Mõtlemise häired võib tinglikult jagada: a) vormilisteks b) sisulisteks häireteks. Mõtlemise vormilised häired (disturbances in form of thought) 1) häired mõistete ja neid tähistavate sõnade kujunemises: *mõistete väärastus e. sõna tähenduse moondumine - käibekeeles kasutatavad sõnad omandavad haige jaoks uue, ainult temale arusaadava sisu; *neologism - uute sõnade moodustamine näiteks suvalistest silpidest 2) tempohäired: *tahhüpsühhism - mõtlemisprotsessi kiirenemine (nt mania korral), mõttemaru *bradüpsühhism - mõtlemisprotsessi aeglustumine (nt depressiooni korral) *tõkestus (thougth blocking) - ootamatud mõtlemisprotsessi katkemised 3) mõtlemise seoslikkuse häired: *ataktiline e. seosetu mõtlemine (loosening of associations) - loogiliste seoste puudumine üldises mõttekäigus; esineb skisofreenia korral, äärmuslikul viisil väljendub nn "sõnasalatina"/(word salad") *katkendlik e
õpilast konspekteerimisele kuluva energia kulutamisest. Samuti tuleb neile lastele käsitöötundides leida sobivamad ja jõukohasemad tööd, sest kindlasti ei tohi puudega lapsi neis tundides tegevuseta jätta. Osa PCIlastest vajavad õpetaja rahulikku meelt ja aega ülesannete lahendamisel ning vastamisel, et rahulikult mõtteid koondada ja siis mõeldu välja öelda. Tagantkiirustamine ajab lapse segadusse ja võib mõtlemisprotsessi koguni blokeerida. Samuti tuleb puudega lapsele, kes seda vajab, anda ülesannete, kirjatükkide kirjutamiseks pisut rohkem aega. Senises koolipraktikas on üsna tavaline, et kehalise kasvatuse hinde saamiseks kirjutavad liikumispuudega lapsed referaate spordialadest ja teiste suurtest sporditegemistest. Tegelikkuses on liikumispuudega lapsele, arvestades niigi teistest enamat istumist, füüsiline koormus ja harjutused vägagi vajalikud. Paraku pole ühel õpetajal võimalik
33. Kas õpetamisel kohandumine õpilase äärmuslikule kognitiivsele on alati õigustatud? On/Ei 34. Millised on kaks kõige sagedamini eristatavat õpistiili õppimise iseloomustamiseks koolipraktikas? 35. Milline on seni teada olevatest ainuke usaldusväärne skaala õpistiilide eristamiseks? 36. Millist kaht J. Guilfordi intellektuaalse aktiivsuse mudeli mõtlemise tüüpi kasutatakse loomingulisuse avamiseks? 37. Millised on kolm mõtlemisprotsessi on Guilfordi järgi vajalikud loomingulisuse avaldumiseks? 38. Kas andekus ja loomingulisus on sünonüümid? On/ei 39. Kui ei ole sünonüümid, siis kas andekus või loomingulisus on Renzulli järgi laiem mõiste? 40. Mida mõistetakse üldjuhul tööalase loomingulisusena? 41. Milliseid loomingulise avaldumise dimensioone hinnatakse E Torrance'i testiga. 42. Milline on loomingulisuse korrelatiivne seos üle keskmise üldise vaimse võimekusega? 43
mõtlemise tüüpi kasutatakse loomingulisuse avaldamiseks? arusaama) kooskõlastamisprotsessi? Tasakaalustamine Konvergentne Divergentne 54. Millised on intellekti kujunemise põhiastmed Piaget' järgi? 38. Millised on kolm mõtlemisprotsessi MacKinnoni järgi vajalikud loomingulisuse avaldumiseks Sensomotoorne, operatsioonide-eelne, konkreetsed ja formaalsed mõtlemise originaalsus 55. Millise mõtlemistüübi idealiseerimisele rajaneb Piaget' produkti adaptiivsus kohandatus oludele intellekti arenguteooria? produkti realiseeritavus
üldistatud inimesele. Kahtlemata on tegemist lihtsustamisega, kuid tuleb tunnistada, et suures plaanis leitud psüühika seaduspärasused kehtivad. Biheivioristlik teooria väidab, et õppimine toimub ainult assotsatsioonide või sidemete loomisega oma kogemuste või käitumise vahel. Seega on esimesel kohal reageerimine keskkonna märguannetele ning mõtlemise osa peetakse õppimise juures teisejärguliseks, kuna mõtlemisprotsessi peetakse järelduslikuks konstruktsiooniks. Biheivioristid asetavad rõhu välise käitumise kujundamisele ning selle muutmisele. Nad leiavad, et ainukesed faktid, mida õppimise puhul saab tõsiselt fikseerida on keskkonna märguanne ja õpitud reageering sellele. Ehk biheivioristid väidavad, et õppimine on käitumise muutmise võimalus ja järelikult arengu toimumise põhjus. Hinnangu andmine õppimisele on kvantitatiivne - mida, kui palju ja kui hästi. Õppimine on
kellega sa suhtled, muidu võivad nad hakata su teele takistusi seadma. Ellujäämiseks on vajalik teiste heakskiit. Inimestele meeldida on ääretult oluline." Kõigile meeldida on lausa praktiliselt võimatu. Seepärast ei tohiks karta mitte-meeldimise tulemusi. Teele paisatud takistused ebameeldivate inimeste poolt on enda kehtestamisel alati ületatavad. 7. Õigus olla oma otsuste tegemisel ebaloogiline Loogika on mõtlemisprotsessi tulemus, mida aeg ajalt kasutatakse otsuste tegemiseks. Sellegipoolest pole kõik loogilised väited reaalsed ning loogiliselt mõeldes pole alati võimalik ennustada, mis antud olukorras juhtub. Iseäranis kahtlane on loogika kasulikkus siis, kui tegemist on inimeste vajaduste, eesmärkide ja tunnetega. Sageli on tunded mõne asja või inimese suhtes segased ning alati pole võimalik langetada loogilist otsust. Lapsik
toimub pärasoole ja põie tühjendamine, energiakulutusi vähendatakse. Vegetatiivset närvisüsteemi nimetatakse ka autonoomseks närvisüsteemiks, kuna selle tegevus ei allu tahtele. Vegetatiivne närvisüsteem korraldab siseelundite tööd. Mälu Mälu, õppimise ja mõtlemise protsesse seostatakse sünapside talitlusega, püsivate seoseliste muutuste loomisega aju neuronite vahel. Seega viib õppimine suurema hulga seoste, sünapside loomiseni, mis tagab edukama mõtlemisprotsessi. Kordamine tugevdab vastavaid seoseid aju sünapside vahel. Meie aju salvestab ainult väikese osa saabunud informatsioonist. Eristatakse lühi- ja püsimälu. Lühimälu põhineb neuronite ahelas esineval järelmõjul (impulsi ringlus). Lühimälus leiduv informatsioon unustatakse kiiresti kui seda harjutamise teel püsimällu ei kanta. Püsimälu põhineb arvatavasti kestval strukturaalsel või keemilisel sünaptiliste ühenduste loomisel, mis on seotud valguliste ainete sünteesiga
umbes 16-18 tundi päevas, teismelistel umbes 9 tundi ja täiskasvanutel 6-8 tundi. Kuigi inimese unevajadus kasvab siis, kui ta on pidanud ärkama varakult ning jäänud ilma oma kahest unetunnist, mistõttu eeldab keha, et ta saab oma kaks tundi und ikka kätte ning sellepärast jäädakse kas varem magama või magatakse keset päeva. What Are the Consequences of Too Little Sleep? Vähene uni võib põhjustada: · Kahjustunud mälu ning mõtlemisprotsessi häireid · Depression · Kergesti haigestumist · Liigset väsimust · Tugevamaid valureageeringuid Unevaegus suurendab alkoholi mõju kehale, nii et väsinud inimene, kes joob on rohkem häiritud ning vihane kui see, kes on täiesti välja puhanud. Unevaegus vähendab valu taluvust. Kofeiin ja muud stimulaatorit aitavad ajutiselt üle saada unevaegustest, kuid ei suuda seda pikema ajaliselt teostada.
Mõtlemise vormilised häired Mõtlemine on eesmärgipärane ideede, sümbolite ja assotsiatsioonide vool, mis viib reaalsusele orienteeritud otsusteni. Mõtlemise vormilised häired: tempo, seoslikkus, sihipärasus. Häired mõistete ja neid tähistavate sõnade kujunemises: 1) mõistete väärastus e. sõna tähenduse moondumine 2) neologism uute sõnade moodustamine nt suvalistest silpidest Tempohäired: 1) tahhüpsühhism mõtlemisprotsessi kiirenemine (nt mania korral); 2) bradüpsühhism mõtlemisprotsessi aeglustumine (nt depressiooni korral); 3) tõkestus ootamatud mõtlemisprotsessi katkemised. Seoslikkuse häired: 1) ataktiline e. seosetu mõtlemine loogiliste seoste puudumine üldises mõttekäigus (esineb skisofreenia korral); 2) katkendlik e. inkoherentne mõtlemine mõtlemine, mis ei ole teistele arusaadav, täielikult desorganiseeritud mõtlemine; sõnadel puudub igasugune loogiline seos 3) sümbolistlik
primaarsed grammatilised kategooriad- peamised sõnaliigid: noomenid, verbid ja partklid proadverb e. asemäärsõna propositsioon- lause tuumosa, mis võimalikult lihtsalt väljendab kõne all olevat olukorda või suhet prosoodilised e. suprasegmentaalsed tunnused- üle segmendipiiri ulatuvad tunnused psühholingvistika- käsitleb keelt osana üksikisiku mõtlemisest ja käitumisest ning uurib, kuidas inimene õpib keelt ja moodustab oma mõistesüsteemi. See haru püüab välja selgitada mõtlemisprotsessi ja keele vahelisi seoseid ning teada saada, mis toimub keele kasutamisel inimese ajus. Psühholingvistika tähtsamaid objekte on lapse keelelise arengu uurimine, kuna üks kasutuskõlblik viis hankida teadmisi keelesüsteemi ehitusest ja toimimisest on just selle aste-astmelise kujunemise jälgimine. pöörd- e. konversioonisuhe- sama suhet väljendatakse eri lekseemidega vastavalt sellele, kelle või missugusest vaatepunktist asja vaadatakse
