Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hitler, itaali, rass, majanduskriis, mussolini, parlamen, propaganda, rooma, rassid, riigipäev, tööpuudus, juudid, natsid, inflatsioon, peaminister, fasistlik, erakorralised, salapolitsei, kominterni, teraspakt, etioopia, goebbels, himmler, kommunistid, koonduslaagrid, pankrot, laene, pangandus, fasistliku, riigipea, saadetakse, korporatsioon, tuleku· Iirimaa · Suurbritannia · Prantsusmaa · Holland · Taani · Norra · Rootsi · Soome · Austria · Sveits · Tsehhoslovakkia Põhjused/eeldused · Paljud I maailmasõja võitjariigid v neutraalsed. Pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kergemini üle jm Tunnused · Sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlament, mitme partei konkurents, juhtide vahetumine. Diktatuur: · 1917 Venemaa - Lenin · 1922 Itaalia Mussolini · 1926 Poola, Leedu, Portugal · 1933 Saksamaa - Hitler · 1934, Eesti, Läti · 1939 Hispaania- Franco Põhjused · Tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid) · Tugevad juhid, rahvuse idee · Demokraatia nõrkus, uued riigid · Majandusraskused · Mitmed riigid I ms kaotajate hulgas Tunnused · Ühe partei/juhi ainuvõim · Parlamendi tegevus peatatud v formaalne · Demokraatlike vabaduste piiramine
USA 1920-1933 ,,kuiv seadus" alkoholi valmistamise ja levitamise keeld. Organiseeritud kuritegevuse maffia kujunemine. Börsil väärtpaberitega spekuleerimine, kasvav aktsiatesse investeerimine, madala intressiga laenud jne. viisid majanduse tasakaalust välja. President Hoover 1929: ,,Lõplik võit vaesuse üle on käeulatuses, ligemal, kui see kunagi varem ühegi maa ajaloos on olnud!" Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 Suur Depressioon. Kriisinähud põllumajanduses. 24. okt. 1929 paanika New Yorgi börsil väärtpaberite müük. 29. okt. 1929 nn. must teisipäev üleriigiline paanika aktsiate drastiline hinnalangus. 1929-1932 varises kokku üle 11 000 panga USAs, hoiustajad, ettevõtted kaotasid oma säästud/kontod - 14,5 miljonit töötut. Majanduskriis levis USAst teistesse riikidesse. Kriisi põhjused
Saksamaa kahe maailmasõja vahel. Eelnevast ajaloost: 962 – 1806 Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi aeg ( esimene keiser Otto I ) 1806 – 1871 Saksa Liit 1871 – 1918 Saksa keisririik. Viimane keiser Wilhelm I. Bismarck – kantsler. Enne Esimest maailmasõda kujuneb sõjaline liit: KOLMIKLIIT (KESKRIIGID), sõja ajal NELIKLIIT. Saksamaa kaotused sõjas. 9.nov. 1918 – revolutsiooni puhkemine. Keiser põgeneb Hollandisse, valitsusjuhiks saab Friedrich Ebert. 28.juunil 1919 – Versailles' rahu sõlmimine võitjariikide ja Saksamaa vahel.
Saksamaa 1920.-1930. aastatel I Weimari vabariik Weimari /vaimari/ vabariigiks nimetatakse aastaid 1919-1933 Saksamaa ajaloos (1919 kukutati monarhia, 1933 Hitler tuli võimule). . Kuna I maailmasõda oli rahva olukorda tugevasti halvendanud, puhkes novembris 1918 Saksamaal revolutsioon, keiser Wilhelm II põgenes. Võim läks sotsiaaldemokraatide kätte. Weimari vabariik oli parlamentaarne riik. Tegutses parlament ehk Riigipäev. Riigipea oli president. Valitsust juhtis kantsler.Weimari vabariigi vastu olid aga saksa vasakpoolsed ehk kommunistid (kes tahtsid kommunistlikku riiki.
Poola ja Tsehhoslovakkiaga. Briand-Kellogi pakt 1928.a. sõlmitud leping, millega kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Paktile kirjutas alla 15 riiki, hiljem ühines veel 48 riiki. Patsifism maailmavaade, mis mõistab hukka kõik sõjad ja üldise vägivalla. Püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida. 3. Majandus pärast I maailmasõda: sõjajärgne kriis, kriisist välja tulek, Suur majanduskriis 1929-1932 Keeruline olukord pärast sõda maailmakaubandus ei elavnenud, ebakindel olukord rahanduses. Kasvas tööpuudus ja inflatsioon. Sotsiaalsed probleemid. Seejärel rakendati Dawesi plaani, mille tulemusena olukord Saksamaal ja Euroopas hakkas paranema ning seejärel ka ülejäänud maailmas. Eriti kiire oli majanduskasv 1920ndate teisel poolel Ameerikas. Tegemist oli tõelise majandusbuumiga. Inimesed rikastusid kiiresti ning tarbisid üha rohkem
valitsemine rahva poolt saadud mandaadi alusel ; kodanikuvabadused ; mitmeparteisüsteem ○ Vanad demokraatlikud riigid olid võrreldes uutega teatud kui ülekaalus pahempoolsete jõudude mõju poolest, poliitilise stabiilsuse, elujärje paranemise ja majanduskriisist demokraatlikuna väljumise poolest. 6. Majanduskriisid ja nende mõju demokraatiale 1923-1924 ○ 1923.a. algas esimene majanduskriis peale sõda. Tegemist oli suhteliselt väikese kriisiga. Kuna maailma riikide majandus oli omavahel juba tihedalt seotud, hõlmas kriis peaaegu kõiki riike (levis riigist riiki). ○ Tegu oli kapitalistlikele tööstusriikidele iseloomuliku ületootmiskriisiga- toodeti rohkem kui tarbida suudeti. Seejärel algas tööpuuduse kasv, mis omakorda mõjutas tarbimise vähenemist jne. ○ Kriisi põhjused: a
· Teravalt lõhenenud ühiskond. · Itaaliat haarab tugev streigiliikumine. Äärmusliikumiste esiletõus Suurim opositsiooni partei on sotsialistid, kes on sel perioodil väga radikaane. Neile vastanduvad rahvuslased e natsionalistid. Natsionalistide esimene aktsioon 1919. aastal D´Annunzio hõivab Fiume linna, kus luuakse fasistlik vabariik. 1919-1920 Kaks punast aastat Biennio rosso. Punastele vastukaaluks hakatakse looma võitusliite. Esimene neist on Fascio, looja Mussolini. Mundriks kujunevad mustad särgid. Mussolini esiletõus · 1921. a. nende võitlusliitude baasil luuakse fasistlik partei. Sümboliks saab fasi (keppide kimp, kuhu on seotud kirves). · 1922. aastal Mussolini nõuab, et tema partei kaasataks valitsusse. Teatab, et tahab viit ministri kohta. · 28. oktoobril korraldab ta marsi Rooma, mis iseenesest ei ole riigipööre, aga võimu demonstratsioon
Majanduslikud olud I maailmasõja järel ning 1920. aastatel. -Majanduse kohanemisraskused -sotsiaalsed pinged -hüperinflatsioon, millel oli mõju kogu Euroopale -ebakindel olukord rahanduses -äärmusliikumiste tugevnemine -1920.aastate keskel majanduslik tõus -USA-s majandusbuum (soodsad laenud, rohke tarbimine, aktsiate massiline kokkuostmine) -inimeste elujärg hakkas Euroopas tänu saksamaa majanduse elavnemisele paranema Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933: põhjused, mõju/tagajärjed. Põhjused: -ületootmine põllumajanduses (hindade langus) -liigselt suured laenukoormused - teraviljaturu kokkuvarisemine (NSVL müüs teravilja Euroopasse laiali, sai vastu USA dollareid, mille tulemusel tuligi teraviljakriis) -29.10.1929 börsikrahh Tagajärjed: -pankrottide laine -ostujõu langus -kohalike majanduste kaitsmine (tollimaksed, igasugused piirangud) -riigi aktiivsem sekkumine -noorte demokraatiate kokkuvarisemine (diktatuuride tõus)
Hirmuõhkkond, hirmuvalitsus inimõiguste rikkumine, diktaatori suva ülimuslikkus. 4. Anna Itaalia I maailmasõjajärgse olukorra üldiseloomustus (majandus; sisepoliitika jne). Itaalia viis rikkaimat provintsi olid laastatud. Rasked kaotused ja pettumus maailmasõja tulemustes, sest ei tunnustatud Itaalia panust sõjas. Majanduslikud raskused, tööpuudus, streigid väljaastumised (kommunistid), Benito Mussolini astus kommunistide vastu. 5. Anna itaalia I maailmasõjajärgse vasakpoolsete tegevuse, populaarsuse jne iseloomustus/põhjused. Kommunstid kasutasid ära rahulolematust, mis valitses seoses I MS tulemustega. Nad tekitasid streikide ja väljaastumistele kaasa aitamisega aina suuremat kaost. Lubasid kaotada tööpuuduse jne. 6. Miks I maailmasõja võitjad ei suhtunud Itaaliasse kui võrdväärsesse partnerisse? Itaalia osatähtsust sõja võidu puhul peeti vähetähtsaks
rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon, mille eesmärgiks oli teostada maailmas kommunistlik revolutsioon, mitmed relvastatud väljaastumised pidid saama revolutsiooni päästikuiks); Tekkis Weimari vabariik (Saksamaal välja kuulutatud vabariik 1919-1934). 1922 Võimule tuli Stalin, tekkis NSLV; Genova konverents-Rapallo leping (Venemaa ja Saksamaa ei ole teineteisele võlgu). 1922 1945 Võimul on Itaalia suurjuht Mussolini (duce). 1922 1953 Stalin on kommunistliku partei peasekretär. 1925 Locarno konverents (Reini tagatispakt). 1928 Briand-Kellogi pakt. 1929 1933 Suur Depressioon (Ülemaailmne majanduskriis). 1931 1939 Jaapan vallutab ühe osa Mandzuuriast. 1933 Hitler sai kantsleriks, kuulutati välja natslik reziim; USA hakkas tunnustama NSVLi; Saksamaa, Itaalia ja Jaapan astuvad Rahvasteliidust välja. 1933 1945 Hitler on Saksamaal võimul.
Inglismaa ja Prantsusmaa teostatud lepituspoliitika Hitlerliku Saksamaa suhtes – Saksamaal lastakse Versailles süsteemi lõhkuda. SA-rünnakrühmlased. Parteisisene politsei, koondunud miljon meest. Juhtis E. Röhm. 1938. a Mündheni konverents. Agressioonid, jaapan vallutab Mandžuuria(1931), Hispaania kodusõda (1936-1939), Etioopia vallutamine (1935-1936). 1936. a saab alguse agressorite bloki kujunemine. Hitler alustab. Sinna kuulusid Itaalia, Saksamaa, Jaapan – teljeriigid. Esimene leping, mis pani aluse bloki kujunemisele oli Berliin-Rooma Telg. Miks said natsid võimule? NSDAP sisepoliitika ja struktuur? 1919. aastal asutas väikearvuline äärmuspoliitikute rühm Saksa Natsionaalsotsialistliku Töölispartei; 1921. aastal sai selle juhiks Adolf Hitler. Erakonna ideoloogia toetus vihkamisele, mida saksa rahvas tundis Versailles' rahulepingu vastu
Esimese maailmasõja mõjud Itaaliale-Itaalia oli vormiliselt küll üks I ms võitjaid, kuid sotsiaalmajanduslik olukord, millesse maa sõja-aastatega sattus oli katastroofiline. Inimesed ootasid olukorra paranemist. Versailles' rahulepingust lootis Itaalia enamat kui sai, eriti maavalduste osas. Riigis võttis võimust kommunistlik, anarhistlik, sotsialistlik jm kihutustöö. Ajutiselt seiskus streigilainete tõttu kogu tööstus.Rahvas hakkas unistama kõva käega juhist 2. Mussolini võimuletulek- Itaalias oli majanduskriisi tulemuseks fasistliku riigi lõplik väljakujunemine. 1922.aastal korraldas Mussolini demonstratsiooni kuningas Vittorio Emanuelle III-le, kus nõudis valitsust endale. Kuningas kuulutaski Mussolini peaministriks. Kui sai ametisse, kehtestas diktatuurivõimu. Nimetas end kuningaga võrdseks. Kommunistid ja teised vasakpoolsed suruti maha, autoritaarset natsionalistlikku võimu tugevdati.
>suured erinevused Põhja-Itaalia (arenenum) ja Lõuna-Itaalia (mahajäänud, suur väljaränne, maffia tegevus) vahel >agressiivne välispoliitika: tahtmine saada suurriigiks =>püüd kolooniad vallutada (prestiiz, tooraine) =>sõda Etioopias ebaõnnestus =>1912. a Türgilt Liibüa (kulukas sõda=>streigid) >Itaalia polnud ühtne =>pettumus ja rahulolematus, tekkisid äärmuslikud rühmitused, nt revolutsiooniline grupeering, mida juhtis Benito Mussolini (idee: sotsiaalne revolutsioon kodanluse vastu) Hispaania >1898. a sõda USAga näitas Hispaania mahajäämust, allakäiku >20. saj alguses mõjukas jõud armeel, kloniaalpoliitikal tugevad toetajad >pole ühtne: vähemusrahvuslased moodustavad 1/3 elanikkonnast (nt baskid, kataloonlased) >vilgas kultuurielu: Picasso, Dali Skandinaaviamaad >suhteliselt rahumeelne piirkond, ei sõdi omavahel, ei ahnitse kolooniaid >raha kulutati sotsiaalsete probleemid lahendamiseks
Diktatuurid: Nõukogude Venemaa/NSV Liit, Saksamaa, Itaalia. Rahvasteliit. Rahvusvahelised suhted maailmasõdade vahelisel perioodil. 1. Mussolini võimuletulek (millal, miks), fašismi iseloomulikud jooned, võrdlus teiste diktatuuridega. Oktoobris 1922 organiseeris Benito Mussolini järjekordse valitsuskriisi ajal Itaalia valitsusele ning kuningale Vittorio Emanuele III-le surve avaldamiseks demonstratsiooni, nn Marsi Roomale, ja nõudis valitsust endale. 31.oktoobril 1922 kuulutas kuningas Mussolini peaministriks. Antifašistidel keelati riigist lahkuda, nende üle mõisteti kohut, paljud hukati. Fašism ei usu igavese rahu võimalusse ega selle kasusse ja hülgab
SAKSAMAA 1871-2009 EELLUGU Germaanlased.. Rooma riik. Frangi riik. Karl Suur 800 Frangi keisriks. 843 Verdun'i lepinguga Frangi riigi jagamine kolmeks. Keisritiitli üleminek Ida-Frangi riigile 962, kui Otto I paavstile Itaaliasse appi tuli. Saksamaa rahvusriiki ei olnud, Püha Rooma keisri tiitel oli rohkem au kui praktilise väärtuse kandja. Kuningatel ja vürstidel oli sisulist võimu rohkem. 1250-1312 keisrit ei olnud, ent see ei tähenda, et Saksamaad ei olnud. Kuningad ja vürstid ja aadel olid olemas ka keisrivõimu interregnumi ajal. Rudolf von Habsburg'i valimine Saksamaa kuningaks 1273 tähendas Habsburgide suguvõsa tõusu Saksamaa valitsejate hulka, tema tegi oma pojast ka Austria hertsogi (Austriast kujunes sajanditeks Habsburgide pärusvaldus1)
reparatsiooni, UsA isolatsioon, kuna soovib Euroopast kaugele hoida), Itaalia ei otsustanud, kuna peeti reeturiks Loodi RAHVASTELIIT Saksa tuntumad kommunistid Tõstsid mässu Berliinis, üritades võimu haarata KARL LIEBKNECHT ja ROSA LUXEMBURG, nad tapeti. Türklaste isa ATATÜRGI pani aluse kaasaegsele Türgile, olles türklaste isa. Alustas ülestõusu, mille eesmärk oli Sevres'i rahulepingu tingimuste tühistamine. Adolf Hitler Tuli võimule 30.01.1933. Prantsusmaa tungid aga Saksamaale, et oma reparatsioone saada Dawesi plaan - ammerika pankur, riigitegelane 1924a. võttis vastu reparatsioonimaksude kava. Fikseeris rep. Üldsummat. Briand'i-Kellogi Pakt 1928a. rahukindlustamiseks, 15 riigi esindajat kirjutasid Pariisis alla. Hiljem oli juba lisandunud 50 riiki. Suur Majanduskriis e. Suur Depressioon 1929-1933 Ameerikas - Hinnad kukkusid, aktsiate väärtused langesid, inimesed olid ennast lõhki laenanud
1. Majanduskriisi põhjused, iseloomulikud jooned, lahendused ja tagajärjed; Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 Põhjused: Esimeseks põhjuseks toodi välja ületootmine. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta Teiseks toodi vale majandamine. Riigi toetusel võeti liiga palju laenu. Ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks ja inimesed ei suutnud seda tagasi maksta sellepärast varises pangandus ja rahanuds. Kolmandaks toodi välja valitsuse vead kriisi ajal. Tehti liiga suured tollimaksud ja sellega muudeti kriis ülemaailmseks. Lahendused:
inflatsioon rahaühiku ostujõu vähenemine ja langus, komintern e Kommunistlik Internationaal, rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon, mille eesmärgiks oli proletariaali e töölisklassi diktatuur ning kehtestada kommunistlik kord kogu maailmas, patsifism maailmavaade, mis eitab igasugust sõda, uus kurss (New Deal) USA presidendi F. D. Roosevelti reformikava, mille kohaselt pidi ta maa riiklikku sekkumise suurendamisega riigi kriisist välja viia (1932), suur majanduskriis ülamaailmne majanduskriis, kui New Yorgi börsil puhkes paanika ning väärtpaberite hinnad langesid kohutava kiirusega (1929 - 1933), westminsteri statuut Briti parlamendi poold vastu võetud seadus, mis muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, panne aluse Briti Rahvaste Ühendusele, rahvarinne prantsuse kommunistide ja sotsialistide koostööleppe ning idee, mis avas võimaluse koostööks kodanlike erakondadega, autoritaarne
asjad, millega rahvas rahul polnud, vajati kindlat juhti. 4. Kuidas ja milliste vahenditega õnnestus B. Mussolinil võimule tõusta, millised olid tema vaated, millised kihid teda toetasid? Mussolini oli sotsiaal demoktaat, ta tegi artikkleid, kus reklaamis sõda ja tänu sellele vistakse parteist välja. Pärast ms , kus ta on haavata saanud ja asub fasistide poolele. Kui toimuvad valimised, siis nad ei võida aga sellegi poolest tahavad 5 kohta valitsusse, muidu marsivad Rooma ja 1922 toimubki marss rooma ja tänu sellele saavad oma kohad. Mussoliini alustab teiste parteide kõrvale ajamist ning ei luba kritiseerida valitsust, tahab ms häbi maha pesta. Tekitas korpuratsioone ja ametiühinguid, milles osalemine oli kaohustuslik. Järgmistel valimistel 1929 aga on kaks sedelit , et kas jah Mussolini või ei Mussolini ning ülejäägi pidi politseile andma nii saadi jälgida, kes mida teeb
rahu maailmameredel Majanduslik liberalism – riik ei sekku turumajandusse (USA-s). TOTALITARISM – demokraatia vastand. Valitseb üks idealoogia (kommunism - töölisklass, fašism - rahvus, natsism - rass) ja üks partei (diktatuur). Iseloomulik oli noorsoo organisatsioonide poliitilisus. Itaalias noori ei töödeldud. Isikukultus. Teisitimõtlejatega tegeles NSVL-s - NKVD, Itaalias OVRA, Saksamaal - Gestapo. Idealoogiat edastatakse läbi propaganda. Kõik ühiskonna valdkonnad on partei ja idealoogia kontrolli all. Majanduslikul külje poolt – käsumajandus (riigi poolt suunatud). NSVL ei olnud eraomand lubatud (kõik oli riigistatud). Saksamaal oli lubatud. Püüeldi autarkia (täieliku sõltumatuse) poole. Natsipartei sai alguse Austrias. Idealoogia rõhutab saksa rahvuse ülimuslikkust (aaria rass) ja et saksa rass peab valitsema maailma. Rassipuhtuse teooria ja saksa rassi kui ülemrassi teooria
Fasistlik diktatuur Itaalias - Pettumus! Itaalia oli 1 MS kandnud raskeid kaotusi, pettunud Versaille's lepingu tulemustes. Olukord oli raske mida tervdasid majanduslikud raskused, kasvav tööpuudus. Rahulolematust kasutasid ära kommunistid, kelle korraldatud streigid viisid Itaalia majanduse veel suuremasse kaosesse. Kommunistide vastu asutus välja endisi sõdureid ja töötuid ühendanud fasistlik liikumine, eesotsas Benito Mussolini. · Mussolini lubas taastada riigis korra ning muuta Itaalia sama võimsaks kui oli olnud Rooma impeerium. Tema õpetuses oli tähtsamal kohal rahvuse kui terviku heaolu. · 1922. a määrati Mussolini peaministriks. Ta likvideeris mõne aastaga demokraatliku riigikorralduse.1925 a kehtestas Itaalias üheparteisüsteemi, sellega sai ta seadusega piiramatu võimu. Loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagrid.
MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL · Pinged säilivad · Ainsaks võitjaks USA · Kõige suurem pettumus aga Saksamaal · Ungari polnud ka tingimustega rahul · Kaotajaks pidas ennast ka Venemaa · 1922. aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles süsteemi vastase koostöölepingu · Itaalia ja Jaapan olid Atandi poolel võidelnud riikidest kõige vähem rahul tulemustega SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS · Majandus ei elavnenud · Kasvas tööpuudus · Saksamaal olid kõige keerulisemad majandusprobleemid (reparatsioonide maks) · Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda trükiti · Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus ka kogu Euroopa majanduse arengule ÄÄRMUSLIIKUMISTE TUGEVNEMINE. KOMINTERN · 1919. aastal moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Inernatsionaal e Komintern
Enam ei usutud, et igaüks on oma õnne sepp ja inimestele tundus, et nad ei saa ise oma elukorraldusega hakkama. Usuti, et kui riiki valitseb tugev juht, siis lahenevad probleemid päevapealt. Usas saadi kriisist üle kuna loodi Taastamise Finantseerimise Selts. Roosevelt ja uue kursi poliitika. Devalveeriti dollas, suurendati makse ja koondati raha föderaalvõimu kätte, mis investeeriti ehitusprojektidesse. Tööliste kaitse seadused. Saksamaal kasutas olukorda ära Hitler ning tuli võimule 1934 (Saksamaa diktaator ehk füürer). Tuli tühistada Versailles rahuleping ja teised Saksamaad ahistavad lepingud ning laiendada eluruumi. Aarja rass oli kõige kõrgem ja selle puhtus tuli säilitada. Juutide tagakiusamine. Riigis toimuvat kontrolliti relvastatud rühmituste poolt. Hitleri võimu tugisambaks oli SS (kaitsemalev), mis juhtis H.Himmler. SS-le allus riiklik salapolitsei ehk Gastapo. Teisitimõtlejaid jälitati ja saadeti koonduslaagritesse. Hitler üritas
kapitulieerub tingimustega 2) viib välja oma väed vallutatud aladelt. 11 nov. 1918 – lõpeb maailmasõda Compiegne rahuga 28. nov. 1918- algab Vabadussõda, punaarmee tungib Eestisse. Rahulepingud kõikide riikidega sõlmitakse Pariisi rahukonverentsil. 1919- 1920.- Pariisi rahukonverents. Põhitegijad- Antanti osalised. Inglismaalt: D. Lloyd Georg, Prantsusmaalt- G. Clemensau, Usa president- W. Wilson. 1922 a- Mussolini marsib Rooma.- Itaalia muutub totalitaarseks riigiks. W.Wilson teeb ettepaneku sõlmida rahulepingud kontrebutsioonide ja allektsioonideta. (kahjutasu, mutumatud piirid). Sellega ei nõustu ei Prantsusmaa ega Inglismaa. Wilson töötab välja rahvasteliidu põhikirja (RL). Juuni 1919.- Versailles rahuleping. Versaille lossi peeglisaalis. Saksamaa kaotab 1/8 oma territooriumist. Ida-Preisimaa jääb iseseisvaks.
· Volkdeutche vereine juhiti Berliinist ja see ühendas, toetas ülemaailmselt kõiki sakslasi. · Laste- ja noorsooorganisatsioonid ideoloogiline kasvatus Hitler-jugend(Noorhitlerlased-poistele), Bund Deutcher Mädel(Saksa Tütarlaste Liit-tüdrukutele), Jungvolk 6-aastastele · Ühiselt Venemaaga olid nende peamised vaenlased liberaal-demokraatlikud riigid, kes vaevlesid kapitalismi käes Isikukultus: · Hitler oli partei juht ja kõrgeima riigivõimu kandja · 1933-1945 kuulati kõigil 12 parlamendiistungil ainult Hitleri kõnet. · 1934.a. Hitler tuli võimule oli nii kantsler, president kui ka parteijuht Poliitjulgeolek: · SS Parteisisene politsei, likvideerisid sisevaenlasi, kuulasid neid üle(loodi juba 20ndatel) · Schutzstaffel koonduslaager · Gestapo Poliitilise meelestatuse kontroll
sakslastes soovi rahuleppe tingimusi revideerida ja rahvuslik uhkus taastada. See andis soodsa pinnase natsionalismi kasvuks ja Hitleri võimule tulekuks. · Versailles`i rahuleppe järgset olukorda Euroopas nimetatakse ka Versailles`i süsteemiks. · NB! Enam-vähem analoogsed rahulepped sõlmiti ka teiste kaotajariikidega, hõlmates seejuures riikide lagunemist ja sõjalisi piiranguid 3. Majanduskriis (ülemaailmne, algus USA-s) (aeg, põhjused, tulemused, kriisist väljumise abinõud) Aeg: 1929 okt.-1934 Suurele majanduskriisile paneb aluse majanduse ülekuumenemine USA-s: Põhjused USA-s: · Ületootmine põllumajanduses- vähenenud sissetulekute tõttu ei suutnud farmerid osta enam tööstustoodangut. Vale majandamine · Aktsiakursside järsk kukkumine NY börsil (,,must neljapäev" ja ,,must
(hääleõigus jne). Kui Lääne-Euroopas paneb rahvas oma riigi juhtimise paika, siis Saksamaal teeb seda keiser. Kui Prantsusmaal mõjutab revolutsioon rahva osalemist riigi valitsemises, siis seal enam ei olegi sellist olukorda, et kodanik ei saaks riigi valitsemisesse sõna sekka öelda vms. Sama protsess toimub Belgias, Hollandis ja Põhjamaades. See on üheks põhjuseks miks neis riikides ei teki pärast I Maailmasõda demokraatia kaotamist/kadumist vms. Saksamaal on küll riigipäev, meeste valimisõigus jne, paraku siiski seal juhivad poliitilist tegevust ja riiki valitsejad. Valitsus allub valitsuskabinetile, mitte ei ole rahvavalitsust vms. Riik kujundab rahvuse mitte rahvus ei kujunda riiki! (Saksamaa ühinemisega on et rahvas loob riigi, aga Lääne-Euroopas on vastupidi) Eestis nt enne tekib rahvus ja alles seejärel luuakse riik, Prantsusmaal ja Inglismaal tekkis enne riik ja siis alles rahvus. 19.saj II poolel ja 20
Kahe maailmasõja vahel (1930. aastad) 1. Saksamaa 1930. aastail. (Natsipartei võimule saamise põhjused? NSDAP struktuur ja natside sisepoliitika)? Sotsiaalsed probleemid majanduskriisi tagajärjel. Poliitiline kriis Weimari Vabariigis ja natside võimulesaamine. Nürnbergi seadused. Natside majanduspoliitika. 1929. aasta majanduskriis teravdas Saksa sisepoliitilist olukorda. 1931 palus reparatsioonide maksmiseks pikendust 1932 teatas reparatsioonide maksmise lõpetamisest Hakkas taas kasvama äärmusparteide populaarsus. Hitleri/NSDAP loosung – tuua riik välja majanduskriisist, taastada Saksa sõjaline võimsus. 1933 Hitler sai valitsusjuhiks-kantsleriks. 1934 pikkade nugade öö. 1935 võeti vastu Nürmbergi seadused: juutidelt võeti kõik kodanikuõigused; keelustati juutide ja sakslaste abielud. 2
sakslastega asustatud alad tuli loovutada 3. Ungari pidi loovutama peaaegu kogu oma territooriumi 4. Venemaa pidas ka end kaotajaks, eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada 5. 1922 SM ja VM Rapallos Versailles' vastane koostööleping (sõjatööstus, armee) 6. Antandi poolel vähem rahul Itaalia ja Jaapan jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omaks peeti, ei saanud mingit kasu sõjast; Itaalia kandis raskeid kaotusi Sõjajärgne majanduskriis 1. Tavaliselt maj elavnes, nüüd seda ei juhtunud maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel olukord rahanduses, kasvas tööpuududs (sõjast naasenud mehed) 2. Kõige raskemad probleemid Saksamaal, raskendas Antandi riikidele makstavad reparatsioonid 3. 1923, SM hüperinflatsioon, raha kaotas väärtust kiiremini kui seda jõuti trükkida (keskklass kaotas kõik säästud) 4. SM nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut tööpuudus ja inflatsioon mujalgi,
5. tavaliselt autoritaarset riigikorraldust diktatuuriks ei nimetatagi · totalitaarne: 1. kindlasti diktatuur 2. lisaks võimu koondumisele ühele isikule või grupile kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuse, kogu elu üle 3. massirepressioonide abil loodud hirmuõhkkond 4. hirmuvalitsus inimõiguste rikkumine, diktaatori oma suva Fasistlik diktatuur Itaalias: · Lääne-Euroopas esimesena diktatuur It-s · sõjas lüüa saanud, majanduskriis, rahuolematus--->kasutasid ära kommunistid, kes paiskasid It streikide ja väljaastumistega veelgi suuremasse kaosesse · kommunistide vastu astus välja endisi sõdureid ja töötuid ühendanud fasistide liikumine, juht Benito Mussolini: 1. lubas taastada riigis korra 2. muuta It sama võimsaks kui Rooma impeerium 3. rahvuse kui terviku heaolu, üksikisik rahvuse kõrval tähtsusetu 4. klassihuvid ja teised egoistlikud püüdlused allutada rahvuse huvidele
5. tavaliselt autoritaarset riigikorraldust diktatuuriks ei nimetatagi totalitaarne: 1. kindlasti diktatuur 2. lisaks võimu koondumisele ühele isikule või grupile kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuse, kogu elu üle 3. massirepressioonide abil loodud hirmuõhkkond 4. hirmuvalitsus – inimõiguste rikkumine, diktatuuri oma suva Fašistlik diktatuur Itaalias: Lääne-Euroopas esimesena diktatuur It-s sõjas lüüa saanud, majanduskriis, rahuolematus--->kasutasid ära kommunistid, kes paiskasid It streikide ja väljaastumistega veelgi suuremasse kaosesse kommunistide vastu astus välja endisi sõdureid ja töötuid ühendanud fašistide liikumine, juht Benito Mussolini: 1. lubas taastada riigis korra 2. muuta It sama võimsaks kui Rooma impeerium 3. rahvuse kui terviku heaolu, üksikisik rahvuse kõrval tähtsusetu 4. klassihuvid ja teised egoistlikud püüdlused allutada rahvuse huvidele
Läti ja Leedu vahel, mis nägi ette välispoliitika koostööd ning sätestas välisministrite regulaarsed kohtumised, ei omanud tähsust julgeoleku koha pealt 62. 13. Eesti Vabariik majanduskriisi aastatel. 63. Majanduskriisi põhjused, tagajärjed. Sisepoliitiline ja põhiseaduslik kriis, milles avaldus, tulemused. 64. Vt. rühmatöö vastavad küsimused 65. 66. Majanduskriis Ilminud 1930. aastal kõige rohkem kannatas põllumajandus, kuna maailmaturg langes kokku ja see oli Eesti peamine majandusharu 67. 68. Majanduskriisi põhjused ülemaailmne kriis jõudis ka Eestisse maailmaturul langesid põllumajandustoodete hinnad kriis hull, kuna õigel ajal ei suudetud devaleerida krooni
Totalitaarne diktatuur- üksikisiku valitsemine, nagu autoritaarses diktatuuriski. Erineb aautokraatiast selle poolest, et haarab kõiki ühiskonna mõjusfääre. Lühidalt: üks inimene kontrollib tervet rahvast! Eitatakse individuaalset vabadust ja kodanikuõigusi. Ideoloogiast saab poliitiline religioon. Erinevad diktatuurid: Fasism- tuleneb itaalia keelsest sõnast fasces, mis tähendab vitsakimpu. Liikumisele pani aluse 1921-l aastal Mussolini. Tunnused: riigikesksus, riigi huvid inimeste omade suhtes ülimuslikud, karismaatiline liider, rahvuse rolli rõhutamine, antiparlamentarism- parlament on kasutu, antimarksism- eitavad klassivõitlust selle asemel rahvusühtsuse idee. Kommunism- ideoloogia kui selline kasvas välja sotsialismist. Termin pärineb Marxilt, sisu Leninilt. Sotsialistidest löödi lahku, sest need loobusid vägivaldsest revolutsioonist ja proletariaadi diktatuurist
annaabi.ee 
