-17. sajandil • Varauusaeg-suurte maadeavastuste ajastu Avastusretke põhjused • 15.sajandil-Poliitiline ja majanduslik olukord • Vahemerel muutus kauplemine keeruliseks • Kaupad muutusid kallimaks • Väärismetalli puudus • Idamaad, eriti India- erakordselt rikkad • Äri- kui ka ristisõjaprojekt Keskaja tehnika uuendus • Kompass- hiinlaste leiutis • 14.sajandi merekaardid • Karavell (väike, kerge purjelaev, millele oli iseloomulik kõrge ahtriosa) • Karakk (15.-17.sajandil) • Galeoon (16.sajandil) Maadeavastajad • Bartolomeo Diaz- Meretee Indiasse; Brasiilia avastamine • Vasco da Gama- Avastas India • Christoph Kolumbus- • Väiksed Antillid, Puerto Rico, Jamaica,Venezuela • Saarestikku Lääne-Indiaks (indiaanlased) • Amergio Vespucci- ekspeditsioon Ameerika Elu purjelaevas • Riskantsed ettevõtmised • Tundmatutes vetes- raske orienteeruda, arvestada tuli ootamatute karidega, hoovuste,
Referaat Suured maadeavastused Portugallaste suured maadeavastused Portugallaste suured maadeavastused Alles siis, kui Portugalis ja Hispaanias leiutati karakk ja seejärel karavell, hakkasid eurooplased mõtlema muinasjutuliste idamaade peale. Nendel avastustel oli hulk põhjusi. Monetaristide arvates algasid suured maadeavastused põhiliselt sellepärast, et Euroopas oli suur puudus kullast ja hõbedast. Euroopa majandus sõltus kuld- ja hõberahast, kuid kulla ja hõbeda nappus Euroopas tõi kaasa majanduslanguse suures osas Euroopast. Teine tegur oli sajanditepikkune konflikt hispaanlaste ja portugallaste ning Pürenee poolsaare lõunaosa
Hinnatõus tabas kõige valusamini linnaelanikkonda, mistõttu 17. sajandil muutus liha linna alamrahva toidulaual luksuseks Nakkushaigused kiirendasid Ameerika põliselanike indiaanlaste väljasuremist Teoorjuse kinnistumine Ida-Euroopas takistas majanduse arengut Vahemere kaubalinnade tähtsuse vähenemine põhjustas selle piirkonna teisejärguliseks muutumist PORTUGALLASTE ESIMESED RETKED Alles siis, kui Portugalis ja Hispaanias leiutati karakk ja seejärel karavell, hakkasid eurooplased mõtlema muinasjutuliste idamaade peale. Nendel avastustel oli hulk põhjusi. Monetaristide arvates algasid suured maadeavastused põhiliselt sellepärast, et Euroopas oli suur puudus kullast ja hõbedast. Euroopa majandus sõltus kuld- ja hõberahast, kuid kulla ja hõbeda nappus Euroopas tõi kaasa majanduslanguse suures osas Euroopast. Teine tegur oli sajanditepikkune konflikt hispaanlaste ja portugallaste ning Pürenee
võimalust liikuda tihttuules. Nii ilmusid ladina purjedega ja rooliga karavellid. 4 Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 1. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.11.2004. Kolumbus teostas oma avastusreisid laevadel, mille tüübi nimetus olu karakk (Joon. 1. 11.). See on karavelli edasi arendatud purjevarustusega variant, kus esimestel mastidel kasutatakse põikpurjesid, tagumisel aga ladina purje. Joon. 1.9. Neff. Joon. 1.10. Koge. XVII-XVIII sajandil oli levinuimaks kaubalaevatüübiks fleit (Joon. 1.12.), mis tegelikult on galiooni (selle aja levinuim sõjalaev) ja karakki edasine areng. Seoses suurte veosekogustega Indiast ja Kagu-Aasiast arenesid suurema purjevarustusega
Taheti sellepärast, et see oli kristlik riik ja seda oli vaja võitluseks islamiusuliste vastu. Aafrikas arvati ta olevat tänapäeva Etioopia aladel. Eeldused, mis lubasid maadeavastusreisidele minna 1) Euroopas oli kasutuselevõetud kompass ( põhjasuuna leidmine ) ja astrolaab ( selle abil oli võimalik määrata laiuskraade ). Pikkuskraade tollajal välja arvutada ei osatud. 2) Euroopa lõunaosas olid välja arenenud kaks uut laevatüüpi: karavell ja karakk need olid sobivad ookeanisõiduks, süvis oli neil madalam, sellega oli võimalik ka rannikule pääseda ja ka karidest paremini mööduda. Karakk oli parem seetõttu, et karakki pardad olid kõrgemad ja seal oli rohkem ruumi trümmidele. Mõlemal olid kasutusel kolmnurksed raapurjed ning nelinurksed ladinapurjed, mille abil oli võimalik sõita ka vastutuult. 3) Euroopas olid tulirelvad ning laevadele paigutati suurtükid. Tulirelvad tagasid eurooplaste
· Abilised-bakalaureused · 4 teaduskonda. · Kunstide teaduskond-sealt alustati · Jätkates võis valida · Arstiteaduskond · Õigusteaduskond · Usuteaduskond · Õppijateks 14-15 aastased poisid · Õppetöö 8 aastat Suured maadeavastused 15-16 sajand. · Eeldused · Uudishimu ja maailmapildi muutmine · Teaduse mõjud-maa on ümmargune · Legendide kaugetest maadest · Humanism ja kirkiku rolli vähenemine · Uus laevatüüp-karavell(karakk) · Avamerekindel · Mahutavuselt suurem · Ladina purjede kasutamine · Võimaldas sõita ka vastutuult · Uued navigeerimisevahendid · Astrolaab-tähekõrgusmõõtja · Kompass · Leiutati hiinas Põhjused · Kulla ja hõbeda puudus · Ühepoolne kauplemine araablastega · Vürtside puudus · Meretee leidmine Indiasse · Kasulikum oli kaubelda otse, ilma vahendajateta · Teaduslike tõestuste otsimine uudishimu.
asusid kokku neljas maailmajaos mõlemal pool ekvaatorit. Nii võis Hispaania kuningas väita, et tema riigis ei looju päike kunagi. Selle eest, et kuld ja hõbe Madridi varakambrites otsa ei saaks, kandsid hoolt ligi viiskümmend purjelaeva, mille tüübinimi peaks piraadifilmide austajatele hästi tuntud olema. Galeoonidest rääkides tuleb kõigepealt alustada Christoph Kolumbusest, kes Indiat otsides hoopis mujale välja jõudis. Mäletatavasti oli Kolumbusel kolm laeva – üks karakk ja kaks väiksema veeväljasurvega karavelli. Karakk oli tol ajal laialt levinud Hansa koget meenutav nelja mastiga alus, mis paistis silma kõrgete pealisehitiste-kastellidega nii vööris kui ahtris. Kuigi suurtükiluugid puudusid, võis iga karaki ülatekile paigutatud kergemate kahurite abil kaubalaevast sõjalaevaks muuta (või vastupidi). Karaki põhiliseks puuduseks oli kehv merekindlus – kõrge parras ja pealisehitised kippusid samuti "tuult alla võtma", nii et laev
manifuktuurid) * Kujunes välja universaal inimene, kes on pädev nii kunstis kui ka teaduses. * Avastati uuesti kreeka keel ja antiik mütoloogia. * 1450 juba teati Maa kerakujulisusest. Maad kujutati 28000 suuruse ümbermõõduga tuntud oli Euroopa, Aasia ja Aafrika. * Põhjused reisimiseks väärismetallide kriis, uued kaubateed idamaadesse, müüdid pururikastest riikidest idas (Preester kuningas Johannese kristlik riik). * Eeldused reisimiseks kompass, asttolaab, karavell ja karakk (sobivad ookiani sõiduks), tulirelvad, araablaste kartograafia alaseid töid, rekonkista lõpp, uudishimu. * Euroopa majanduslikkese Vahemerelt Atlandi Ookiani äärde. Kaubanduskeskusteks said aga Madalmaade ja Inglismaa linnad, mitte Hispaania ega Portugal. * Maadeavastuste tulemusena jõudsid Euroopasse kohv, tee, tomat, kartul jne. * Hindade revolutsioon hinnad tõusid (kulda ja hõbedat oli tunduvalt rohkem ja selle väärtus kahanes). * Maailmakaubanduse keskuseks sai Euroopa.
annaabi.ee 
