Eesti Vabadussõda Vabadussõda · Vabadussõda oli 1918 aasta 28.novembrist 1920-nda aasta 2.veebruarini kestnud sõda Eesti Iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks. · Vabadussõja osalised olid: Eesti, Nõukogude Venemaa ja Landesveer(Balti maakaitse). · Vabadussõda toimus nii Eesti, Läti, Peterburi ja Pihkva kubermangu Sõja alguses ... · Tundus suuremale osale eestlastest, et on mõttetu võidelda nii suure vaenlasega nagu seda endast Venemaa kujutas. · Tundus inimestele see nii, sest vaatamata sellele, et 1917 oli hakatud looma rahvusväge ei onud Eestil veel tõelist sõjaväge ja ka relvadest oli suur puudus. · Ajapikku aga inimesed hakkasid aru saama, et just nüüd pidid nad
Õnnestus tagasi saada oma valdusse kogu maa, pesti maha ristimine ning pöörduti tagasi vanade tavade juurde. Kuid 1227.aastal toimus pöördepunkt- suur sakslaste vägi liikus üle jää Eesti saartele. Muhu linnus hävitati ja vallutati ning puutumata ei jäänud ka Saaremaa. Vastupanu näis lootusetu ning saarlased otsustasid alistada ja ristida lasta. Kaotuse üheks põhjuseks võib lugeda ka seda, et sel ajal puudus ühtne riik. Sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad. Maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks. Eesti maakondadel puudusid ka ühised eesmärgid, mille eest võidelda. Saksamaal oli aga feodaalühiskond, kus olid kindlad ühiskonnaklassid ja ühtne riik, mille juhtija suunas kogu maa majandus- ja sõjategevust. See andis neile tohutu eelise. Kindla võimu puudumisel Eestis oli ka teine pool. Nimelt muutis see liitlaste leidmise hulga raskemaks, kuna ebaühtse
Eestimaal on paikkonniti uskumused erinevad sellepärast ei ole kujunenud ühtset usundit. Saarlastele on hingelähedane müüt Tarapitast kes lendas kaugetel aegadel kohale mandrilt. Setudel on eluta asjade kõrval kummardamise objektideks Peko, tuntud on erinevates eesti piirkondades metsa- , koduhaldjad, vetevanad jne. Muinasaja lõpu ühiskonnaelu kirjeldus 12 ja 13 saj. oli Eesti ühiskond enamvähen ühtne. Tähtsamaid küsimusi arutleti rahvakoosolekutel. (Teedeehitus ja maakaitse, põllu- ja karjamaade jaotamine.) Ühiskond oli varanduslikult kihistunud. Jõukamad olid külavanemad ja maavanemad. Elatusalad · Põllundus o Kasutati kolmevälja süsteemi o Veoloomadena kasutati härgasid(olid vastupidavd ja ei vajanud nii palju toitu) o Hobused olid sõjaratsudeks o Kasvatati teravilja (nisu, rukkis, oder, kaer, tööstusilik kanep, hernes) o Põlde vätati sõnnikuga
1227talv- sakslased saartele, hävitati muhu linnus. Liiguti Valjala alla, saarlased alistusid, ristimine. EESTLSTE ALLAJÄÄMISE PÕHJUSED ~20 aasta jooksul kaitsti oma maad sõjaline ülekaal vastaste poolel: ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. Täiuslikud relvad, sõjatehnika. Vallutajad head diplomaadid. Vallutades ära liivlased, latgalid ja eestlased- ässitasid nad üksteise vastu. eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus olid kahandatud vaid kindlate sõjaretkede jaoks. Areng sõjatehnikas. Rootsi löödi tagasi. Pikaajaline sõda kurnas majanduslikult. nõrgad sidemed maakondade vahel. Venelased ei pidanud kinni kokkulepetest.
Ajalugu 10. klass 1. Millised olid eestlaste allajäämise põhjused muistsel vabadusvõitluse järel? Eestlaste koostöö oli kehv. Maakaitse korraldus oli mõeldud vaid lühiajalise sõja kaitseks. Vaenlaste relvastus oli parem ja nad said mere taga ennast täiendamas käia, eestlastel sellised võimalused puudusid. Eestlased alistusid lepingulisel teel. Säilitasid esialgu antonoomia, isikuvabaduse, kuid kaotasid võimaluse ise oma saatust määrata. 2. Millal toimus peipsil jäälahing ja milliste tulemustega see lõppes? Jäälahing toimus 1242. aastal Lämmi järvel
Muistne Eesti! Kuni 13.saj oli Eesti sõduriks iga vaba relvakandeline mees. Eestlaste sõjapidamise viisiks oli ,,MALEV" maakaitse väe kokku kutsumine.Üksuseid juhatasid küla või maakonna vanemad. Ristisõdade algus: Saksa ristisõdijad tungisid koos vallutatud liivlastega ja lätlastega Eestisse 1208.a Madisepäeva lahing: 1217.a kogusid eestlased võimupealik Lembitu juhtimisel suure ,,MALEVA" kokku. Taanlaste sissetung: 1219.a alustasid taanlased kuningas Valdemar II juhtimisel Põhja-Eesti vallutamist ja rajasid pärast eestlaste Maleva purustamist Tallinna. Rootslaste sissetung 1220.a Viljandi ,Tartu kaitsmine
6) Valdemar II - taani kuningas, eestimaa hertsogkonna maahärra 7)Kaupo- liivlaste vanem, madisepäeva lahingus sõdis eestlaste vastu 4)1208-ristisõdijad jõudsid eestimaa piiridesse 1217- Madisepäeva lahing, mis oli eestlastele muitse vabadusvõitluse suuremaid kaotusi 1219- ristisõtta sekkus taani kuningas valdemar II 1227 - muistse vabadusvõitluse lõpp. sakslaste vägi vallutas muhumaa 5)lüüasaamise põhjused: 1. sõjaline ülekaal oli vastaste poolel. 2. eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks. 3. eestlastel polnud veel riiki ja sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad. 6)katoliku ja õigeusu piir1242. toimus Peipsi järvel Jäälahing, millega pandi paika katoliku ja õigeusu piir keskajal .7)Läti Henrik oli ristiusu preester kes koostas tähtsaima allika Liivimaa kroonika,mis kajastab eesti ja läti ristiusustamise sündmusi
sadamate vastu. Eestlaste allajäämise põhjused: Ordurüütlid hea väljaõppe ja kogemustega sõjamehed, tolle aja relvastus täiuslikum, vallutajaid korraga mitu (saksa, taani ja rootsi), vallutajaid toetas L- Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud- Rooma Katoliku kirik, nii tuli igal aastal aina uusi sõdijaid; vallutajad hea diplomaadid vastased vallutati ükshaaval, õhutades nendevahelisi vastuolusid; eestlaste vägi koosnes talupoegadest, kohalikes oludes piisav relvastus, maakaitse üksikute sõjakäikude jaoks kohandatud; eestlastel polnud veel riiki- iga maakond tegutses omaette; puudus täiendus; naabritega koostööd ei tehtud, ülehinnati liitlastena venelasi. Rüütlite ittatung peatati 1240.a ja kujunes välja ida- ja läänekiriku mõjualade piir, mis püsinud tänaseni. Maade jagamine: Võimuvõitluse ja ümberjagamiste tagajärjel kujunesid: Tugevaim sõjaline jõud- Mõõgavendade Ordu, al. 1236. A Saksa Ordu Liivimaa haru. Rooma paavstile alluvad:
105860TASB Riigikaitse poliitiline debatt ja avalik arvamus Eestis Artikkel käsitleb erinevate nägemuste vastasseisu mitmetes küsimustes. Esiteks tsiviilkontroll, teiseks riigikaitse põhimõtteid, ajateenistust või profiarmeed. Kummaline on tõdeda, et omavahel depateerivad kaitseküsimustes kõrgetel ametikohtadel, kuid mitte omaala prohvesionaal: tollane kaitseminister Jürgen Ligi ja kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts (Soome Vabariigi maakaitse kõrgkool-kursused). Nende ühine joon on see, et kummalgi pole sõjalist haridust ja kumbki neist pole sõjaväes aega teeninud. Sellest tulenevalt on ka arvamused tingitud tsiviil ja populistlikest vaatenurkadest, et saavutada paremaid tulemusi valimistel. Artiklis toodud diskusiooni on raske pidada sisuliseks ja asjatundlikuk ning kaitsepõhimõtete alaseks diskusiooniks. See on Eesti üsna levinud ka teistelt aladel ja kahetsusväärselt ei kuulata neid, kes on vastavalt haritud.
5. püsima jäi muinasaegne kombe- ja tavaõigus 6. kanda relva kuni 1507.a. Halvenes 1. majanduslikud olud halvenesid 2. kaubandus ja meresõit kui tulutoovad ametid linnakodanikele 3. Põlluharimisviisid/vahendid ei paranenud 4. linnuste, kirikute, teede ehitamise kohustus, ränk töö 5. teotöö suurenemine- mõispõldude harimine 6. eestlasi linnustesse elama ei võetud 7. kohtumõistmine talupoegade üle läks feodaalidele 8. sunduslikud sõjakäigud, maakaitse ja ründevägi 9. mõisate rajamisega tp aeti välja, nii hävis sadu ja tuhandeid põliskülasid 10. maksud: · kümnis (teravili, loomad jm toodang) · hinnus ( kindlaksmääratud suurusega natutaalandam) · kirikukümnis, millest pool saadeti Rooma paavsti käsutusse · preestri ülalpidamine · teotöö e. mõisategu · vakuste pidamine ( mitu päeva kestvad peod mõisnikele, kes tulid maale tp käest andameid koguma)
8.) Eestlaste allajäämise põhjused : - Olid ligi 20. a kestnud sõja vältel kaitsnud oma maad ning rahvast nii nagu suutsid (selle aja jooksul elasid üle poolsada laastavat sõjakäiku ja vastasid neile omalt poolt). - Sõjaline ülekaal vastase poolel. Ordurüütlid - elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega.Kasutasid selle ajajärgu kõike täiuslikumat relvastust ja sõjatehnikat. - Lisaks sakslastele tuli võidelda veel tugevate Taani ja Rootsiga. - Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks. Senini oli osutunud piisavaks, aga plaanipärase vallutuse korral enam mitte. - Pikaajaline sõda kurnas majanduslikult kõike väljapannud rahvast ja lõpuks tuli eestlastel puudus just elavjõust. - Eestlastel polnud veel riiki ja sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad.
3. Sõjaväe ülemjuhatus saadi paika, moodustati peastaap ja sõjavägede ülemjuhatajaks määrati J. Laidoner, kes oli väga õnnestunud valik. Varakevadeks (1919 märts) oli Punaarmee Eesti piiridest välja aetud. Landeswehri lahing Rahvavägi tahtis Punaarmee tõrjuda võimalikult kaugele Eesti piiridest. Punaarmee välja tõrjumiseks pöördus Läti valitsus Saksa väejuhatuse poole. Saksamaalt saadeti üksus Lätile appi(Rauddiviis). Baltisakslastest moodustati Landeswehr(maakaitse). Saksa väed ajasid Punaarmee Läti piiridest välja. Läti valitsus pöördus Eesti poole abiga. Võnnu all kohtusid Eesti ja Saksa väed. Lõpuks puhkes relvakonflikt. Põhilised lahingud käisid Võnnu(Cesis) pärast. 23 juuni 1919 löödi saksa väed lõplikult puruks. 1919 üritasid Punaarmee uuesti Eestisse tungida. Oktoobris algasid juba rahuläbirääkimised. Rasked vaidlused peeti piiride pärast. Venemaa lubas tunnustada Eesti iseseisvust igavesti.
Rootslaste vägi löödi saarlaste poolt lõhki. 1222 taani vägi saaremaal, eestlased ehitasid 17 kiviheitemasinat ja taanlased olid sunnitud lahkuma. 1223 võeti sakslastelt linnused üle. Taaselustati kõik vana ja pöörduti vanade tavade juurde tagasi . Riia piiskop ja mõõgavennad kogusid end ja hakkasid kõike tagasi vallutama. 1224 vallutati viimane punkt, tartu tagasi . 1227 liiguti saaremaale, allutati valjala Allajäämiste põhjused a)Eestlaste maakaitse, relvastus ja organiseeritus oli kohandatud vaid üksikutele sõjaretkedele, mitte pikkadele sõjaretkedele. Majanduslik seis oli nõrk. b) Vastasfeodaalidel oli parem väljaõpetus, organiseeritus ja elukutselised sõjamehed. Misjonärid teadsid kuidas ärgitada vastaseid sisetülidele ja oskasid hästi manipuleerida. c) aja pikku tuli eestlastel elavjõust puudust. d) Polnud ühtset riiki ja naabritega tugevaid suhteid. Tagajärjed 1)sajanditeks sätestati võõrvõim .
Ebaedu põhjused: - Mobilisatsioon kukkus läbi. Mehi oli vähe. - Sõjavarustuse ja relvastuse puudumine - Juhtimis süsteemi puudumine Edu põhjused: - Eesti Rahvavägi, mis koosnes vabatahtlikest, malevatest, kuperjanovlastest, koolipistest ja partisanid - Soomusrongid - Sõjavägedele leiti juht Johan Laidoner - Välisriikide abi Landeswehr ja selle võitmine: LANDESWHR-vaenlane, mis koosnes Saksa vabatahtlikest ja Balti-Saksa maakaitse väest - 23. Juuni 1919 toimus otsustav lahing - Võnnu (Cesis) lahing - Rahvavägi ja Läti väed võidavad. Vabastatakse Võnnu – VÕIDUPÜHA Tartu rahu ja selle tingimused: - Algab 5.dets 1919 Tartus - 5 liikmeline delegatsioon, eesotsas Jaan Poska - 2.veebruar 1920 kirj. alla Tartu Rahulepingule 1. 15 milj. kuld rubla reparatsioone 2. Lepiti kokku diplomaatiliseks ja majanduslikuks koostööks 3
Vabadussõda oli Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 1918. aasta 28. novembrist 1920. aasta 3. jaanuarini Nõukogude Venemaaga ning 1919. aasta juunis ja juulis Landeswehri vastu peetud sõda. Veebruarirevolutsioon- Moodustati vene ajutine valitsus. autonoomia,- osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näit. ühele rahvusele.Asutav Kogu oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920.Landeswehr-Balti maakaitse Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Nikolai II 1894-1917, venemaa viimane keiser. Lenin tuligi 1917 aasta novembris riigipöördega võimule Oktoobrirevolutsiooni läbiviija. Jaan Poska- eesti riigimees. Laidoner- oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik
1222 saarlaste võit(17 kiviheitemasinat). 1224 mandriosa tähtsaim vastupanupunkt Tartu(kaitsta aitas Koknese vürst Vjatsko). Augustis hõivati. 1227 Muhu linnus hävitati, saarlased alistusid ja lasid ennast ristida. allajäämise põhjused:Sõjaline vähemus, oskamatus, kogemuste puudus, Halb relvastus ja sõjatehnika, Palju erinevaid vastaseid(Taani, Rootsi, ordu), Roomakatoliku kiriku toetus sõjakäigule,Vallutajad olid head diplomaadid, Maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvatus olid kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks, Lõpuks puudus elavjõust, Nõrgad sidemed maakondade vahel, Mitte koostöö latgalite ja liivlastega Eesti jagamine: 1224 maade jagamise leping.Eesti piiskop- Sakala, Ugandi ja külgnevad kesk-eesti maakonnad(Tartu piiskopkond),Riia piiskop- Läänemaa, Mõõgavendade ordu- Sakala(Viljandi linnusest), P-Eesti jäi lahtiseks, Abi Modena piiskop Guillelmuselt 1228 Riia
? 15. Vasallid ühinesid oma huvide kaitseks rüütelkondadeks. 16. Linnuseid rajati maa kindlustamiseks. 17. Talupojad jagunesid: adratalupojad, üksjalad, maavabad, vabatalupojad, vabadikud, sulased, teenijad, träälid. Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus. 18. Vasallide õigus muutus kindlamaks, kuna vasallid rajasid oma läänide haldamiseks eramõisaid. 19. Kõrgemaid vaimulikke nimetati toomhärradeks. 20. Maakaitse lasus rüütlitest läänimeestel. Nad elasid linnustes. 21. Talupojad pidid sõlmima maapäevadel seisuste vahel terve rea kokkuleppeid, mis kohustasid ilma loata oma isanda juurest pagenud talupoegi tingimuseta välja andma. Kasu said sellest mõisnikud, aadlikud, isandad. 22. 13 sajandi keskel elas enamik vasalle maaisanda linnuses ja külastas oma valdusi vaid paar korda aastas, et määratud andameid vastu võtta. Siis peeti talupoegadega ühiseid söömaaegu ehk vakusepidusid. 23
2. Kirjelda mis toimus 1.detsembril 1924?(eesmärgid, käik, tagajärjed) Toimus kommunistide internatsionalistide mässukatse Tallinnas, mida juhiti Moskvast. Eesmärk likvideerida Eesti Vabariik ja liituda Nõukogude Venemaaga. Tagajärjeks oli see, et mässajad said lüüa ja pagesid Venemaale. 3. Kuidas mõjutas kommunistide mässukatse Eesti avalikku arvamust? Mässu tagajärjel Eestlaste enamus meelestus kommunistide vastu. Kaitseliit taasloodi, rahuaegse vabatahtliku maakaitse väena. 4. Mis olid Suure Majanduskriisi tagajärjed Eestile? Eesti krooni devalveerimine, Eesti majandus orienteerub Lääne Euroopast Saksamaale ( peamine sihtturg kaupadele). Demokraatia lõpp Eestis ( K. Pätsi autoritaarne võim). Riigi sekkumine majandusse. Tööstuse eelisarendamine põllumajanduse asemel Eestis. 5. Miks sai Eestile 1930ndatel aastatel saatuslikuks, et demokraatlik kord kadus Vaikival ajastul? Kuna tulevases II MS säilitasid vabaduse just demokraatiale truuks
Ev ajutine valitsus- oli eesti vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veb.1918- 8 maini 1919. eestimaa päästekommitee moodustas 24. veebruaril 1918 13-liikmelise ajutise valitsuse eesotsas konstatin päts ja veel jüri vilms jaan poska jt. Eesti töörahva kommuun- oli Narvas väljakuulutatud novembril 1918 ja kuni 18. jaanuarini 1919 aastal. St 52 päeva eksisteerinud riigi sarnane moodustis, omanimetusega nõukogude vabariik. Narvas kehtis 50 päeva tartus 24. Landeswehr- ehk balti maakaitse oli kuramaa ja Liivimaa rütelkonna poolt organiseeritud väekoondis. 4.1 Autonoomia saamine ja sellega kaasnenud muutused- 30. märts 1917 andis ajutine valitsus Eestile autoomia vastava määrusega •ühendati eesti kubermang ja liivimaa kubermangu eesti osa ehk rahvuskubermanguks eesotsas Jaan Poska •asjaajamise keeleks sai eesti keel, venestus nõrgenes •tomiusid eesti esimese parlamentaarse rahvaesituse maapäeva valimised •maapäev nim. Ametisse täidesaatva võimu
mis olid põhjused ja miks nad kaotasid ning kas Eestlased oleksid suutnud muistse vabadusvõitluse võita? Esimene põhjus, miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse on sõjalise varustuse puudumine ning eestlasi oli kordades vähem. Vastasel olid hea varustus sõjaks ning head oskused sõjariistade kasutamiseks. Vastastel olid olemas kiviheitemasinad, ambud, müürilõhkujad ning mõõgad, mis olid sepitsetud kordades paremini, kui eestlastel. Üleüldse oli eestlaste maakaitse, sõjaline korraldus ja kogu relvastus mõeldud üksikute sõjakäikude jaoks ning poldud valmis suureks sõjaks. Vastasel oli kõik paremini, kui eestastel. Nende riietus oli mõõgahoopide eest vastupidavam. Ordurüütlid omasid väga suurt väljaõpet ja oskusi, kogu nende elu seisnesgi võitluses ja neil oli käsk, vallutada eestlased ja liivlased ristiusku. Järeldus sellest on selline , et sõja võitmiseks peamine mis on vaja on tugev armee ja head sõjarelvad
Riigikaitse. Eesti sõjaajalugu! Maailma rahvaste ajalugu koosneb suures osas sõdadest.Eesti sõjaajalukku kuuluvad kõik sõjasündmused mis on toimunud Eesti pinnal või osavõtul.Sõjaajalugu kuulub nii sõjateaduste(strateegia,-taktika,-sõjatehnoloogia,-sõjamajandus,-sõjatopograafia jne) kui ka ajaloo teaduskonda. Muistne Eesti! Kuni 13.saj oli Eesti sõduriks iga vaba relvakandeline mees. Eestlaste sõjapidamise viisiks oli ,,MALEV" maakaitse väe kokku kutsumine.Üksuseid juhatasid küla või maakonna vanemad. Ristisõdade algus: Saksa ristisõdijad tungisid koos vallutatud liivlastega ja lätlastega Eestisse 1208.a Madisepäeva lahing: 1217.a kogusid eestlased võimupealik Lembitu juhtimisel suure ,,MALEVA" kokku. Taanlaste sissetung: 1219.a alustasid taanlased kuningas Valdemar II juhtimisel Põhja-Eesti vallutamist ja rajasid pärast eestlaste Maleva purustamist Tallinna. Rootslaste sissetung 1220.a Viljandi ,Tartu kaitsmine
ülestõusule.1223. a algul ründasid eestlased kõikjal sakslasi ja võtsid üle linnused. 1224. a suveks oli mandriosa tähtsamiaks vastupanupunktiks veel jäänud Tartu. 1227. a talvel liikus suur sakslaste vägi üle jää saartele. Muhu linnus vallutati ja hävitati. Edasi liiguti Valjala linnuse alla. Kuna vastupanu näis lootusetu, lasid saarlased end ristida. Eestlaste allajäämise põhjused: * Sõjaline ülekaal oli vastase poolel. * Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks. * Eestlastel polnud veel riiki ja sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad. * Lisaks ei pidanud venelased alati täpselt kinni kokkuleppeist ja see halvas tõsiselt eestlaste kavandatud ettevõtmisi. Võõrvõimu kujunemise algust loetakse 13. saj II veerandit, siis hakkasid siin kujunema keskajale omased feodaalsuhted, mis põhinesid feoodil. Eesti+Läti=Maarjamaa oli Rooma katoliku kiriku ala,
saaremaa ja vastupanu osutamata lasti end ristida. Eestlaste allajäämise põhjused 1) 20 aastat kestnud sõja vältel olid eestlased kaitsnud oma maad ja rahvast nagu nad seda oskasid ja suutsid. Selle aja jooksul tuli üle elada poolsada laastavat sõjakäiku ja neile omalt poolt vastata 2) Ordurüütlid oli treenitud ja elukutselised sõdijad, kes kasutasid selle ajajärgu kõike moodsamat relvastust. 3) Lisaks ristisõdijatele tuli veel võidelda taanlaste ja rootslastega. 4) Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks. Senini oli see osutunud piisavaks, aga plaanipärase enam mitte. Võitluste käigus täiendasid eestlased end kiiresti. 5) Eestlastel polnud veel riiki ja sidemed ükikute maakondade vahel olid nõrgad. Eesti ala halduslik jaotus Liivi orduriik * Kes- ja Edela-Eesti * Keskus Riia ordulinnus * Ordumeister, orduvennad (200-300) * Ordukapiitlid * Komtuur ja froogtkond
suuremad pealetungid. Vaenlase ägedaim suurtüki tule kallaletung Narva linnale toimus 25. Aprillil 1919 mil linna pommitati fugaas ja süütepommidega pommitamise tagajärjel põles maha 137 ja vigastati 37 hoonet . Tules hävis Narva rautejaam ja kogu Joaoru linnaosa. Peavarjuta jäi u 2 000 inimest .Elanikud kes said põgenesid linnast. 1.Juuniks 1919 oli eesti sõjavägi kasvanud 75 000 mehe peale seega oli Eesti sõjavägi kasvanud enam kui 30 korda. Veebruaris 1919 ilmus välja saksa maakaitse vägi Landeswehr mida juhtis tuntud saksa kindral von ser Goltz.16.aprillil 1919 kukutati lätis Liibavis Ulmanise valitsus ja panin asemele saksa sõbralik valitsus läti kirjaniku Needra juhtimisel. 23.mail vallutas Landeswehr Riia linna puhastades sellega Lõuna Läti enamlastest.Landeswehri edasi tungimine Riiast põhja poole kui langes Võnnu .Saanud andmeid sündmustest Lõuna-Lätist otsustas meie sõjavägede ülemjuhatus toetada Läti rahvuslikku Ulmanise valitsust. 3
Sõda toetasid ka tsisterlaste ordu mungad, kes ei kannatanud paganlust. Piiskop Berthold sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, kuna liivlased olid hakanud sakslasi umbusaldama. 2. Allajäämise põhjused ja tagajärjed Vastaseid oli rohkem, nende sõjamehed olid elukutselised ja hea väljaõppega, omasid kogemusi. Neil oli parem relvastus ja sõjatehnika. Liivlastel võidelda sakslaste, taanlaste ja rootslastega samal ajal. Vallutajad olid head diplomaadid. Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus olid viletsamad ning kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks. Meestel polnud eriti kogemusi. Eestlasi oli vähem ning nende omavahelin side oli nõrk. Seega polnud ühtset armeed. Naaberrahvastega koostööd ei tehtud. Uus haldusjaotus: põhjas Taani kuninga Eestimaa Hertsogkond, idas Tartu piiskopkond, läänes Saare-Lääne piiskopkond, lõunas ja keskel Saksa (Liivi) ordu. 3. Jüriöö ülestõus
VALGEKAARTLASED eestlaste toel Narva alt pealetungi Petrogradi suunas. Nad jõudisd Petrogradi lähistele, kuid ei suutnud linna vallutada. Lõunarindel vallutasid eestlased Pihkva linna ning vabastasid punastest Põhja-Läti. Tallinna Kuristiku Gümnaasium / Vabadussõda 9. klass / õp. Veinika Lemsalu 4 LÕUNAST TÕUSEB UUS OHT 1919. a suve alguses ähvardas Eestit lõuna poolt uus oht. Lätimaal olid juba baltisakslased loonud oma sõjaväe LANDESWEHRI (ka: landesveer; 'maakaitse'). Esimeses maailmasõjas osalenud Saksa ohvitseridest ja sõduritest moodustati RAUDDIVIIS. Mõlemal üksused olid hästi relvastatud ja varustatud. Nende vägede abil kukutati Läti seaduslik valitsus ja vallutati Riia linn. Baltisakslastel oli plaanis kuulutada välja oma riik BALTI HERTSOGIRIIK. Võimaluse korral taheti sellega liita ka Eesti. See sundis Eesti väejuhatust vastutegevusele. LANDESWEHRI sõda 1919.a jaaniapäeva paiku nõudsid LANDESWEHRI juhid, et
5) Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid Veebruarirevolutsioon, autonoomia, Asutav Kogu, Landeswehr, Tartu rahu, Päästekomitee; Veebruarirevolutsioon – 1917. aastal toimunud Venemaa revolutsioon. Kukutati Nikolai II. Autonoomia – osaline iseseisvus, mis põhiseadusega antakse teise riigi mingi osa rahvale, rahvusrühmale või asutusele. Asutav Kogu – 1919. aastal valitud kogu, mis töötas Eesti riigile põhiseaduse ja korraldas seadusandlust. Landeswehr – Balti maakaitse, Kuramaa ja Liivimaa organiseeritud väekoondis, mis oli loodud baltisakslaste algatusel. Nende eesmärk oli Balti Hertsogiriigi rajamine. Tartu rahu – leping, mis lõpetas Eesti Vabadussõja. Päästekomitee – 1918. aastal sai neist Eesti Riigivõimuorgan. Sinna kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Neile anti kogu riiklik võim Eestis. 7) teab, kes olid Nikolai II, Vladimir Lenin, Jaan Poska, Johan Laidoner ja Konstantin Päts, ning iseloomustab nende tegevust.
