Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas tuli võimule?

Lõik failist

Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel

Millised Euroopa riigid läksid 1920.-30.aa üle diktatuurile, millistes säilis demokraatia? Mis põhjustel? Millised on demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse valitsemise tunnused. Diktatuur: 1917 Venemaa, 1922 Itaalia, 1926 Poola, Leedu, Portugal, 1933 Saksamaa, 1939 Hispaania . Põhjused- tugevate äärmusparteide teke ( kommunistid , natsionalistid); tugevad juhid, rahvuse idee; demokraatia nõrkus, uued riigid; majandusraskused; mitmed riigid olid I ms kaotajate hulgas. Demokraatia: Iirimaa, Suurbritannia , prantsusmaa, Madalmaad, Taani, Norra, Rootsi, Soome, austria, Shveits , Tshehhoslovakkia. Põhjused- vanad riigid, inimesed harjunud demokraatiaga. I ms võitjariigid või neutraalsed; pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kiiremini üle. Tunnused: demokraatia- sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlamen, mitmepartei konkurents, juhtide vahetumine; paljud I ms võitjariigid või neutraalsed riigid. Diktatuur: ühe partei/juhi ainuvõim, parlamendi tegevus piiratud v formaalne , demokraatlike vabaduste piiramine, avalik/varjatud vägivald opositsiooni suhtes, autoritaarne; totalitaarses kasutati inimeste vastu vägivalda- massitapmised , koonduslaagrid jms.

Millised olid suure majanduskriisi põhjused, tunnused, mõju. Miks tabas majanduskriis tugevamini USAd ja Saksamaad. Milliseid meetmeid rakendas president Roosevelt USA majanduse kriisist väljaviimiseks. Mõisted inflatsioon , hüperinflatsioon, tööpuudus, pankrot, Dawesi plaan. 1929, 1932. Majanduskriisi põhjused: suur ületootmine, pankadelt suur laenamine. Tunnused: langesid põllumajandus toodangu hinnad, inimsed ei suutnud tagasi maksta laene - kokku varises pangandus, pankrotide laine tööstuses- tööta jäid miljonid; inimeste ostuvõime langes järsult, tootmist vähendati veelgi. Mõju: USA hakkas Euroopa riikidel tagasi nõudma laene ning kehtestas sisseveetavatele kaupadele kõrged tollimaksud- see viis kriisi Euroopasse ja mujalegi. Kõige tugevamini USA: sõda puudutas kõige vähem (USA pinnal sõda ei peetud, mehi hukkus vähe) oli laenatud Euroopa riikidele; heaolu tõusis, arvati et on vaja rohkem toota- võeti palju laene, taheti kiiret rikastumist ja ei suudetud pankadele tagasi maksta. Saksamaa: pidi maksma reparatsioone, kui Saksamaa ei suutnud neid maksta okupeeris Prantsusmaa suure tööstuspiirkonna Ruhri; hüperinflatsioon- raha kaotas kiiremini oma väärtuse kui seda jõuti juurde trükkida (inimesed kaotasid oma säästud), mõjutas kodu Euroopa majandust, kuna Saksmaa maksis neile reparatsioone. Roosevelt: pangandus/ rahandus - tõstis makse, suurendas järsult ühendriikide välisvõlga, riik võttis panganduse oma kontrolli alla. Põllumajanduses- kehtestati tootmispiirangud. Tööpuuduse vähendamiseks- riik asus toetama uute töökohtade loomist ning organiseerima hädaabitöid, kehtestati miinimum töötasu ja max päeva pikkus, tunduvalt suurendati ametiühingute õigusi. Inimeste majanduslikuks toetamiseks- riik hakkas hoolitsema abivajajate eest, makstes töötutele abiraha , vanuritele pensioni ning vaesematele peredele toetusi. Dawesi plaan- tegi ettepaneku kergendada sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendada maksete tasumise tähtaegu. Ameerika andis saksamaale reparatsioonide maksmiseks ka laenu. Mõjus elustavalt, rahandus stabiliseerus, majandus pöörudus ülesmäge kogu Euroopas.

Millised olid Itaalia Fašistliku Partei võimuletuleku majanduslikud ja poliitilised põhjused? Millal ja kus see partei tekkis, millised olid selle peaeesmärgid, kuidas tuli võimule? Majanduslikud: sõjalised majandusraskused- vabrikute sulgemine , inflatsioon, tööpuudud, streigiliikumine- ametiühingud ja kommunistliku partei. Teiste tehaste ülevõtmine Milanos, Torinos 1920. Üldstreigi kavandamine 1922. Poliitilised: riigipea kuningas Vittorio Emanuelle III polnud valitsemisest huvitatud. Koalitsioonivalitsused, pidevad valitsuskriisid; peaminister oli peamine poliitiline figuur . Fašistlik partei: asutati 1921 Milanos. Peajuht Benito Mussolini (ajakirjanik), liikmed- keskklass, I ms veteranid, mustsärklaste relvastatud salgad. Ideed: demokraatia on oma aja ära elanud, tugev rahvas, tugev juht, distsipliin, ühtsus, juhile allumine. Itaalia Rooma -aegse suuruse taastamine, eluruum Vahemere piirkonnas. Võimule tulek- marss Milanost Rooma, u 20 tuh meest, kuningas nimetas Mussolini peaministriks, kuna kartis kodusõda.

Kuidas sai Mussolini partei täieliku kontrolli valitsuse, parlamendi ja itaalia rahva üle 1922 – 25. Milliseid samme ta astus riigi majanduse stabiliseerimiseks? Kontrolli saavutamine: valmisseaduse muutmine- 2/3 parlamendi saadikukohtasest enim hääli saanud parteile. 1924 mõrvatakse sotsialistide liider , kuningas ei saatnud Mussolinit erru. Uus parlament fašistide kontrolli all, 1925 saadetakse parteid laiali. Tegelik otsustamine oli Fashistliku Partei käes. II Duce - mitmetel ministrikohtadel üheaegselt. Erakorralised volitused , 4 atendaadi katset. Vastaste arreteerimine (salapolitsei, OVRA, surmanuhtlus 10 inimesele), pagendamised. Fašistlikud noorteorganisatsioonid. Majandus: streikide, ametiühingute keelustamine. Riigi poolt rahastatavate ehitiste rajamine: sillad , teed, haiglad , koolid, raudteejaamad. Rooma linna ehitusprogramm. Soo kuivatamine , metsatööd. Tööandjate ja töövõtjate korporatsioonid. Kampaaniad: võitlus vilja eest, Itaalia liiri väärtuse eest. Riiklik tugi suurettevõtetele, pankadele majanduskriisi ajal.

Millised olid Mussolini välispoliitika peaeesmärgid ja mida ta tegi nende realiseerimiseks 1935-39 (Abessiinia sõda, Kominterni -vastane pakt, Teraspakt ). Etioopia vallutamine 1935-36, u 300 tuh meest Somaaliast Etioopiasse; lennuvägi, mürkgaas; 7 kuud sõjategevust; Rahvasteliidu majandussanktsioonid vähetõhusad; Itaalia astus Rahvasteliidust välja. Itaalia vallutas Etioopia. Kominterni vastane pakt: Itaalia astus liitus Saksamaa ja Jaapaniga, võitlus kominterni vastu. Oli suunatud nl vastu. Teraspakt oli Itaalia ja Saksamaa vahel sõlmitud sõpruse ja liitlusepakt ja Berliini-Rooma telg ; 1939, Ribbentrop S.

