Luustiku koormustaluvus langeb ja koos vereringe aeglustumisega väheneb ka kudede varustamine hapnikuga. Liikumise mõju vereringeelunditele Liikumise toimel kasvab südame löögisagedus ja löögimaht suureneb. Südametegevuse intensiivistumine põhjustab vererõhu tõusu, mis kindlustab verevoolu kudedesse. Vererõhule avaldab tugevat mõju ka lihaste verevarustust reguleerivate arterioolide läbimõõt. Vere liikumine südames. Südamelihase kokkutõmme ja lõõgastumine moodustavad ühe südametsükli. Keskmisel tervel täiskasvanul on südame löögisagedus 60 70 tsüklit minutis, sõltudes vanusest, kehamõõtmetest, soost ja eluviisist, samuti psüühilistest teguritest. Seda saab määrata, lugedes näiteks südame tipu tõukeid vastu rindkere seina või arteriaalse pulsi järgi. Üldjuhul pole südame löögisagedus teadlikult reguleeritav, ent siiski sõltuv psüühilistest teguritest: tugeva keskendumise korral on võimalik seda muuta
kodadest vatsakestesse pumbatud vere tagasivalgumise kodade lõõgastudes. Aordi ja kopsuarteri algusosas paiknevad poolkuuklapid omakorda väldivad vere tagasivalgumist neist suurtest veresoontest vatsakeste lõõgastudes. Südametsükkel algab kodade kokkutõmbe ehk süstoliga. Selle käigus paisatakse lõõgastuse ehk diastoli käigus pooleldi verega täitunud vatsakestesse täiendav kogus verd (lõpuks on seda kummaski vatsakeses umbes 150 ml). Sellele järgneb kodade lõõgastumine. Kodade kokkutõmbe järel toimub vatsakeste kokkutõmme. Selle aja jooksul leiab aset kodade-vatsakeste vaheliste klappide sulgumine, seejärel tõuseb rõhk kokkutõmbuvais vatsakestes, mistõttu avanevad aordi ja kopsuarteri poolkuuklapid ning järgneva 0,25 sek jooksul paisatakse vatsakeste jätkuva kokkutõmbe tagajärjel veri vasakust vatsakesest aorti ja paremast vatsakesest kopsuarterisse. Vatsakeste kokkutõmbele järgneb lõõgastumine, mille tõttu nende siserõhk langeb ja
Südame tervishoid Mõõdukas füüsiline töö ja sportimine tugevdavad südamelihast, muutes südameseinad paksemaks. Suureneb ka südamekambrite maht. Passiivse eluviisi korral võib südamelihas känguda (atrofeeruda) ja seeläbi keha verevarustus halveneda. Samas võib ülemäärane pingutus põhjustada müokardi tõsist kahjustumist. Vere liikumine südames. Südametsükkel. Südamelihase kokkutõmme ja lõõgastumine moodustavad ühe südametsükli. Keskmisel tervel täiskasvanul on südame löögisagedus 60 70 tsüklit minutis, sõltudes vanusest, kehamõõtmetest, soost ja eluviisist, samuti psüühilistest teguritest. Seda saab määrata, lugedes näiteks südame tipu tõukeid vastu rindkere seina või arteriaalse pulsi järgi (arterite seinte rütmiliste võnkumiste järgi randmel, kaelal). Üldjuhul pole südame löögisagedus
o Ergastatud hapnik Superoksiidi radikaal (SOR) O2- Plussid Miinused Võimas bioloogiline relv (viirused, bakterid) Erütrotsüütide lammutamine Ensüümide inaktiveerimine Biopolümeeride lõhkumine Sidekoe kahjustused Veresoonte lõõgastumine Vesinikperoksiid H2O2 Plussid Miinused Võimas kaitse ,,Pleegitamine" Rakusisene signaalsüsteem ,,Liigub" kaugele DNA kahjustused Katalaas -> vesi+hapnik Hüdroksüülradikaal OH Fe++(+)+H2O2+SOR kiirgus Plussid Miinused
Südametegevusega kaasnevaid elektrinähtusi (elektrilise potentsiaali kõikumist) on võimalik mõõta keha pinnalt elektrokardiogrammi (EKG) abil. Selle sakkide kõrgust ja intervalli uurides saadakse infot südame töö erinevate etappide kestuse ja kvaliteedi ning seeläbi südamelihase seisundi kohta. Vere liikumine südames. Südametsükkel. Südamelihase kokkutõmme ja lõõgastumine moodustavad ühe südametsükli. Keskmisel tervel täiskasvanul on südame löögisagedus 60 70 tsüklit minutis, sõltudes vanusest, kehamõõtmetest, soost ja eluviisist, samuti psüühilistest teguritest. Seda saab määrata, lugedes näiteks südame tipu tõukeid vastu rindkere seina või arteriaalse pulsi järgi (arterite seinte rütmiliste võnkumiste järgi randmel, kaelal). Üldjuhul pole südame löögisagedus teadlikult
Esimene reaktsioon selle pildiga on suvine ja meeldiv. Teosel on kujutatud kahte naist rannas, päikest võtmas, jalad merevee sees. Kõige esimesena haarab mu tähelepanu naiste ilusad figuurid. Teos paneb mõtlema mind suvele ja mere kohinale, rannas päevitamisele ja lõõgastumisele. Pilt paneb mind meenutama kuidas ma ise suviti sõbrannaga mere ääres päevimatamas käime ja jäätisekokteile joome. Teose peateema võikski olla minu arvates suvi ja lõõgastumine. Pealkiri ,,B ja M" sümboliseerib kahte naist pildil. Kasutatud on taaskord üsna sooje värve punast, sinist, helelillat ning kollast. Kui teos oleks tumedates värvides tumesinine, must, hall siis jätaks pilt süngema mulje ja ei paneks mõtlema suvele. Kontekst on minu arvates lõõgastumine mere ääres ja puhkamine tööelust. Kaks naist on läinud mere äärde päevitama ja naudisklema. Koht selleks võib olla näiteks Paljassaare rand.
kudedes? Alfa retseptorid asuvad peamiselt veresoonte seina lihaselises koes. Leidub ka sooltes, emakas. 5. Beeta-retseptorite paiknemine organites ja kudedes? B1 – retseptorid on suurem osa südames B2 – retseptorid o n suurem on südames 6.Peamised beeta-mimeetilised toimed? 1 – südame löögisageduse ja kokkutõmbejõu suurenemine, lipolüüs 2 – bronhilihaste toonuse langus, veresoonte laienemine (Silelihaste lõõgastumine) Glükogenolüüs Skeletilihaste veresoonte laienemine Soole motoorika langus Emaka silelihaste lõõgastus 7.Beeta-mimeetilised toimed südamele? Positiivne inotroopne toime (kontraktiilsuse tõus) Positiivne kronotroopne toime (südame löögisageduse tõus) Positiivne dromotroopne toime (elektriliste impulsside kiirem edasikandumine - fibrillatsioon) 8.Beeta-mimeetilised toimed hingamisteedele? Kopsudele – bronhilihaste lõõgastumine, bronhide laienemine
sisemise pärakusulgur tahtele mitte alluv välimine pärakusulgur tahtele alluv Jämesoole põhifunktsioonid 1) lõplik seedimine ja imendumine 2) bakteriaalne käärimine 3) väljaheite moodustumine ja defekatsioon. Lõplik seedimine ja imendumine ulatuslik vee tagasiimendumine aktiivne naatriumi ioone resorbeerimine bakterite osavõtul toimuv käärimine Roojamine ehk defikatsioon roojamasside pärasoolde suunamine limaskesta retseptorite ärritamine välimise sulgurlihase lõõgastumine roojamasside väljutamine pärasoolest päraku kaudu Pärasoole tühjendamine on tahtele alluv Pärasoole tühjendamisele aitavad kaasa kõhulihaste ja diafragma kontraktsioon Kasutatud kirjandus: Inimese füsioloogia ja anatoomia Nienstedt,W.;Hänninen,O.;Arstila,A.;Björkqvist,S-E.(2001) Inimese füsioloogia Kingisepp,P.-H.(Tartu 2000) Täname kuulamast! Click to edit Master text styles Second level Third level
keskendub meie igapäevastest mõtetest ja muredest vabale sisemisele reaalusele ning olemusele. *Mis on meditatsioon? Meditatsioon annab meile rahutunde, vaigistab liigsed emotsioonid, teeb meid sensitiivsemaks, valvsamaks, intuitiivsemaks ning vaoshoitumaks. Järjepidev mediteerija kogeb sügavat sisemist rahu ja õnnetunnet. Meditatsiooni eesmärgiks võib olla rahunenud meelega millegi parem mõistmine või arusaamine, aga ka lihtsalt lõõgastumine, rahunemine, puhkus. Paljud pühendumust nõudvad tegevusalad (võitluskunstid, poeesia, maalikunst, teetseremoonia jt) eeldavad meditatsiooni abil saavutatavat teadvusseisundit. *Mida aitab mediteerimine? Meditatsiooni abil saavutatava teadvusseisundi (sanskriti k samadhi, paali k samatha) kohta on palju selgitusi ja kirjeldusi. Uuringute kohaselt (näiteks EEG võrdlustes) erineb see nii ärkvelolekuteadvusest kui ka unenägemise ja sügava une ajal esinevast teadvusseisundist
stressi leevendamiseks ka teisi võimalusi? Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega jook. See võib küll hetkeks kaotada stressi, panna inimest unustama tema probleemid, kuid selle mõju ei kesta igavesti ja toibudes leiab inimene end taas murede ahelikust, kuna ta pole mitte midagi ette võtnud. Et stressist vabaneda, tuleb probleeme hakata lahendama. Kuid enne seda tuleb maha rahuneda. Pingetest aitab meil vabaneda lõõgastumine ja ka looduses viibimine. Stressiga silmitsi seistes tuleb endale kinnitada, et sõbrad ja perekond saavad Sind toetada. Kuid samas ei tohiks kõiki probleeme korraga ära klaarida. Tuleb võtta aega. Kui probleemidele ei suudeta pere- ega sõprade abiga ära lahenduda, tuleks pöörduda psühholoogi poole. Igatahes ei tohiks oma murega üksi jääda ja püüda kõike ise ära lahendada. Kokkuvõtteks järeldan, et alkohol pole sugugi õige viis stressi maandamiseks. See
7. Ärge heietage minevikumälestusi. 8. Muutke või tühistage olukord Click Click icon icon to to add add picture picture Muuda negatiivne positiivseks! Lihaste lõdvestamine Et stressist vabaneda, tuleb lõdvestuda, teha harjutusi kehale ja ajule Meil on hea olla...ma olen lõdvestunud. Ma hingan sügavalt, aeglaselt ja rahulikult...sügavalt, aeglaselt, rahulikult. Pingetest aitab vabaneda lõõgastumine. Selleks on välja töötatud mitmeid harjutuste süsteeme, mille omandamine võtab aega. Aga on ka lihtsamaid lõõgastumise viise. Pinge lõdvestamise eesmärk Teha vahet pingesoleku ja lõdvestumise vahel. Pingete lõdvendamise harjutusi alustades pingestatakse erinevate harjumuskordade ajal erinevaid lihasgruppe : käed, käsivarred, jalad, rind, selg, õlad, kael, laup. Click lick icon to icon to add add picture picture Harjutused
Lihase väsimus sõltub töö kiirusest, intensiivsusest ja koormusest. SÜDAMELIHAS ehk müokard moodustab mitmete kestadega südame põhiosa. Sellel on nii silelihase, kui vöötlihase omadusi. Lihaskiud on lühemad kui skeletilihastel ja omavahel kõrvalharudega ühendatud, muutes südamelihase ühtlaseks süsteemiks. Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas tekkivad elektrilised impulsid, mistõttu töötab süda automaatselt ega allu inimese tahtele. Südamelihase kokkutõmme ja lõõgastumine moodustavad ühe südametsükli, mis on täiskasvanul inimesel umbes 60-70 tsüklit minutis. Samuti võib süda töötada ka väljaspool keha, see sellisel juhul, kui tagatakse kõik vajalikud toitained. SILELIHASED- on lihased, mis koosnevad siseelundite seinu vooderdavates silelihasrakkudest. Silelihased tõmuvad kokku aeglaselt ning inimese tahtest sõltumata. Samuti ei ole silelihased vöödilised. Nendeks võib lugeda näiteks seedeelundkonda ja veresoonte seinu..
Looming Esimene luulekogu "Kolmring" ilmus 1989. aastal, milles avaldus Sinijärve omapära: ta kasutas futuristliku luule võttestikku, rakendas keelelist võõrutust ja mängu eneseparoodia piirimail. Kogus on keeletundlikkust ja kujundileidlikkust, ei puudu ka tundelüürika. Kuid 1990. aastate teisel poolest paistab Sinijärve luule "täiskasvanulikum", on tunda kurbust, allaandmist ning tajutav on stiilipingete lõõgastumine "Vari ja viisnurk" Karl Martin Sinijärve luulekogu "Vari ja viisnurk" (1991) väga omapärases kirjastiilis, näiteks ü tähtede asemel on kirjutatud hoopiski y. Esimestes ridades hõngub luuletustest, aga kurbust ja meeleheidet, näiteks: ...jah, tapke tapke, tapke kõiki teisi siis lõpuks iseennast mõrvake..: .Mida rohkem lehekülgi edasi, seda enam läheb tema luule keerukamaks ning seda on raske mõista. Tema
Kui inimene tunneb, et tal võiks olla stress, tuleks kõigepealt võtta enese jaoks aega ja püüda jõuda selgusele, mis stressi põhjustab. Mõnikord on seda lihtne teada saada, teinekord aga mitte. Samuti võiks rääkida oma murest mõnele lähedasele. Kui mingil juhul ei saa rääkida sõbra või lähedasega, võiks otsida abi professionaalselt nõustajalt. Igatahes ei tohiks oma murega üksi jääda ja püüda kõike ise ära lahendada. Pingetest aitab vabaneda lõõgastumine. Selleks on välja töötatud mitmeid harjutuste süsteeme, mille omandamine võtab aega. Aga on ka lihtsamaid lõõgastumise viise. Töökohal/koolis aitab näiteks hetkeks pingest vabaneda poosi vahetus või hetkeks pilgu mujale lülitamine (aknast välja või maalile) või korraks sügavalt sisse ja välja hingamine. Samuti tuttava lauluviisi ümisemine. Stressi vastu aitab ka mõõdukas meeldiva spordialaga tegelemine. Üldse võiks rohkem tegeleda huvialadega ja lubada endale meeldivat.
Napp ööuni muudab meid päeval väsinuks. See on aga halb, sest kui kohustusi on palju ning väsimus suur, siis pingutatakse sageli üle ning stress süveneb. Oluline on ka õige toitumine ning piisav füüsiline aktiivsus. Need komponendid pole head mitte ainult stressi maandamiseks, vaid ka meie tervisele. Stress võib põhjustada mitmeid südamehaiguseid, mida saab aga korraliku treeninguga vältida. Pingetest aitab vabaneda lõõgastumine. Selleks on välja töötatud mitmeid harjutuste süsteeme, mille omandamine võtab aega, kuid on ka lihtsamaid lõõgastumise viise. Töökohal aitab näiteks hetkeks pingest vabaneda poosi vahetus või hetkeks pilgu mujale lülitamine või korraks sügavalt sisse ja välja hingamine. Stressiga toimetulek ei ole ühekordne tegevus, see on pigem hulk reaktsioone, mis ilmnevad teatud aja jooksul, mille läbi isik ja keskkond üksteist mõjutavad. Seega sõltub
· Tähelepanu suunamine · Keskendumine, süvenemine · Asend · Hingamine · Kujutlemine · Kujutlustest vabanemine · Mõtlemisele keskendumine (Kontemplatsioon) · Mõtlemise peatamine · Emotsionaalse seisundi muutmine · Taju muutmine või suunamine EELISED · Lihtne õppida · Ei nõua keskendust ega pingutust · Ei nõua eluviisi või tõekspidamiste muutust · Viiakse läbi kaks korda päevas, 20min Eesmärgid · Lõõgastumine, stressist vabanemine · Rahunemine, valu leevendamine · Puhkus · Erinevates usundites ja traditsioonides võivad meditatsiooni eesmärgid olla aga hoopis teistsugused selgeltnägemine, hinge rännakud, suhtlemine vaimsete jõududega või teiste samal tasemel viibivate inimestega · Paljud pühendumust nõudvad tegevusalad eeldavad meditatsiooni abil saavutatavat teadvusseisundit MEDITEERIMINE IDA USUNDITES · Traditsioonide osa
Kõhunääre 1)Toodab insuliin. 2)Soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas. Süda on jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Kodade ja vatsakeste vahel asuvad hõlmised klapid. peavad ära hoidma kodadest vatsakestesse pumbatud vere tagasivalgumise kodade lõõgastudes. Aordi ja kopsuarteri algusosas paiknevad poolkuuklapid Südametsükkel algab kodade kokkutõmbe Sellele järgneb kodade lõõgastumine leiab aset kodade-vatsakeste vaheliste klappide sulgumine avanevad aordi ja kopsuarteri poolkuuklapid Hõlmiste klappide avanedes algab vatsakeste verega täitumine ja poolkuuklapid sulguvad. paisatakse vatsakeste jätkuva kokkutõmbe tagajärjel veri vasakust vatsakesest aorti ja paremast vatsakesest kopsuarterisse. Vatsakeste kokkutõmbele järgneb lõõgastumine
· Kuidas aru saada, kas ruum vastab nendele vajadustele või mitte · Mida peaks planeerides arvesse võtma, teades tervise/heaolu ja keskkonnategurite seoseid? Vajadused/väärtused avalikus ruumis nimetage! · ... Vajadused avalikus ruumis - Mugavus - Lõdvestumine - Passiivne hõivatus - Aktiivne hõivatus - Avastamine 1) Mugavus ilmastikutingimustega arvestamine 1) Mugavus hängimine ja inimestega kohtumine 2) Lõõgastumine looduslikud elemendid (taimed, voolav vesi) mõjuvad iseäranis soodsalt (Chicago, Grant Park) 2) Lõõgastumine - turvatunne (Rooma) 3) Passiivne hõivatus: people watching (Biskek) 3) Passiivne/aktiivne hõiatus spontaanne tänavasport, -muusika 3) Passiivne hõivatus, kunst, üllatusmoment (Chicago) 3) Passiivne hõivatus - vaated 4) Aktiivne hõivatus avastamine (Fisherman's Wharf, San Francisco) 4) Aktiivne hõivatus erinevad funktsioonid
ENDOKARD- südame sisekest, endokardist moodustavad ka südameklapid MÜOKARD- südamelihas PERIKARD- südamepaun, kahelestmeline, vahele jääb kinnine perikardiõõs Südamel 4 kambrit (vasak koda ja vatsake, parem koda ja vatsake, vahesein). Südameklapid asuvad kodade ja vatsakeste vahel; ja vatsakeste ja suurte veresoonte vahel. Südame verevarustus: pärgarterid ja pärgveenid. 14) Milline on südametöö põhimõte? Toimub SÜSTOL(kokkutõmme), DIASTOL(lõõgastumine) põhimõttel. Südame töö keskus asub piklikus ajus. 15) Kuidas jaguneb närvisüsteem anatoomiliselt? Kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem ehk perifeerne närvisüsteem. 16) Kuidas jaguneb närvisüsteem talituslikult? Somaatiline ja vegetatiivne närvisüsteem. 17) Nimeta tingituid ja tingimatuid reflekse. Tingimatud- kaasasündinud nt. Neelamis ja imemisrefleks Tingitud- omandatakse elu jooksul nt. Kaitse ja käitumisrefleksid- silmapupillide ahenemine
1)nimeta ja kirjelda tundmuste funktsioone, too näide kirjeldades situatsiooni. Tundmuste funktsioonid *Hindav funktsioon- väljenduvad hinnangutes( uhkus, pahameel, armastus) *Ajendav funktsioon- ajendavad inimest tegevusele või tegevustele *Tähelepanu suunamine- See, mis meie tundmusi esile kutsub, muutub ühtlesi meie tähelepanu objektiks. Me tajume seda selgelt ja täpselt. 2)nimeta kuidas avalduvad emotsioonid väliselt, kirjelda eraldi igat situatsiooni, mis selle esile kutsub Tundmused on sügavad sisemised protsessid, mis avalduvad väliselt: *Südame- Veresoonkonna tegevus- punastamine, kahvatumine *Näärmete tegevus- Higistamine, pisarad *Väljendusliigitused, miimika, kehahoiak jm. mitteverbaalne väljendus *65% infost tajume ja saame aru teiste inimeste kehakeele kaudu. *25% tema hääletooni kaudu *10% sõnade tähenduse kaudu 3)asteenilised ehk ...? Asteenilised e. Passiivsed tundmused. *Vähendavad energiat, piiravad tegevust 4) steenil...
kasutata, aga saab veresoonte laiendamiseks kasutada 17. Alfa-blokaatorite toimed südamele? Südame ülestimuleerimine, arütmiad. 18. Beeta-blokaatorid? Dikloroisoproterenool.- igivana, enam ei kasutata Selektiivsed ja kombineeritud 19. Beeta-blokaatorite peamised toimed? Südame jõudluse alanemine, rütmi aeglustumine, müokardi hapnikutarbivus väheneb, minuti- ja löögimaht langevad; glükogenolüüs; bronhide lõõgastumine, konstriktsioon. 20. Beeta-blokaatoritega seotud ohud? Südamehaigetel: südame dekompensatsioon ja südame töö häired. Astma haigetel kombineeritud võivad veelgi ahendada
Stress ei tulene enamasti mitte ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse. Vaadakem sageli rahutundega tehtud töödele ning jätkem mõneks ajaks kõrvale kõik tegemist ootav. Andkem oma peres ja töökohal sagedamini tunnustust teistele nende poolt tehtu eest, varsti saame selle ise tagasi ning meie kõigi stress on vähenenud. Pingetest aitab vabaneda lõõgastumine. Selleks on välja töötatud mitmeid harjutuste süsteeme, mille omandamine võtab aega. Aga on ka lihtsamaid lõõgastumise viise. Töökohal aitab näiteks hetkeks pingest vabaneda poosi vahetus või hetkeks pilgu mujale lülitamine (aknast välja või maalile) või korraks sügavalt sisse ja välja hingamine. Samuti tuttava lauluviisi ümisemine. Stressi vastu aitab ka mõõdukas meeldiva spordialaga tegelemine. Üldse võiks rohkem tegeleda huvialadega ja lubada endale meeldivat.
populaarsekstranstsendentaalne Lihtne õppida meditatsioon. Ei nõua keskendust ega pingutust Ei nõua eluviisi või TULEMUSED tõekspidamiste muutust loovuse ja mõtteselguse arengu, Viiakse läbi kaks korda sisemise tasakaalu ja heaolutunde päevas, 20min. suurema vastupanu stressile parema kehalise ja vaimse tervise MEDITATSIOONI EESMÄRGID Lõõgastumine, stressist vabanemine Rahunemine, valu leevendamine Puhkus Erinevates usundites ja traditsioonides võivad meditatsiooni eesmärgid olla aga hoopis teistsugused - selgeltnägemine, hinge rännakud, suhtlemine vaimsete jõududega või teiste samal tasemel viibivate inimestega, levitatsioon, metamorfoos jne. Paljud pühendumust nõudvad tegevusalad eeldavad meditatsiooni abil saavutatavat teadvusseisundit. MEDITEERIMINE IDA USUNDITES Traditsioonide osa
ühel haigel välja kujuneda Haigus võib kulgeda eri tempoga Parkinsoni tõbe ei diagnoosita kunagi ühe sümptomi järgi, vaid vastavalt kogu haigusnähtude kogumit vastavatele kriteeriumitele Praeguseni diagnoositakse Parkinsoni tõbe kliiniliselt, s.t. sümptomite järgi RAVI Kaasajal on enimlevinud ravim levodopa, mis imendub vereringest ajju, kus see muudetakse dopamiiniks Suur tähtsus Parkinsoni tõve ravis on füsioteraapial, mille eesmärk on lihaste ja liigeste lõõgastumine ja liikumisvaegusest tingitud lihaste atroofia vähendamine Parkinsonismi on võimalik ravida ka kirurgiliselt, seda just nooremate patsientide puhul. Hetkel on kasutusel inimloote rakkude siirdamine Eestis on kasutusel kõik ravimgrupid, mis mujalgi maailmas. Ravimite valikul arvestatakse patsiendi individuaalseid probleeme, haiguse staadiumit, sümptomeid, kulgu ja haige vanust. Iga haige puhul teeb arst individuaalse otsuse. Tartus ja Tallinnas tegutsevad spetsiaalsed
Pursuits-püüdlus/jälgimine By the way, the point i am trying to make.. Relaxation-lõõgastumine Yes, but.. as far as i'm concerned Dropped-langenud I see what you mean, but.. Increasing-kasvav Er.. let me put it in another way.. Facilities-hooned Why not look at it this way.. Consumer-tarbija Watch rather than take part Spare-vaba Ground-väljak Recent-hiljutine Relatively little general exercise-
Ülemine õõnesveen vena cava superior Alumine õõnesveen vena cava inferior Sisemine kägiveen v. Jugularis interna Lümf ( lympha) värvitu ja läbipaistev vedelik(koemahl), mis koosneb koaguleerumisvõimelisest plasmast ja rakkudest. Ööpäevas valgub lümfisüsteemi kaudu tagasi vereringesse 1-2 liitrit lümfi Vereloomeelundid: lümfisõlmed, punane luuüdi, põrn(splen/lien), harkelund(thymus) Süstol kontraktsioon Diastol lõõgastumine Hüpertoonia vererõhu kõrgenemine; kõrgenenud arteriaalne vererõhk. Hüpotoonia madal arteriaalne vererõhk. Hüpertermia ebatavaliselt kõrge kehatemperatuur Hüpotermia ebatavaliselt madal kehatemperatuur EKG on südame erutuse ja kontraktsiooni väljendus. (elektrokardiogramm) Bradükardia frekvents alla 60 korra minutis. Tahhükardia frekvents üle 100 korra minutis Suur vereringe vasak vatsake, aort, arterid, kapillaarid, veenid, õõnesveenid, parem koda
Immunoloogiline kaitse teostajad lümfotsüüdid: B-lümfotsüüdid toodavad anti-e.kaitsekehi võõrvalkude vastu. T-lümfotsüüdid ründavad otseselt haigustekitajatest nakatunud/muutunud rakke. Tervel inimesel 1000-1500. · Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, kahe koja ja kahe vatsakesega. Hüpertroofia südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. Pump: süstol südame kokkutõmme ; diastol lihase lõõgastumine. Südame verevarustus pärgarterid. · Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Erutuse tekkimise rütm siinussõlmes(siinusrütm). Sõltub: vanus, sugu, eluviis, kehaline aktiivsus, emotsionaalne seisund, keha asend. Automatism koe või raku võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. · Südame tsükkel. Südame tsükkel koosneb: süstol ja diastol. Süstol-kontraktsioon Diastol lõõgastumine. Südame süstol ja diastol moodustavad südame tsükli.
Aju poolkerade ülesanded 13. a. Patsient ei suuda liigutada oma paremat kehapoolt – vasak ajupoolkera b. Patsient ei tunne oma vasakut kehapoolt – parem ajupoolkera c. Inimene on kaotanud võime iseseisvalt hingata – piklikaju 14. Teadvuse väljendusvormid: uni ja unenäod, unistamine, hüpnoos, meditatsioon, ainete tarbimisest esile kutsutud seisundid. 15. Unefaasid: *Kiire uni – *Aeglane uni – 75–80% kogu uneajast, sel ajal toimub üleüldine lõõgastumine. *REM uni - silmamunad liiguvad kiiresti, südame löögisagedus ja hingamisrütm korratud, unenägude nägemine
Perestress · Rahapuudus peres · Üksteise mittemõistmine · Mehe ja naise vaheline truudusetus · Uue lapse sünd · Koduväliste pingete väljaelamine pereringis · Väikesed tülid kasvavad suurteks draamadeks · Võimumängud Haigused ja stress · Haigused piiravad töökohutuste täitmist · Õpilased jäävad maha õppeprogrammist Stressiga toimetulek Puhkus · Korralik uni · Töö ja puhkuse tasakaal · Töökoormuse vähendamine · Lõõgastumine: looduses viibimine, sportimine, aja veetmine kallite inimestega, muusika kuulamine Liikumine · Tuleb leida sobiv spordiala · Tegeleda sellega regulaarselt (vähemalt 2 korda nädalas) · Nt Käimine, sest siis on tabatud kaks kärbest ühe hoobiga: kerge sport ja värske õhk Jooksmine Kepikõnd Ujumine Tantsimine Jalgrattasõit Matkamine Suusatamine Orienteerumine Tervislik toit · Toit peab olema
saunateadus täieneb üha. Soome saun, leilisaun, aurusaun, infrapuna saun, soolasaun, suitsusaun kõik nad puhastavad ja tervendavad kuid sõltuvalt nende erinevustest on nii elamus kui ka mõju tervisele erinev. Haiguste puhul võib saunas käimine enesetunnet parandada, nt astma või pikaajalise bronhiidi korral laienevad ja puhastavad saunas hingamisteed ning siis on kergem hingata. Kõrgenenud vererõhuga on kerge saunatamine ja sellega kaasnev tõhusus lõõgastumine hea. Lihaste ja liigeste jäikuse, pingestumise, tundlikkuse ja valu korral saab saunaskäigust tavaliselt kergendust, samuti pikaajaliste kaela, turja ja seljavalude puhul on abi. 1.1. Soome saun - õhk kuum ja kuiv, ruumi seinad on puiduga üle löödud ja leiliruumis on astmeline lava, mis võimaldab nautida erinevaid temperatuure. Soojusallikana kasutatakse kuumi kerisekive, millele leili viskamisega niisutatakse lühikeseks ajaks õhku. Temperatuur soome saunas tõuseb 70-95 kraadini
Mandala võib olla joonis või pilt või kuju, mida vaadatakse, mida vaadeldakse kindlaksmääratud viisil, millesse süvenetakse, millele keskendutakse. Paljud hinduistlikud ja budistlikud pühapildid on kasutusel mandalatena. Teistest abivahenditest võiks nimetada erilisi hingamistehnikaid (pranayama jt), kehaasendeid (asana) jpm. Meditatsiooni eesmärgiks võib olla rahunenud meelega millegi parem mõistmine või arusaamine, aga ka lihtsalt lõõgastumine, rahunemine, puhkus. Erinevates usundites ja traditsioonides võivad meditatsiooni eesmärgid olla aga hoopis teistsugused (selgeltnägemine, hinge rännakud, suhtlemine vaimsete jõududega või teiste samal tasemel viibivate inimestega, levitatsioon, metamorfoos, teleportatsioon jne). Paljud pühendumust nõudvad tegevusalad (võitluskunstid, kalligraafia, lilleseadekunst, poeesia, maalikunst, teetseremoonia jt) eeldavad meditatsiooni abil saavutatavat teadvusseisundit.
· Erilised keemilised ained viivad sõnumi ühelt rakult teisele. Piirdenärvisüsteem jaguneb · Kehaline e. · Vegetatiivne Somaatiline piirdenärvisüsteem piirdenärvisüsteem Tahtele allumatu Liikumis- ja siseelundite, silelihaste meeleelundite närvid ja näärmete talitus Korraldab suhtlust Ainevahetus, välismaailmaga paljunemine Skeletilihased, Lõõgastumine/erutus tahtlikud liigutused Refleks? · Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele Pärilikud (kaasasündinud) TINGIMATU Refl. · Imemisrefleks, neelamisrefleks · Osa eluaegsed, osa vaid lapseeas Elu jooksul omandatud TINGITUD Refl. · Paljud valurefleksid · käitumisiseärasused Refleksikaar · Tv lk 37 ül 3 · Ärritaja
reguleerida ning tasakaalustamata suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse. Vaadakem sageli rahutundega tehtud töödele ning jätkem mõneks ajaks kõrvale kõik tegemist ootav. Stressi aitab vähendada ka aja planeerimine. Olen selle omal käel ära proovinud ning see aitab. Kui ma jätan mingi tähtsa asja viimasele hetkele, siis taob alati peas mõte, et kas ma jõuan selle ikka õigeks ajaks valimis. Teen asja paar päeva varem valmis, siis pole mingit muret. Pingetest aitab vabaneda lõõgastumine. Selleks on välja töötatud mitmeid harjutuste süsteeme, mille omandamine võtab aega. Aga on ka lihtsamaid lõõgastumise viise. Töökohal aitab näiteks hetkeks pingest vabaneda poosi vahetus või hetkeks pilgu mujale lülitamine või korraks sügavalt sisse ja välja hingamine. Koolis on sama moodi, et kui näiteks tõused korra püsti ja sirutad, siis see lõõgastab. Samuti tuttava lauluviisi ümisemine. Stressi vastu aitab ka mõõdukas meeldiva spordialaga tegelemine
traditsioonides ka suutrateks. Mandala võib olla joonis või pilt või kuju, mida vaadatakse, mida vaadeldakse kindlaksmääratud viisil, millesse süvenetakse, millele keskendutakse. Paljud hinduistlikud ja budistlikud pühapildid on kasutusel mandalatena. Teistest abivahenditest võiks nimetada erilisi hingamistehnikaid (pranayama jt), kehaasendeid (asana) jpm. Meditatsiooni eesmärgiks võib olla rahunenud meelega millegi parem mõistmine või arusaamine, aga ka lihtsalt lõõgastumine, rahunemine, puhkus. Erinevates usundites ja traditsioonides võivad meditatsiooni eesmärgid olla aga hoopis teistsugused (selgeltnägemine, hinge rännakud, suhtlemine vaimsete jõududega või teiste samal tasemel viibivate inimestega, levitatsioon, metamorfoos, teleportatsioon jne). Paljud pühendumust nõudvad tegevusalad (võitluskunstid, kalligraafia, lilleseadekunst, poeesia, maalikunst, teetseremoonia jt) eeldavad meditatsiooni abil saavutatavat teadvusseisundit.
· Üldanesteesia Kasutatakse intravenoosseid ja/või inhaleeritavaid anesteetikume, mille toimel patsient magab · Regionaalanesteesia Lokaalanesteetikumide toimel blokeeritakse valuimpulsi edasijuhtimine närviteedes Lokaalanesteesia Epiduraalanesteesia Spinaalanesteesia Hea anesteetikumi omadused · Anesteesia kiire saabumine ilma ebameeldivate kõrvalnähtudeta · Anesteesia sügavuse kiire muutumine vastavalt vajadusele · Skeletilihaste piisav lõõgastumine · Küllaldane terapeutiline laius · Toksiliste kõrvaltoimete puudumine Anesteesia aspektid · Analgeesia - valutunde puudumine · Teadvusetus - üldine anesteesia, lahutatav analgeesiast · Anterograadne amneesia · Lihaste lõõgastatus · Reflekside nõrgenemine või puudumine, mis vähendab ebasoovitavaid vegetatiivseid Reaktsioone Hea anesteetikumi omadused · Anesteesia kiire saabumine ilma ebameeldivate kõrvalnähtudeta · Anesteesia sügavuse kiire muutumine vastavalt vajadusele
Kitsamas mõistes on fenotüüp üksiku uuritava tunnuse ilmetüüp (variant, seisund). 4. Nimeta sügava une staadiumid. Mille poolest nad erinevad? Uni koosneb kahest füsioloogiliselt üsna erinevast osast: REM– ehk kiirest unest (rapid eye movements, REM) non-REM unest (NREM) e aeglasest unest. Ühe unetsükli pikkus on ~90 min. Aeglane uni NREM: On 75-80 % kogu uneajast, mille ajal toimub üleüldine lõõgastumine. 1. aste – kestab kuni 2 min, selle ajal keha lõdvestub 2. aste – uinumine, kestusega u 20 min, kus südame töö ja hingamine aeglustuvad 3. aste – üleminek deltaune staadiumisse 4. aste – sügav uni ehk deltauni. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada ning sel ajal on võimalik ka unes käimine ja rääkimine. 5. Aste – kiire uni. See on unenägude nägemise staadium. Kiire uni REM:
Positronemissioonitomograafia (PET) uuritakse aju tegevuses, saab määrata, millised ajuosad on mingi tegevuse korral aktiivsed. 12. Meditatsioon Meditatsioon on vaimne praktika, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides. Samasisuline praktika ja selle teisendid on vähemal määral kasutusel ka kristluses, judaismis ja islamis ning väljaspool religioosset konteksti. Meditatsiooni eesmärgiks võib olla rahunenud meelega millegi parem mõistmine või arusaamine, aga ka lihtsalt lõõgastumine, rahunemine, puhkus. Erinevates usundites ja traditsioonides võivad meditatsiooni eesmärgid olla aga hoopis teistsugused (selgeltnägemine, hinge rännakud, suhtlemine vaimsete jõududega või teiste samal tasemel viibivate inimestega, levitatsioon, metamorfoos, teleportatsioon jne). Paljud pühendumust nõudvad tegevusalad (võitluskunstid, kalligraafia, lilleseadekunst, poeesia, maalikunst, teetseremoonia jt) eeldavad meditatsiooni abil saavutatavat teadvusseisundit. 13. Hüpnoos
autogeenne treening ja hingamisharjutused) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Stressi vältimine Et stressi vältida tee seda, mis sulle meeldib. Sest pingedest aitab vabaneda lõõgastumine Stressi vältimine Viibida koos oma lähedastega Piirata oma mõtete negatiivsust ja vabaneda vihast Õppida planeerima oma aega Pidada lemmiklooma Puhata välja Teha sporti Süüa tervislikult Kuidas aitata oma stressis sõpra? Räägi ausalt oma murest tema pärast ja küsi, kuidas saaksid teda toetada. Nii näitad, et oled märganud temas toimunud muutust. Julgusta teda abi otsima arstidelt ja psühholoogidelt.
5) vasodilatatsiooni (veenide laienemine) stimuleerimine skeleti- ja südamelihases 6) hingamise stimuleerimine (bronhiaalmuskulatuuri lõõgastumine, hingamistakistuste vähendamine) 7) seedetrakti motoorika pidurdamine sealsete silelihaste lõõgastamise tulemusena
Ka koolivälised toimingud muutusid koormavaks. Ma ärritusin, jätsin paljud asjad pooleli või üldse tegemata ja suhted kaaslastega halvenesid. Muutusin tundeliseks ja vahel lõin tundide viisi lihtsalt aega surnuks mõeldes oma probleemidele ja leiutades neid juurde. Sain aru, et midagi tuleb ette võtta. Ülepinge leevendamise ja enesetunde parandamise võtteid ja meetodeid on mitmeid. Esiteks tuleb osata keskenduda, nii füüsilist kui vaimset koormust reguleerida ja ka lõõgastuda. ,,Lõõgastumine on sama oluline kui keskenduminegi. See alandab vererõhku, vähendab pulsi ja hingamise sagedust, lõdvestab lihaseid, parandab ainevahetust, tõstab organismi hapnikuga varustatust, lisab enesekindlust, lubab väsimusest välja puhata ja tagab hea une." Loovtegevused nagu joonistamine, laulmine, tantsimine ja käsitöö rahustavad ja muudavad meeleolu. Pingetest aitab vabaneda omaette ümisemine ja iseendaga rääkimine või vastupidi sõpradega aja veetmine, näiteks muusika kuulmine ja
kulutama. Selleks et stressi ei tekiks või et see ei suureneks, tuleks lastel püüda klassikaaslastega ja õpetajatega ning ka vanematega hästi läbi saada. Kui koolis keegi midagi halvasti ütlebki, ei tohiks sellele väga suurt tähelepanu pöörata ja seda südamesse võtta ning kindlasti mitte halvasti vastu öelda, see annab narrijatele uut hoogu. Vanemad inimesed peaksid häid suhteid hoidma nii perekonna, sõprade kui ka töökaaslaste ja ülemusega. Pingetest aitab vabaneda lõõgastumine. Töökohal aitab hetkeks pingest vabaneda näiteks poosivahetus, hetkeks pilgu mujale lülitamine(aknast välja) või korraks sügavalt sisse ja välja hingamine. Stressi vastu aitab ka mõõdukas meeldiva spordialaga tegelemine. Üleüldse peaks rohkem tegelema huvialadega ning tuleks rohkem lubada endale midagi meeldivat. Ka puhtas looduses viibimine rahustab. Metsas, aias või pargis jalutamine näiteks.
..................................................................................................7 KASUTATUD ALLIKAD..........................................................................................................8 1. 2 1. VÕRRELDA JA ANALÜÜSIDA KOLME SAMA VAJADUST RAHULDAVAT TOODET MIDA PAKUVAD ERINEVAD ETTEVÕTTED 1.1 Rahuldatava vajaduse kirjeldamine Valisime tarbija probleemiks lõõgastumine. Selle probleemi puhul on tarbijale väga oluliseks tunda end vabalt ja hästi, oluliseks joogi maitse ning oluliseks, kuid mitte väga on toote hind. Samuti on mingi määral vajaduseks ka janu, mis on inimese kõige esmane vajadus ning suure janu korral loeb talle see, et ta saaks juua, mitte mis maitsega või kui palju see jook maksab. 1.2 Võrdluskriteeriumide püstitamine, andmete kogumine ja toodete võrdlemine
Tähelepanu vääriksid järgmised: · isiksuse kompleksid, mis väljenduvad pidevas alaväärsustundes erinevatel põhjustel · soolokompleks- üksinda rügamine, mille taga võib peituda suurenenud tunnustuse vajadus kui ma palun teise abi, siis võib kogu au temale langeda ja mind ei märka mitte keegi · messiase kompleks, mille puhul inimene arvab, et saab ise kõigega kõige paremini hakkama. Lõõgastumine Paljudele on probleemiks oskamatus lõõgastuda. Selle asemel, et tegeleda millegi enda jaoks meeldivaga, kohtutakse sama eriala inimestega ka töövälisel ajal ning räägitakse aina tööst ega naudita oma vabu hetki. Ajakavasse ei planeerita vaba aega ning perega koos olemist. Võimetus kontrollida oma ajakava põhjustab asjatuid käike. Lisaks eeltoodule viib erinevate tööalade esindajate läbipõlemiseni ka see, et neil ei ole
Klapid ei lase verel voolata tagurpidi. 7.Kuidas toimub vere liikumine südames? Kodade kokkutõmbe käigus paisatakse pooleldi verega täitunud vatsakestesse täiendav kogus verd (lõpuks on seda kummaski vatsakeses umbes 150 ml). Seejärel toimub vatsakeste kokkutõmme, avanevad aordi ja kopsuarteri poolkuuklapid ning veri paisatakse aorti (vasakust vatsakesest) ja kopsuarterisse (paremast vatsakesest). Vatsakeste kokkutõmbele järgneb lõõgastumine, mille tõttu nende siserõhk langeb ja poolkuuklapid sulguvad, tõkestades väljapumbatud vere tagasivoolamise. Hõlmiste klappide avanedes algab vatsakeste verega täitumine. Kõik see kestab kokku kuni 0,7 sekundit. 8.Mis tähtsus on südameklappidel? Kodade ja vatsakeste vahel hõlmased südame-klapid kindlustavad vere liikumise ühes suunas- kojast vatsakesse. Vatsakeste ja veresoonte vahel poolkuuklapid – kindlustavad vere liikumise vatsakesest välja veresoontesse. . 9
Rühihäired mõjuvad olla ebasoodsalt mitmete organite funktsioneerimisele: väheneb hingamisreserv, mis väljendub suurenenud hapnikutarbimise tingimustes; nõrgenenud kõhulihaste tõttu tekivad sapipõie ja soolestiku passaazi häired ning kõhuorganite allavaje; muutunud gravitatsioonijõu tõttu häirub põlveliigese keskseis, mis loob eeldused põlvede vaarus-(O-jalad) ja valgusseisu (X-jalad) tekkeks; ebaõige kehahoiaku tõttu on lihaste lõõgastumine häiritud. Rühihäirete ravi oleneb nende raskusastmest. Kui hoiak on kergesti korrigeeritav sirutamisel ja keha raskuskeskme muutmisel, siis on abi ravivõimlemisest ja massaazist, lisaks võib kasutada toetavat korsetti. Võimlemises on rõhk asetatud kehatüve lihaste tugevdamisele (kõhu-, paraspinaalsed ja tuharalihased) ning stretching harjutustele. Ülajäseme traumad Kõikidest inimkeha liigestest tekib kõige sagedamini nihestus õlaliigeses.
· Arterid hargnevad järjest peenemateks erteriteks ja lõpuks kapillaarideks. · Arteris liigub veri südame kokkutõmmete survel. Kapillaarid · Ühendavad artereid veenidega. · Peenikesed, õhukeseseinalised veresooned. · Hapnik,lahustunud toitained pääsevad läbi kapillaarideseinte keharakk'sse ning CO2, jääkained rakk'st verre. Vererõhk (2 arvu: kõige nõrgem(südamelihaste kokkutõmme), alumine (südamelihaste lõõgastumine) · Kindlustab vere liikumise soontes. · Tekib südame vatsakeste kokkutõmbel, mis vere arterisse suunab. · Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna,kus vererõhk on madalam. · Südame lähedal on rõhk kõige suurem, südamest kaugemal see väheneb, kõige madalam rõhk on veenides. Suur vereringe · Algab südame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aorti.
tagajärgede paluda. aktsepteerimine, vabandamine. Stessiga toimetulek Vabal ajal leiab iga laps Rahunemine, endale sobiva tegevuse. lõõgastumine; Vahel peab mõnda last eksimustega toimetulek; suunama, aga üldiselt ausus; probleemidega tulevad nad sellega ise toimetulek, abi otsimine; toime. Suunamist vajati
Samas annab stressi ka mingil määral taluda, kuna on ka inimesi, kes tänu stressile suudavad paremini keskenduda ning konkurents aitab neil nö vormis püsida. Viis näpunäidet, kuidas leppida stressiga ehk kuidas distress(halb stress) pöörata eustressiks(hea stress) -Ma saan hakkama -Uued väljakutsed on põnevad -Mul on jõudu -Stress aitab mul paremini konkurentsis püsida -Suunad stressi tekitava olukorra muuta positiivseks. Stressi vältimine -Mõõdukas füüsiline koormus -Lõõgastumine nt: muusika kuulamine, värskes õhus jalutamine, sõprade seltsis viibimine -Positiivne mõtlemine Test: 1)Unetus 2)Kurvameelsus 3)Tundus, et iga asi nõudis pingutust 4)Jõuetus 5)Üksindus 6)Lootusetus 7)Ei tundnud elust naudingut 8)Väärtusetus 9)Elus pole enam rõõmu 10)Isegi perekond ja sõbrad ei suutnud mind aidata minu kurvameelsuses ÜLDSE MITTE - 0p MÕNINGAL MÄÄRAL - 1p KÜLLALTKI PALJU - 2p VÄGA PALJU 3p
Terviseprobleemide korral aga keskendutakse rohkem emotsioonidele kuna need ei allu nii lihtsalt tegutsemisele, neid tuleb lihtsalt taluda. 2.1 Lihaste lõdvestumine 5 Et stressist vabaneda, tuleb lõdvestuda, teha harjutusi kehale ja ajule. Lõdvestus ja pingesolek on ühtesobimatud. Me teeme kas ühte või teist. Pingetest aitab vabaneda lõõgastumine. Selleks on välja töötatud mitmeid harjutuste süsteeme, mille omandamine võtab aega. Aga on ka lihtsamaid lõõgastumise viise. Töökohal aitab näiteks hetkeks pingest vabaneda poosi vahetus või hetkeks pilgu mujale lülitamine (aknast välja või maalile) või korraks sügavalt sisse ja välja hingamine. Samuti tuttava lauluviisi ümisemine. Stressi vastu aitab ka mõõdukas meeldiva spordialaga tegelemine. Üldse võiks rohkem tegeleda huvialadega ja lubada endale midagi meeldivat.
Inimese veregrupid, mida kasutatakse on AB0 süsteemis on ABAB0, kus punasel vererakul on pinnal glükoproteiin (igal veregrupil erinev valk, 0 omal puudub ja AB omal on mõlemad). Reesusfaktori süsteem, k erütrotsüüdi pinnal Dantigeen või puudub see. Muidugi esineb veel teisigi gruppe, näiteks Kell süsteem, 28. Mis on reesusfaktor? Dantigeeni olemasolu erütrotsüüdil. 29. Selgitage mõisted: Süstol Vatsakeste kontraktsioon. Diastol Vatsakeste lõõgastumine Südame minutimaht vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul. Südame löögimaht normaalselt 70 ml väljendab vere hulka, mis ühe kontraktsiooni ajal südame vatsakesest välja pumbatakse. Südame löögisagedus ehk frekvents on pulss ehk mitu korda minutis toimub süstol. EKG ehk elektrokardiogramm (EKG on südame erutuse ja kontraktsiooni väljendus.) Tahhükardia on südamefrekvents üle 100 korra minutis
annaabi.ee 
