Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Suured maadeavastused ja nende tagajärjed (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Alates vanaajast kuni 15. sajandi II pooleni toimus maailmapildi avardumine ning geograafiliste teadmiste laienemine järk-järgult tänu vallutus-ja kaubaretkedele. Eurooplaste maailmapilt laienes ristisõdade ajal ja ka mongolitega võitlemise käigus. Märkimisväärsed avastusretked Aafrika lähistel, Indiasse , Skandinaaviasse, Islandile ja sealt edasi Gröönimaale olid kindlasti inspiratsiooniks varauusaja maadeavastajatele.
Põhjuseid suurte maadeavastamise alguseks oli mitmeid. Üks põhjustest oli kindlasti vajadus väärismetallide järele. Euroopa riigid kulutasid hiigelsummasid sõjapidamisele ja ülemkiht ihkas idamaiseid kaupu nagu siid ja vürtsid. Kõige selle eest tasumiseks oli tarvis raha, mida kulla- ja hõbedanappuses puudu jäi. Raha oli maadeavastuste üks olulisemaid põhjuseid. Kaupmehed unistasid suurtest kasumitest, kuningad soovisid uusi maid ning rikkusi. Samuti oli Euroopa kohati üleasustatud ning lihtrahvas kannatas nälja käes. Rekonkista lõppemisega tekkis suur hulk

Suured maadeavastused ja nende tagajärjed #1 Suured maadeavastused ja nende tagajärjed #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 71 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MissJo Õppematerjali autor
Konspekt

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
docx

Maadeavastused

aadlik Fernando de magallanes. Pärast tohutuid raskusi ja suuri kaotusi saabus 1522 aasta septembris koju vaid üks laev 18 inimesega . Järgmine ümbermaailmareis toimus alles poole sajandi pärast . Läänetee indiasse oli küll avastatud , kuid seda kasutusele võtta polnud toonastes tingimustes otstarbeks . 7)16 saj keskel olid portugallased jõudnud Jaapanisse . Sealsed suurfeodaalid mõistsid õige pea eurooplastest lähtuvat ohtu. 17 saj algul sulgesid jaapanlased nende eest oma sadamad , jättes kaubitsemisõiguse Nagasakis vaid hollandlastele . Põ-am idaranniku aladele jõudsid inglased ja prantslased 17 saj , läänerannikule hispaanlased ja venelased 18 saj. 8)Euroopa hakkas avastatud piirkondi süstemaatiliselt koloniseerima . Uute maade vallutamisele järgnes nende paljaksröövimine , kohalike rahvaste orjastamine ja hävitamine . Nii hävitati Ameerika indiaani kõrgkultuurid ja veeti sadu tuhandeid aafrika põliselanikke orjusesse . Seoses kaubateede

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Maadeavastused ning asteegid, maiad, inkad

puberteeti · Piktograafiline, piltidest · Hieroglüüfiline, osaliselt · Kiri puudus, nn. sõlmkiri defineerimata · Eriti kõrgelt oli arenenud · Eriti kõrgelt oli arenenud · Eriti kõrgelt oli arenenud meditsiin ­ teadsid inimese astronoomia ­ siiani suurepärased maanteed anatoomiast rohkem kui maailma täpseim kalender, koos postiteenusega ja nende kolleegid Euroopas, arhitektuur ­ ehitasid suuri arhitektuur ­ hiiglasuured astronoomia ­ linnu, mis mingil põhjusel tahutud kividest templid, päikesekalender, maha jäeti, valgeid mis olid ehitatud sideaineta arhitektuur ­ linnad lubjakivist teid, tundsid korrapärase planeeringuga, pseudovõlvi ja lubimörti tänavad sillutatud, kivist veejuhtmed,

Ajalugu
thumbnail
7
doc

MAADEAVASTUSED 15. – 18. SAJANDIL

Nakkushaigused kiirendasid Ameerika põliselanike indiaanlaste väljasuremist Teoorjuse kinnistumine Ida-Euroopas takistas majanduse arengut Vahemere kaubalinnade tähtsuse vähenemine põhjustas selle piirkonna teisejärguliseks muutumist PORTUGALLASTE ESIMESED RETKED Alles siis, kui Portugalis ja Hispaanias leiutati karakk ja seejärel karavell, hakkasid eurooplased mõtlema muinasjutuliste idamaade peale. Nendel avastustel oli hulk põhjusi. Monetaristide arvates algasid suured maadeavastused põhiliselt sellepärast, et Euroopas oli suur puudus kullast ja hõbedast. Euroopa majandus sõltus kuld- ja hõberahast, kuid kulla ja hõbeda nappus Euroopas tõi kaasa majanduslanguse suures osas Euroopast. Teine tegur oli sajanditepikkune konflikt hispaanlaste ja portugallaste ning Pürenee poolsaare lõunaosa moslemite vahel. Suutlikkus Põhja-Aafrika moslemite riike tiivalt haarata oli neile elutähtis. Samal ajal õppisid nad palju oma araablastest naabritelt.

Ajalugu
thumbnail
11
doc

Varauusaeg Euroopas

(Kastiilia kuninganna abielu Aragoni troonipärijaga). · Hispaaniale kuulusid ka Aragonist sõltumatud Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. · 1492 vallutati Granada (araablaste võimupärand). · Maadeavastustega saadi hiigelvaldused Ameerikas. 3. Ida- ja Põhja-Euroopa a. Kagu-Euroopa kuulus türgi (Osmani) impeeriumi kossseisu: · 1453 vallutati Konstantinoopol · Vallutati suured alad Euroopa kaguosas tänapäeva Ungarini. b. Poola: · Suurriik, millele allusid Leedu, Valgevene, suur osa Ukrainast. · Sagedased sõjad Venemaaga. c. Rootsi: · Vabanes 1521.a. rahvaülestõusuga Taani võimu alt ja kuningaks sai Gustav I Vasa. d. Liivi sõda (1558-1583) ülemvõimust Läänemerel: · Võitlust Liivimaa pärast alustas Venemaa, kes tõrjuti sealt välja. · Liivimaa jagati Rootsi, Poola ja Taani vahel. e

Ajalugu
thumbnail
10
doc

Keskaeg II

· Kuningas sõltus otsuste elluviimisel vasallidest, kuna v. Võisid oma toetusest loobuda. Kutsudes suurfeodaalid kokku ning tehes otsused üksmeele e. konsensuse teel (suurf. Kinnitasid otsuse) · Kaasa ka linnad ja vaimulike organisatsioonide esindajad · Koosnes kaht tüüpi saadikuist: · Ametitiitli/koha kaudu: piiskop, abt, hertsog, krahv jt · Seisuslike org. valitud: linna rae, rüütelkonna saadikud jne · Vabu talupoegi esindas nende isand · Rootsi Riigipäeva moodustasid vaimulikud, aadlikud, linnad ja talupojad. Inglismaal mood. seidusliku esindusekogu 2koda: Ülem- (House of Glory) ja Alam(House on Hommons) Esimeses olid kõrgaadlikud jm, ning viimases alamaadlikud ja linnad. Saksamaal mood. seisusliku esinduskogu 3kuuriat: vaimulikud, aadlikud ja linnad · Kuningate ja esinduse kogude vahel käis võimuvõitlus 14.-17.sajandil. Prantsusmaal esindusekogust loobuti.

Ajalugu
thumbnail
28
docx

VARAUUSAJA (15.-17.saj) SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA

Suuremat osa Kesk-Euroopast hõlmas Saksa Rahva Püha Rooma keisririik – tegu oli mitmesaja väikeriigi lõdva ühendusega, mille eesotsas seisis valitav keiser. Alates 1438.aastast kuulus keisrikroon Habsburgide suguvõsale, kes omasid piiramatut võimu ainult oma Austria aladele jäävates pärusvaldustes. Habsburgide võimu tipp saabus Karl V valitsemisajal (1519 – 1556), kui nende valduste hulka kuulusid ajutiselt Hispaania, Madalmaad, Böömimaa, Ungari ja Lõuna-Itaalia koos Sitsiiliaga. Pürenee poolsaare riikide (Kastiilia, Aragón, Granada, Navarra) ühinemisel kujunes 15.saj Hispaania kuningriik, mis lisaks valdustele Euroopas omas suurte maadeavastuste tulemusena ka hiigelvalduseid Ameerikas. Ajutiselt (1580 – 1640) Hispaania riigi koosseisu kuulunud

Ajalugu
thumbnail
76
doc

Aafrika ajalugu

Sahel on maastikuline piirkond Sahara ja sellest lõunas asuvate savannide vahel – poolkõrb. 2. Aafrika vanad kultuurid Bantud ei ole konkreetselt mingi rahvas, vaid pigem võib rääkida mitmetest bantu keeli rääkivatest rahvastest. Bantu nimetus on kunstlik lingivistide poolt tuletatud – see tähendab rahvaid, kes kuuluvad Nigeri kongo keelte gruppi. Ba- on mitmuse prefiks. bantu tähendab inimest. Nende algne asuala oli Nigeeria ja Kameruni piirialadel. Esimene etapp nende ajaloos kestis 1. sajandini eKr ja tegu oli migratsiooniajaga. Teises etapis 1. saj alguses pKr liiguti läände ja itta, haarati alad India ookeanist, Atlandi ookeani välja. Kolmas migratsiooni etapp jääb 3.-10. sajandi vahele – liiguti idarannikut pidi lõunasse, jõuti praegustele Zimbabwe alale kuni Aafrika lõunatipuni välja. Aafrika lingivistiline klassifikatsioon Tuntuim Joseph H. Greenbergi teooria: Aafrika jaotatakse 4 suurimaks keelepiirkonnaks:

Ajalugu
thumbnail
68
pdf

VARAUUSAEG

Valgustusajastust alates hakati Euroopas eristama Läänt ja Ida: kui Läänes nähti Euroopa tsivilisatsiooni hälli, siis Ida- Euroopat peeti väiksema asustustiheduse, madalama linnastumise, liiklemisolude kehvuse ja väiksema maakasutuse intensiivsuse tõttu Lääne-Euroopast nii majanduslikult kui sotsiaalselt vähemarenenumaks. Juba varauusajal hakati kõnelema ühistest euroopalikest väärtustest ning kutsuti Euroopa rahvaid ühinema nende väärtuste kaitseks. Eriti hoogustusid taolised üleskutsed Türgi ekspansiooni elavnedes 16. saj. esimesel ning 17. saj. teisel poolel ( Rahvusvahelised suhted). Mentaalses mõttes määratleti Euroopat ehk Õhtumaad rooma-katoliku usu ja sellest eraldanud protestantlike aladega, vastandades sellele Hommikumaad ­ kreeka-katoliku usu alasid, mis varauusaja alguses olid valdavalt läinud Moskva suurvürstiriigi ning islamiusulise Türgi kontrolli alla. Mõlemad riigid oli eurooplase arusaama

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun