· Tähtsaimad riigitegelased ikka veel Päts ja Tõnisson · Riigikorraldus oli parlamentaristlik riigipeaks riigivanem · Rahva hulgas oli rahulolematus, sest oli maj.kriis, krooni devalveerimine, valituse kiire vahetumine · Vabadussõjalaste ehk vapside liikumine hakkas nõudma kõva kätt ja korda. · Tööpuudus oli suur, elukalliduse tõus 18. Rahvusvahelised konverentsid/kokkulepped · Rapollo 1922. aastal Osapooled: saksa ja vene Sisu: Versailles' süsteemi vastane koostööleping - saksa asus vene süjatehnikat kasutades arendama oma söjatöösust ning taas looma armeed · Locarno konverents 1925. aastal Osapooled: ingl, pr.maa, itaalia, belgia, poola, tsehhoslovakkia ja saksa
traditsioonid olid nõrgad,erakonnad olid arenemata.konservatism-vaba turu keelustati sõda ja konflikte lahendati rahumeelselt.uus kurss-rooseveldi kaitse,üksikisiku vabadus,traditsioonid.sotsiaaldemokraatia-riigi suurem reformikava(tuleb tõsta sissetulekuid,kõrgemad maksud,soodustada Rapollo leping-1922,saksa ja vene koostööleping.komintern-kommunistlik sekkumine majandusse,kõrgemad maksud,kaotada ebavõrdsus.liberalism-tugev tarbimist).SS-hitleri kaitsemalev.gestaapo-salapolitsei.miks tekkisid maffiad- internatsionaal.reini pakt-kindlsutati saksa läänepiir.briand-kellogi pakt-1928 majandus,inimene töötab ise jõukuse välja. sest kehtestati kuiv seadus kuid inimesed tahtsid ikka alkot
Maailm Esimese maailmasõja järel – 1920. aastad – õp lk 74 - 79 1. Too välja kolm riiki, keda võib pidada Esimese maailmasõja võitjateks ning kolm riiki, keda võib pidada kaotajateks. Põhjenda! 2. Milles seisnes 1922. aastal sõlmitud Rapollo lepingu tähtsus? 3. Too välja kolm põhjust, mika tekkis Esimese maailmasõja järgne majanduskriis. 4. Milles väljendus Saksamaa raske majanduslik olukord pärast Esimest maailmasõda ning kuidas see mõjutas teisi Euroopa riike? 5. Too näiteid äärmusliikumisest Itaalias, Saksamaal ning Venemaal ning miks nad saavutasid riigis üha suuremat populaarsust? 6. Mis oli Komintern ning mis oli tema tegevuse eesmärk ja too välja tema
Imperialism enne ja pärast maailmasõda- samaks jäi :suurriikide püüd maailma valitseda, võidurelvastumine, konkurentsi teravnemine maailma majanduses, globaliseerumine, rahvusvaheliste tööstusmonopolide teke, shovinism, muutus :koloniaal impeeriumite teke. Demokraatia sõjavälisel ajal - ei olnud edukas sest paljudes riikides dem.asendus diktatuuriga, demokraatia oli nõrk, püsis ainult vanades tugevates riikides (ing, prm) Heaoluühiskond põhjamaades säilis raskel sõjajärgsel ajalsest nende riikide kultuurid ja tavad olid ühtsemad kui varem, nad ei olnud nii palju sõjast mõjutatud(laastatud), neil olid tugevad poliitilised parteid, tugev põhiseadus. Aasia, aafrika, ladina-ameerika arengmaailmasõjavahel: sarnasused-võitlus koloniaalikkest vabanemise eest, ladina ameerika võitlus USA mõjuvastu. Erinevused:türgist sai vabariik, hiina (sisemised pinged, kodusõda, kommunism) , jaapani soov saada Aasias hegemooniks. Kunst kirjandus, filosoofia ...
TÖÖLEHT NR 4 TEINE MAAILMASÕDA Õpik: LÄHIAJALUGU I OSA 9. KLASSILE RAHVUSVAHELINE OLUKORD TEISE MAAILMASÕJA EEL Peatükid 11,11a 1. Nimeta kolm põhjust, miks sai Austria anšluss võimalikuks? a) Austria ei osutanud vastupanu ning seetõttu Austria okupeeriti. b) Austrias soovisid paljud Saksamaaga ühenduda. c) Teised riigid ei tahtnud sakslastega sõdida. 2. Täida skeem Saksamaaga liidetud alade kohta 1933-1939 (vt õpiku kaart lk 92) Enne Müncheni konverentsi Müncheni kokkuleppe alusel 1939 Reini tsoon Sudeedimaa 19.august 1938 Tsehhi okupeeriti Austria 1.märts 1935 Klaipeda-Leedult Gdansk-Poolalt 3. Vasta küsimustele.Mida tähendas Müncheni kokkulepe Tšehhoslovakkiale ? Saksam...
Maailm kahe maailmasõja vahel õpikust lk.74-98,110-114. Versailles´i rahuleping- 1919-1920 Keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Rahulepingu järgi pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi. Kokku jäeti Saksamaa ilma ligi kaheksandikust territooriumist. Saksamaa pidi vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele. Seal ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust. Keelati omada lennuväge ja allveelaevu. Tuli maksta reparatsioone. Rapollo- 1922, Saksamaa ja Venemaa vahel sõlmitud Versailles´ süsteemi vastane koostööleping. 1917. aasta Venemaal: Kriis- Rahutused sõjaväes- deserteerumine (lahkumine rindelt) Kaos majanduses tööjõu, tooraine, toiduainete puudus, kütuse kriis. Langes keisrivõimu autoriteet. Selle vastu olid ka osa aadlikke. Neil tekkis plaan muuta Venemaa ...
SAKSAMAA AJALUGU 18.jaanuaril 1701 kroonitakse Brandenburgi kuurvürst fruedrich III Köningsbergis Preisi kuningaks Friedrich I nime all. 1870,-1871, toimus Prantsuse-preisi (saksa) sõda. napoleon II sai lüüa ning 18.jaanuaril kuulutati välja barokses Versaille's lossis Saksa Keisririik. Sõja tulemusena saab Saksamaa Prantsusmaalt ka Elsass-lotringi tööstuspiirkonna,mille Prantsusmaa võtab I maailmasõjas (28.juuli 1914-11.november 1918) sõjaga tagasi. Kättemaksu soov Prantsuse-Preisi sõja eest on üks I maailmasõja põhjuseid. Dünastiaks ikka Hohenzollern. Kolm valitsejat: Wilhelm I ( 1871- 1888 ), Friedrich III (1888), Wilhelm II (1888-1918). [ Wilhelm II oli vaid sada päeva keisrina valitsenud Friedrich III poeg ja esimene Saksa keisri Wilhelm I pojapoeg. Wilhelm II oli inglise kuninganna Victoria vanim lapselaps. Tema üks käsi oli sünnitrauma tagajärjel äärmiselt nõrk, Wilhelm jaksas seda vaevu tõsta,ku...
sooritamiseks - 3. Pinged Euroopas I MS järel: o Majandus – sõjajärgne kriis; 1920. aastatel majanduslik tõus (Dawes laenas Saksamaale); 1930. aastatel algas majanduskriis USAst; o Välispoliitika – äärmusliikumised (kommunistlik liikumine (Venemaa, Komitern (erinevate riikide kommunistlike ühenduste liit)), natsionaalsotsialistlik (Saksamaa, Itaalia (fašism))); Rapollo leping (1922) Saksa-Vene vahel; Locanno konverents (1925); Briand-Kellogi pakt (1928) Prants-USA vahel; o – - 4. Äärmusliikuised olid Euroopas pärast I MS-i mõjukad, sest suurenes inimeste hulk, kellele ei meeldinud senine ühiskondlik korraldus, kuna see ei suuda lahendust pakkuda majanduslikule kitsikusele ning pealegi valdas kõiki üldine sõjajärgne pettumus. - 5. Reparatsioonide roll Euroopa ja maailma majanduselus:
Eestis? Päästekomitee Millist nime kandis riiklik salapolitsei Hitleri-aegsel Saksamaal? (üks sõna) Gestapo Millist nimetust kandis baltisakslaste väeüksus, kellega Eesti Vabariigi väed sõdisid juunis-juulis 1919? Landeswehr Kuidas nimetati Saksamaa poolt Baltikumi alale kavandatavat riiki 1918. aastal? Balti hertsogiriik Kuidas nimetatakse 1922. aastal Saksamaa ja Venemaa vahel sõlmitud koostöölepingut? (kaks sõna) Rapollo leping Kuidas nimetatakse dokumenti, millega teatati iseseisva Eesti Vabariigi loomisest? Iseseisvusmanifest Kuidas nimetatakse uut majanduspoliitikat Nõukogude Liidus 1920. aastate algul? (lühend)NEP Kuidas nimetatakse 1931. aastal Inglismaal vastu võetud seadust, mis muutis dominioonid suveräänseks? Westminsteri statuut Kuidas nimetatakse 1920. aastal Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud lepingut, mis lõpetas Vabadussõja? (kaks sõna) Tart Rahu
Ehk Kommitern. 2. veebruar 1920 Tartu rahu allkirjastamine Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 15. juuni 1920 Asutav Kogu võtab vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse 1920 Alkoholi keeluseadus USAs 1921 Uue majanduspoliitika (NEPi) algus Nõukogude Venemaal. Talupojad võivad ülejäägid turustada. Lubati eraettevõtlust. 1922 Genova konverents > Rapollo leping. 1922 Itaalias tulevad võimule fasistid. Mussolliini. 1922 Nõukogude Liidu moodustamine teine pool 1923 Majanduskriis Eestis. 1924 tõi Eesti kriisist välja uus majandusminister Otto Strandman 1923 Prantsuse armee okupeerib Ruhri piirkonna 1924 Esimene Tööerakonna moodustatud valitsus Inglismaal 1924 Lenini surm 1. detsember 1924 Kommunistide mässukatse Eestis
Balti liit- 1923 a lõpus kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidu lepingule. Pandi paika kahe riigi vaheline piirijoon. Balti liidu loomine jäi küll veel päevakorda järgnevail aastail, ent teostada seda ei suudetud. NSVL- sõlmiti kokkulepped piirivahejuhtumite lahendamiseks ja kaubandusleping. Hiljem lisandus ka mittekallaletungileping (10 aastat hiljem) VIII Rahvusvahelised suhted sõdadevahelisel perioodil Rapollo leping 1922 aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapollos Versailles' süsteemi vastase koostöölepingu. Saksamaa asus Venemaa sõjatehaseid ja armeepolügone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed Sõjajärgne majanduskriis Ebakindel oli olukord rahanduses. Kasvas tööpuudus, mis oli eriti suur sõjast naasnud meeste seas. Saksamaal oli kujunenud keerulisemaks majandusprobleemid, mille majanduslikku olukorda
(1933-1945) Riigielus omasid suurt mõju ka – SS (kaitsemalev), Gestapo (salajane riigipolitsei), Riiklik propagandaamet. Nende ideoloogia üheks tugisambaks oli aaria rassi ülistamine, teiste alandamine ja rassilise puhtuse tagamine (juutide, omasooriharate, mustlaste tagakiusamine). Hitlerjugend hoolitses noorte ideoloogilise „harimise” eest. 4. Kommunistlik diktatuur Venemaal. 1922-1991 Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit 1922. aastal Genovas sõlmiti NSVL ja Saksamaa vahel Rapollo leping, millega taastati diplomaatilised suhted. NSVL – totalitaarne diktatuur; juhtiv osa valitsemises – kommunistlik partei; puudub eraomand ja võim tööliste käes 1922, peale Leninit, tõusis partei peasekretäriks Jossif Stalin. 1920. aastatel loobuti sõjakommunismist ja alustati uue majaduspoliitikaga (NEP): 1. toiduainete andmise kohustus asendati maksudega 2. taastati raha väärtus 3. lubati kauplemisvabadust ja eraettevõtlust
Liiduks, kus ametlikult olid kõik liiduvabariigid võrdsed, kuid tegelikult tähendas see Vene impeeriumi taastamist punases kuues keskusega Moskvas. MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Versailles'i rahulepinguga pandi alus Rahvasteliidule, mis põhines USA presidendi Wilsoni neljateistkümnel teesil, mille järgi oleks pidanud toimuma Euroopa ülesehitamine. 1922 sõlmisid Venemaa ja Saksamaa Rapollo lepingu, mis sätestas Versailles' vastase koostöö. Weimari vabariigist Kolmanda Riigini: Pärast revolutsiooni ja keisri kukutamist Saksamaa kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks, kus kõrgeima võimu kandjaks oli Riigipäev. Reparatsiooni kulud ei lubanud Saksa majandusel jalgele tõusta, mistõttu noorel demokraatial puudus kindel jalgealus. 1923 algas Saksamaal hüperinflatsioon. USA rahandusministri Dawesi ettepanekul vähendati
Shaw’ (“Begin the beguine”, “What is this called love”, “Jungle drums”, “I cover the waterfront”) originaalseadega, V. Ojakääru noodikogus on säilinud 7 nooti Longhairs’i noodimapist: B. Carteri “Nightfall”, V. Knighti & B. Greeni “Tom-Tom the Piper’s Son”, C. Basie’ “Sent for You Yesterday”, N. H. Browni “Pagan Love Song”, C. Gray “Bye-Bye Blues”, P. Maresi & L. Rapollo “Farewell Blues”, C. Williamsi “Echoes of the Jungle” (Ojakäär 2003: 123). Võrreldes kahe kümnendi repertuaari, on märgata nii üldpildi tuntavat mitmekesistumist kui ka nihet ameerikaliku muusika osa suurenemisele ja saksa päritolu muusika vähenemisele mängitavate palade nimistus. Kuigi saksa muusika, eriti filmimuusika, ei kadunud 1930. aas- tatel kuhugi, oli tema osa oluliselt väiksem, ja nagu tol ajal tegutsenud H. Speek intervjuus 86
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
