50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Indrek Nipernaadi
Õppematerjali autor
Nüüd, kui Venemaa oli sõjast kõrvale jäänud paigutas saksmaa kõik oma väed läänerindele, et võitu saavutada. Antandi vägede ülemjuhata Foch aga suutis organiseerida eduka kaitse. Saksmaa ei suutnud enam vastupanu osutada. Toimus revolutsioon, samal ajal väljusid sõjast ka Bulgaaria, Türgi ja Austria-Ungari. Saksmaa oli sõjaliselt kokku varisenud. 11. november 1918 kirjutas Antandi vägede ülemjuhataja Foch'i salongvagunis Compiegne'i metsas alla vaherahule, mis lõpetas esimese maailmasõja. Saksmaa kohustus kahe nädala jooksul kõigilt vallutatud territooriumitelt oma väed välja viima ja vabastama sõjavangid. Algas desarmeerimine. Esimese maailmasõja ajal mobiliseeriti relvajõududesse üle 67 miljoni inimese. Sõjas sai surma üle 10 miljoni inimese, haavata 20 miljonit inimest ja haigustesse ning nälga suri kuskil 20 miljonit inimest. Mobilisatsioonid ja tohutud inimkaotused mõjutasid tuntavalt rahvastiku arengut ja teravdasid
Esimese maailmasõja lühikokkuvõte ja tagajärjed 28. juunil tapsid serbia salaorganisatsioonid Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi. 28. juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. A-U poolele asus Saksamaa, kes kuulutas 1.augustil Venemaale ja 3.augustil Prantsusmaale sõja. 4. augustil kuulutas Inglismaa Saksamaale sõja. Ameerika astus sõtta alles 1917. aastal. PLAANID Saksamaa sõjaplaan oli oma olemuselt välksõja plaan. Sõjaplaan töödeldi välja kindralstaabi ülema von Schileffeni eestvedamisel. Prantsusmaa plaan oli suunata kogu jõud kindlustusele. Venemaa soovis purustada Ida-Preisimaal Saksa väed. Inglismaa aga kavatses saavutada oma eesmärgid teiste abiga, toetades oma liitlasi rahaliselt. LÄÄNERINNE algas Saksa vägede tungimisega Luksemburgi ja Belgiasse. 1914.a. augusti lõpus toimus piirilahing. Prantsuse armeed ja üks inglise armee olid sunnitud taganema. Septembris lõid prantslased pariisi tunginud sakslased tagasi lahingus, Marne'I lahingu n
Järgmisel päeval vahetati Saksa valitsus välja. Bulgaaria astus sõjast välja. (Oli Saksamaa liitlane) 31. Oktoober Sõjast astus välja Türgi. 3. November Austria-Ungari kapituleerus. (impeeriumi rahvad iseseisvusid) 9. November 1918 Saksamaal puhkes Novembrirevolutsioon. Kukutati keiser Wilhelm II. Loodi uus valitsus, mida juhtis Friedrich Ebert. 11. November sõlmiti Compiegne'i vaherahu Lõpetati I maailmasõda. Esimese maailmasõja tulemused: · Rinnetel hukkus umbes 10 miljonit inimsest. · Nälga ja haigustesse suri umbes 10 miljonit inimest. · Haavata sai umbes 20 miljonit inimest. · Sõda kutsus esile vaimse kriisi ja moraalse allakäigu. · Sõjas kukutati valitsevad dünastiad: (Venemaa, Saksamaa, Austria-Ungari) · Sõda hävitas senise majanduse. · Sõtta mobiliseeriti 73,5 miljonit meest. · Sõjas kulutati 360 miljardit.
Rahvusvahelised suhted maailmasõja eel Kõik suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ning teiste nõrgendamisest maailmas Inglise-Prantsuse lähenemine · Saksamaa mõju kasv · Inglismaa vaenusuhted Prantsusmaaga hakkasid taanduma (ohumärk Saksamaale) · 1904.aprillis ,,südamlik kokkulepe" Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (Inglismaa tegevusvabadus Egiptuses ja Prantsusmaa sai endale Maroko) · salajane kokkulepe Egiptuse, Maroko poliitilise olukorra muutmine · Berliin püüdis asjatult lõhkuda Vene-Prantsuse liidusuhteid Maroko kriis (1905-1906) · 1905 Prantsusmaa esitas sultanile reformide kava · Saksamaa otsustas takistada märtsis Wilhelm II külaskäik (saksamaa huvide kaitsmine) · rahvusvahelise konverentsi kokkukutsumine reformikavade arutamiseks · 1906.jaanuaris arutati maroko kriisi iseseisvus ja territoriaalse terviklikkuse säilitamine · majandussuhetes vabadus eelistati Prantsus
Algas desarmeerimine. Sõjaks valmistuvad riigid ei osanud ette kujutada 1914. aastal vallandunud konflikti ulatust. Liitlaste poolel astusid sõtta Jaapan, Itaalia, Rumeenia. Eriti oluline oli USA sõtta astumine 1917. aasta aprillis, mis tugevdas liitlaste sõjajõude läänerindel. 1918. aasta novembriks oli läänerindel juba üle 2 miljoni USA sõduri. Saksamaad toetasid Türgi ja Bulgaaria. 1918. aasta sügisel aga algas Saksamaa liitlaste väljumine sõjast. I maailmasõja ajal mobiliseeriti relvajõududesse üle 67 miljoni inimese: Antandi riikides 42 ja Keskriikide poolel 25 miljonit. Riikidest andis kõige suurema panuse Venemaa, mobiliseerides üle 13 miljoni mehe. Sõjas sai surma üle 10 miljoni ja haavata 20 miljonit inimest. Haigustesse ja nälga suri ligikaudu 10 miljonit inimest. Sellist totaalset, kõiki ühiskonna valdkondi haaravat sõda ei osanud ette kujutada ka kõige julgemad sõjateoreetikud
iseseisvuspüüdlused, uute riikide teke; Türgi nõrgenemine · Esimene Balkani sõda (1912-1913): Türgi nõrkusest julgustatuna ja Venemaa toetusega sõlmisid Serbia, Bulgaaria ja Montenegro 1912 Türgi vastase liidu, sellega puhkes ka sõjategevus. Türgi sai lüüa ja 1913.a. Londonis sõlmitud rahuga kaotas valdused Balkanil ning pidi leppima Albaania iseseisvumisega. · Teine Balkani sõda (1913.a.): põhjuseks esimese sõja võitjate suutmatus kokku leppida vallutatud alade jagamises. Bulgaaria sai lüüa ja kaotas esimeses Balkani sõjas võidetud alad ja ka osa oma põlisaladest. · Balkani sõjad tugevdasid Serbiat. Sellega kasvasid Serbia pinged Austria-Ungariga, Serbiat toetas Venemaa, Austriat Saksamaa. SÕJA ALGUS JA KÄIK Sarajevo atentaat ja sõja algus: · 28 juunil 1914 tapsid Serbia salaorganisatsioonid Austria-Unagri troonipärija Franz Ferdinand
saata. 1918. oli läänerindes juba pea 80% sõduritest. Sama aasta märtsist juulini võtsid sakslased ette 4 suur pealtundi. Antant organiseerib eduka kaitse ja 1918. septembris alustas vastupealetungi. Compiegne'i vaherahu Antandile ei suudetud vastupanu osutada, see tõi kaasa sisepoliitilise kriisi, mis kasvas üle revolutsiooniks. Saksamaa varises sõjaliselt kokku. 11.november.1918 kirjutati Compiegne'i metsas alla vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja. Saksamaa pidi vangid vabastada ja väed vallutatud aladelt välja viima. Algas desarneerimine e. relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine;relvitustamine. Sõja mastaapsus ja sotsiaalne pale Järk-järgult kaasati sõtta ka teisi riike peale Euroopa. Antandi poolel asusid sõtta Jaapan, Rumeenia, Itaalia. 1917. aastal asusid ka Ameerika Ühendriigid sõtta, Antandi läänerinne tugevnes. Keskriike toetasid Türgi ja Bulgaaria.
28.juuni 1914 tapsid Serbia salaorganisatsioonid Austria troonipärija Franz Ferdinandi. Austria pealinnas nõuti kohe sõja alustamist Serbia vastu. Et Serbia selja taga seisis Venemaa, siis oli Viinil vaja ka Saksamaa toetust. Berliinis oldi suureks sõjaks valmis ning Austriale anti teada: "Mitte viivitada väljaastumisega." Venemaa oli valmis vajaduse korral Serbiat toetama. 24.juuli Serbia palub Venemaalt abi 28.juuli Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja 1.august Saksamaa kuulutab Venemaale sõja 3.august Saksamaa kuulutab sõja Prantsusmaale 4.august Saksamaa saatis väed üle erapooletu Belgia piiri, kuulutas Suurbritannia sõja Saksamaale 5.august Austria-Ungari kuulutas Venemaale sõja 7.august Lord Kitchener kutsub 100000 meest Briti sõjaväkke 12.august Austia-Ungari väed tungivad Serbiasse 14.august Prantsuse väed tungivad Lorraine'i 23.august Mons'i lahing algab 26.august Tannenbergi lahing algab 28.august Heligolandi lahing 6.september Marne'i lahing algab 13.septemb
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid