Pinnamood (0)

PINNAMOOD
1.
pinnamood ehk reljeef - Maa pinna kuju, mille moodustavad mitmesugused üksikult ja rühmiti paiknevad pinnavormid ;
pinnavorm - ümbritsevast alast erinev maapinna osa;
absoluutne kõrgus ja sügavus - Mingi koha kõrgus või sügavus merepinnast;
suhteline kõrgus ja sügavus - koha kõrgus mäe jalamilt, sügavus nõo pervelt. Näitab, kui palju on üks punkt teisest kõrgemal või madalamal.
2.
# Horisontaal on looduses mõtteline joon, mis ühendab merepinnast ühel ja samal kõrgusel olevaid punkte.
# Horisontaalide vahe näitab, mitme meetri tagant kõrgused muutuvad.
# Kui samakõrgusjoonte vahed on väiksed, seda järsem on tõus.
3.
küngas - suhteline kõrgus alla 200m ;
mägi - suhteline kõrgus üle 200m;
mäeahelik - reastikku paiknevad mäed
mäestik - kõrvuti olevad mäeahelikud koos nende vahel olevate orgudega.
mägismaa - mägiline maa-ala, kus madalad mäeahelikud vahelduvad kõrgendike ja madalate nõgudega.
4.
# Keeruline põlde harida - rajatakse terrasse;
# Karm kliima - vähestele kultuurtaimedele sobilik;
# Raske ehitada, puudub materjal ja raske/keeruline vedu;
# Puudub küttematerjal - puid ei kasva nii kõrgel;
# Ühendus muu maailmaga raske, keeruline;
# Hapnikupuudusest tingitud mägihaigus.
5.
tasandik - ulatuslik tasane maa-ala, kus suhtelised kõrgused alla 200m
* Võivad merepinnast asuda väga erinevatel kõrgustel.
* Asustus sõltub tasandiku asukohast ja kõrgusest.
lauskmaa - tasandik, kus kõrgustikud vahelduvad madalikega (nt. Ida-Euroopa lauskmaa).
alamik - paikneb merepinnast madalamal (nt. Kaspia alamik, Surnumere ümbrus).
madalik - absoluutne kõrgus kuni 200m. (nt. Amazonas, La plata, Lääne-Sibneri).
kiltmaa - kõrgustasandik, absoluutne kõrgus üle 500m (nt. Tiibeti, Mehhiko , Colorado).
6.
PINNAMOODI MÕJUTAVAD
SISEJÕUD VÄLISJÕUD
* Laamade liikumine * Temperatuuri kõikumised
* Vulkanism * Vooluvesi, sademed
* Maavärinad * Põhjavesi ( karst )
* Lainetus, liustikud , tuul
* Inimene
murenemine - on kivimite purunemine välisjõudude toimel. Pehmed kivimid alluvad välisjõududele lihtsamalt.
murend - kivimite murenemise tagajärjel tekkiv pude materjal (kivimi tükid). Eeldus mulla tekkele.
MURENEMINE
Füüsikaline murenemine Keemiline purunemine
* Kivisse tekkinud praod , * Kivim tahastatakse, muutub
purunenud tükkideks. tema keemiline koostis.
* Temp. suured muutused, * Veis , CO2. Organismide
jäätumine. jäägid.
* Erineva koostisega kivimid * Lubjakivi, kivisool .
* Kuiv, jahe kliima, ka kõrbes, * Niiske ja soe kliima.
kõrgmägedes.
7.
VOOLAV VESI
* Kulutab (jõesängid, kärestikud, joad , uhtorud); * Kannab materjali edasi;
* Kuhjab materjali (lammid, deltad).
erosioon - pinnase ärakanne tuule või vooluvee poolt.
uhtorg - voolava vee poolt tekitatud järskade nõlvadega lõhe maapinnas.
LAINETE TUGEVUS
* Lained kulutavad - tekivad järsakud ja pangad;
* Lained kuhjavad - tekivad rannavallid ja maasääred.