Mere, järve ja põhjavee
tekkelised pinnavormid
Nimi, klass
Mere ja järve tekkelised
pinnavormid
Sageli kohtame mere- või järve rannikul mitmesuguseid
astanguid ja järsakuid. Need on kujunenud enamasti
lainete purustava ja kulutava tegevuse tulemusena.
• Kulutusvormid – lained kulutavad ja tekivad näiteks,
rannakaljud,rannajärsakud ja murrutuskulpad jne.
• Kuhjevormid - lained kuhjavad ja tekivad näiteks,
meretasandikud,järvetasandikud,rannaval id ja
maasääred jne.
Rannavallid
Rannaval id on kujunenud laine kuhjava tegevuse
tagajärjel.Rannaval id on valdavalt mõne meetri laiused ja
2-3meetri kõrgused. Aastatuhandeid tagasi tekkinud
rannaval id on jäänud kohati mitme kilomeetri kaugusele
tänapäevasest merest nagu Lahemaal , Alutagusel ning
Loode-Eestis Nõva ja Vihterpalu ümbruses.
Murrutusastang e. pank
Murrutusastangud ehk pangad on kujunenud laine
kulutava tegevuse tagajärjel. Pangad on kõrged ja järsu
kal akuga . Tuntumad murrutusastangud on Pärnu lähedal
Valgerannas ja Sõrve poolsaare idarannikul. Pankasid
esineb palju Põhja-Eesti paekalda merelähedastes
lõikudes ning Muhus , Saaremaa põhjaosas ja Sõrve
poolsaare läänerannikul. Devoni li vakividest koosnevad
pangad on iseloomulikud Võrtsjärvele (Tamme paljand ) ja
Peipsile (Kal aste paljand).
Põhjavee tekkelised pinnavormid
Maa al voolavad ojakesed või jõed , mis uuristavad
käike ja neist võivad tekkida orud. Maa al voolavat
jõelõiku nimetatakse salajõeks.
Seal, kus maapind koosneb vees kergesti lahustuvatest
ja lõhelistest lubjakividest ning esineb pi savalt
sademeid, kujunevad karstinähtused. Kartsivormid on,
langatuslehtrid,kartsiorud,kartsikoopad,kartsilõhed.
Kurisu
Kõige enam levinud
karstivormideks Eestis on kuni
mitmekümne meetri laiused lehtri
või lohukujulised kurisud - kohad,
kuhu neeldub pinnavesi või
kaovad maa al a isegi väiksemad
ojad ja jõekesed.
Kurisus neeldunud vesi voolab
maa al edasi ja ilmub mõnes
teises kohas karstial ikana taas
maapinnale.
Karstikoopad
Karstikoopad on karstiprotsessi lõpp punktiks.
Karstikoobaste tekkeks võib kuluda miljoneid aastaid. Nad
on tavaliselt kuni 4 m kõrgused ja 12 m pikkused
tühemikud, paiknedes 1-7 m sügavusel maa all. Eestis on
karstikoopaid ligi 30,neid leidub Põhja-Eestis ja
Lääne-Eesti saartel.
Langetuslehtrid ja kartsiorg
Maa-aluse koopa lae sisselangemisel tekivad
langatuslehtrid. Kui lähestikku on palju langatuslehtreid,
võib nende li tumisel tekkida karstiorg .
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kristin Heleen
Õppematerjali autor
purdkivimiga seotud suurtes põhjaveevarudes. Koos lasuvate alamkambriumi setenditega moodustab vendi liivakivide ja aleuroliitide kompleks nn. kambriumivendi põhjaveekompleksi. Kambriumi ajastu Pikem maismaa periood (570480milj. a.t.), mille vältel osa varem tekkinud settekivimid ära kulutati ja murendmaterjal minema kanti. Järgneva mitmekümne miljoni aasta jooksul oli Eesti ala kord rohkem, kord vähem normaalsoolsusega mere poolt üle ujutatud ja selle veekogu põhja settisid mitmesugused liivad ja savid. Kambriumi ladestu avamus on PõhjaEesti klindi jalamil, moodustades 150m paksuse lasundi. Vara Kambriumi keskel kuhjusid normaalsoolsusega selfimeres laial alal savid, mille tulemusega tekkis kuulus Lontava sinisavi. Üsna laial alal paiknevad ka AlamKambriumi Lükati ja Tiskre kihistu aleuriidi ja liivakivikihid, mis tekkisid pärast mõningat kulutusperioodi
pikkus ainult 6 tundi, kevadel ja sügisel on öö ja päev enamvähem ühepikkused. Eesti asub vööndis, kus kehtib Ida-Euroopa aeg, mis määratakse 30° idapikkuse meridiaani järgi. Sellest tulenevalt on meie aeg maailmaajast kaks tundi ees. Mereline asend Läänemere rannikul vastu Fennoskandia kilpi; Vanema paleosoikumi setete esinemine pealiskorras; Kvaternaarsete jäätumiste ning Läänemere veepinna kõikumiste osa pinnamoe kujunemisel; Paras-jahe niiske mereline kliima; Järve, jõgede, soode rohkus; Segametsade allvööndile omased mullastiku- ning floora- ja faunakompleksid; Inimtegevuse oluline mõju nüüdismaastike kujunemisele. 2. Eesti mõõtmed, majandusgeograafiline asend, piirid. Eesti läbimõõt läänest itta on 350 ja põhjast lõunasse 240 km. Suurimaks ulatuseks on 391 km, mis kulgeb Narvast Sõrve sääreni. Eesti pindala on 45 227 km2, millest ligi 5% moodustavad järved ning 9,2 % meresaared.
Viga on see, et ida-lääne suunas, tegelikult põhja-lõuna suunas. Mellin pani oma atlasesse ka kustunud vulkaani, mis asub Tudulinnas Virumaa lõunaosas.Mellin koostas oma kaarte teadete alusel. Tuli teade kirikuõpetajalt, et tema kandis on mägi, milles on auk. Mellin pani selle kohe oma kaardile. Virumaa kaardil enam sellist lollust pole. Mäe keskel on sõlm ja arvati, et see on vulkaan. Tartust Pärnu veeteed oleks palju lihtsam teha üle Parika järve Navestisse kui läbi Sakala kõrgustiku. Suure panuse andis ka see, et 1802 avati Tartu Ülikool. Tekkis infot ümbruse kohta. Õpetati küll geograafiat, kuid ei olnud geograafiainstitutsiooni. Pigem geofüüsika ja majandusgeograafia jne. Kuid palju üksikuurimusi ja algatusi. Eesti ala loodusgeograafiliselt ei käsitletud Friedrich Georg Wilhelm Struve. 1816-1819 Struve triangulatsioon, mis pani aluse Eesti kõrgussuhetele. Struve tegi oma esimese triangulatsiooni osa
.. 46 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid ... 72 3.5. Euroopa jõed ja järved ... 76 3.6. Eesti jõed ja järved ... 80 3.7. Põhjavee kujunemine ja liikumine ... 86 3.8. Põhjavesi Eestis ja sellega seotud probleemid ... 90 3.9. Sood Euroopas ja Eestis ... 98 Õppetükkide 3.1.-3.9. kokkuvõte ... 98 LISA Sõnastik ... 102 Geokronoloogiline skaala ... 107 --- 4 Kuidas kasutada õpikuid? Õpik koosneb põhitekstist koos jooniste ja fotodega ning õpiku lõpus olevatest lisamaterjalidest. Joonised ja fotod on õpetusliku tähendusega. Vaata neid põhjalikult ning loe läbi allkirjad ja seletused
vähendamise plaanid ellu viia, siis tõuseb temperatuur ikkagi 3,5 kraadi Celsiuse järgi. Eesti keskkonna muutumise trendid: Õhutemp. on tõusva trendiga, samuti sademete hulk, merevee tase tõuseb. Olmejäätmete maht hakkab vähenema, sorteerimine ja taaskasutamine peamisel kohal. Põlevkivijäätmete vähenemine- efektiivsed põletustehnoloogiad ja alternatiivsed energiatootmise viisid. Joogivee tootmiseks sobiva kvaliteediga põhjavee ja põhjaveealade kahanemine kaevandamise, linnastumise, põlevkivi tootmise jne tõttu. Põllumajanduse intensiivistuse tõttu maapinnalähedaste veekihtide mõningane reostumine. Oht metsamaa pindala vähenemisel. Väheviljakate alade sööti jätmine ning tootmise intensiivistumine viljakatel kaitsmata põhjaveega aladel jätkub. Maakasutuse intensiivistumise tõttu hävivad looduslikud elupaigad. Poollooduslikud elupaigad kaovad aktiivse maakasutuse lakkamise tõttu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid