Eesti II maailmasõja ajal II maailmasõda ja Eesti Eesti kuulutas end II maailmasõjas erapooletuks. 23.08.1939: MRP (Eesti NSVL huvisfääris). Eesti oli osa Idarindest (juuli 1941-dets 1944). I Nõukogude okupatsioon 1939-1941. Saksa okupatsioon 1941-1944. II Nõukogude okupatsioon 1944-1991. Kronoloogia 18. sept 1939: Poola allveelaev Orzel põgenes Tallinna sadamast. NSVL nõuab sõjaliste baaside lubamist Eestisse. 28. sept 1939: Baaside leping e. vastastikuse abistamise leping Eesti ja NSVL vahel. 16. juuni 1940: NSVL ultimaatum Eestile. 17. juuni 1940: Eesti okupeerimine. 21. juuni 1940: riigipööre Eestis (Johannes Vares Barbarus). 21. juuli 1940: ENSV 6. aug 1940: Eesti liitumine NSV Liiduga. Kronoloogia 14. juuni 1941: juuniküüditamine (u 10 000). Juuli-okt 1941: Suvesõda August 1941: Saksa okupatsiooni algus. Jaan 1944: Punaarmee sissetung Eestisse. Sept...
Kohila Gümnaasium EDUARD WIIRALT Oliver Saare 9C Kohila 2008 Sisukord 1. Sisukord.......................................................................................................................2 2. Kronoloogia..................................................................................................................3 3. Elukäik..............................................................................................4 4. Looming.............................................................................................5 5. Näitused.............................................................................................6 6. Lisad.................................................................................................7 ...
Esimese maailmasõja kronoloogia Sisaldab kõiki tähtsamaid Esimese maailmasõja sündmuseid koos seleutuste ja kuupäevadega. 1914 - 1918 28. Juuni 1914 tapsid Serbia salaorganisatsioonid Austria troonipärija Franz Ferdinandi. Nõuti kohe sõja alustamist Serbia vastu. Serbia oli liidus Venemaaga, Austria-Ungari oli liidus Saksamaaga. 28. Juuli 1914 - Austria Ungari kuulutab Serbiale sõja. 1. August 1914. - Saksamaa kuulutab Venemaale sõja. 3. August 1914. - Saksamaa kuulutab Prantsusmaale sõja. 4 august Saksamaa saatis väed üle erapooletu Belgia piiri kuulutas Suurbritannia sõja Saksamaale September 2014 - Marnei lahing algab. 1914 - Jaapan astub Saksamaa vastu sõtta. 1915 - Austra-Ungari kuulutab Itaaliale sõja. Saksa väed tulevad Austria-Ungarit abistama. Veebruar 1915 - Saksa väejuhatus kuulutab välja allveesõja. Uppub Inglise reislaev Lousitiania, hukkub üle 1200 inimese. Aprill 1915 - Sakslased kasutav...
Kordamiseks Teema: Teine maailmasõda 1. Kronoloogia: Millal ? * sõlmiti Saksamaa ja NSVL vahel mittekallaletungileping ning salajane lisaprotokoll 28. sept 1939 * algas Teine maailmasõda 01. September 1939 * algas Saksa NSVL sõda 1941 * toimusid . Moskva, Stalingradi, Kurski lahingud 1942 * Jaapani rünnak Pearl Harborile 1941 * avati Teine rinne, toimus Normandia dessant 6. Juuni 1944 * Soome Talvesõda 30. Nov 1939 * Saksamaa kapituleerus sõjas 8. Mai 1945 * heideti aatomipommid USA poolt Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile 1945 * kapituleerus Jaapan , lõppes Teine maailmasõda 2.sept 1945 * toimus Potsdami konverents 16. aug 1945 2. Teise maailmasõja puhkemise põhjused. 1) Esimene mailmasõda ei lahendanud riikidevahelisi vastuolusid ja seetõttu peetakse Teist maailmasõda Esimese jätkuks. 2) Hitleri-Saksamaa agressiivne poliitika, taotlus...
Teise rinde avamine. Operatsioon Overlord. Kaspar Lind Eellugu • Teise maailmasõja algus – 1. september 1939 • Saksamaa – NSV Liidu piiri- ja sõpruseleping – 28. september 1939 • Prantsusmaa kapituleerub – 21. juuni 1940 • Saksamaa tungib Nõukogude Liitu – 22. juuni 1941 • USA astub Teise maailmasõtta – 7. detsember 1941 Hitlerivastase koalitsiooni kujunemine • Lend-lease seaduse vastu võtmine – 11. märts 1941 • Suur Isamaasõda • Atlandi harta – 14. august 1941 • Teherani konverents – November kuni detsember 1943 Stalin, Roosevelt ja Churchill Teherani konverentsil Valmistused Dpäevaks • Pikk kavandamisprotsess • Maabumispäeva ja -koha valik • Sõdurite varustamine Tähtsamad väejuhid Bernard L. Montgomery Dwight D. Eisenhower Gerd von Rundstedt Osalised Liitlased 1. USA 2. Suurbritannia 3. Kanada 4. Vaba Prantsusmaa 5. Uus-Meremaa 6. Holland 7. No...