rollideks valmistumist (Niiberg&Linnas 2007:78). Mänguasjade üleküllus takistab lapse mõtlemisprotsesside arengut, pidurdab tähelepanu- ja keskendumisvõime kujunemist. Võib tekkida olukord, kus sisuka mängu asemel laps lihtsalt loobib ja lõhub mänguasju. Uurimused on näidanud, et tehnika viimasele sõnale vastavad mänguasjad, mille käivitamiseks tuleb ainult nupule vajutada või pulti peos hoida, ei erguta kuigivõrd mõtlemisprotsessi arengut. Sama kehtib ka üheülbaliste arvutimängude kohta. Laps areneb kiiremini, kui ta mängib lihtsate (isegi väga lihtsate) asjadega, kus ta saab rakendada oma loomupärast rikkalikku fantaasiat (Niiberg&Linnas 2007:80). 1.5. Kodu keelekeskkonnana Inimene on kõnelev olend: seda peetakse kõige olulisemaks tunnuseks, mis eristab teda teistest elusolenditest. Maailma sündides satub laps teatavasse kindlasse keelekeskkonda.
PSÜHHOLOOGID FREUD, Sigmund 19. Sajandi Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Lõi isiksuse struktuuri- ja motivatsiooniteooria. 3 tähendust: 1. Psühholoogiline teooria. 2. Ravimeetod 3. Kultuuri- ja ühiskonnateooria Tavaliselt jaotatakse Freudi isiksusekäsitlus 2 perioodi: 1. Isiksuse topoloogiline käsitlus (Psüühikas 3 tasandit: TEADVUS- tajumine, mäletamine, tundmine, mõtlemine- kõik see, mida endale teadvustame EELTEADVUS- talletatud kogemus, mida hetkel ei teadvusta, kuid mis võib ise-eneslikult teadvusse jõuda ALATEADVUS- sisaldab käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali: Primitiivsed tungid Varjatud tunded, suhtumised Mälestused Kompleksid Ihad ja kired Läbitud traumade ja kriiside jäljed) 2. Tungide teooria (Liikumapanevat...
Mõtlemishäired – vormilised ja sisulised häired. Vormilised häired Häired mõistete ja neid tähistavate sõnade kujunemises: - Mõistete väärastus e sõna tähenduse moondumine – käibekeeles kasutatavad sõnad omandavad haige jaoks uue talle arusaadava sisu (täkkimine tähendab et keegi mõjutab teda elektrivooluga) - Neologism – uute sõnade moodustamine suvalistest silpidest Tempohäired: - Tahhüpsühhism – mõtlemisprotsessi kiirenemine (mania korral enamasti) - Bradpsühhism – mõtlemisprotsessi aeglustumine (depressioon, substuupor) - Tõkestus – ootamatud mõtlemisprotsessi katkemised Mõtlemise seoslikkuse häired: - Atakiline e seosusetu – loogiliste seoste puudumine. Esineb skisofreenia korral. Äärmuslikul viisil on sõnasalat. - Katkendlik e inkoherentne mõtlemine – mõtlemine mis ei ole teistele arusaadav,
genereerimist. Mõtlemine kuulub kõikide vaimsete tegevuste juurde, mis aitavad meil probleeme sõnastada või lahendada, otsuseid langetada, milleski selgusele või arusaamisele jõuda. Üldiselt on mõtlemine teadlik, kuid ei ole välistatud ka alatedlikud protsessid. Mõtlemine leiab aset sotsiaalses kontekstis. Seda mõjutavad ning vormivad nii kultuur kui ka keskkond. Kuigi mõtlemine on individuaalne ja isiklik, ei saa see toimuda isolatsioonis, sest mõtlemisprotsessi vahendavad ka teised inimesed. Sotsiaalsusest olulisem ja otsustavam osa mõtlemisel on siiski meie füüsilisel poolel. Mõtlemist võimaldab aju füsioloogia. Neurokirurgilised uuringud on andnud viimasel ajal suure panuse ajutegevuse mõistmisse. Mida enam ajuehitusest teatakse, seda paremini suudetakse selle võimeid ja potentsiaali arendada ( Fisher 2005: 4). Mõtlemine on kõige keerulisem tunnetusprotsess, mis annab meile uut ja vajalikku teavet
8 Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2003 mistõttu harva on taandatavad mingile kahele vastandlikkule poolusele valdav enamus mõeldavast asubki nende kahe pooluse vahepeal; - öeldust tulenevalt, mõtlemisprotsessi ennast ei saa käsitleda lihtsustatult, vaid see kätkeb endas analoogiat reaalselt toimuvaga, mistõttu vasturääkivuse printsiipi ja kolmandat välistavat printsiipi saab rakendada vaid väga üldistes arutlustes ühe võimaliku seda korrigeeriva võttena; - seepärast reegli rakendamisel on kasulik meeles pidada, et see toimib peaasjalikult sellises arutluses, mille puhul lihtsas, kategoorilise otsustuse vormis, objekti kohta midagi kinnitatakse või eitatakse. 4. 4
Mõtlemine ja keel Mõtlemine on objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel. M on rajatud meelelisele tunnetusele asitingud, tajud, kujutlustele. Mõtlemine toimub teadmiste teatud märgilise korrastatuse kaudu Mõtlemise operatsioonid: analüüs, võrdlemine, süntees, üldistamine, abstraheerimine Mõtlemisvormid: mõisted, järeldused, otsused Mõtlemise liigid: Mõtlemisprotsessi elementide e representatsiooni tüübi alusel: esemeline, kujundiline, loogilis- abstraktne; Ülesannete alusel: teoreetiline, praktiline; Arendatuse ja teadvustatuse alusel: diskursiivne, intuitiivne; Originaalsuse alusel; reproduktiivne, produktiivne; Tahte osavõtu alusel: tahteline, tahtmatu. Probleemi lahendamise etapid: Ettevalmistav etapp, inkubatsioon, illuminatsioon, verifikatsioon (kontroll) Probleemide lahendamist võivad takistada:
kujundite alusel; infotöötlus psüühikas aju vahendusel mõtlemine võimaldab tunnetada eemalolevat - otstarbekohaseks käitumises on tarvis psüühikas opereerida esemete, nähtuste ja omadustega, mis vahetult meelelises tunnetuses antud ei ole intuitsioon – rajaneb varasemate teadmiste/kogemuste kiirel ja teadvustamata läbitöötamisel mõtlemisoperatsioonid: analüüs, süntees, võrdlemine, üldistamine PROBLEEM: probleemsituatsioon – mõtlemisprotsessi käivitumise alus (olukord, kus vajadust ei saa rahuldada) vaimse mudeli teooria (Philip Johnson-Laird) – vaimne mudel on mõtlemisprotsesside abil arutlemist eeldava probleemi eeldustes sisalduva informatsiooni representatsioon hästi defineeritud probleem – täpselt määratletud lähtesituatsioon, eesmärgiks olev olukord ja lubatud lahenduskäigud ja muud reeglid halvasti defineeritud probleem – lahendaja kogeb ebamäärasust, ei ole kindel mida tohib/ei tohi
Konvergentse mõtlemise all peetakse silmas arutlust, mis viib ainsa, loogiliselt paratamatule ja korrektsele lahendusele või järeldusele. Konvergentse mõtlemise alla liigitub põhimõtteliselt igasugune toimimine kindla mõttemalli või algoritmi alusel. Divergentse mõtlemise väljundiks on mitu võrdväärset lahendusvarianti. Tavaliselt hinnataksegi kreatiivsust väljapakutud lahenduste hulga põhjal. 12. Millised on kolm mõtlemisprotsessi on Guilfordi järgi vajalikud loomingulisuse avaldumiseks? Toetudes oma intellektimudelile, tegi Guilford (1959) üldistuse, et loomingulisuseks vajalik divergentne mõtlemine väljendub mõtlemisprotsesside voolavuse, paindlikkuse ja originaalsusena. See tähendab, et väga loomingulisi isikuid iseloomustab kiire ideede produtseerimise võime (ideede voolavus), võime hõlpsasti vabaneda senisest arutlusviisist, et läheneda probleemile uuel viisil
kui ka ideede genereerimist. Mõtlemine kuulub kõikide vaimsete tegevuste juurde, mis aitavad meil probleeme sõnastada või lahendada, otsuseid langetada, milleski selgusele või arusaamisele jõuda. Üldiselt on mõtlemine teadlik, kuid ei ole välistatud ka alatedlikud protsessid. Mõtlemine leiab aset sotsiaalses kontekstis. Seda mõjutavad ning vormivad nii kultuur kui ka keskkond. Kuigi mõtlemine on individuaalne ja isiklik, ei saa see toimuda isolatsioonis, sest mõtlemisprotsessi vahendavad ka teised inimesed. Sotsiaalsusest olulisem ja otsustavam osa mõtlemisel on siiski meie füüsilisel poolel. Mõtlemist võimaldab aju füsioloogia. Neurokirurgilised uuringud on andnud viimasel ajal suure panuse ajutegevuse mõistmisse. Mida enam ajuehitusest teatakse, seda paremini suudetakse selle võimeid ja potentsiaali. Mõtlemine on kõige keerulisem tunnetusprotsess, mis annab meile uut ja vajalikku teavet
2. RAVI 12 Uimastisõltuvus on progresseeruv ning tihti fataalne haigus, mida on võimalik ravida. Sõltuvust iseloomustab nõrgendatud kontroll uimastavate ainete tarvitamise kestuse, koguse ja tarvitamise viisi üle, tähelepanu keskendamine muudelt eluvaldkondadelt narkootikumide hankimisele ja tarvitamisele, narkootikumide tarvitamine vaatamata nende negatiivsele mõjule organismi funktsioonidele ning mõtlemisprotsessi häirele. Uimastisõltuvuse probleemi efektiivne käsitlemisviis on ravi võimaldamine narkosõltlastele, mis loob võimaluse narkootikumidest loobumiseks ning stabiilse ja kauaaegse remissiooni saavutamiseks, luues sellega omakorda eeldused järgnevaks täielikuks sotsiaalseks reintegratsiooniks. Uimastisõltuvuse ravi on erinevatele sihtrühmadele suunatud ning erinevate ravi eesmärkidega teenuste koordineeritud võrgustik Terviklik raviprotsess sisaldab järgnevaid etappe: 1
5. Mõistete moodustamine. Mõiste on asja või nähtuse oluliste tunnuste kogum. Mistahes abstraktsel mõistel on iga inimese jaoks isesugune meeleline sisu. Vastavalt isiklikele kogemustele ja väärtushinnagutele äratab mõiste inimestes eri tundeid. Pole võimatu, et mingi mõistega soetud ere isiklik läbielamine teeb selle sõna näiteks rikkaks. 6. Algoritmide ja heuristikate kasutamine mõtlemisel. Seeria küsimusi, millest teatavat osa võib korrata mõtlemisprotsessi käigus, sest need on üldisemad ja võivad olla kasulikud terve hulga ülesannete täitmisel, kaasa arvatud andmetest järelduste tegemine, argumentide analüüs jne. Kuigi kõigi nende ülesannete lahendamisel jääb algoritm samaks, muutuvad konkreetsed vahendid sõltuvad ülesande iseloomust. 7. Mõtlemise liigid: reprodutseeriv ja loov; diskursiivne ja intuitiivne, loogilis-abstraktne ja kaemuslik-motoorne, teoreetiline ja praktiline;konvergentne ja divergentne;kujundlik ja
alarakendatud so. peale piirangu ei tohi ühegi ressursi võimsust kasutada 100%. Siit tulenebki TOC suurim erinevus teistest juhtimissüsteemidest: TOC järgi ei ole kõik ressursid võrdsed. TOC eeldab, et ettevõtted on tasakaalustamata ja neid tuleb selliselt ka juhtida. (Goldratt, Cox 2007, 8485) Erinevad autorid on piirangute teadmiste kogumit jaganud kaheks lähtudes lahendusaluse probleemsituatsiooni keerukusest (Davies, Mabin 2009, 10): · Mõtlemisprotsessi vahendid (Thinking Process Tools): põhjus-tagajärg seostel põhinevad meetodid probleemide süstemaatiliseks lahendamiseks. Nende abil saab anda vastuseid ettevõtte arenguprotsessi kolmele põhiküsimusele: Mida muuta? Millises suunas muuta? Kuidas muutust läbi viia? Lisaks sellele pakuvad Mõtlemisprotsessid meetodeid ka ettevõtte igapäevaseks juhtimiseks, nt. kommunikatsiooni parandamiseks, meeskonnatöö läbiviimiseks jms. Keeruline mitmete kriteeriumitega probleemne
5. Mõistete moodustamine. Mõiste on asja või nähtuse oluliste tunnuste kogum. Mistahes abstraktsel mõistel on iga inimese jaoks isesugune meeleline sisu. Vastavalt isiklikele kogemustele ja väärtushinnagutele äratab mõiste inimestes eri tundeid. Pole võimatu, et mingi mõistega soetud ere isiklik läbielamine teeb selle sõna näiteks rikkaks. 6. Algoritmide ja heuristikate kasutamine mõtlemisel. Seeria küsimusi, millest teatavat osa võib korrata mõtlemisprotsessi käigus, sest need on üldisemad ja võivad olla kasulikud terve hulga ülesannete täitmisel, kaasa arvatud andmetest järelduste tegemine, argumentide analüüs jne. Kuigi kõigi nende ülesannete lahendamisel jääb algoritm samaks, muutuvad konkreetsed vahendid sõltuvad ülesande iseloomust. 7. Mõtlemise liigid: reprodutseeriv ja loov; diskursiivne ja intuitiivne, loogilis- abstraktne ja kaemuslik-motoorne, teoreetiline ja praktiline;konvergentne ja
kokkuhoid), töökindlus, universaalsus, sobivus varem ostetuga jne. Emotsionaalsete motiivide korral, vastupidi, on tegemist tunnete, soovide ja hoiakutega. Neid on inimestel sageli raskem seletada kui ratsionaalseid motiive. Siin opereeritakse selliste motiividega nagu prestiizikus, teistest üleolek, ilu, armsus, seksikus jne. Kui toote hindamisel lähtub tarbija ratsionaalsetest motiividest, on oluline vastavat informatsiooni edastada läbi loogilise mõtlemisprotsessi, kasutades graafikuid, jooniseid, skeeme. Emotsionaalsete motiivide ülekaalu puhul on tulemus parem piltide, kujundite, sümbolite ja ka fantaasiast lähtuva pildi maalimisega. 41. Mida näitab ostuosalus? Ostuosalus (involvement) näitab aktiivsust, mida inimene ilmutab ostmisega seonduvate probleemide lahendamisel. Harilikult eristatakse kahesugust aktiivsust: kõrge ja madal.
Mõtlemine ja keel Mõtlemine on objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel. M on rajatud meelelisele tunnetusele asitingud, tajud, kujutlustele. Mõtlemine toimub teadmiste teatud märgilise korrastatuse kaudu Mõtlemise operatsioonid: analüüs, võrdlemine, süntees, üldistamine, abstraheerimine Mõtlemisvormid: mõisted, järeldused, otsused Mõtlemise liigid: Mõtlemisprotsessi elementide e representatsiooni tüübi alusel: esemeline, kujundiline, loogilis- abstraktne; Ülesannete alusel: teoreetiline, praktiline; Arendatuse ja teadvustatuse alusel: diskursiivne, intuitiivne; Originaalsuse alusel; reproduktiivne, produktiivne; Tahte osavõtu alusel: tahteline, tahtmatu. Probleemi lahendamise etapid: Ettevalmistav etapp, inkubatsioon, illuminatsioon, verifikatsioon (kontroll) Probleemide lahendamist võivad takistada:
loomuses) · kognitivism (laps omandab keele muude kognitiivsete e tunnetuslike oskustega koos. Lapsel peab tekkima kognitiivne arusaam, seejärel omandab keele kategooria). 6-10 kuud silpide periood, 1a esimesed sõnad koos zestidega 1,6 kahe sõna periood. Käsitleb keelt osana üksikisiku mõtlemisest ja käitumisest, nign uurib, kuidas inimene õpib keelt ja moodustab oma mõistesüsteemi. See haru püüab välja selgitada mõtlemisprotsessi ja keele vahelisi seoseid ning teada saada, mis toimub keele kaustamisel inimese ajus. psühholingvistika üks tähtsamaid objekte on lapse keelelise areengu uurimine. 6)sotsolingvistika: Sotsiolingvistika on keeleteaduse haru, mis uurib keele ja ühiskonna vahekorda ja vastastikuseid suhteid. Põhimõisteks variatiivsus palju erinevaid variante. Variatiivsus võib olla: · geograafiline (eri piirkondades räägitakse eri keelt dialekt )
· Ei määratleta suhet oma võimaliku liitlasega · Ei teata, kuidas tehinguid teha 1.Tunded, nende tundmine. Vastutus oma tunnete eest. Primaarsed ja sekundaarsed tunded, nende väljendamise mõju suhetele Primaarne tunne on esmane tunne, näiteks viha (kestab umbes 90 sekundit). Sellele järgneb sekundaarne tunne, mis on süütunne, kahetsus. Primaarsed tunded viivad suhtes konfliktini ja sekundaarsed leppimiseni. 2.Mõtlemine. Konvergentne ja divergentne mõtlemine. Mõtlemisprotsessi etapid. Mõtlemisena käsitletakse kogu seda vaimset aktiivsust, mis seostub informatsiooni töötlemise ja mõistmisega ning suhtluses kasutamisega. Mõisted kuuluvad koos otsuste ja järeldustega mõtlemise loogiliste vormide hulka. Mida rikkam on inimese keel, seda rohkem on selles maailma korrastamiseks loodud mõisteid, seda selgemalt suudab inimene mõtelda ja end väljendada. Mõisteid on väga palju, ja et nendes orienteeruda, luuakse taetavad süsteemid nt kategoriseerimine
Masina võimalused olid üpris piiratud, mis aga ei seganud autorit uskumast, et ta suudab oma seadme abil realiseerida ükskõik millist järeldust: leida kõik tõesed laused. Ehkki ta pidas oma seadist "suureks kunstiks", puudus sel tegelikult algoritm. Lullus püüdis oma töövilja tegelikkuses rakendada. Külastas kõiki Euroopa tähtsamaid linnu, viibis kolm korda Põhja-Ameeri-kas, käis frantsiskaani misjonärina Küprosel ja Armeenias.Tema kaasaegsetele jäi mõtlemisprotsessi algoritmise idee arusaamatuks. Lulluse kunsti ajalooline tähtsus seisneb selles, et see kjundas oluliselt suure mõtleja Gottfried Leibnizi (1646-1716) veendumusi, määrates tema metodoloogilised seisukohas ja loogika alused. Esimese töötava arvutusmasina ehitas Tübingeni ülikooli matemaatika ja astronoomia professor Wilhelm Schickard (1592-1635). Ühendanud selles teravmeelselt hammasratastest koosneva summaatori John Napieri arvutuspulkade komplektiga, suutis Schickard täielikult
tagavad õige lahenduse vaid tuttavatele probleemidele Heuristikud võimaldavad eirata ebaolulist osa infost ning neid saab käivitada ilmselt nii kaalutlevas kui vaistlikus režiimis Süstemaatilist ja heuristilist mõtlemist saab rakendada erinevates mõtlemisülesannetes. Seekord vaatame lähemalt nende rolle otsustamisel. Ratsionaalsust võib defineerida kahel moel – läbi mõtlemise protsessi ja tulemuse Mõtlemisprotsessi ratsionaalsus on sünonüümne süstemaatilisusega Otstarbekuselt jääb heuristiline mõtlemine süstemaatilisele alla vaid uudsetes ja abstraktsetes ülesannetes. Tuttavat ülesannet lahendav kogenud otsustaja võib heuristiliselt leida vähemalt sama otstarbeka lahenduse kui süstemaatiliselt Teadmised ja kogemused on konvergentsel mõtlemisel abiks, kuid divergentses ülesandes võivad esile kutsuda fikseerumist. LIIGUTUSTE JUHTIMINE
mõistet, mis omakorda liigitatakse üldiseks, üksikuks, konkreetseks, abstraktseks; järeldused, mis jaotatakse tõeseks ja vääraks; otsustust, mis võib olla: - induktiivne – liigutakse üksikvaatluselt ja faktidelt mingile järeldusele (nt üks inimene, keda kohtame, hingab; järelikult hingavad kõik). - deduktiivne – alustatakse teada-tuntud tõdedest ja tehakse järeldus üksikjuhu kohta. Mõtlemisliigid: mõtlemisprotsessi elementide alusel: esemeline – eeldab vahetut kokkupuudet esemete/nähtustega, nendega manipuleerimist. Valdav lastel ca 2-5 eluaastani ja kõrgematel loomadel. kujundiline - objekti või situatsiooni saendab kujund (sõna, kuulmiskujund) sellest, ülesannet on võimalik lahendada objektist eemaolevalt. loogilis-abstraktne – toetub abstraktsetele mõistetele ja loogilistele konstruktsioonidele.
Praktilistel mõõtmistel aga selgus, et mõned üksikfunktsioonid on omavahel nii seotud, et pole võimalik koostada testi, mis mõõdaks ainult üht funktsiooni. N. mälutesti ei saa eraldada tähelepanutestist. Seepärast loobus üksikfunktsioonide uurimisest ja koostas testi, mille lahenduse edukus pidi näitama inimese vaimseid võimeid tervikuna. Sellist üldist võimet hakkas ta nim. Intelligentsuseks.Tema intelligentsuskontseptsioon sisaldab 3 mõtlemisprotsessi karakteristikut: 1. tendents vastu võtta ja täita korraldusi 2. ingimuste ümberkujundamisvõime soovitud lõppeesmärgi suunas 3. enesekriitikavõime H.Ebbinghaus (1850-1909)- saksa mälupsühholoog. Ahendas intelligentsuse mõistet veelgi. Ta pidas silmas vaid üht mõtlemise aspekti- kombineerimisoskust. Sellist lähenemist võib nimetada 1. Intelligentsuse ühefaktoriteooriaks.
kokkuhoid), töökindlus, universaalsus, sobivus varem ostetuga jne. Emotsionaalsete motiivide korral, vastupidi, on tegemist tunnete, soovide ja hoiakutega. Neid on inimestel sageli raskem seletada kui ratsionaalseid motiive. Siin opereeritakse selliste motiividega nagu prestiižikus, teistest üleolek, ilu, armsus, seksikus jne. Kui toote hindamisel lähtub tarbija ratsionaalsetest motiividest, on oluline vastavat informatsiooni edastada läbi loogilise mõtlemisprotsessi, kasutades graafikuid, jooniseid, skeeme. Emotsionaalsete motiivide ülekaalu puhul on tulemus parem piltide, kujundite, sümbolite ja ka fantaasiast lähtuva pildi maalimisega. Tähelepanu Motiveeritud inimene on valmis tegutsema. Milliseks see kujuneb, sõltub keskkonnast tulevate ärritajate vastuvõtmisest. Inimene ei ole võimeline kõiki üheaegselt saabuvaid ärritajaid registreerima, paratamatult tuleb teha valik. Valiku mehhanismina kasutab teadvus tähelepanu (attention)
Eriti halveneb uue mehaanilise materjali meelespidamine. «Et noorusaja head mälu säilitada, tuleb mälu treenimisega tegelda terve elu. Väga vähesed inimesed tunnistavad ju, et neil on väga hea meelespidamisvõime. Samas on välja töötatud hulgaliselt lihtsalt omandatavaid tehnikaid, mis võimaldavad süsteemselt meelde jätta numbreid, loetelusid, nimesid ja nägusid, fakte, kõnesid jms. «Mälu treenimise kursuse peamine väärtus seisneb aga oma isiksuse arendamises: mõtlemisprotsessi korrastamises ja organiseerimises. Tänu sellele suudame igapäevaselt oma mälu kasutada oluliselt efektiivsemalt ja kasulikumalt,» ütleb Tallermaa. 9 Eraldi kursus õpetajatele Viimased uuringud on näidanud, et mälutreeninguid saab suurepäraselt ära kasutada ka paremaks õpetamiseks. «Iga hea õpetaja küsib endalt sageli - kuidas ma saan info vastuvõtjat ehk õpilast aidata? Selleks tuleb tuua õpetatavasse emotsioone, pidevalt korrata, luua seoseid
Mõtlemisoperatsioonid: - Analüüs - Võrdlemine - Süntees - Üldistamine - Abstraheerimine Mõtlemisvormidena käsitletakse: 1) Mõistet, mis omadkorda liigitatakse: - Üksikuks - Üldiseks - Konkreetseks - Abstraktseks 2) Järeldust, mida jaotatakse tõeseks , vääraks 3) Otsustust ,mis võib olla induktiivne/deduktiivne ; tõene/väär; Mõtlemisliigid tuuakse välja mitmesugustel alustel: 1) Mõtlemisprotsessi elementide(vormi) e representatsiooni tüübi alusel - Esemeline (valdavalt lastel 2.-5.aastani) - Kujundiline - Loogilis-abstraktne 2) Ülesannete alusel - Teoreetiline - Praktiline 3) Arendatuse ja teadvustatuse astme järgi - Diskursiivne 37 - Intuitiivne 4) Originaalsuse järgi - Reproduktiivne(taasloov) - Produktiivne(loov) 5) Tahte osavõtu alusel
- Võrdlemine - Süntees - Üldistamine 31 - Abstraheerimine Mõtlemisvormidena käsitletakse: 1) Mõistet, mis omadkorda liigitatakse: - Üksikuks - Üldiseks - Konkreetseks - Abstraktseks 2) Järeldust, mida jaotatakse tõeseks , vääraks 3) Otsustust ,mis võib olla induktiivne/deduktiivne ; tõene/väär; Mõtlemisliigid tuuakse välja mitmesugustel alustel: 1) Mõtlemisprotsessi elementide(vormi) e representatsiooni tüübi alusel - Esemeline (valdavalt lastel 2.-5.aastani) - Kujundiline - Loogilis-abstraktne 2) Ülesannete alusel - Teoreetiline - Praktiline 3) Arendatuse ja teadvustatuse astme järgi - Diskursiivne - Intuitiivne 4) Originaalsuse järgi - Reproduktiivne(taasloov) - Produktiivne(loov) 5) Tahte osavõtu alusel - Tahteline (sihipärane) - Tahtmatu(juhuslik)
esindusroll nad võivad esindada näiteks tegeliku maailma objekte, andes mõtlemisele vabaduse opereerida objektide ja nähtustega, mis muidu võivad inimvõimetele allutamatud või tunnetamatud olla. Mõnel juhul, ent mitte alati, võib märkidel olla ka objektide, nähtuste asendusroll. Ch. Peirce'i (1839 1914) järgi võib sümbolil olla tema objekti esindusroll, ent mitte asendusroll. Mõtlemise operatsioonide laiem käsitlus hõlmab eneses (1) mõtlemisprotsessi läbiviimise operatsioone ja (2) mõtlemise tulemuse realiseerimise operatsioone. Mõtlemisprotsessi läbiviimiseks ehk kitsamalt võttes mõtlemiseks vajalikud operatsioonid on (1) mõtlemise objekti tähistamine kas abstraktse märgi ehk sümboliga või kujundilise märgi ehk ikooniga ja (2) formaalse ehk traditsioonilise loogika seaduspärasustel põhinevad otsustamiseks ja järeldamiseks vajalikud "õiged" ehk normatiivsed mõtlemise seadused ehk loogikareeglid ja (3) intuitsioonil,
üha sagedamini, et tema mõtted ja plaanid oskab vaid njng nendest voime - Sellises vanuses laste mõtlemisprotsessi nimetatakse "eelloo- lähtuvad tegevused ei ole alati vastavuses teda ümbritsevate giliseks mõtlemiseks". Lapsed kalduvad esemeid iseloomustama, näiteks see, kes inimeste ettekujutusega. Nii tekivad esimesed konfliktid,
2.3. Otsustus Induktiivne üksikvaatluselt ja faktidelt liigutakse mingile järeldusele Deduktiivne alustatakse teada-tuntud tõdedest ja tehakse järeldus üksukjuhu kohta. VÕI Tõene Väär 3. Mõtlemisliigid 3.1. Mõtlemisprotsessi elementide (vormi) e representatsiooni tüübi alusel Esemeline mõtlemise arengu esimene periood, vahetu kokkupuude esemetega. Valdav 2-5 eluaastani ja loomadel. Kujundiline võimalik on mõtlemisül lahendamine objektist eemalolevalt; objekti asendab kujund (sõna, visualisatsioon) sellest
annaabi.ee 
