Pinnavormide kujunemine (2)

*) Voored – Suured, leivapätsi kujulised , laugete nõlvadega moreenist moodustunud pinnavormid.
Nende vahel on palju järvi.
*) Moreenkünkad – Korrapäratud moreenist kuhjatised. Nende vahel on palju orgusi ja nõgusi jõgede,
järvede ja soodega. Lõuna- ja Kagu-Eestis.
*) Vallseljak e. Oos – Pikad, kitsad , järvenõlvalised moreenist kujatised.
*) Mõhn – Ümmargused liivast ja kruusest kihiti moodustunud pinnavormid. Lõuna-Eestis.
*) Otsamoreen – Moodustub moreenist jää serva ette.
*) Moreentasandik – Lainjas, moreeniga kaetud. Paikneb kõrgustike vahelistel aladel.
*) Viirsavitasandik – Jää sulavete põhjas. Lõuna-Eestis.
Vooluveetekkelised – Kujunevad jõgede tegevse tulemusena
*) Sälkorg – Sügav, kitsas jõe alguses kujunev org.
*) Moldorg – Lai, mitte järsk, veehulk suurem ja ruhulikum.
*) Lammorg – Jõevesi uhub üle kaldaäärsed alad ehk lammid .
*) Kaldavall – Lookleva jõe käänudesse kuhjatud peenem kivimmaterjal.
*) Terrass – Jõesängi süvenedes jäävad veevabaks varasemad jõe põhjad moodustades astmelisi pinnavorme.
Meretekkelised – Kujunevad lainetuse tegevusel rannikutel
*) Kulutuslikud – Järskrannikutel, kus lained jõuavad randa suurel kiirusel, mille tegevusel toimub ranniku
purustamine ja järskude astangute tekkimine. Avanevad pealiskorra settekivimid. Levivad põhjarannikul.
*) Kuhjelised – Laugetel madalatel rannikutel, kus lained kaotavad oma kiirust ja jõudu.
Rannabarrid – Peenikesest kivimmaterjalist kuhjatised, madalas vees ranikutel.
Rannavallid – Rannikul peenest kivimmaterjalist kuhjatised, kõrgemad pinnavormid.
Maasääred – Kõrged, parraleelselt rannikuga, liivused kuhjatised.
Karstivormid – Põhjavee poolt pealiskorra lahustuvate kivimite ärakanne. Lahustades lubjakivimit tekitab
põhjavesi maakoore ülemisse ossa tühimike e. karstikoopaid. Karstikoobastes võivad jõed voolata maa-all e.
salajõed. Kui karstikoopa kohal olev pinnakate vajub sisse, tekivad langatuslehtrid. Põhja- ja Lääne-Eestis.
Tuuletekkelised – Avatud maastikel, kus pinnakate ei ole taimedega kinnitatud. Tuule poolt kantakse
peenikest pinnakatet ja kuhjatakse luideteks. Mere ja Peipsi järve rannikutel.
Elutekkelised – Elusorganite tegevuse tulemusena. Sootasandikud ( turbasambla elutegevusega), suurte
sipelgate pesad , laukad (täidetud veega), älved, loomarajad, aherainemäed (maatööstuse materjal), karjäärid,
linnamäed.