Kuulsad maadeavastajad (0)

Prints Henrique Meresõitja ( 1394 -1460) valitses Marokos asuvat Ceuta linna ja hakkas seal laevade vastu huvi tundma. Ta rahastas ekspeditsioone ning töid, mis päädisid uut tüüpi laeva – karavelli – ehitamisega. Henrique toetas ka kartograafe ning meresõiduks vajalike instrumentide leiutajaid. Tema egiidi all sõitvad meremehed olid esimesed pikki meresõite ette võtvad eurooplased .
Tänu laevahuvile seadis prints endale eesmärgi leida meretee Indiasse , purjetades piki Aafruka randu. Kuid see kõik oli raske tänu algelistele navigatsioonivahenditele ja inimeste eelarvamustele ja hirmudele.
Meresõitja otsustad vallutada uue tee järk- järgult. Ta lasi ehitada uued merekindlad laevad ja koolitas välja avameresõitu tundvad kaptenid . Nõndaviisi edasi liikudes kulus Aafrika lõunatipu, Hea Lootuse Neeme , vallutamiseks 60 aastat. Kuid seda siis juba Bartolomeu Diaze eestvedamisel.
Bartolomeu Diaz - Alates 1481 aastast saatis Diaz ühe laeva kaptenina Diogo de Azambujat ekspeditsioonil Kullarannikule (Guineasse). Sel ekspeditsioonil rajati Elminasse (Ghana) kaubanduse tugipunkt. Dias oli kuninga õukonna rüütel ja kuninglike ladude järelevaataja. Arvatakse, et ta oli sõjalaeva (nau) "São Cristovão" tüürimees , sest 1486 sai keegi Bartolomeu Dias kuningas João II-lt oma tulevaste teenete eest 6000 real branco't. Otsides mereteed Aasiasse , olid Portugali ekspeditsioonid Henrique Meresõitja ajast (15. sajandi alguses) saadik uurinud Aafrika läänerannikut. 10. oktoobril 1486 määras Portugali kuningas João II Diasi rangelt salajase ülesandega juhiks ekspeditsioonile, mis pidi Diogo Cão saadud andmeid kasutades leidma Aafrika lõunatipu ja purjetada ümber selle lootuses leida kaubateed Aasiasse. Võimaluse korral pidi ekspeditsioon Indiasse välja jõudma. Ekspeditsiooni peaeesmärk oli leida legendaarse kristlasest aafrika kuninga preesterkuningas Johannese maa, millest oli hiljuti saabunud teateid João Alfonso de Aveiro kaudu ja kellega portugallased tahtsid sõbralikesse suhetesse astuda, et moslemid pihtide vahele võtta.

Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees , kes 1492. aastal ületas Kastiilia ( Hispaania ) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Sündis 1451 Genova , Itaalia ja suri 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug- Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke , tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele.
Kolumbus oli esimene, kes avastas Ameerika (esimesele ekspeditsioonil avastas ta Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti), kuid arvas ise, et oli jõudnud Indiasse. Kolumbuse retk oli mõeldud peamiselt kulla ja rikkuse leidmiseks. Ka oma päevikus on ta kirjutanud sissekandeid kus ta viitab kulla ja muu säärase asukohtadele.
Kolumbus tegi kokku neli avastusreisi, kuid peale neljandat reisi kui ta ei naasnud aaretega oli Hispaania valitsus pettunud ja lõppkokkuvõttes suri Kolumbus vaesuses .
Vasco da Gama (1460- 1524 ) oli Portugali meresõitja ja maadeavastaja, kes on tuntud kui esimene eurooplane, kes Euroopast Indiasse purjetas. Esimest korda jõudis ta Indiasse 20. mail 1498 .
8. juulil 1497 asus Lissaboni eeslinna sadamast teele väike eskaader. Neli laeva Vasco da Gama lipu all alustasid reisi kaugesse Indiasse. Aafrika ranniku lähedal tõkestasid nende teed lakkamatud tormid. Vasco da Gama tegi julge otsuse: ta viis oma laevad Aafrika rannikust eemale. Sõbralikku vastuvõttu leidsid portugallased ainult Aafrika sadamas Malindis. Malindi šeik otsis tugevaid liitlasi ja eestkostjaid. Ta täitis kõik meresõitjate soovid. Laevad said värsket kala, puuvilju , liha. Kahekümne kuuendal päeval kerkisid veest kauaoodatud India haljad kaldad. Kalikuti linna juures heideti ankrusse. Rikkad kohalikud kaupmehed ei tahtnud viletsaid portugali kaupu osta. Kalikuti valitseja ei soovinud läbirääkimisi.
Võtnud pantvange ja uputanud mõned India laevad, alustas Vasco da Gama tagasiteed Portugali. Tagasitee osutus veelgi rängemaks. Neljast laevast säilis Vasco da Gamal ainult kaks. Tagasisõit Aafrika rannikuni kestis kahekümne kuue päeva asemel kolm kuud. Piinav kuumus ja haigused lõid inimesi rivist välja. Kui laevad Malindisse jõudsid, oli kummalgi neist üksnes kümmekond tervet madrust. Edasisõit polnud kergem. Pidulikku vastuvõttu Lissabonis nägi vähem kui pool meeskonda. Sellal kui Portugali pealinnas kõlas muusika ja taevasse lendasid raketid, kaaluti juba palees , mitu laeva veel Indiasse saata. Alati sünge Vasco da Gama seletas kuningale , kuidas seda alistamatut maad vallutada.