TALLINNA
TRANSPORDIKOOL
Kärt
OjalaMTÜ TÜRI NAISTE JA LASTE KRIISIKODUÄriplaan
Juhendaja :
Jaan Kotkas
Tallinn
2014
ÄRIPLAAN
Teenuse valdkond Sotsiaal Teenuse nimetus Nõustamine , koolitus
Teenuse osutaja nimi MTÜ Türi Naiste ja Laste Kriisikodu Reg. kood Aadress ja postiindeks Türi 72215, Tallinna 25
Interneti koduleht www.naiste_lasteabi.ee
Telefon Mob. 56 43 210
E-kiri tyri@naiste_lasteabi.ee
Projektijuhi nimi Kärt Ojala Tel 58 76 543
E-kiri K2rt@naiste_lasteabi.ee
Äriplaani koostamise kirjeldus Kuidas valmis äriplaan, keda kaasates jmt?
Esitage äriplaani koostamise osalenud avaliku võimu
struktuurid ,
kodanikuühendused ja teised
organisatsioonid .
1. Türi valla sotsiaalosakond
2. Paide
Vallavalitsus 3. KoeruVallavalitsus
4.
Väätsa Linnavalitsus
5. Imavere Vallavalitsus
6.
Järva -Jaani Vallavalitsus
7. Eesti Naiste Varjupaikade Liit
8. MTÜ Tähtvere Avatud Naistekeskus
9. Ühendus Emade ja Laste Kaitseks
Esitage lühike ülevaade äriplaani koostamise kaasamise protsessist, erinevate osapoolte kaasamisest ja nende panusest.
Teenusekirjelduse algvariandi väljatöötamiseks tutvus
projektijuht Soome Sotsiaal-ja Tervishoiuministeeriumi poolt 2010.a, tellitud uurimustööga „Lähisuhte- ja perheväkivallan uhreille tarjoittavat turvakotipalvelut“ ja Euroopa Liidu 7.aprilli 2011.a. konventsiooniga „Naistevastase ja
perevägivalla ennetamiseks ning vähendamiseks“. Nimetatud dokumentides toodud nõuded olid teenusekirjelduse
väljatöötamise lähtealused.
Esmast teenusekirjelduse
varianti arutati Eesti Naiste Varjupaikade ümarlaual 24. septembril 2011. Eksperdina osales Eesti Naiste Varjupaikade Liidu (ENVL) juhatuse liige Eha Reitelmann.
Äriplaani koostamisel ( teenusekirjelduse osa) toimusid ümarlauad novembrist kuni veebruarini eelpool toodud kohalike omavalitsuste spetsialistide osavõtul.
Ümarlaudadele oli kaasatud ka kohalike
noortekeskuste töötajaid, perearste, koolide sotsiaaltöötajaid ja pedagooge ning lasteaiakasvatajaid.
Valdkondlik töökoosolek toimus jaanuaris 2012 koos MTÜ Tähtvere Avatud Naistekeskusega. Arutati Sotsiaalministeeriumi poolt 30.detsembril 2011.a. vastu võetud soovituslikku teenusekirjeldust „Turvakoduteenus vägivalla ohvrile“ja otsustati viia endi teenusekirjeldused sellega vastavusse.
Ümarlaual Türi valla sotsiaalosakonnaga 2.02.2012.a. osales eksperdina ENVL juhatuse liige Eha Reitelmann ja teenuse sihtgrupi MTÜ Emade ja Laste Kaitseks liikmed .
Ümarlaudadel tehti kohalike omavalitsuse spetsialistide poolt täiendusi teenusekirjeldusse, millest enamus on teenusekirjelduse lõppvariandi väljatöötamisel arvesse võetud.
I
Teenuse kirjeldus
Teenuse kirjeldus (Teenuse valdkond, sisu. Kas tegemist on teenuse arendamise, tegevuspiirkonna laiendamisega või uue teenuse väljatöötamisega? Kuidas aitab teenuse arendamine kaasa sotsiaalse sidususe suurendamisele ja kohalikele elanikele tervist soosiva elukeskkonna kujundamisele?)
Teenuse valdkond: sotsiaal (nõustamisteenus ja koolitusteenus).
Teenuse sisuks on:
Perevägivalla ohvrite (nii naiste kui meeste) esmanõustamine, psühholoogiline ja juriidiline nõustamine. Vajadusel pereteraapia , laste ja teiste pereliikmete nõustamine.
Esmanõustaja peamine ülesanne on hinnata abivajaja probleeme, siduda klient talle vajalike teenustega : suunata edasi psühholoogilisele või juriidilisele nõustamisele, vajadusel sotsiaalhoolekande osakonda sotsiaalteenuste saamiseks. Esmanõustaja tööülesannete hulka kuulub ka nõustamine telefoni teel, abi elatishagi ja tasuta õigusabi taotluse koostamisel.
Psühholoog määratleb kliendi psühholoogilise seisundi, suunab abivajajad rühmateraapiasse ja viib läbi rühmateraapiat. Motivatsiooni kujundamine läbi enesehinnangu tõstmise.
Juriidiline nõustamine- lahutus, lähenemiskeeld , prokuratuuri ja kohtutega seotud küsimused
Antud sihtgrupiga kokkupuutuvatele ametiisikutele perevägivalla probleemistikku tutvustavate koolituste pakkumine, 6- tunnilise videokoolituse loomine.
Nõustamiste puhul on tegemist Kriisikodu tegevuspiirkonna laienemisega Järva maakonna valdadesse (nõustamisvõimaluse loomine kohapeal koostöös KOV- idega ). Koolituste puhul on tegemist uue teenuse väljatöötamisega.
Teenuse arendamine aitab kaasa kohaliku elanikkonna tervist soosiva elukeskkonna kujunemisele.
Peresisese vägivalla tagajärjel saadud vigastused ja madaldunud enesehinnang vähendavad töövõimet ja vastupanu haigustele. Langeb töötootlikkus ja toimetulemisvõime, mille tagajärjel ei kannata üksnes perekond, sh.lapsed, vaid kogu ühiskond. Uuringutega on kindlaks tehtud, et lastel, kes kasvavad vägivaldses peres, on vägivaldse peremudeli edasikandumise tõenäosus suur.
Teenuse arendamine aitab kaasa ka sotsiaalse sidususe suurendamisele – väheneb sotsiaalne ebavõrdsus ja tõrjutus. Ühiskonna võimekus saaavutatakse iga liikme heaoluga, minimeerides erinevusi.
Olemasoleva olukorra analüüsi lühikokkuvõte, teenuse vajalikkuse põhjendus.
Paarisuhtevägivald on tõsine sotsiaalne probleem mitmel põhjusel . Vägivald ei mõjuta mitte üksnes vägivalla osapooli- kannatanut ja toimepanijat – vaid ka teisi pereliikmeid. Vanemate vaheline vägivald avaldab seda pealt näinud lastele tõsist psüühilist mõju, kujundades neis arusaamu peresuhetest ja soorollidest ning luues niiviisi soodsa pinnase vägivallamustri edasikandumiseks põlvest põlve. Vägivald ei ole ainult mehe ja naise või pere probleem, vaid kogu ühiskonna probleem. Vägivallal on ka kõrge hind ühiskonna jaoks. Vägivalla kulud võivad olla otsesed , näiteks ravikulud, vigastute tõttu töölt puudumine, psühholoogilise ja õigusabi või juhtumi kriminaalmenetluse kulud. Samas on vägivallal ka palju kaudseid kulusid , mida rahasse arvestada on väga raske. Siin võib nimetada vägivallast tingitud stressi tõttu vähenenud produktiivsust tööl ning aega, mis kulub näiteks arsti juures, kohtus või nõustaja juures käimiseks. Mitmetes riikides on püütud vägivalla kulusid kokku arvutada. Näiteks on Ameerika Ühendriikides leitud, et ühes aastas moodustavad paarisuhtevägivalla otsesed kulud umbes 12,6 miljardit USD ehk 0,125% sisemajanduse kogutoodangust ( Waters jt.2004).“
(K.Soo „Paarisuhtevägivald Eestis – levik ja tagajärjed“2010) http://www.sm.ee/meie/uuringud-ja-analuusid/sotsiaalvaldkond.html
Statistikaameti andmetel on kokkupuude paarisuhtevägivallaga 2009.a. 12 kuu jooksul 95,2 tuhandel vanuses 15-74 a. isikul ( http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp ).
2009.a. läbi viidud turvalisuse uuringu järgi koges viimase aasta jooksul füüsilist vägivalda paarisuhtes 46 800 inimest, sealjuures raskemat füüsilist vägivalda 18 000 naist ja 5000 meest (Merle Paats "Vägivald paarisuhtes - müüdid ja tegelikkus" Eesti Statistika kvartalikiri 3/10)
„Hoolekandelise abi andmisel lähtub Eesti riik subsidiaarsuse põhimõttest, mille kohaselt avalikke kohustusi täidavad üldjuhul eelistatult kodanikule kõige lähemal seisvad võimuorganid ning esmalt rakendatakse abivajajale kõige lähemal oleva tasandi ( esmatasandi ) ressursse. Millest tulenevalt on peamisteks hoolekandeteenuste ja – toetuste osutajateks kohalikud omavalitsused . Kohaliku omavalitsuse poolt pakutud hoolekandeteenusteks on näiteks isikliku abistaja , tugiisiku, invatranspordi, elukoha kohandamise, turvakodu, varjupaiga, sotsiaaleluaseme, perekonnas hooldamise, sotsiaalnõustamise ja hooldusabi teenus.“ http://www.sm.ee/tegevus/sotsiaalhoolekanne/riigi-rahastatavad-teenused.html
Riiklik ohvriabisüsteem pakub nõustamisteenust kuriteoohvritele. Katmata on varjupaigateenus ja nõustamisteenus perevägivalla ohvritele – seda ei paku riik ega kohalik omavalitsus. Eestis tegelevad perevägivalla ohvrite abistamisega mittetulundusühingud ( loodud on kümme varjupaika maakondade keskustesse).
Antud valdkonnas puuduvad Türi Naiste ja Laste Kriisikodul otsesed ja potentsiaalsed konkurendid. Kaudsed konkurendid on 9 teistes maakonnalinnades paiknevat naiste varjupaika. Nendest tugevamad on Tartu Naiste Varjupaik , Tähtvere Avatud Naistekeskus, Ida-Virumaa ja Pärnu Naiste Varjupaigad. Nimetatud organisatsioonid (v.a. Tähtvere Avatud Naistekeskus) pakuvad peamiselt öömajateenust. Tähtvere Avatud Naistekeskus pöörab oma tegevuses samuti suurt tähelepanu nõustamistegevusele ja perevägivalda ennetavale teavitustööle.
Sihtgrupid ja lõppkasusaajad
Sihtgrupp :
Otsene sihtgrupp – perevägivalla ohvrid ja perevägivallaga lähedalt kokkupuutvad spetsialistid Järva maakonnas .
Otsesed kasusaajad on:
- Perevägivalla all kannatavad naised ja nende pereliikmed Töötajad, kes tööülesannetest lähtuvalt on kohustatud sekkuma perevägivalla rasketesse intsidentidesse (konstaablid, sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad) ja täiendkoolitustel saadud teadmiste baasil töötavad efektiivsemalt juhtumi lahendamisel. Planeeritud vähemalt 12 kohaliku omavalitsuse töötaja osalus( 6 omavalitsust kokku) koolitustel.
Kaudne sihtgrupp – perekond, vald, ühiskond.
Kaudsed kasusaajad:
- Perekond: muutuvad peresuhted , naise enesehinnangu tõus annab võimaluse paremaks toimetulekuks nii tööl kui kodus.
- Vald: väheneb probleemsete perede hulk vallas, paranevad lastevahelised suhted ja toimetulek koolis.
- Ühiskond: avalikkuse teavitamise kaudu suureneb perevägivalla alane teadlikkus ühiskonnas, mis annab perevägivalla ohvritele ja nende lähedastele julgust enim pöörduda abi andvatesse institutsioonidesse. Sallimatu suhtumise kujundamine vägivalda suurendab turvalisust.
Vajadusel tehakse ümarlaudu naist toetava koostöövõrgustikuga (pereliikmed, sõbrad, valla spetsialistid).
Kvaliteedistandardid ja kvalifikatsiooninõuded (Millistele teenuse osutamise nõuetele soovitakse vastata? Kui KOVil nõuded puuduvad, siis kuidas algatatakse nõuete seadmine, kelle eeskujul?) Sotsiaalministeerium on koostanud kohalike omavalitsuste vastutusalas olevate sotsiaalteenuste soovituslikud juhised. Juhised põhinevad sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse kohalike omavalitsuse teenuste miinimumnõudeid reguleerival eelnõul. Juhiste tutvustamine ja arutelu toimus 6.12.2011.aastal toimunud seminaril „Sotsiaaluuringute tutvustus ja sotsiaalteenuste juhiste avalik arutelu“. Kaasatud olid nii kohalike omavalitsuste, teenuseosutajate kui ka kliendiorganisatsioonide esindajad. Juhiste vorm on välja töötatud Siseministeeriumi poolt eesmärgiga koostada edaspidi ühtsel vormil juhendavaid abimaterjale, millest kohalikud omavalitsused saavad lähtuda teenuse osutamisel või teenuse delegeerimisel era või kolmandale sektorile. Samal ajal on juhised vajalikud ka teenuse tarbijatele või nende lähedastele, et mõista teenuse sisu, kujundada ja hinnata ootuseid teenusele ja teada oma õigustest ja võimalustest teenuse kasutamisel.
Teenuste juhised on kättesaadavad http://www.sm.ee/tegevus/sotsiaalhoolekanne/kohalike-omavalitsuste-sotsiaalteenuste-soovituslikud-juhised.html .
Teenuse osutaja analüüs
Türi Naiste ja Laste Kriisikodu omab 3- aastast tööpraktikat perevägivalla all kannatavate naiste abistamisel. Kõik Kriisikoduga koostööd tegevad spetsialistid omavad teenuse osutamiseks vastavat kõrgharidust (psühholoogiline, juriidiline).Kriisikoduga teevad koostööd 2 juristi ja 3 psühholoogi. Psühholoogidel on aastatepikkused lektorikogemused. Kaks psühholoogi omavad ka pereterapeudi kutset. Kriisikodu spetsialistide kompetents vastab täielikult Sotsiaalministeeriumi poolt välja töötatud soovituslikule standardile. Kuna kõik spetsialistid töötavad osalise koormusega, on võimalik teenuse mahtu vajadusel suurendada. . Kriisikodul on Türil 10 voodikohaga majutusüksus ja eraldiasetsev nõustamiskabinet koos seminariruumiga
Projektijuht on psühholoogiaalase kõrgharidusega ja omab kogemusi erinevate projektide algatamise ning juhtimise osas (viimane on Toidupanga projekti algatamine ja juhtimine). On töötanud sotsiaalvaldkonnas ja omab kogemusi tugivõrgustiku loomisel ning vabatahtlike kaasamisel.
Peab läbirääkimisi spetsialistidega, keda kaasata projekti meeskonda, sõlmib töövõtulepingud.
Juhib projektimeeskonna tööd.
Organiseerib teavitustegevust ja reklaami.
Korraldab klientidelt tagasiside saamist.
Suhtleb projekti kaasatud kohalike omavalitsustega, lepib kokku nõustamisteenuste osutamise korra.
Varustab kohalikke omavalitsusi , Järvamaa politseijaoskonda, ohvriabitöötajaid ja perearstikeskusi Kriisikodu reklaamimaterjalidega.
Organiseerib e- koolitusprogrammi tehnilise valmimise.
Turundab koolitusi e- maili teel.
Tegeleb projekti aruandlusega
Projektijuht töötab osalise tööajaga.
Projekti raamatupidaja
Koostab arveid kohalikele omavalitsustele osutatud teenuste kohta.
Teeb rahalisi ülekandeid maksuametile ja projektis osalejatele.
Peab arvestust projektiga seotud kulude osas.
Teeb projekti aruande finantsosa.
Nõustajad– osutavad nõustamisteenust vastavalt vajadusele Kriisikodu nõustamiskeskuses või kokkuleppel kohaliku omavalitsuse territooriumil.
Esmanõustaja peamine ülesanne on hinnata abivajaja probleeme, siduda klient talle vajalike teenustega: suunata edasi psühholoogilisele või juriidilisele nõustamisele, vajadusel sotsiaalhoolekande osakonda sotsiaalteenuste saamiseks. Esmanõustaja tööülesannete hulka kuulub ka nõustamine telefoni teel, abi elatishagi ja tasuta õigusabi taotluse koostamisel.
Psühholoog määratleb kliendi psühholoogilise seisundi, suunab abivajajad rühmateraapiasse ja viib läbi rühmateraapiat. Motivatsiooni kujundamine läbi enesehinnangu tõstmise, kriisi läbitöötamine .
Juriidiline nõustamine- lahutus, lähenemiskeeld, prokuratuuri ja kohtutega seotud küsimused.
Koolitajad – Psühholoogidest koolitajatel on pikaajaline koolituskogemus perevägivallast ja kriisipsühholoogiast. Koolitajad on lugenud psühholoogiateemalisi loenguid Mainori Kõrgkoolis, Sisekaitseakadeemias, Tallinna Ülikoolis, Tervishoiukõrgkoolis, Revali Eramerekoolis, Tallinna Kiirabis.
Teostatavuse ja tasuvuse analüüs vastavalt äriplaani finantsplaanile
Projektiga hõlmatakse lisaks ka Järva Maakonna vallad . Käesolevaks hetkeks on koostöö Imavere vallaga (140 km2, 917 elanikku), Järva-Jaani vallaga (126 km2, 1634 elanikku), Koeru vallaga (237 km2, 2206 elanikku), Paide vallaga (300 km2, 1709 elanikku) ning Väätsa vallaga (195 km2, 1370 elanikku).
Otseseks kasusaajaks on perevägivalla all kannatavad naised ning nende pereliikmed. Nõustamiskeskus pakub täiendavate ning tasuliste teenustena ka pereteraapiat, suhtluskoolitust, kriisikoolitust ning meeste nõustamist
Türil on olemas ruumid nõustamisteenuse läbiviimiseks. Kohalike omavalitsustega sõlmitud lepingutes on kokku lepitud ruumide pakkumine KOV-i poolt. Nõustamisteenust viivad läbi oma ala professionaalid ning nende inimesteg aon Kriisikodul ka lepingud
Antud projekti eesmärk on muuta teenus kättesaadavaks ka neile isikutele, kellel on raske oma kodu piirkonnast lahkuda ehk siis muuta teenuse pakkumine võimalikult mugavaks ning kättesaadavaks.
Teenuse hind on vastavalt juriidiline nõustamine 40 eurot tund ning psühholoogiline nõustamine 21 eurot tund. Antud summad sisaldavad puhtalt nõustaja tasu. Hinnakalkulatsioon näitab, et tegelik omahind on vastavalt 56.74 ning 29.83 eurot. Et MTÜ saaks jätkusuutlikult tegutseda tuleb sammhaaval leida võimalusi, et nõustatavad või KOV teenuse eest mingi osa ise tasuksid. Momendil kaetakse teenus taotletava abiga ning otsitakse täiendavaid ressursse oamosaluse katmiseks – käimas on erinevad kampaaniad .
Järvamaa KOV on lubanud tasuda oma piirkonna nõustatavate eest 5 eurot psühholoogilise ning 10 eurot juriidilise nõustamise eest, tehes sellega teenuse kättesaadavamaks ka väiksema sissetulekuga abivajajaile.
Osa omapanust tuleb annetustest ja plaanis on perevägivalla teemaliste e-koolituste müük KOV-idele üle Eesti
Teavitus - ja turundusplaan
Peamine info levitamine sihtgruppideni käib läbi interneti: kodulehed www.naisteabi.ee, www.avasilmad.eu, Facebooki leht „Ütle Ei perevägivallale“. http://www.facebook.com/#!/AvaSilmad
Artiklid üleeestilises meedias, raadio- ja TV esinemised.
Infot Türi Naiste ja Laste Kriisikodu teenuste kohta levitavad kohalikest omavalitsustest koostööpartnerid kohalikes ajalehtedes, Kriisikodu reklaamplakatid paigaldatakse valdades enamkäidavatesse kohtadesse (kauplus, perearstikeskus, raamatukogu, noorte- ja perekeskused, sotsiaalosakond). perearstikeskused, politseijaoskonnad ja sotsiaalosakonnad on varustatud Kriisikodu infovoldikutega).
Kriisikodu infomaterjale levitatakse Järva politseijaoskonna, ohvriabitöötajate ja perearstikeskuste kaudu.
Koolitusvõimaluste pakkumine ja videokoolitusprogrammi turundus toimub e-maili teel.
Infovoldikute ja plakatite jagamine on alanud. Internetikanalites on info pidevalt kättesaadav ( jooksev töö), Videokoolitus valmistatakse 2014 aasta sügisel ning alates novembrist toimub levitamine.
Projekti lõppedes ei lõpe MTÜ Naiste Kriiskodu tegevus, vaid teavituskampaaniad jätkuvad samas vormis. Eeldus on viia info võimalikult paljudeni, e t tekiks ka info levik rahva seas. Jätkub kriisikodu teenuste osutamine uute kokkulepete alusel. Jätkub infomaterjalide levitamine KOV-ide ja meedia kaudu.
Teenuse hindamise ning arendamise süsteem
Teenuste hindamiseks kasutatakse väljatöötatud tagasiside süsteemi, mille alusel tehakse muudatusi üleskerkinud probleemide osas teenuste pakkumisel.
Kuidas on kavandatav teenus seotud kohaliku või riikliku arengukavaga ning taotleja ühingu arengueesmärkidega?
Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 - http://www.just.ee/arengusuunad2018
23. Perevägivald on raske isikuvastane kuritegu , mille tunnistajaks ning ohvriks olemine lapseeas suurendab tõenäosust puutuda vägivallaga kokku täiskasvanuna nii ohvri kui ka toimepanijana. Laialdane teavitamine perevägivallast kui raskest isikuvastasest kuriteost aitab kaasa selle kuriteo suhtes negatiivse hoiaku kujundamisele ühiskonnas ning võitlemisele selle vastu, seetõttu tuleb Sotsiaalministeerriumil suurendada ühiskonna teadlikkust perevägivallast, kaasates selleks politseid ja kohalikke omavalitsusi. Prokuröridel tuleb koos ohvriabitöötajatega sobivatel juhtudel rakendada ohvri ja kurjategija lepitamist.
24. Isikuvastaste kuritegude ohvritele, sealhulgas inimkaubanduse ja perevägivalla ohvritele, tuleb Sotsiaalministeeriumil koostöös kohalike omavalitsuste ja mittetulundussektoriga tagada üle Eesti piisaval hulgal varjupaiku. Politseil tuleb teavitada sihtrühmi abi saamise võimalustest ning abivajajad ohvriabitöötajate juurde suunata. Sotsiaalministeeriumil tuleb arendada ohvriabisüsteemi, muutes selle kliendikesksemaks.
Vägivalla vähendamise arengukava aastateks 2010-2014 - http://www.just.ee/49973
10. meede Perevägivalla-alane ennetustöö
Tegevused
10.1. Õigusteadlikkuse suurendamine ja perevägivallaalane teavitamine
10.2. Riskirühmade perevägivallaalane teavitamine
Perevägivalla ohvrite vajadused võib jaotada viide rühma: turvalisuse vajadus, emotsionaalsed, majanduslikud vajadused, lisaks vajadus info ja nõuannete ning õigusabi ja kohtukaitse järele. Nende tagamine eeldab kriisisituatsioonis /…/ psühholoogilist ja juriidilist nõustamist, varjupaiga- ja tugigrupiteenuse olemasolu. Perevägivalla puhul on harva tegu vaid ühekordse juhtumiga, tihtipeale satutakse ohvriks korduvalt. Seetõttu on oluline, et oleks loodud kohad, kuhu abi saamiseks pöörduda.
Meetme 10 mõju: Tänu info levitamisele paraneb riskirühmade teadlikkus perevägivallast. Ühiskonna suhtumine perevägivalda muutub vähem sallivaks ja seda ei nähta enam pereelu loomuliku osana .
11. meede Perevägivalla ohvrite abistamisvõimaluste arendamine
Tegevused
11.1. Perevägivalla ulatuse ja olemuse regulaarne kaardistamine
11.2. Protseduurireeglite väljatöötamine perevägivalla ohvrite tuvastamiseks ja abistamiseks
11.3. Perevägivalla ohvritele pakutavate teenuste analüüs ja arendamine
11.4. Perevägivalla ohvrite ja vägivallatsejatega töötavate spetsialistide baasväljaõppe programmide analüüsimine
11.5. Ohvrite ja vägivallatsejatega kokkupuutuvate spetsialistide koolitamine
Meetme 11 mõju: Korraldatavate uuringute ja korrastatud statistika tulemusena on info paremini kättesaadav, see aitab paremini poliitikat kujundada ja valdkonnas tekkivatele probleemidele kiiremini reageerida. Perevägivalla ohvrite abistamine on süsteemsem ja aitab ohvritel vägivallatsüklist välja murda
Kodanikuühiskonna arengukava 2011-2014- http://www.valitsus.ee/et/valitsus/arengukavad
Kodanikuühendused kui partnerid avalike teenuste osutamisel.