Selle ajal tuli üleelada umbes 50 laastavat sõjakäikku ja neile omalt poolt vastata. · Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel. · Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. · Kasutati parimat relvastust ja sõjatehnikat. · Lisaks sakslastele tuli veel võidelda tugevate Taani ja Rootsiga. · Paavst toetas ristisõdijaid. · Vallutajad olid head diplomaadid · Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jäiks mitte plaanipärase vallutuse korral. · Eestlastel polnud veel riiki ja sidemeid üksikute maakondade vahel olid nõrgad -> see halvas ühist vastupanu. · Venelased ei pidanud alati täpselt kinni kokkuleppeist ja see halvas tõsiselt eestlaste kavandatud ettevõtmisi. Vana-Liivimaa piiride kujunemine.
Teine Nõukogude okupatsioon 1944-1991 3. Muistse Vabadusvõitlus/ Liivimaa ristisõda : aeg (aastates), osapooled, muistse eestlase allajäämise põhjused ja tagajärjed, olulisemad sündmused ( nimeta 2) Muistne Vabadusvõitlus : Aeg : 1208-1227 Osapooled : Eestlased, Saksa, Läti, Taani, Leedu Põhjused : Rüütlid olid elukutselised sõjamehed Sidemed Eesti maakondadega olid nõrgad Eestlaste sõjaväe korraldus, relvastus, maakaitse sobisid üksikute sõja retkede jaoks. Appi tuldi, kuid hilinemisega. Tagajärjed : Eestlased olid Euroopa osa ja rahval tekkis võimalus lähemalt tutvuda Lääne- Euroopa kultuuriga. Eestis hakkas levima kristlik usk. Algas keskaeg. Olulisemad sündmused : Madisepäeva lahing 21.09.1217 Tallinna vallutamine 1219 Liivimaa ristisõda : Aeg : 1196-1290 4. Liivi sõda. Aeg : 1558-1583 Osapooled : Venemaa, Rootsi , Taani, Poola, Eesti
noort ja vana. Selles hädas põgenes, kes põgeneda sai. Nii tulid mehed, naised ja lapsed alasti ja palja jalu joostes Paidesse ja teatasid foogtile sellest halastamatust tapmisest, mis oli harjus sündinud. Nii tulid edasi ka kirjad Läänemaalt, mis olid sama sisu. Sellest kirjutas foogt ruttu ordumeistrile."Eestlaste vastuhakkamise siirdumine Läänemaale oli juba osaliselt puudutamas ka ordu alasid, sest piiskoplik Läänemaa oli tavakohaselt nagu kõik piiskoplikud alad ka ordu maakaitse all. Peale selle osa valdusi Läänemaal kuulus otseseltki ordule. Ordumeister ise aga viibis sel ajal sõjas venelaste vastu ja oli parajasti Irboskat piiramas.Renneri kroonika kirjutab sündmustest nii: ,,Meister saatis kohe ühe orduvenna, kes keelt oskas, eestlaste juurde ja laskis teda öelda, et see suur tapmine, mis nad on korda saatnud, on talle teatavaks saanud; nüüd tahab ta pühapäeval, peale püha ristipäeva (4. mai) tulla Paidesse, sinna peavad nad ka oma
10. Henrik- kroonik ja Saksa preester. Tegutses Põhja-Läti aladel. Eestlaste lüüasaamise põhjused 1. Sõjaline ülekaal oli vastastel. 2. Ordurüütlid olid väljaõppinud sõjamehed. 3. Ordulastel oli tolle aja kõige parem ja täiuslikum relvastus. 4. Eestlastel tuli lisaks sakslastele võidelda ka Taani ja Rootsiga. 5. Roomakatolikukirik toetas vallutussõda. 6. Vallutajad olid head diplomaadid. 7. Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks. 8. Eestlastel puudus riik ja sidemed eri maakondade vahel olid nõrgad. 9. Eestlaste jõud sai otsa. Toreida vaherahu- Sõlmiti aastal 1212. Mõlemal poolel oli jõud raugenud ning oli puhkenud ka katkulaine. Eestlased läksid koostööle venelastega, sest eestlased tahtsid neilt sõjalist toetust, kuid selle eest pidid nad vürstidele õlemvõimu tunnistama ja neile andamit maksma.
meeleavalduse. Ka palus Politsei Kaitseliidult abi mujal Eestis, nii Valgas, Saaremaal, Võrus, Tartus. (T.Kuuse ,,Kaitse Kodu!" nr 3 2007) Kaitseliitlased ja politseinikud ühisõppusel ,,Linn 13 lukku"(http://pildid.kaitseliit.ee/gallery2/main.php?g2_itemId=36063) Kaitseliit teeb aktiivselt koostööd ka teiste sarnaste organisatsioonidega Balti riikides . Tartus 19.septembril 1995. aastal sõlmiti koostöökokkulepe Kaitseliidu, Läti Maakaitse(Zemessardze) ja Leedu KASP-iga(Krasto Apsaugos Savarniu Pajegos) Koostöökokkulepe hõlmab põhiliselt üksteise õppuste vaatlemist ja ühiste staabi- ja väliõppuste korraldamist. Samuti on ka Läti Maakaitse esindusüksused korduvalt osalenud võidupüha paraadidel. Kaitseliit teeb koostööd ka muude riikide sarnaste organisatsioonidega, näiteks Briti Territoriaalarmeega (Territorial Army), kus eestlastest laskeinstruktorid ja täpsuslaskurid käivad koolitust saamas
Eesti XX sajandil Referaat Landeswehr'i sõda Tallinn 2009 Tagamaad ja olukord Lätis Esimese maailmasõja ajal Landeswehr, lihtsas eesti keeles `maakaitse' ning Balti Maavägi, oli Balti Hertsogiriigi sõjavägi. Landeswehr loodi Saksa okupatsioonivägede nõusolekul ja toetusel kaitseks Venemaa enamlaste vastu, kuigi algselt oli selle loomise eesmärgiks Balti Hertsogiriigi rajamine. Landeswehr'i formeerimine algas Läti baltisakslaste algatusel. Selle loomisel ei lähtutud rahvusprintsiibist ning sinna võis astuda iga baltisakslastele lojaalne isik. 1919. aasta maikuuks kuulus
sajandi lõpul tekkis uus seisukoht. Kiviajal toimus üks suur rahvastikuränne. o Pärast viimase jääaja lõppu asutasid soome-ugri alghõimud (k.a Kunda kultuuri elanikud) Põhja-Euroopa. Pole tõendeid, et kultuuride levikuga oleks kaasnenud ulatuslik rahvastiku sisseränne. Uued kombed ja esemed võisid siia jõuda väikeste inimrühmade poolt. 2) Vana-Liivimaa riigid ja valitsemine 13. sajandil Maakaitse: kes läks sõjaväkke, sai maaläänistuse, kuid Liivimaa ordu ei tahtnud alguses läänistada, sest linnus mehitati ordurüütlitega. Maa haldamine: vasall haldas läänistatud ala, läänistamata ordualad jagati ametkondadeks, mille eesotsas olid komtuurid ja foogtid Riigi tulu: tuli talupoegade tööst, läänivaldustes mõisad, kus töötasid talupojad
1. veebruaril vabastati Valga, samal ajal juba Võru ja siis 4. veebruaril Petseri, kus langes A. Õunapuu. Punavägi alustas veel tugevamat pealetungi, et kaotatud maad tagasi võita. Löödi palju ägedaid lahinguid kuni sõja lõpuni Petseri, Irboska ja Pihkva ümbruses. Narva liinil seisid Eesti väed aga kindlal joonel ja liikusid edasi Lätimaale, aidates ka seal puhastada maa punavägedest. Vabadussõja järgmiseks oluliseks etapiks oli võitlus sakslaste üksusega Landeswehr (maakaitse), mis juunis 1919. aastal hakkas lõunast Eesti Vabariiki ähvardama. Kui räägime võitlusest Landeswehriga, olid jõud peaaegu tasavägised. 22. juunil algas eestlaste vasturünnak, mis oli igati edukas. Kui 23. juuni hommikul asusid eestlaste väed uuesti rünnakule, olid sakslased juba põgenemas. Seega otsustav, dramaatiline lahing Võnnu linna (Läti Cesise) vabastamiseks oli 22. ja 23, juunil 1919. aastal. Võnnu lahingus sõdis mõlemal poolel kuni 6000 meest. Oma nime jäädvustasid
vasallidel neid ei tekkinud. Tõusis ka hansakaubandus linnade tähtsus. Linnad moodustasid ühisrinde, mis kujutas arvestavat sisepoliitilist jõudu. Sajandi keskpaigast hakati korraldama igaaastaseid linnadepäevi, arutati kaubandusega seotud küsimusi. Linnad kaasati sisepoliitikasse. Saksa ordu otsis liitlasi piiskoppide vasallid ja linnade seast. Ordut võib pidada Liivimaad koondavaks jõuks, kelle eesmärgiks oli luua ühtne territoorium ordu ülemvõimu all. Ordut peeti maakaitse tegelikuks tagajaks, linna ja läänimehed hoidsid ordu selja taha. 15.saj algul muutus jõudude tasakaal ja see sundis liivimaalasi koonduma. 1421. hakati korraldama Maapäevi Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine. Toimusid Valgas ja Valmieras. Kokku kutsus Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop või mõlemad korraga. Esindatud oli vaimulikud, ordu, vasallid ja linnad. Arutati välis ja majanduspoliitilisi küsimusi ning püüti lahendada omavahelisi tülisid
inimest, noort ja vana. Selles hädas põgenes, kes põgeneda sai. Nii tulid mehed, naised ja lapsed alasti ja palja jalu joostes Paidesse ja teatasid foogtile sellest halastamatust tapmisest, mis oli harjus sündinud. Nii tulid edasi ka kirjad Läänemaalt, mis olid sama sisu. Sellest kirjutas foogt ruttu ordumeistrile." Eestlaste vastuhakkamise siirdumine Läänemaale oli juba osaliselt puudutamas ka ordu alasid, sest piiskoplik Läänemaa oli tavakohaselt nagu kõik piiskoplikud alad ka ordu maakaitse all. Peale selle osa valdusi Läänemaal kuulus otseseltki ordule. Ordumeister ise aga viibis sel ajal sõjas venelaste vastu ja oli parajasti Irboskat piiramas. Renneri kroonika kirjutab sündmustest nii: ,,Meister saatis kohe ühe orduvenna, kes keelt oskas, eestlaste juurde ja laskis teda öelda, et see suur tapmine, mis nad on korda saatnud, on talle teatavaks saanud; nüüd tahab ta pühapäeval, peale püha ristipäeva (4. mai) tulla Paidesse, sinna
Taanlased saabusid 1219.a suure laevastikuga. Puhkes lahing, kus taanlased suurte raskustega lõpuks võidu saavutasid. · 1220.a tungisid Läänemaale rootslased, kes lootsid samuti vallutustest osa saada. Nemad löödi aga kiiresti tagasi. · Allajäämise põhjused: Sõjaline ülekaal oli vastastel: ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. Neil oli selle ajajärgu kõige täiuslikum relvastus ja sõjatehnika. Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvatus oli kohandatud üksikute sõjakäikude, mitte plaanipärase vallutuse jaoks. Eestlastel polnud veel riiki ja sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad. Eestlased ei teinud lähemate naabritega koostööd. Ja lisaks venelased ei pidanud täpselt kinni kokkulepetest ja see halvas eestlaste kavandatud ettevõtmisi. 8.VANA LIIVIMAA RIIGID · Riigid: Saare-Lääne piiskopkond- keskus: Haapsalu/Kuressaare, Tartu
Selles hädas põgenes, kes põgeneda sai. Nii tulid mehed, naised ja lapsed alasti ja palja jalu joostes Paidesse ja teatasid foogtile sellest halastamatust tapmisest, mis oli harjus sündinud. Nii tulid edasi ka kirjad Läänemaalt, mis olid sama sisu. Sellest kirjutas foogt ruttu ordumeistrile." Eestlaste vastuhakkamise siirdumine Läänemaale oli juba osaliselt puudutamas ka ordu alasid, sest piiskoplik Läänemaa oli tavakohaselt nagu kõik piiskoplikud alad ka ordu maakaitse all. Peale selle osa valdusi Läänemaal kuulus otseseltki ordule. Ordumeister ise aga viibis sel ajal sõjas venelaste vastu ja oli parajasti Irboskat piiramas. Renneri kroonika kirjutab sündmustest nii: ,,Meister saatis kohe ühe orduvenna, kes keelt oskas, eestlaste juurde ja laskis teda öelda, et see suur tapmine, mis nad on korda saatnud, on talle teatavaks saanud; nüüd tahab ta pühapäeval, peale püha ristipäeva (4. mai) tulla Paidesse, sinna peavad nad ka oma saatkonna
levitamiseks või kaitseks. Olulisemad lahingud olid näiteks 1210. Ümera lahing, 1217.a Madisepäeva lahing, 1223. eestlaste rünnak saklastele, et võtta linnused üle ja kiire tegutsemisega tagasi võtta kogu maa. Eestlased jäid tihti sõdades alla kuna alati oli olnud sõjaline vastukaal vastase poolel. Eestlasel polnud nii head relvastust, sõjatehnikat ja treenitud sõdurite armeed. Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastatus oli mõeldud vaid üksikute sõjakäikude jaoks. 2. Mõis ja talu varauusajal Riik majandas kõiki mõisaid, olid erinevad mõisaliigid, ehk rüütli, kroonumõisad ja pastoraadid. Mõisate majandamisega muutus tähtsaks ka teraviljaeksport, mis kahekordistus.Olulisele kohale tõusis ka viinapõletamine. Kehtestati koormised, mille üle peeti arvestust vakuraamatutes. 1765, tekkisid kindralkuberneril ettepanekud tunnustada talurahva omandiõigust
3) Tartu piiskop (Tartu piiskopkond) 4) Saare- Lääne piiskop (Saare- Lääne piiskopkond) Juba 1227 puhkes konflikt Liivi ordu ja taanlaste vahel ning Tallinn kapituleerus. Tüli lahendati lepinguga (Stensby). Taani kuningas sai tagasi Tallinna ning Viru ja Harjumaa. Järvamaa läks ordule. Rüütlitest läänimehed ja Eesti talurahva kohustused nende ees. Vallutajad rajasid siia kindlused, kuhu paigutati sõjamehed (rüütlitest läänimehed), kes pidid tagama maakaitse. Lääni võis saada igaüks, kes oli lojaalne, võitlusvõimeline ja piisavalt jõukas. Eestlaste kohustused olid koormised ja vabade meeste sõjakohustus. Koormised: vilja kümnis (kümnes osa talu saagist); hinnus (kindlaks määratud andam); kirikumaks; sõjateenistuse kohus. Keskaegsed linnad Eestis. Linnade asukohaks valiti muistsed kauplamiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Iseseisev Õiguslik staatus, mille tagas maaisanda antud linnaõigus
saj kaotasid need aga oma tähtsude ja linnriikides tõusid rahva kõrgeima võimu esindajana esile veetsed. Esmakordselt mainitud kroonikas 997 Belgorodis. Kui vürstivõim oli piisavalt autoriteetne jäi vahel veetse selle varju või ei tegutsenud üldse. Veetsed kutsuti kokku kas rahva või võimuesindajate poolt ja sel oli õigus valida/kutsuda/minema saata vürste. Samuti kutsuti see kokku kui oli vaja süda kuulutada-sest ainult selle otsusega sai vürst kasutada maakaitse väge(muidu ainult druziina). Druziina oli vürstide sõjalise, administratiivse ja kohtuliku võimu tagaja.Druziina oli vürsti kaasvõitlejaskond kellega ta jägas sõjasaaki jne oli nede seas esimene võrdsete seas. Sageli pidas ka druziinaga nõu jne. Druziinasse kuulusid erineva taustaga sõjamehed nt varjaagud, türklased jne.Vanematest druzinnikutest(hõimuaristokraatia järeltulijad) moodustus vürsti nõuandev punt e duuma ja sinna kuuluvaid kõrgfeodaale hakati nimetama bojaarideks
500- meheline garnison. 8. augustil 1220. saabusid saarlased koos läänlastega Lihulat tagasi vallutama, see õnnestus ning enamik rootslasi hukkus. 23. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja sõja tagajärjed. 1) Eestlaste aladele toimusid süstemaatilised rüüsteretked, mis murdsid vastupanuvõime ja kurnasid välja maa majandusliku kandejõu. 2) Vaenlaste poolel oli sõjaline ülekaal, hea varustus ja suurte kogemustega elukutselised sõdurid. 3) Eestlaste maakaitse ja sõjaväe korraldus oli kohandatud ajutiste ja lühiajaliste sõjaretkede jaoks. 4) Eestlastel tuli pikaajalises sõjas puudu nii meestest kui varustusest; sakslased värbasid samal ajal üha uusi ristisõdijaid (Albert käis 13 kord abi kutsumas). 5) Vallutussõdades osalesid tugevad feodaalriigid ja vürstkonnad, kelle selja taga seisis rooma - katoliku kirik. Eestis ei olnud veel oma riiki ega vajalikku ühtsust. Puudus üksmeel ka naabritega.
murtud. 1. veebruaril vabastati Valga, samal ajal juba Võru ja siis 4. veebruaril Petseri, kus langes A. Õunapuu. Punavägi alustas veel tugevamat pealetungi, et kaotatud maad tagasi võita. Löödi palju ägedaid lahinguid kuni sõja lõpuni Petseri, Irboska ja Pihkva ümbruses. Narva liinil seisid Eesti väed aga kindlal joonel ja liikusid edasi Lätimaale, aidates ka seal puhastada maa punavägedest. Vabadussõja järgmiseks oluliseks etapiks oli võitlus sakslaste üksusega Landeswehr (maakaitse), mis juunis 1919. aastal hakkas lõunast Eesti Vabariiki ähvardama. Kui räägime võitlusest Landeswehriga, olid jõud peaaegu tasavägised. 22. juunil algas eestlaste vasturünnak, mis oli igati edukas. Kui 23. juuni hommikul asusid eestlaste väed uuesti rünnakule, olid sakslased juba põgenemas. Seega otsustav, dramaatiline lahing Võnnu linna (Läti Cesise) vabastamiseks oli 22. ja 23, juunil 1919. aastal. Võnnu lahingus sõdis mõlemal poolel kuni 6000 meest. Oma nime
¤ territoorium ¤ rahvas ¤ avaliku võimu organisatsioon Riikliku korralduse vormid: Unitaarne - ühtne riik Föderatiivne - liitriik I Riigi piires ühtne võimuorganisatsioon - seadusandlik võim, täidesaatev ja kohtuvõim II Riigi piires ühtne õigussüsteem - siseriiklik positiivne õigus, kohtupraktika, rahvusvahelise õiguse normid ja tavad, tsiviliseeritud ühiskonnas üldtunnustatud õiguse printsiibid III Erilised institutsioonid ja riigiametnikud - ametnikud, sõjavägi, maakaitse ning sisekaitse; justiitsorganid ja korrektsiooniasutused IV Riigikassa - maksud, eelarve, riigipank, oma raha Riigi territoorium on maapinna osa, selle alumine osa, selle õhuruum ja akvatoorium. Jurisdiktsiooni ulatust ruumis piiritleb riigipiir- dokumentaalne ja looduses määratletud riigi ülemvõimu kehtivusala. Riigi jurisdiktsiooni kuuluvad nt: registris õhu- ja kosmosesõidukid, avamere põhjas ning avameres riigile kuuluvad rajatised, sõja- ja kabalaevad, sõja- ja tsiviillennukid
2) riigi piires ühtne õigussüsteem (õigussüsteem + legislatiivinstitutsioonid = õiguskord) – koosneb: a) õigusnormidest (siseriikliku õiguse normid), b) rahvusvahelise õiguse normidest, tavadest ja põhiprintsiipidest, c) kohtupraktikast (mitte kõikjal); 4) riigiametnikud (nn riigiteenistujate korpus) ja erilised institutsioonid - viimasteks on: a) armee ehk sõjavägi + maakaitse tüüpi organisatsioonid; b) avaliku korra ning sisekaitseformeeringud; c) kodanikukaitse- ja päästeteenistused või -talitused; d) riigi karistus- ehk pönitentsiaarasutused (kaasajal demokraatlikes riikides pigem kriminaalteraapia korrektsiooniasutused). 4) riigikassa ehk fiscus - sisu: a) maksud (riigi- ja kohaliku omavalitsuse ehk kohalikud maksud);
sõjaväesti läbi Simeoni kroonika järgi ja rasked lahingud. Jää verine ja murdus, vaenlane pistis ajama ja sakslasi langes 500 ning tsuude loendamatult. Pantvangi 50 parimat saksa väejuhti. Novgorodi kroonikas läbi jää kukkumist pole mainitud. Omal ajal propaganda võimaks, suur Aleksander Nevski austamine. Vanem Riikkroonika ka lahingu kirjeldamisega. Võrreldes vene poole arvudega on arvud üsna erinevad. Kahe allika põhjal skeeme tehtud. Vägi läbi Vene maakaitse, vene ratsaväed ründasid külgedelt. Ratsavägi hävitava löögi Taani vasallidele. Riimkroonikas: palju vibukütte alustasid kuninga vägede ees. Vendade lipp oli läbi lastud, Kui sõjaretke Eesti aladele oli alati palju vibukütte. Stepi rändrahvastest vibuküttide ratsarühm Aleksandril? Aleksander ei tahtnud vene linna rüüstada sellepärast rüüsteretki Eesti alale, et mongolitele ja meestele sõjasaaki anda. Miks on vene ajaloolased seda lahingut nii oluliseks pidanud
1811a loodi venemaal 8 sisekaitse ringkonda ja sisekaitse üksused. Ül oli korra kaitse, vastupanu mahasurumine, nekrutite värbamine, põgenike püüdmine jne. Venemaad sõjad. Vene-rootsi sõda. 1808-1809 ja napoleoni sõjad 1812-15a. Eestlased puutusid rannikul kokku briti rootsi ja parantsuse sõjalaevadega kuid mandrile see sõjategevus ei jõudnud. Jäädi tagala rolli. 1. talupoegadele lisandus koormisi 2. tugevntati tlna kindlustusi, üldmobilisatsiooniga võeti mehi maakaitse väkke. Barclay de tolly- balti sakslaste tähtsus vene armees oli 19saj väga suur. Bt oli sõjaminister ja valmistas venemaad sõjaks ette prantsusmaaga. Sõja algul oli tähtsaim väejuht. Tänu tema oskuslikule tegevusele saavutas venemaa edu. Algul pidi vastu võtma ebameeldivaid otsuseid ja langes avalikkuse põlguse alla. Hiljem nati teenete eest felgmarsali auaste ja vürsti tiitelel. Talurahvas 19saj alguseks oli mõisamajanduses tekkinud kriis ületarbimise tõttu
ja läänikord. Õhtumaa kultuurimõju laienemine (õiguslikud normid ja ühiskonnastruktuur); läänest õiguslik kord; sotsiaalsed suhted; · keskaegne linnakultuur (9 keskaegset linna, neist neli hansalinna); · ladina tähestik ja hariduskorraldus; · kaotati küll iseseisvus, kuid säilitati keel ja jäädi rahvana püsima. Allajäämise põhjused: 1. Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks, aga plaanipärase vallutuse korral osutus ebapiisavaks. 2. Pikaajaline sõda kurnas majanduslikult rahvast, tuli puudus elavjõust. 3. Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel: ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, kasutasid selle aja kõige paremat relvastust. 4. Vallutussõda toetas roomakatoliku kirik ja paavsti lubatud patukustutus meelitas uusi ristisõdijaid. 2
Eestlaste jaoks sakslased olid verivaenlased. Mõni 100 meest jõudsid Lääne rindele, Prantsusmaale. Mobilisatsioon: 1) Üldmobilisatsiooniga kutsuti teenistusse need mehed, kes väes ei teeninud. 2) Reservväelased- Mehed, kes läbisid kohustusliku aja Vene armees, omasid kogemust. Neid võis kohe välja saata rindele, neid kohe mobiliseeriti. 1914. aastal võeti Eestis 17 600 meest reservväelasi (I/II armee, kes ründas Ida- Preisimaad). 3) Riikliku maakaitse väe reserv, mis jagunesid omakorda rühmadeks. Sinna kuulusid kõik mehed, kes ei läbinud ajateenistust ja ei omanud oskusi. 4) Vanemad ajateenijad, kes sõdisid ammu aega tagasi ning nad vajasid järeleaitamist. Selliseid mehi mobiliseeriti järk-järgult. 1) 1914. aastal võeti Eestist sõjaväeteenistusse üle 17 600 reservisti, 3500 noorsõdurit ning ligi 14 500 maakaitseväelast. 2) 1915. aastal korraldati Eestis korraline noorsõdurite võtmine, 1915. aasta jaanuaris
annaabi.ee 