Nimed, mõisted, aastaarvud : Vittorio-Emmanuele III, Marss Rooma, korporatsioon , fašism, 1919, 1922, 1925, 1935-36, 1936, 1939. V.E III- Itaali riigipea ja kuningas 1900-1945, kes ei olnud huvitatud riigivalitsemisest. Marss Rooma- korraldatud Itaalia rahvusliku Fashistliku Partei poolt 1922, u 20 tuh meest, kuningas nimetab Mussolini peaministriks, kuna kardab kodusõda. Korporatsioon- ühiste kutse- või seisusehuvidega isikute koondis. Fashism- poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, kultuurilistele ja rassilistele tunnustele tugineva, ühe isiku juhtimise all olevat sõjaliselt tugeva riigi loomist. 1919 Mussolini asutab fašistliku liikumise. 1922- üldstreigi kavandamine. 1925- saadetakse laiali opositsiooni parteid. 1935-36- Etioopia vallutamine. 1936 Kominterni vastane pakt 1939- Teraspakt Saksamaaga

Kus ja millal tekkis NSDAP, millised olid natside eesmärgid ja tegevus võimulepürgimisel. Millised olid A. Hitleri tõusu ja languse tähtsamad momendid ? Ideoloogia: 1. Riigis tuleb kehtestada kord, lõpetada kommunistide ja sotsialistide võimutsemine- natsionaal -sotsialistlik revolutsioon . Üks riik, üks rahvas, üks pareti. 2. Juudid kõrvaldada Saksamaa ühiskonnaelust ja valitsemisest. 3. Taastada Saksamaa suurriigi staatus: tühistada Versailles ´ rahuleping (tagastada ära võetud alad, tühistada piirangud). Laiendada sakslaste eluruumi. Rassiteooria . Rahvused kuuluvad erinevatesse rassidesse- valge aaria rass ( germaanlased kõrgeim kiht) peab valitsema teisi rahvaid. Alaväärtuslikud rahvad / rassid - peavad neid teenima ( slaavlased ). Hävitamisele kuuluvad hälbinud rassid (juudid, mustlased ), ja inimesed (puuetega, homoseksuaalid). Võimule tuleku plaan: plaan tulla võimule läbi parlamendivalimiste- legaalne tee. Partei organisatsiooni ja propaganda väljatöötamine, Goebbels. Relvaüksused Mussolini kujul: SA- pruunsärklased, E. Röhm. SS- mustsärklased, H. Himmler . osalemine Reichstagi valmistel- üha enam kohti. 1930- murrang: majanduskriis, tööpuudus, pankrotid. 1937 a u 8 mln töötut. Saksamaa peatas reparatsioonide maksmise. Lagunevad valitsused, erakorralised dekreedid. Rahva rahulolematus, natsidel 107 kohta parlamendis. Seega riigi majanduskriis ja poliitiline kriis aitasid natsid võimule. Hitler : tulekahju Riigipäevahoones- kompartei keelustamine, arestid. Juudivastased rassiseadused- kodakondsuse äravõtmine. Juutidega abiellumise keelustamine, vallandati kõik juudid ja ebalojaalsed isikud (ametnikkonnast). 1934 Hindenburgi surm, Hitler ühitas kantsleri ja presidendi ametid- Füürer.

Millised olid Hitleri võimuletuleku majanduslikud ja poliitilised põhjused. Kuidas kehtestas Hitler natside diktatuuri Saksamaal 1933-34. Milliseid majanduslikke meetmeid rakendati tööpuuduse likvideerimiseks ja kuidas valmistuti sõjaks? Majanduslikud: majanduskriis Saksamaal. Poliitilised: lagunevad valitsused, erakorralised dekreedid. Võimu kehtestamine: keelustati komparteid. Valitsusele anti erakorralised volitused- Riigipäev kaotas iseseisva rolli. Valitsuses ainult natsipartei liikmed. Juudivastased rassiseadused. Liidumaade, linnade juhtide ametisse määramine, mitte valimine. Haakristidega lipu kuulutamine riigilipuks. 1934 ühitas Hitler kantsleri ja praesidendi ameti. Loodi salapolitsei Gestapo - poliitiline meelsuskontroll. Natslik tervitus , „ Mein Kampfi“ hiigeltiraazid, propaganda filmid, raadio, ajalehed. Ajupesu . Propaganda ja haridusministeerium Goebbelsi juhtimisel. Raamatute põletamine ( Remarque , Spionaza, Marx, Mann ). Hitlerjugend. Majanduspoliitika : streikide, ametiühingute keelustamine. Tööpuuduse likvideerimine paari aasta jooksul (hädaabitööd, metsatööd, ehitustööd, põllutööd, üldine töökohustus). Sõda: teede ehitus- strateegilised maanteed. Majanduse arendamise 4aasta plaan. Armee taastamine andis paljudele tööd. Relvatööstuse arendamine. Riiklikud tellimused . Tulemus 1939 aastaks oli Saksamaa sõjaks valmis.

Hitleri välispoliitiline tegevus 1933- 1939 ja lääneriikide lepituspoliitika. Mis toimus ja milles seisnes järgmiste sammude tähendus: Wehrmachti loomine 1935, Inglise-Saksa mereväeleping 1935, Reini demilitariseeritud tsooni hõivamine 1936, Austria anšluss 1938 märts, Müncheni konverents 1938 sept, Tšehhi okupeerimine 1939märts, mittekallaletungipakt/ja salaprotokoll NSV Liiduga 1939, 23. aug. Ettevalmistused sõjaks 1935-36. 1935 saksa-inglise mereväeleping- Saksamaa sõjamere vägi võis olla 1/3 inglise laevastiku suurusest, allveelaevu 45%. 1935 kohustusliku sõjaväeteenistuse taastamine. 1935 Görig teatas Luftwaffe olemasolust. 1936 Hitler viis 30 tuh sõdurit Reini demilitariseeritud tsooni- Prantsusmaa ei julgenud üksi vastuaktsioone vastuvõtta. Lääneriikide lepituspoliitika: loodeti, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad . usuti , et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida. Austria anshluss: Hitler tahtis vallutada maailma ja valis esimeseks ohvriks Austria. 1938 veeb esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi määramist valitsuse etteotsa . Austria ei suutnud vastu seista, ning alistus. 13.03.1938 marsivad saksa väed Austriasse, järgmine päev teatatakse liitmisest. Aprillis korraldas saksa salapolitsei hääletuse, mis näitas, et austerlased toetavad ühinemist. Liitumist ei tunnistanud ainult Mehhiko. Müncheni leping: 29.09.1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa leppe, mis kohustas Tshehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa , kuid ülejäänud T-s tagati puutumatus. Tshehhid ei söendanud üksi jäänununa vastu hakata. Molotovi-Ripetropi pakt: 23.08.1939 sõlmisid Moskvas Saksamaa ja NSVL mittekallaletungilepingu. Lubati üksteist 10.a jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Jagati ära Ida-Euroopa. MRP sõlmimine tähendas, et sõda võis uuesti alata. Wehrmacht - sõjavägi, laevastik , lennuvägi

Nimed, mõisted, aastaarvud: Riigikantsler, Riigipäev, tulekahju Riigipäevahoones, haakrist , SA, SS, Geatapo, rassiseadused, propagandaministeerium, koonduslaagrid, 4-aasta plaan, autobahn Sudeedimaa. 1921, 1923, 1925, 1933, 1934, 1939, 1945 Nimed: Hitler, Himmler, Goebbels, Chamberlain , Daladier. Riigikantsler oli Saksamaa riigipea ametinimetus , kasutusele võttis Hitler/tema ajal. Riigipäev oli Saksamaal võimuorgan, valitsus. Tulekahju Riigipäeva hoones oli algatatud kommunistidega seotud isiku poolt, andis Hitlerile võimaluse keelustada mitte-natsi parteid. Haakrist oli Saksamaa natsisümbol. SA e pruunsärklased, tegelesid juudi äride boikoteerimise, juudi sünagoogide, kalmistute purustamisega, Kristallöö. SS e mustsärklase, oli eriüksus, nad turvasid riigiasutusi, haldasid vangilaagreid, neid juhtis Himmler. Gestaapo oli salapolitsei, mis tegeles poliitilise meelsuskontrolliga. Rassiseadustes oli kirjas, et rahvused kuuluvad eri rassidesse- valge aaria rass (germaanlased kõrgeimad) peab valitsema teisi rahvaid. Alaväärtuslikud rahvad/rassid- peavad neid teenima (slaavlased). Hävitamisele kuuluvad hälbinud rassid (juudid, mustlased) ja inimesed (homoseksuaalid, puuetega inimesed). Propagandaministeerium juurutas inimestes natsliku tervitust, hiigel tiraažides trükiti „Mein Kampfi“, propaganda filmid, raadi, ajalehed. Koonduslaagrid: I koonduslaager Dachaus 1933, peamiselt laagrites juudid, teisitimõtlejad, homoseksuaalid jne. 4-aastaplaan seisnes riigivalitsemises-tehti plaanid 4 aasta kaupa. Autobahn´i ehitus- autoteede/maanteede rajamine. Sudeedimaa oli Tshehhoslovakkia osa, mida Hitler tahtis saada endale, moodustati lepe, mille alusel pidi T selle ka loovutama. Himmler juhtis SS-lasi. Goebbels juhtis propaganda ja haridusministeeriumi. Chamberlain oli Briti peaminister, kes soovis eriti Hitleriga kokku leppida. Daladier oli Prantsusmaa peaminister, kes kirjutas alla Müncheni paktile. 1921- Itaalia Rahvusliku Fashistliku Partei loomine. 1923- muudetakse Itaalia valimisseadust, Prantsusmaa okupeerib Ruhri. Hitler püüab võimu haarata, mõistetakse vangi, kirjutab „Mein Kampfi“. 1925 saadetakse Itaalias laiali opositsiooni parteid. 1933 nimetatakse Hitler kantsleriks (peaminister). 1934 sureb Hindenburg ja Hitler ühitab kantsleri ja presidendi ametid- füürer. 1939 Saksamaa on valmis sõjaks, Teraspakt Itaaliaga.MRP. 1945 Saksamaa hakkab sõda kaotama, Hitler ja tema lähikondlased teevad enesetapu.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel #1

Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel #2

Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel #3

Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel #4

Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel #5

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-09-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ilmanimeta Õppematerjali autor

hitler mussolini propaganda rooma natsid vastane pakt

Sarnased õppematerjalid

doc

Demokraatia ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel

Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel (pt 11-13, 18 47-50, 54-66, 68,-74, 91) 1. Millised Euroopa riigid läksid 1920.-30.aa üle diktatuurile, millistes säilis demokraatia? Mis põhjustel? Millised on demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse valitsemise tunnused. Demokraatia: · Iirimaa · Suurbritannia · Prantsusmaa · Holland · Taani · Norra · Rootsi · Soome · Austria · Sveits · Tsehhoslovakkia Põhjused/eeldused · Paljud I maailmasõja võitjariigid v neutraalsed

Ajalugu

docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

I MAAILMASÕDA 1914 -1918 Põhifaktid 28. juuni 1914 atentaat Franz Ferdinandile Sarajevos 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast

Ajalugu

doc

Saksamaa kahe maailmasõja vahel

Saksamaa kahe maailmasõja vahel. Eelnevast ajaloost: 962 – 1806 Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi aeg ( esimene keiser Otto I ) 1806 – 1871 Saksa Liit 1871 – 1918 Saksa keisririik. Viimane keiser Wilhelm I. Bismarck – kantsler. Enne Esimest maailmasõda kujuneb sõjaline liit: KOLMIKLIIT (KESKRIIGID), sõja ajal NELIKLIIT. Saksamaa kaotused sõjas. 9.nov. 1918 – revolutsiooni puhkemine. Keiser põgeneb Hollandisse, valitsusjuhiks saab Friedrich Ebert. 28

Ajalugu

doc

Saksamaa 1920.-1930. aastatel

II Hitler teel võimule Adolf Hitler (18891945) Sündis Braunau linnas, tol ajal Austria-Ungari keisririigi koosseisus. Isa tolliametnik. Isa isa oli tõenäoliselt juut. Hitleri ema ja isa olid lähisugulased. Nooruses tahtis Hitler saada kunstnikuks, kuid ei saanud Viini Kunstiakadeemiasse sisse. Elas Viinis, elatus vanemate pärandusest ja joonistuste müügist. 1913 läks Saksamaale ja maailmasõja algul astus vaimustusega Saksa sõjaväkke. Sai kapraliks.Sõja lõpul sai gaasimürgituse, sattus haiglasse, vabanes alles peale sõja lõppu. Jäi edasi sõjaväeteenistusse. Sai ülesandeks kõneleda rindelt tagasipöörduvaile sõdureile (et need ei muutuks "punaseks"). Ilmnes Hitleri sõnaosavus. Peale 1918. aasta revolutsiooni tekkis Saksamaal palju uusi parteisid, teiste seas ka NSDAP. Sümbolvärv pruun. 1919 sattus Hitler juhuslikult ühele selle partei

Ajalugu

doc

Ajalugu §11-14

Ajaloo kordamine - §11-14 Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid) Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused,

Ajalugu

docx

Riigid ja maailm kahe maailmasõja vahelisel ajal

SISUKORD 1 1. Rahvasteliit ○ Rahvasteliit loodi 1919 ja see lagunes 1946. Rahvasteliit oli rahvusvaheline organisatsioon, mis eksisteeris erinevate valitsuste vahel. ○ Rahvasteliit loodi esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel. See oli esimene ülemaailmne organisatsioon, mille põhiülesanne oli tagada maailmarahu. ○ Rahvasteliidu põhikirja kohaselt olid organisatsiooni esmased eesmärgid sõja ennetamine kollektiivse julgeoleku ja relvastuskontrolli abil ning rahvusvaheliste tüliküsimuste lahendamine läbirääkimiste teel. ○ Nii põhikirjas kui ka mitmetes seotud lepingutes leidsid käsitlemist veel töötingimused,

Ajalugu

doc

Diktatuurid kahe maailmasõja vahel

DIKTATUURID KAHE ILMASÕJA VAHEL Esimese maailmasõja järgset aastakümmet iseloomustab patsifism. ITAALIA SÕDADEVAHELISEL AJAJÄRGUL Olukord Itaalias pärast Esimest maailmasõda · Itaalia oli sõdivatest riikidest kõige enam kurnatud kuna Itaalia majandus oli väga nõrk. · Itaalias polnud ühtset sisturgu veel kujunenud. · Hariduselt, tööstuslikult ja majanduslikult oli Itaalia väga ebaühtlane. · Pettumus Pariisi rahukonverenstl: loodetud piirkonnad sai endale Jugoslaavia kuningriik.

Ajalugu

odt

Ajaloo mõisted

rahvusvahelistes suhetes Locarno konverents-1925- saksamaa saab enda õigused tagasi. Pannakse paika saksamaa läänepiir Kominterni-vastane pakt-1936 Jaapani ja Saksamaa vaheline pakt, milles lepiti kokku võitluses kominterni vastu Müncheni sobing-1938 suurbritannia, saksamaa, prantsusmaa nõudsid et Tsehhoslovakkia loovutaks sudeedimaa saksamaale, loodeti sõda ära hoida MRP-23.08.1939 mittekallaletungi leping saksamaa ja venemaa vahel, salajases lisaprotokollis jagati euroopa Venemaa ja saksamaa vahel ära Wannsee konverents-1942 15 saksa riigi vahel, juutide evakueerimise täpsustamine ja ametkondade koostöö korraldamine selle täideviimiseks Atlandi harta-1941 Chruchill ja Roosevelt. Tuleb taastada euroopas riigid, nagu nad olid peale esimest MS, USA ja GB hakkavad koostööd tegema Teherani konverents- 1943 USA,GB,NSVL-usa ja gb järeleandlikkumad, tunnistavad nsvl-i piire 1941.aasta seisuga

Ajalugu

Rohkem sarnaseid