Meede 2: Riigi ja kohalike omavalitsuste poolt kodanikuühendustele avalike teenuste lepingulise delegeerimise toetamine ja sellealase võimekuse arendamine.
Meede 3: Teenuseid osutavate kodanikuühenduste arengu soodustamine ja toetamine.
Partnerite
kirjeldus
MTÜ Tähtvere Avatud Naistekeskus - Naistekeskus on avatud keskus, mis pakub naistele (ja nende lastele), kes on kogenud füüsilist või psüühilist lähisuhtevägivalda, pikemaajalist tuge.Naistekeskus pakub sotsiaalnõustamist, vastastikuse abi- ja teraapiagruppe, individuaalteraapiat, vajadusel võimalust saada varjupaika ning vahendab juriidilist nõustamist. Naistekeskus püüab aidata naisel taastada või üles ehitada toetava sotsiaalse võrgustiku , julgustada enesleidmises ja aidata uuesti leida eneseusaldus . Naistekeskus pakub abi turvalises ja diskreetses keskkonnas. Partneri roll äriplaani elluviimisel on ühine teavitustegevus.
Mittetulundusühing Eesti Naiste Varjupaikade Liit on avalikes huvides tegutsev mittetulundusühingute liit, mis ühendab Eestis naistevastase vägivalla ohvritele varjupaigateenust pakkuvaid ogranisatsioone. Praeguse seisuga on Liidus 5 maakondlikku varjupaika Kesk- ja Lõuna-Eestist (Valga Naiste Varjupaik, Võru Naiste Varjupaik, Tähtvere Avatud Naistekeskus, Järva Naiste Varjupaik, Ida-Virumaa Naiste Varjupaik). Liidu tegevuse põhieesmärgiks on võitlus naistevastase vägivalla erinevate vormidega (füüsiline, seksuaalne, psühholoogiline, majanduslik, vaimne jm vägivald, sh inimkaubandus ja prostitutsioon) ennetustöö ja vägivalla ohvrite abistamise ning üldise soolise võrdõiguslikkuse edendamise kaudu ühiskonnas. Partneri roll äriplaani elluviimisel on ühine teavitustegevus.
SWOT analüüs
Strenght - tugevused
- Töötajate head spetsiifilised oskused ja teadmised, võime töötada eesti, vene ja inglise keeles
- Töötajate pühendumus inimeste abistamisele
- Koostöö teiste naiste varjupaikadega
- Avatus, koostöö teiste abi pakkuvate organisatsioonidega
- Arenemisvõimelisus
- Ruumide hea asukoht kesklinnas
- Puudub konkurents antud valdkonnas Järva maakonnas
- Koostöö laienemine Järvamaale, kokkulepped KOV-dega
- Koostöö naabrivalvega
Weakness – nõrkused
- Vastava seadusandluse puudumine
- Perevägivalla temaatika nõrk kajastatus meedias – ühiskonna nõrk teadlikkus
- Ebakindel majanduslik baas, projektipõhine rahastus
- Töötajatele vähesed taastuse võimalused (projektipõhine rahastatus ei võimalda puhkusi)
Opportunities- võimalused
- Tuntuse kasv kasutades ära maineüritusi ja meediat teenuste tutvustamiseks
- Riigipoolne rahastatus
- Uued projektivõimalused
- Aktiivne rahvusvaheliste sidemete otsimine ja osalemine rahvusvahelistes projektides
- Koostöö parandamine teiste samalaadsete asutustega
- Laialdane teavitustöö elanikkonna erinevates gruppides
- E-koolituste müük
Threats- ohud
- Majanduslanguse jätkumine ja nõrk riiklik huvi perevägivalla probleemistiku vastu - ei peeta vajalikuks Kriisikodu piisavat rahalist toetamist ja ametiisikute perevägivalla temaatilisi koolitusi
- Konkurendid koolitusturul
- Nõrgad teenuste reklaamimisvõimalused, mistõttu teave ei jõua klientideni
- Uued konkurendid
Riskide ennetamine ja maandamine:
Suuremate perevägivalla temaatiliste ürituste( konverentsid , teabetäevad, infotunnid) ja kampaaniate korraldamine tõstab ühiskonna teadlikkust perevägivallast kui ohtlikust kuriteoliigist.
Teavitustöö Riigikogu liikmete, Sotsiaalministeeriumi, Linnavolikogu liikmete hulgas suurendab naiste varjupaikade võimalust saada endale rida riigieelarves.
Lisarahastuse leidmine teenuste reklaamiks .
Muu oluline teave käivitatava teenuse kohta
Lähtume oma teenuse pakkumisel EV Sotsiaalministeeriumi poolt väljatöötatud teenusekirjelduse „Turvakoduteenus vägivalla ohvrile“ soovituslikust vormist , Euroopa Nõukogu konventsioonist „Naistevastase ja perevägivalla ennetamiseks ning vähendamiseks“ ja andmekaitseseadusest.
Projekti raames saab nõustamiste kaudu tasakaalustada sugudevahelisi pingeid, väheneb sugupooltevaheline ebavõrdsus, mis on vastavuses soolise võrdõiguslikkuse printsiibiga.
II
Teenuse finantsplaan
(Teenuse
detailne
finantsplaan esitatatakse etteantud Äriplaani lisana .
Eesmärk on anda äriplaanile rahaline vääring ning hinnata
äriplaani teostatavust. Finantsplaan peab sisaldama nii teenuse omahinna arvutust , organisatsiooni kulusid, tööjõuplaani,
müügiprognoosi ning laekumiste plaani jmt. Kasumiaruande, bilansi
ja kassavoo prognoosid koostada neljaks aastaks. Soovi korral võib
finantsplaani esitada äriplaani juurde eraldi Lisana.)
Seletuskiri finantsplaani hindamiseks, võimaldamaks selle elluviimist hinnata
Projektiga pakutavateks teenusteks on:
Perevägivalla ohvrite (nii naiste kui meeste) esmanõustamine, psühholoogiline ja juriidiline nõustamine. Vajadusel pereteraapia, laste ja teiste pereliikmete nõustamine.
Antud sihtgrupiga kokkupuutuvatele ametiisikutele perevägivalla probleemistikku tutvustavate koolituste pakkumine, 6- tunnilise videokoolituse loomine.
Nõustamiste puhul on tegemist Kriisikodu tegevuspiirkonna laienemisega Järva maakonna valdadesse (nõustamisvõimaluse loomine kohapeal koostöös KOV-idega). koolituste puhul on tegemist uue teenuse väljatöötamisega. Teenuse arendamine aitab kaasa kohaliku elanikkonna tervist soosiva elukeskkonna kujunemisele.
Projektiga hõlmatakse lisaks Järva Maakonna vallad. Käesolevaks hetkeks on koostöö kokkulepped olemas 5 vallaga, huvitatud piirkondi on aga rohkem.
Otseseks kasusaajaks on perevägivalla all kannatavad naised ning nende pereliikmed. Eelpolltoodud statistika järgi (vaata punkt c) on kaudne sihtgrupp 71245 naist. Nõustamiskeskus pakub täiendavate ning tasuliste teenustena ka pereteraapiat, suhtluskoolitust, kriisikoolitust ning meeste nõustamist
Türilon olemas ruumid nõustamisteenuse läbiviimiseks. Kohalike omavalitsustega sõlmitud lepingutes on kokku lepitud ruumide pakkumine KOV-i poolt. Nõustamisteenust viivad läbi oma ala professionaalid ning nende inimesteg aon Kriisikodul ka lepingud
Teenuse hind on vastavalt juriidiline nõustamine 40 eurot tund ning psühholoogiline nõustamine 21 eurot tund. Antud summad sisaldavad puhtalt nõustaja tasu. Hinnakalkulatsioon näitab, et kui lisada kaudsed kulud ehk organisatsiooni tegevusega seotud kulud, siis tegelik omahind on vastavalt 56.74 ning 29.83 eurot. Et MTÜ saaks jätkusuutlikult tegutseda tuleb sammhaaval leida võimalusi, et nõustatavad või KOV teenuse eest mingi osa ise tasuksid. Momendil kaetakse teenus taotletava abiga ning otsitakse täiendavaid ressursse oamosaluse katmiseks – käimas on erinevad kampaaniad . Järvamaa KOV on lubanud tasuda oma piirkonna nõustatavate eest 5 eurot psühholoogilise ning 10 eurot juriidilise nõustamise eest, tehes sellega teenuse kättesaadavamaks ka väiksema sissetulekuga abivajajaile. Osa omapanust tuleb annetustest ja plaanis on perevägivalla teemaliste e-koolituste müük KOV-idele üle Eesti
Finantsplaan on koostatud võttes arvesse 2010 ja 2011 aastal toimunud juriidilisi ja psühholoogilisi nõustamisi. 2012 aastaks on prognoositud teenuste taseme jõudmine 2010 aasta tasemele ning järgnevatel aastatel teenuse vajaduse kasvu seoses sihtrupi jätkuva informeerituse taseme tõusuga.
Rahavood on planeeritud vastavalt nõustamisteenuste toimumise prognoosile, tuginedes eelnevale kogemusele Türi linnas ning vestlustele teenuse vajalikkusest Järva maakonna KOV-dega. Teenuse eest tasumine toimub nõustatava poolt kohapeal peale teenuse kättesaamist ning vastavalt kokkuleppele KOV-dega nende osas kas samal hetkel või kord kuus tehtavate arveldustega. Täiendavate finantseeringute leidmiseks korraldatakse erinevaid kampaaniaid ning koolitusi. Ettevalmistavad materjalid finantseeritakse vastavalt toetuste laekumise ajakavale ning jooksvad kulud toetussummadest ning omaosalusest.
Teenuse omahinna kujunemiseks vajalikud komponendid on toodud finantsanalüüsi exceli tabelis, mis on käesoleva taotluse lisa.
Teostatavuse ja tasuvuse analüüs vastavalt äriplaani finantsplaanile (Optimaalne teenusega kaetav elanike arv ja piirkond ühe teenuseid osutava organisatsiooni või võrgustiku kohta; teenuse hinnakalkulatsioon, olemasolevad ressursid ja täiendav vajadus ning kuidas need kaetakse; teenuse osutamise logistika , töövahendite hooldamine jmt.)Projektiga hõlmatakse lisaks Türile ka Järva Maakonna vallad. Käesolevaks hetkeks on koostöö kokkulepped olemas 5 vallaga, huvitatud piirkondi on aga rohkem. Koostöölepingud on Imavere vallaga (140 km2, 917 elanikku), Järva-Jaani vallaga (126 km2, 1634 elanikku), Koeru vallaga (237 km2, 2206 elanikku), Paide vallaga (300 km2, 1709 elanikku) ning Väätsa vallaga (195 km2, 1370 elanikku).
Otseseks kasusaajaks on perevägivalla all kannatavad naised ning nende pereliikmed. Nõustamiskeskus pakub täiendavate ning tasuliste teenustena ka pereteraapiat, suhtluskoolitust, kriisikoolitust ning meeste nõustamist
Türil on olemas ruumid nõustamisteenuse läbiviimiseks. Kohalike omavalitsustega sõlmitud lepingutes on kokku lepitud ruumide pakkumine KOV-i poolt. Nõustamisteenust viivad läbi oma ala professionaalid ning nende inimestega on Kriisikodul ka lepingud
Antud projekti eesmärk on muuta teenus kättesaadavaks ka neile isikutele, kellel on raske oma kodu piirkonnast lahkuda ehk siis muuta teenuse pakkumine võimalikult mugavaks ning kättesaadavaks.
Teenuse hind on vastavalt juriidiline nõustamine 40 eurot tund ning psühholoogiline nõustamine 21 eurot tund. Antud summad sisaldavad nõustaja tasu maksudega (Nõustajad on FIE-d ning lepingud sellistele tunnitasudele on sõlmitud). Hinnakalkulatsioon näitab, et tegelik omahind on vastavalt 21.95 ning 40.95 eurot. Et MTÜ saaks jätkusuutlikult tegutseda tuleb sammhaaval leida võimalusi, et nõustatavad või KOV teenuse eest mingi osa ise tasuksid. Momendil kaetakse teenus taotletava abiga ning otsitakse täiendavaid ressursse oamosaluse katmiseks – käimas on erinevad kampaaniad.
1. Psühholoogiline nõustamine
21,95
Nõustaja tunnitasu
tund
1
15,62
15,62
Töötuskindlustusmakse 1,4%
0,22
Sotsiaalmaks 33%
5,16
Ruumide rent
tund
1
0,52
0,52
Kommunaalkulud
tund
1
0,43
0,43
2. Juriidiline nõustamine
40,95
Nõustaja tunnitasu
tund
1
29,76
29,76
Töötuskindlustusmakse 1,4%
0,42
Sotsiaalmaks 33%
9,82
Ruumide rent
tund
1
0,52
0,52
Kommunaalkulud
tund
1
0,43
0,43
Teavitus- ja turundusplaan (Kuidas jõuab info sihtgruppideni, milliseid erinevaid kanaleid kasutatakse? Kuidas toimub teavitus ning turundus projekti lõppedes?)
Peamine info levitamine sihtgruppideni käib läbi interneti: kodulehed www.naisteabi.ee, www.avasilmad.eu, Facebooki leht „Ütle Ei perevägivallale“. http://www.facebook.com/#!/AvaSilmad
Artiklid üleeestilises meedias, raadio- ja TV esinemised.
Infot Türi Naiste ja Laste Kriisikodu teenuste kohta levitavad kohalikest omavalitsustest koostööpartnerid kohalikes ajalehtedes, Kriisikodu reklaamplakatid paigaldatakse valdades enamkäidavatesse kohtadesse (kauplus, perearstikeskus, raamatukogu, noorte- ja perekeskused, sotsiaalosakond). perearstikeskused, politseijaoskonnad ja sotsiaalosakonnad on varustatud Kriisikodu infovoldikutega).
Kriisikodu infomaterjale levitatakse Järvamaa politseijaoskonna, ohvriabitöötajate ja perearstikeskuste kaudu.
Koolitusvõimaluste pakkumine ja videokoolitusprogrammi turundus toimub e-maili teel.
Infovoldikute ja plakatite jagamine on alanud. Internetikanalites on info pidevalt kättesaadav (jooksev töö), Videokoolitus valmistatakse 2012 aasta sügisel ning alates novembrist toimub levitamine.
Projekti lõppedes ei lõpe MTÜ Naiste Kriiskodu tegevus, vaid teavituskampaaniad jätkuvad samas vormis. Eeldus on viia info võimalikult paljudeni, e t tekiks ka info levik rahva seas. Jätkub kriisikodu teenuste osutamine uute kokkulepete alusel. Jätkub infomaterjalide levitamine KOV-ide ja meedia kaudu.
II
Teenuse finantsplaan
(Teenuse
detailne finantsplaan
esitatatakse etteantud Äriplaani lisana. Eesmärk on anda
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 20 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-02-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
PureOkastaim
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid