Suured maadeavastused ja nende tagajärjed (0)

Alates vanaajast kuni 15. sajandi II pooleni toimus maailmapildi avardumine ning geograafiliste teadmiste laienemine järk-järgult tänu vallutus-ja kaubaretkedele. Eurooplaste maailmapilt laienes ristisõdade ajal ja ka mongolitega võitlemise käigus. Märkimisväärsed avastusretked Aafrika lähistel, Indiasse , Skandinaaviasse, Islandile ja sealt edasi Gröönimaale olid kindlasti inspiratsiooniks varauusaja maadeavastajatele.
Põhjuseid suurte maadeavastamise alguseks oli mitmeid. Üks põhjustest oli kindlasti vajadus väärismetallide järele. Euroopa riigid kulutasid hiigelsummasid sõjapidamisele ja ülemkiht ihkas idamaiseid kaupu nagu siid ja vürtsid. Kõige selle eest tasumiseks oli tarvis raha, mida kulla- ja hõbedanappuses puudu jäi. Raha oli maadeavastuste üks olulisemaid põhjuseid. Kaupmehed unistasid suurtest kasumitest, kuningad soovisid uusi maid ning rikkusi. Samuti oli Euroopa kohati üleasustatud ning lihtrahvas kannatas nälja käes. Rekonkista lõppemisega tekkis suur hulk tegevuseta väikeaadlike, kes olid end enne sõdimisega elatanud, kuid nüüd vaesuses virelesid. Huvi uuteks seiklusteks ning sõdadeks kasvas kiiresti. Ka kirik soovis levitada ristiusku ning saada ristikiriku mõjusfääri üha uusi maid ja rikkusi ning uusi kristlasi.
Maadeavastamise heaks eelduseks oli teadmised geograafia- ja astronoomia vallas. Euroopa meresõitjad olid juba oskuslikud ning kaardid ja kompass tegid asja veel tüki maad lihtsamaks. Täiustunud oli ka laevaehitus , mis sobis kaugemateks sõitudeks.
Vajadus leida uusi kaubateid muutus tõsiseks probleemiks peale türklaste Konstantinoopoli vallutamist, kes peatasid eurooplastele kaubatee läbi Türgi impeeriumi. See andis omakorda tõuke uute mereteede ( ning ka maade) avastamiseks.
Portugali meremeeste huviobjektiks oli kujunenud Aafrika selle oletavate kullarohkuse tõttu. 1415. aastal vallutati Põhja-Aafrika rannikul Cauta tugipunkt tänu Henrique Meresõitja soosingule, kelle eesmärkideks oli võidelda islamiusuga, vallutada Püha Maa ja luua rohkem kaubandussidemeid. Kolmekümne aastaga jõuti välja Roheneemeni ja Guinea lahte .
Kuna Guinea lahe rannik keerab järsult itta, oletati, et sealtkaudu on võimalik pääseda Indiasse, mis sai põhieesmärgiks. Oletust kinnitas Bartolomeu Diaz, kes jõudis Aafrika lõunatippu Hea Lootuse neemeni.
Christoph Kolumbus oli üks neist meestest, keda motiveeris meresõiduks soov leida läänepoolne meretee Indiasse. 3. augustil 1492. aastal startisid kolm laeva Palose sadamast ning 61 päeva pärast randusid nad Bahama saarestikus. Selle reisi käigus avastas Kolumbus Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti. Kolumbus tegi veel 3 reisi, mille käigus avastas ta Väikesed Antillid, Puerto Rico , Jamaica ja Venezuela .
Nime sai Ameerika aga Amerigo Vespucci järgi, kes jõudis Brasiilia rannikule ning uuris rannajoont pikalt. 1501. aastal reisis Vespucci uuesti Ameerikasse teades, et tegu oma seniavastamata mandriga.
Ihaldatud idapoolse meretee Indiasse leidis 1498. aastal portugallane Vasco da Gama. Peale seda hakkasid portugallased suunduma Indoneesiasse. Indiast ning Indoneesiast saadud vürtside tõttu teeniti tohuteid kasumeid. Vürtsikaubandusest Indiaga sai Portugali riigi monopol .
Esimese ümbermaailmareisi tegi portugali aadlik Fernando de Magallanes, kes seega tõestas, et maakera on ümmargune.
16. sajandi keskpaigaks olid portugallased jõudnud juba Jaapanisse ning hollandlased Austraaliasse.
Avastatud maid hakati koloniseerima. Sellega kaasnes kohalike rahvaste äärmiselt vägivaldne orjastamine ja hävitamine. Kõige silmapaistvam oli Mehhiko ja Lõuna-Ameerika tsivilisatsioonide - asteekide impeeriumi ja inkade domiooni hävitamine.
Lääne- Euroopas vähenes aga järsult kaubalinnade tähtsus seoses Atlandi ookeani äärsete riikide sadamalinnade tähtsuse tõusuga. Holland kujunes väga mõjuvõimsaks riigiks seoses kaubandusega . Tekkisid uued kaubandus- ja rahandustegevuse nähtused- kauba- ja fondibörs ning aset leidis ka hinnatõus ehk hindade revolutsioon .
Suured maadeavastused tekitasid impeeriumite kokkupõrke. Hispaania suurte võitude järel alustasid Holland, Prantsusmaa ja Inglismaa rünnakuid hispaanlaste vastu oma huvide kaitseks. Rünnakute meetoditeks sai näiteks piraatlus Inglismaa poolt. Kaaperdati laevu ning rööviti kulda ja hõbedat või rünnati orjalaevu. Inglismaa sattus vastasseisu ka Hollandiga, moodustades Inglise Ida- India Kompanii Madalmaade Ida-India Kompanii eeskujul. Oli alganud suurriikide vastasseisu ajastu.
Ka maailmateadused jõudsid uuele tasemele : geograafilised teadmised suurenesid pidevalt, täienesid teadmised zooloogiast ja botaanikast. Eurooplaste toidulaud muutus aina kirevamaks. Toiduained nagu mais, kartul , uba, kakao jpt saavutasid suure populaarsuse Euroopas.
4. aprill 2011