Teise maailmasõja kronoloogia Sisaldab kõiki teise maailmasõja tähtsamaid sündmusi, koos seletuste ja täpsete kuupäevadega. 1939-1945 1939: 1. september - Saksamaa väed tungivad Poolasse, algab teine maailmasõda. 3. september - Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja. 17. september - Punaarmee vallutas Poola idaosa, NSV ja Saksama vahel sõlmitakse sõprus- ja piirileping. November - Algab NSV ja Soome vaheline talvesõda, NSV võidab Karjala maakitsuse. 1940: Punaarmee okupeerib Baltimaad ja võtab Rumeenialt Bessaraabia. Kevad - Saksa armee vallutab Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia ja Hollandi, alustab pealetungi Prantsusmaale. 22. juuni - Compiegne’i metsas sõlmitakse Saksa-Prantsuse vaherahu, Saksamaa okupeerib kaks kolmandikku Prantsusmaast. Sügis - Berliinis sõlmitakse Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vaheline Kolmikpakt. Hilissügis - Itaalia ründab Kreekat, Hitleri abi...
Eesti kunstnikud Heleri Melsas Katrin Seervald Sündis 1981 aasta talvel väikeses linnakeses nimega Saue, siiski veetis enamuse oma lapsepõlve vabast ajast Raplamaal Keava külas, kus rabades, metsades ja niitudel jalutades õppis tundma loodust ja selle ilu. Linnas koolis käies, paneelmajas elades, meenusid talle pildid looduses nähtust ning nii ei läinudki palju aega kui ta sirutas käe pintsli järele, et need mälupildid nähtavaks teha. Sedamoodi joonistades ja maalides on ta oma oskusi täiendanud ja kvaliteeti lihvinud. Pea alati jääb rõhuma tunne, et saaks veel paremini, kuid enamasti on aega nii vähe! Tema jaoks on oluline, et kunst pakuks silmale ilu ja oleks võimalikult realistlik. Tema maale Tema tehtud plakatid Evald Okas Sündinud 28. novembril 1915 Tallinnas on tänaseni tegev Eesti kunstnik, keda on hinnatud tema aktimaalide tõttu. Okas alustas oma kunstnikukar...
Esimene maailmasõda 28.juuli 1914 kuni 11.november 1918 kordamine kontrolltööks õ lk 43 1.Sündmuste kronoloogia atentaadist Sarajevos kuni sõja puhkemiseni. Leidke murdepunktid, kus oleks saanud midagi muuta,et sõda är hoida, Põhjenda valikuid. Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine, Serbia koolitusega terroristi poolt. ( selle tapimise oleks võinud ehk ära hoida ja poleks tekkinud pingelist olukorda). Venemaa asus toetam Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Sakasamaa õhutusel kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. Venemaa kulutas välja mobilsatsiooni. Saksamaa võttis sedalstela sõjakuulutusena ja esittab ulitmaatumi Venemaale kui ka nende liitlastele prantslastele, et mobilisatsioon lõpetataks.Seejärel kuulutas Sakamaa sõja Venemaale, sest mobilisatsiooni ei tühistatud, seejärel Prantsusmaale ja tindid kallale Belgiale. Belgia palus abi Inglismaalt. Inglismaa...
Gustav Adolfi Gümnaasium II MAAILMASÕDA Tallinn 2018 Kronoloogia 1936 Reinimaa remilitariseerimini 1938 märts Ansluss ehk Austria annekteerimine 1938 29. september Müncheni kokkulepe 1939 23. august Molotovi-Ribbentropi pakt 1939 1. september Saksamaa sissetung Poolasse 1939 17. september Punaarmee siseneb Poolasse 1939 30. november Algab Talvesõda 1940 12. märts Lõppeb talvesõda 1941 22. juuni Saksa armee pealetung NSV Liitu 1941 14. august Atlandi harta 1941 7. detsember Pearl Harbor ja Jaapan kuulutab USA-le sõja 1943 Teherani konverents 1945 4-11 veebruar Jalta konverents 1945 17. juuli-2.august Potsdami konverents 1944 6. juuni Normandia dessant 1945 7. mai Saksamaa kapituleerub 1945 6. august USA heidab Hiroshimale tuumapommi. 1945 9. august USA heidab Nagasakile tuumapommi. 1945 2. sep...
Kärdla Ühisgümnaasium EDUARD WIIRALT Referaat Anett Roosa 9. a Kärdla 2011 Eduard Wiiralt Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt) oli eesti graafik. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt. usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid. Pärast kooli lõpetamist töötas ta aasta jooksul õpetajana, kuid lahkus sellelt kohalt, et minna õppima Dresdeni. Viiraldi varasemates töödes on näha hilis-saksa mõju, aga sürrealism ja teised Pariisi mõjud on valdavad ta ...
Virtsu Põhikool Teine maailmasõda Referaat Koostas: Risto Kriik 9.klass Juhendaja: Lembit Tammsalu Virtsu 2007 Sisukord Virtsu Põhikool............................................................................................................ 1 Teine maailmasõda..............................................................................................................1 Referaat............................................................................................................................... 1 Sisukord......................................................................................................................2 ...............................................................................................................................................
MODERNISM & POSTMODERNISM - Lugejaskond teisenes - tegu polnud enam eeskätt aristokraatlike ja jõukate lugejatega, vaid üha suurenes töölis- ja keskklassist pärit lugejaskond. - Inimest hirmutas maailmakorra lagunemine ja oma juurte kaotamise tunne ning tema ahastus otsis väljendust ka kirjanduses. - Vormi ja sisu loob autor nüüd oma reeglite järgi. Puudub klassikaline kompositsioon (algus, keskpaik ja lõpp). Kirjanik loob teksti oma meetodite järgi, näiteks kasutab unenägusid, motiive, sümboleid jne. - Luulest kadus traditsiooniline värsimõõt, seda asendab vabavärss või vabarütm. - Puudub seos teksti osade vahel, teksti aeg on segi paisatud, sündmuste loomulik kronoloogia lõhutud. - Muutub vaatepunkt. Jutustaja ei ole enam kõiketeadev. Jutustus võib olla mitmete inimese, ka loomade vaatepunktist. - Sisemonoloog, teadvuse vool. - Tekst sarnaneb spontaanse argikõne...
I 1. sündmuste kronoloogia maailmasõja puhkemiseni: Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos. Venemaa asus toetama Austria-ungari surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja ja Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Saksamaa võttis seda sõjakuulutsena, esitades Venemaale ja ta liitlasele Prantusmaale ultimaatumi, nõudes mobilisatsioonikäsu tühistamist. Seda ei tehtus ja 1. augustil 1914 kuulutas Saksamaa Venemaale ja Prantsusmaale sõja tungides kallale ka Belgiale. See sundis sõtta astuma ka Inglismaad. 2. sõja põhjused: 20. saj. Alguseks olid teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühelpool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa, teisel pool Saksamaa. Balkanil põrkusid Austria-Ungari ja Venemaa taotlused. Alahinnati ohtu. Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ära...
Tallinna Ülikool Informaatika Instituut ITAALIA Referaat Tallinn 2009 Sisukord Itaalia ..........................................................................................................................................3 Loodus.....................................................................................................................................4 Kliima..................................................................................................................................4 Riik..........................................................................................................................................5 Riigikord............................................................................................................................. 5 Haldusjaotus.........................................................................................................
X. KOLMAS MAAILM PÄRAST II MAAILMASÕDA: 1. Kolmas maailm: · 1950-ndatel aastatel nimetasid ennast nii need riigid, kes külmas sõjas soovisid jääda erapooletuks (1.maailm- lääne arenenud tööstusriigid; 2.maailm- kommunistlikud riigid). · 1960-ndatel aastatel hakati nii nimetama madala majandustasemega riike e. Ladina-Ameerika, Aasia ja Aafrika arengumaid. · 1970-ndatel, kui Araabiamaad rikastusid nafta müügiga ja 1980-ndatel, kui suure majandusliku hüppe tegid Kagu-Aasia riigid (nn.Aasia tiigrid), ei olnud enam paslik öelda nende kohta vähearenenud riigid. Seetõttu võeti kasutusele termin neljas maailm - mis tähistab vähearenenud ja eriti vaeseid riike Aafrikas ja Aasias. · Tänapäeval tähistab mõiste kolmas maailm endiselt Ladina-Ameerika, Aasia ja Aafrika riike, kuid mõistet ei seostata enam majandustasemega. 2. Koloniaalsüsteemi lagunemine: · Kolooniate iseseivumine oli alanud juba 19.sajandi algul, kui sõltumatuse v...
EESTI KRONOLOOGIA Keskaeg Eestis (1227 1558) · 1236 Saule lahing, Mõõgavendade ordu lõpp · 1237 luuakse Liivi ordu · 1242 jäälahing Peipsi järvel · 1248 Tallinn saab linnaõigused · 1262 Tartu (Dorpat) saab linnaõigused · 1343 23.04 Jüriöö ülestõusu algus Liivi sõda (1558 1583) Rootsi aeg · 1632 Tartu Ülikooli avamine · 1656 1661 Vene-Rootsi sõda, mis lõppes Kärde rahuga · 1675 ajakirjanduse algus Eestis · 1695 1697 suur näljahäda; iga viies inimene Eestis suri nälga Põhjasõda (1700 1721) Vene aeg Eestos (1721 1918) · 1802 taasavatakse Tartu Ülikool, mis suletu 1710 · 1806 ilmus esimene eestikeelne ajaleht ,,Tarto maa rahwa NäddaliLeht", mis suleti peagi tsensori korraldusel. · 1816 23.05 kaotati Pärisorjus Eestis · 1857 Pärnus hakkas ilmuma ajaleht ,,Perno Postimees"; Narvas alustas tööd Kreenholmi Manufaktuur · 1858 2.06 Mahtra sõda · 1857 18...
Sherlock Holmes (ligikaudne hääldus [serlok hõumz]) on Arthur Conan Doyle'i tegelaskuju, erakordse vaatlus- ja järeldusvõimega nõuandja-eradetektiiv Londonis. Sherlock Holmes Sherlock Holmes - The Man with the Twisted Lip.jpg Sherlock Holmes (Sidney Paget illustratsioon, 1891) Sünniaeg 1854 Surmaaeg pärast 1923 Rahvus inglane Sugu mees Perekond Vennad Mycroft Holmes Amet eradetektiiv Tegelaskuju autor Arthur Conan Doyle Sherlock Holmesi sümbolid Algselt kavatses Arthur Conan Doyle panna ta eesnimeks Sherrifold aga mõtles ringi ja nimeks sai Sherlock. Sherlock Holmes on peategelaseks 60 kriminaalloos. Tema eradetektiivikarjäär algas 1878. aastal ning kestis kuni 1903. aastani, mil ta jäi pensionile. Koostöö oma biograafi ja lähima sõbra doktor Watsoniga algas 1881. aastal. Alates 2002. aastast on Sherlock Holmes Royal Society of Chemis...
Teise Maailmasõja kronoloogia 1939 15.märts Saksa armee tungib Tsehhoslovakkiasse 17.märts Eduard Daladier teatab, et Prantsusmaa suurendab kaitsekulutusi 21.märts Adolf Hitler nõuab Danzigi linna Poolalt 29.märts Suurbritannia ja Prantsusmaa avaldavad toetust Poolale 7.aprill Itaalia hõivab ja okupeerib Albaania 13.aprill Suurbritannia ja Prantsusmaa avaldavad toetust Kreekale ja Rumeeniale 18.aprill Nõukogude liit pakub Suurbritanniale ja Prantsusmaale kolmikliitu 17.mai Rootsi, Norra ja Soome lükkavad tagasi Saksamaa pakutud mittekallaletungi lepingu 9.juuli Winston Churchill soovitab teha valitsusel sõjaline liit Nõukogude Liiduga 23.august Jossif Stalin ja Adolf Hitler sõlmivad natsi-nõukogude pakti 25.august Suurbritannia ja ...
1 V. TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945: Teise maailmasõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aas Olulisemad sündmused ta 193 Saksamaal kehtestati üldine sõjaväekohustus ja loodi Wehrmacht. 5 Inglise-Saksa mereväeleppega alustati laevastiku taasloomist Saksamaal. 193 Saksa väed sisenesid Reini demilitariseeritud tsooni. 6 193 11.märts – Saksa vägede sisenemine Austriasse; Austria 8 Anschluss. 29.september – Müncheni konverents; Tšehhoslovakkia loovutas Sudeedimaa. 193 Märts – Leedu loovutas Klaipeda (Memeli) piirkonna Saksamaale; 9 Tšehhoslovakkia likvideerimine. Teraspakti sõlmimine Saksamaa ja Itaalia vahel. 23.august – Molotov-Ribbentrop pakti sõlmimine. 1.september – Saksamaa ründas Poo...
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS TEINE MAAILMASÕDA Referaat Juhendaja: Silva Kiveste Koostaja: Jelizaveta Kuznetsova 205 MRA TALLINN 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Põhjused................................................................................................................ 4 Sõdivate osapoolte sõjaplaanid............................................................................. 5 Sõja käik................................................................................................................ 7 Sõja tagajärjed..................................................................................................... 12 Kasutatud kirjandus.......................................
1 III. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.). Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191 Pariisi rahukonverentsi algus. 9 Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192 Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik 0 riigikorraldus. USA-s hakkas kehtima keeluseadus. 192 Sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega Iirimaa sai dominiooni 1 staatuse. 192 Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. 2 Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse. 192 Prantsusmaa ja Belgia okupeerisid ...
Auschwitz Tartus 2010 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Laagrid................................................................................................................................4 Auschwitz I.........................................................................................................................5 Auschwitz II........................................................................................................................6 Auschwitz III.......................................................................................................................7 Karistused............................................................................................................................8 Hukkamised....................................................................
MODERNISM- Modernism on suund, mis kujunes välja 20.saj alguses kirjanduses.Puudub klassikaline kompositsioon. Sündmuste loomulik kronoloogia on lõhutud.Sisemonoloog. Tekkis vastukaaluks realismile.Tekkis tänu suurtele muutustele ühiskonnas ja teaduse arengule, näiteks urbaniseerimine ja tööstusrevolutsioon. Romaani kujundikeel on tavalugejale raskesti mõistetav. Reaalsed situatsioonid põimuvad fantaasiaga (müüdid, unenäed jne.)POSTMODERNISM-1960/70. Aastatel väljakujunenud ja kõiki kunstialasid hõlmav suund;lähtudes seisukohast, et kellelgi ei saa olla universaalset teadmist, tõstab esile erinevusi ja arvamuste paljusust;modernismile vastandudes kannab osalt edasi selle väärtusi.Futurism-Oli anarhistlik kirjandusvool, mis tekkis Iitaalias ja Venemaal Esimese maailmasõja eel. Eitati mineviku traditsioone hallustati endist kultuuri ja senist keelekasutust. Püüdsid leida kunstis uusi vahendeid oma kaasaja aina kiirenevba elutempo ning tun...
IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aasta Olulisemad sündmused 1917 · Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. · 1918 · Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. · Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. · 1919 · Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. · Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. · 1920 · Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti iseseisvust. · Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. · 1921 · Näljahäda Venemaal; kasutusele võeti Uu...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Marten Sardis TARTU SILLAD EMAJÕEL Referaat Juhendaja: õpetaja Hans Ibrus Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 Tartu jõe sildade ajalooline kronoloogia............................................................................. 3 Silla tüübid.......................................................................................................................... 3 Sillad Emajõel..................................................................................................................... 4 Võidu sild..................................................................................................................... 4 Kaarsild..................................
1 II. ESIMENE MAAILMASÕDA: Esimese maailmasõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 28.juuni – serbia natsionalistid tapsid Austria-Ungari troonipärija Franz 4 Ferdinandi. 28.juuli – Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale; Esimese maailmasõja algus. 23.august – Jaapan astus sõtta Antanti poolel. 23.-30.august – Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september – Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober – Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember – Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar – Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõd...
1 II. ESIMENE MAAILMASÕDA: Esimese maailmasõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 28.juuni serbia natsionalistid tapsid Austria-Ungari troonipärija Franz 4 Ferdinandi. 28.juuli Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale; Esimese maailmasõja algus. 23.august Jaapan astus sõtta Antanti poolel. 23.-30.august Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõd...
1 IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1917 Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. 1918 Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. 1919 Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. 1920 Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti iseseisvust. Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. 1921 Näljahäda Venemaal; ...
1 II. KÜLM SÕDA: Külma sõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1945 Saksamaa jagamine okupatsioonitsoonideks Potsdami konverentsi otsuste alusel. Kommunistliku Vietnami Demokraatliku Vabariigi väljakuulutamine Põhja-Vietnamis. 1946 Külma sõja osapooled deklareerivad avalikult vastastikuste pingete olemasolu. Hiina kodusõja algus. Indo-Hiina sõja algus Prantsusmaa ja Vietnami kommunistide vahel. 1947 Trumani doktriini rakendamine USA poolt Kreeka ja Türgi abistamiseks. 1948 Marshalli plaani hakkas USA andma Euroopa riikidele majanduslikku abi. Berliini blokaadi algus. Korea Vabariigi ja Korea Rahvademokraatliku Vabariigi ...
Kaitseliit Koostaja: Ardo Klaasen Türi 2010 SISSEJUHATUS KAITSELIIT RAHVA ALGATATUD OMARIIKLUSE PANT Rääkides Eesti omariiklusest, selle sünnist ja püsimisest ei saa kuidagi mööda Kaitseliidust. 1918. aasta novembris segastel aegadel eelkõige avaliku korra tagamiseks tagalas loodud vabatahtlikust riigikaitseorganisatsioonist kasvasid välja mitmed väeliigid, piirivalve, vanglate amet, rääkimata üksikutest väeosadest. Valdav osa Vabadussõja aegseid ja ka praeguseid silmapaistvaid Eesti ohvitsere on kasvanud välja Kaitseliidu rüpest. II maailmasõja eelses Eesti vabariigis oli Kaitseliidul kandev roll nii sõjalise väljaõppe, riigikaitsekasvatuse, seltsi- kui spordielu vallas. Asjata ei räägita, et Kaitseliit on Eesti riikluse pant. Kahel korral on püütud Kaitseliitu likvideerida: 1924. aastal viis see bolshevike mässukatseni ja kui 1940. aastal Kaitseliit päriselt likvideeriti, oli lõpp käes ka Eesti riigil ni...
Ajaloo konspekt Rocca al Mare Kool Catreen Lepik 12.klass 2017 XX saj II poole kronoloogia AEG SÜNDMUS 1939- II maailmasõda 1945 1941 Atlandi harta (SRB, USA, hiljem ka teised) - Need riigid ei taotle sõjas territooriumide ega mõjuvõimu laiendamist, - rahvastele tagatakse suveräänsus ja enesemääramise õigus. 1943 Teherani konverents (SRB, USA, NL) - Lääneriigid tunnustavad NL 1941. a piire. 1945 Jalta konverents (SRB, USA, NL) 4.11. Saksamaa jagamine veebruar okupatsioonitsoonideks, liitlased lubasid Kesk- ja Ida-Euroopa maad Moskva meelevalla alla jätta, otsustatakse luua ÜRO. 1945 Potsdami konverents (SRB, USA, NL) 17. juuli2. - S...
ALLIKAÕPETUS 1. Allikaõpetusajaloo abiteenus, mis uurib ajalooallikate analüüsimise ja kasutamise teooriat ja metoodikatAllikaõpetus tegeleb tekstikriitika ja tekstide võrdlusega, et selgitada välja nende usaldusväärtus, päritolu jms.Allikaõpetus on ajaloo abiteadus , mis uurib ajalooallikate sisulist kasutamist uurimustöös ja siin on peamine allika kriitiline lugemineAllikaõpetus On teadus akadeemiline teadus, ei taandu ainult ajaloo peale parem, et on õpetus. Primaarne allikas: Tähtsad allikad: arhiiviallikad Ajaloolane:allikas arhiivist leitav algmaterjal Tekst e. märgisüsteem. Kondtekst taust e. infoväli Teksti ümber asub kondekst tavaliselt.Alltekst kahemõttelisus tekstis. Sekundaarne allikas ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kondekstis midagi Välisne allika kriitika välised tunnused Sisene allika kriitika sisemised e.sisu tunnused 2. Allikaõpetuse isa maailmas...
AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 ÜLDAJALUGU 20. SAJANDIL MIHKEL HEINMAA | RÜG | APRILL 2009 UUE SAJANDI ALGUS Suurriikide huvid Suurbritannia soov säilitada liidri roll kõiges Euroopas. Venemaa soov saada ülemvõim Balkanil ning Mustal merel. Samuti kontroll Konstantinoopoli ja Dardanellide üle. Prantsusmaa soov vähendada Saksamaa kasvavat mõjuvõimu ning saada tagasi väärtuslik Elsass-Lotringi piirkond. Samuti huvide kokkupõrge Saksamaaga Aafrikas. Saksamaa soov saavutada võim mandri Euroopas ja soov kolooniaid ümber jagada Austria-Ungari vajadus tugevdada huve Balkanil, ning võidelda siseriikliku rahvuslusega. Itaalia Huvid Aafrikas Liibüa. Türgi seista vastu Itaalia ja Venemaa survele Jaapan soov võtta üle Saksamaa kolooniad Aasias. USA soov saavutada mõjuvõim Lõuna-Ameerikas, ning majanduslikud huvid seal samas. Panama riik ja kanal. Säilitada tihedad kaubandussuhted Suurbritanniaga. Liidublokkide kujunemine 1879 ...
I loeng EUROOPA LIIDU AJALOOLINE KUJUNEMINE ehk EUROOPA INTEGRATSIOONI KRONOLOOGIA Sissejuhatus: · Mis asi on Euroopa Liit ühine raha; inimeste vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, kaupade vaba liikumine, kapitali vaba liikumine; · Mingi hulk riike on kasvanud üksteisega kokku, see on suur protsess. · Euroopa nõukogu, parlament, kohus, erinevad komiteed jne. · Euroopa Liit on loodud teatud eesmärkide saavutamiseks. On palju plusse ja miinuseid. Väga raske on määratleda, kas on negatiivne või positiivne. · Millal sai alguse EL? Konksuga küsimus. Euroopa liidul pole ühtset sünnidaatumit. Areng on etapiviisile. Sõjajärgne periood. 1952 esimene oluline daatum loodi Söe ja Teraseühendus. Väga tähtis. 9 Mai on Eurooopa päev 1950 kuulutati see idee välja, Prantsuse välisminister ütles, et neil Saksamaaga on plaan luua midagi sellist. 1958 Rooma Leping loodi EL m...
Tallinna Laagna Gümnaasium HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE Uurimistöö Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MIS ON HOLOKAUST?......................................................................................4 1.1 Holokausti mõiste............................................................................................4 1.2 Kronoloogia.....................................................................................................5 1.3 Antisemitism....................................................................................................6 1.4 Holokausti tekkimise põhjused......................................................................
ALLIKAÕPETUS 1. Allikaõpetusajaloo abiteenus, mis uurib ajalooallikate analüüsimise ja kasutamise teooriat ja metoodikatAllikaõpetus tegeleb tekstikriitika ja tekstide võrdlusega, et selgitada välja nende usaldusväärtus, päritolu jms.Allikaõpetus on ajaloo abiteadus , mis uurib ajalooallikate sisulist kasutamist uurimustöös ja siin on peamine allika kriitiline lugemineAllikaõpetus On teadus akadeemiline teadus, ei taandu ainult ajaloo peale parem, et on õpetus. Primaarne allikas: Tähtsad allikad: arhiiviallikad Ajaloolane:allikas arhiivist leitav algmaterjal Tekst e. märgisüsteem. Kondtekst taust e. infoväli Teksti ümber asub kondekst tavaliselt.Alltekst kahemõttelisus tekstis. Sekundaarne allikas ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kondekstis midagi Välisne allika kriitika välised tunnused Sisene allika kriitika sisemised e.sisu tunnused 2. Allikaõpetuse isa maailma...
MAAILM PÄRAST ESIMEST MAAILMASÕDA Pariisi rahukonverents. Versailles ´i rahuleping jt rahulepingud. Rahvasteliit http://www.youtube.com/watch_popup?v=hbok5tQICes&vq=medium Üldjooned http://www.youtube.com/watch?v=ShRA8HRMR4Q Saksamaa pärast Esimest maailmasõda Weimari vabariik konstitutsiooniline vabariik Saksamaal 1919-1933 3.nov. 1918 puhkes Kielis sõjalaevastikus madruste ülestõus, mässulaine rullus üle Saksamaa (samal päeval oli rahu sõlminud SM liitlane Austria-Ungari) · mässavad madrused meenutasid sakslastele ja liitlastele analoogilisi sündmusi Petrogradis, vasakradikaalide diktatuuri kehtestamise oht oli silmnähtav ning 5. nov. 1918 saadeti teele delegatsioon Pariisi lõplike vaherahutingimuste üle kokku leppima. Samal päeval põgenes keiser Wilhelm II Hollandisse · järgides Venemaa mudelit ning saades Moskvast abi ja juhtnööre, hakkasid pahempoolsed ...
Arhiivinduse aine kitsas ja lai mõiste, arhiiviasutuse põhifunktsioonid. Laiemas mõttes tähistab suurt hulka teadusi (või abiteadusi), mis tänasel päeval kujutavad eraldi valdkondi nt arheograafia (publitseerimine), diplomaatika (ürikuteadus), allikakriitika on saanud ajalooteaduse vundamendiks, jne. Arhiivindus kitsamalt on: * arhiivi organisatsioon ja juhtimine * kogumine e komplekteerimine * hindamine e ekspertiis * korrastamine, kirjeldamine * koolitus * säilitamine * kasutamine jne. arhiiviasutuse põhifunktsioonid: · Säilitamine · Konserveerimine · Restaureerimine · ennistamine · Rekonstrueerimine · Taastamine (rehabilitation, revival) · Kaitsmine · Uuendamine (renewal) · Päästmine · Remontimine Arhiivikorralduse kujunemislugu: pertinentsiprintsiip, Rammingeni süsteem, Baldassare Bonifacio, territoriaalsene pertinentsiprintsiip, Georg Aebbtlin, Karl Bernhard Friedrich Zinkernagel. Arhiivi korrald...
MODERNISM (pr moderne uudne, nüüdisaegne) 19. saj lõpu ja 20. saj uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude (kunsti ja muusika loomepõhimõtete ja suundade) ühisnimetus. Modernism algab valgustusest, mil hakati tähtsustama teadust; jumal troonilt tõugatud, inimene sinna istuma sätitud. Levis arusaam, et kõik on inimkätes. Nüüd, kus inimene on näidanud, milleks ta võimeline on, on troon tühi. Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile, algselt luules, hiljem jõudis ka proosasse ja draamasse. 20.saj keskpaiku oli modernistliku kirjanduse mõiste saanud üldvastuvõetavaks. Modernistliku kirjanduse periodiseerimine on tänaseni poleemiline. Arvestades erinevaid kirjandusteoreetilisi seisukohti, võib eristada kaht suuremat perioodi: I periood 19.saj lõpu UUSROMANTISM, mis algab dekadentsiga (varane sümbolism), uusromantismi keskmeks saab sümbolism, sümbolismi ümber põimuvad dekadents, estetism ja impressionism. Ne...
TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM Eestlaste relvastus Vabadussõjas Referaat ajaloos Signe Kangur 11.b TALLINN 2008 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 1.1 Vabadussõda algab.....................................................................................lk 3 1.2 Kaitsejõudude organiseerimine. Kaitseliit.................................................lk 3 2. SÕJAVÄE VARUSTAMINE SÕJA ALGUL 2.1 November 1918..........................................................................................lk 4 2.2 Taandumine................................................................................................lk 4 3. VASTUPEALETUNG 3.1 Peamised relvajõud ..................................................................................
Vabadussõda Aastatuhandeid on Eestimaa, olles oma asendi tõttu ida ja lääne piirimail, olnud maaks kahe erineva kultuuri ja tsivilisatsiooni levikualal. Kaheteistkümnendal sajandil Lääne-Euroopast ristisõdade põhjustel alanud ristiusu levik Läänemere äärsetele aladele oli selleks teguriks, mis tõkestas meist idas asunud slaavlaste püüdlused meie maal alatiseks oma kanda kinnitada. Läänest siia jõudnud ristiusk oli see, mis eraldas eestlaste maa slaavlaste poolt hõivatud aladest.Ei õnnestunud ka Peeter Suurel ega ka teistel temale järgnenud Venemaa valitsejatel eestlasi lääne kultuuri ja tsivilisatsiooni mõjude haardest välja rebida ning slaavilikult idamaiste eluviiside rüppe tõmmata. Eestlaste elulaad, kombed ja kultuur olid omandanud juba sel ajal sügavalt tuntavad läänelikud jooned. Ka hilisem, peaaegu kahesaja aastane allumine Vene tsaaririigi elukorraldustele, ei suutnud teha eestlastest er...
1 Tallinna 21. Keskkool Referaat Kerli Mandre 12B Tallinn, 1999 2 Alates 1991. aastast tänase päevani on Jugoslaavia konfliktiderohkeim piirkond Euroopas. Paljudele tundub ta ehk kauge, tundmatu. Meile näib, et see sõda on meist eemal ja õigupoolest meisse ei puutugi, kuid kui hakata mõtlema, siis jõuame järeldusele, et ega see sõda meist nii kauge olegi toimub ta ju siinsamas Euroopas. Ja seda enam on minu arvates täiesti mõistmatu, kuidas 21. sajandi künnisel asuvas Euroopas, kus on moodustatud mitmesuguseid julgeoleku- ja sõjalisi organisatsioone, saab toimuda selline vennatapusõda. "Aastad 1992 ja 1993 jäävad meelde ajana, mil hävitati unikaalne maa. Sellel maal oli kõigist teistes Euroopa riikidest...
Allikaõpetus- ajaloo abiteadus, mis uurib ajalooallikate kasutamist. Tegeleb enamasti kirjalike allikate uurimisega. Väline kriitika selgitab välja tekstide usaldusväärsuse ja päritolu , autori eesmärgid. Esmane allikas on kõige olulisem allikas, algallikas on usaldusväärsem, kui teised allikad. Sekundaarne allikas- mingi eesmärgi uurimisel abistavaks, nt raamat, ajaleht. Tekst on märgisüsteem. Kontekst-- taust, infoväli. Sisemine kriitika- teksti süvenemine, autori eesmärgi väljaselgitamine-. Negatiivne sisemine kriitika- eesmärgiks on otsida vigu. Allikaõpetuse isaks peetakse Leopold von Ranket 1795-1886. Ta ütles, et igal rahvusel on oma vaatenurk oma ajaloole. Ütles, et asju tuleb vaadata nii, nagu need tol ajajärgul olid. Ajalugu tuli esitada objektiivselt. Ta rajas oma koolkonna ja pani aluse historistlikule uurimussuunale. Õppejõuna võttis kasutusele ajaloo seminari. Eestis peetakse allikaõpetuse isaks Sulev Vahtret 1926-2007. T...
KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Eu...
Rapla Ühisgümnaasium 11.R Motokross ja selle areng Raplamaal Uurimistöö Juhendaja: Rapla 2015 1 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Motokrossi olemus ja arengulugu Eestis..............................................................4 2. Motokross Raplamaal......................................................................................... 7 3. Raplamaa motosportlaste mälestusi ja saavutusi..............................................9 3.1 Vanus............................................................................................................ 9 3.2 Vanemate suhtumine.................................................................................... 9 3.3 Eeskujud................................................
Kirjandus Sissejuhatus 20. Sajandi kirjandusse Rahvakirjanikud Eestis 20.saj algus – Oskar Luts 20. saj lõpp – Andrus Kivirähk Oskar Lutsu Palamuse-lood Tegelased kannavad endas kindlat elutunnetust ja esindavad mingit inimtüüpi: Oskar Luts: Ta on pärit Palamuse kihelkonnast Ta on kirjutanud „Kevade“ „Suve“ „Talve“ Tal on Tartus majamuuseum Tema raamatutest on tehtud filme Tal ei ole ühegi kooli lõputunnistust Kirjanike liidu auliige Rühmitused ja isiksused Eesti kirjanduses Noor-Eesti ja Gustav Suits Huvi maailma vastu Sümbolism (Charles Baudelaire) ja kunst kunsti pärast Noor-Eesti (1905 ilmus I album) Gustav Suits „Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!“ Sümbolistlik luulekogu „Tuulemaa“ (luuletus „Tuulehaud“) Noor-Eesti ja Friedebert Tuglas „Väike Illimar“ „Siil“ „Hunt“ „Hinge...
Lääne-Euroopa Suurriigid Kirjandus: ,,Prantsusmaa Ajalugu", ,,Briti Saarte Ajalugu", ,,Saksa Ajalugu", ,,Kahel Pool Kanalit" Eksam: tavaline kirjalik eksam ilmselt. Paar mahukat küsimust. (nt: Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Suur Britannias/Saksamaal/Prantsusmaal jne). Saab läbi loengu konspektidega! (?) Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Moodne rahvuslik identiteet vs varasem. Varasema perioodi rahvusliku identiteedi kohta võib öelda, et patriotism, rahvustunne jne on alati olemas olnud, aga enne 19.saj muutub enese identifitseerimisel oluliseks just keel. Keskajal kiriku, kultuuri jms keeleks oli ladina keel, siis nüüd 19saj hakatakse tähelepanu pöörama just oma keelele. Alguse saab see ca Napoleoni sõdade ajal. Ka Saksamaal. See üleminek on ajaloos pöördeline muutus. Suurbritannial ja Prantsusmaal on rohkem ühist, võrreldes Saksamaaga. Nad on palju pikema koondatud tsentraliseeritud ajalooga riigid. Kui nad hakkavad...
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila D...
Arheoloogia tähendab mineviku inimtegevuse uurimist, peamiselt inimtegevusest säilinud materi-aalse kultuuri ja keskkonna-andmete kogumise ja analüüsi abil. See sisaldab esemeid, ehitusjäänuseid, taime- ja looma-jäänuseid (ökofakte), ja kultuur-maastikku (kõik kokku: arheoloogiline aines). • Selgitab välja ja uurib muistiseid • Tegeleb mineviku inimeste, ehitiste ja rajatiste, maastike jm-ga • Lähtub uurimisel arheoloogilisest ainesest • Teeb koostööd lähierialadega Arvestab seadusest ja teaduseetikast tulenevate nõuetega Muistised – Muistis(t)ekesksed uuringud – Esemed → esemeuurimus – Ökofaktid → keskkonnaarheoloogia Kultuurmaastik – Maastikuarheoloogia – Merenduslik kultuurmaastik → merenduslik arheoloogia Süntees – Interdistsiplinaarne arheoloogia e paljude erialade võimaluste kooskasutamine – Teoreetiline arheoloogia ehk arheoloogilise tõlgenduse loomise ...
KOOLINIMI Julius Kuperjanov referaat Koostas: KOOSTAJA KLASS Valga AASTA Sisukord Sissejuhatus Ükski rahvas ei ole saanud seni vabaks ja ise-seisvaks teisiti kui relvade abil. Ükski rahvas ei ole suutnud oma iseseisvust kaitsta teisiti kui relvastatud jõu varal. Ka eesti rahvas sai vabaks ja iseseisvaks relvade abil ja peab, kui ta tahab jääda vabaks, lootma kõigepealt omaenda jõule. Seda mõistis selgesti Julius Kuperjanov (pildil) ja pühendas, kui saabus kohane aeg, kogu oma noore jõu selle idee teostamisele ning langes selle idee eest.1 -2- -3- Lühike Julius Kuperjanovi elukäik Julius Kuperjanov sündis 11. oktoobril 1894.2 aastal Pihkva kubermangus Duhnova vallas Novorzevi kreisis. Tema esivanemad olid Venemaale põgenenud mõisniku omavoli eest. Kuna Venemaal vaevas Kuperjanoveid suu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
