvisügavus ehk mitu värvitooni suudab skänner eristada ja skännerimis kiirus. Tekstituvastus OCR ehk tekstituvastus (Optical Character Recognition) on tehnoloogia,mille abil digitaalsest pildifailist eraldatakse ekst.Serda võimalust sisaldab skänneri tarkvara,samuti mõned spetsiaalsed arvutiprogrammid.Eesmärk on muuta pildi kujul olev tekst töödeldavaks ning v
Arvuti riistvara on arvuti füüsiline osa. Tänapäeva arvutiteriistvara töötab elektriga ja suur osa riistvarast on teostatud integraalskeemide abil. Arvutikomplekti riistvara koosneb kõige lihtsamalt protsessorikastist, monitorist, klaviatuurist ja hiirest. Siinjuures tekib esimene jagunemine: kõik seadmed, mis on protessorikasti sees on siseseadmed ja kõik, mis sealt väljas on välisseadmed. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner jne. Väljundseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutist väljastada: monitor, printer jne. Arvuti tööks esmavajalikud siseseadmed on: protsessor, emaplaat, mälu, kõvaketas, graafikaart ja toiteplokk. Siseseadmed on paigutatud korpusesse. Enamik arvutite tavakasutajaid ei ole siseseadmeid kunagi näinud ja ei tunne nende funktsioone
Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib). Tabelis on loetletud sellised parameetrid nagu tootmistehnoloogia, tehnilised parameetrid (korpuse- ja pesa tüüp), elektrilised parameetrid (toitepinge ja voolutarve), soojuslikud parameetrid (temperatuur, soojusvõimsus, info temperatuurikaitselülituse kohta), sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedialaienduste toetus. Multimeedialaien
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid