Ado Lill – Tüdruk, naine (0)

Ado Lill – Tüdruk, naine
Selles näituses on välja pandud 18 tööd, millel on kujutatud naisfiguurt erinevates poosides. Pildid on aastatest 2006-2009. Näituse tutuvustes on kirjutatud, et tema looming ei ole surnud või seiskunud. Pigem alles algab see sealt, kus sõnad on lausutud . Ja liigub tagasi mingi algse, ürgse ja neitsiliku oleku suunas, kus kõik on alles ütlemata. Lill on eelkõige süütuseotsija – mis teeb temast ühtlasi vastuvoolu ujuja , sest kaasaeg taotleb kõiges pigem suuremat kogemust, laialdasemat teadlikkust, kõrgemat pädevust, sügavamat rikutust. Ado Lille tööde puhul räägitakse nii muuhulgas , aga samas ilmtingimata erootikast.
Ado Lillel on Teise maailmasõja järgse eesti modernismi arenguloos kaalukas positsioon. Maalides ei huvita Lille niivõrd ruumi konstrueerimine , kuivõrd värvide omavahelistest suhetest kujunev intriig , mida võiks nimetada rütmiks. Värv on kõik, värvi on Lill ruumile alati eelistanud, hoolimata sellest, et tulemus on mõnikord väljendanud midagi muud.
Valisin analüüsimiseks pildi „Mere ääres (2009 )“. Esimene reaktsiooni selle pildi puhul oli mõtisklev ja rahulolev, sest pildil on soojad värvid ja seal pole abstrakset kujutatud. Minu tähelepanu haarasid kõige esimesena naise punased juuksed ja meri. Teos paneb mind mõtlema unistamisele, millegi poole püüdlemisele, elu üle järele mõtlemisele, sest pilt on nukravõitu, naine vaatab loksuvat merd ja nii kaugele kui silmapiir ulatub. See pilt on seotud minuarust igapäevaeluga, et inimesed kogu aeg kiirustavad ja rabelevad, kurnavad ennast tööga ja ei leia aega iseenda, mõtlemise/ unistamise ning pere jaoks. Pildil ongi kujutatud üksikut naist kes võtab aja maha mere ääres istudes ja mõtiskledes. Ta tundub olevat rahulolev ja õnnelik.
Minu arvates on pildi peateema rahu. Rahu olla omaette , vaadata merd ja mõelda elu üle. Teose nimi „Mere ääres“ ütlebki kõik selle pildi kohta – naine mõtleb mere ääres. Näituse tutvustuses on öeldud, et naine tegeleb hoopis meditatsiooniga, kuid minu arvates ei tegele naine sellega ja pilt sümboliseerib midagi muud. Tutvustuses on ka öeldud et pildid sümboliseerivad erootikat, mingil määral on tõesti, sest naine on paljalt.
Kasutatud on sooje värve – tumepunast, tumesinist ja helesinist, helehalli ja valget. Kui teos oleks musta värvi oleks see väga depressiivne ja tekiksid mõtted, et mere ääres istuv naine tahab tehe enesetappu . Teose kontekst võib olla see, et naine põgeneb eemale argipäevaelust, võtab riided seljast ja tunneb ennast mere ääres vabalt, eemal probleemidest ning muredest , mõtleb oma mõtteid ja unistab, tunneb ennast õnnelikult ja rahulikult . Arvan et kunstnik tahab selle pildiga edasi anda naiste ilu ja erootikat, kui teisiti jälle mõelda siis võib see teos sümboliseerida rahu ja õnne.
Veel valisin pildi „B ja M (2008)“. Esimene reaktsioon selle pildiga on suvine ja meeldiv. Teosel on kujutatud kahte naist rannas , päikest võtmas, jalad merevee sees. Kõige esimesena haarab mu tähelepanu naiste ilusad figuurid. Teos paneb mõtlema mind suvele ja mere kohinale, rannas päevitamisele ja lõõgastumisele. Pilt paneb mind meenutama kuidas ma ise suviti sõbrannaga mere ääres päevimatamas käime ja jäätisekokteile joome.
Teose peateema võikski olla minu arvates suvi ja lõõgastumine. Pealkiri „B ja M“ sümboliseerib kahte naist pildil. Kasutatud on taaskord üsna sooje värve – punast, sinist , helelillat ning kollast. Kui teos oleks tumedates värvides – tumesinine, must, hall siis jätaks pilt süngema mulje ja ei paneks mõtlema suvele. Kontekst on minu arvates lõõgastumine mere ääres ja puhkamine tööelust. Kaks naist on läinud mere äärde päevitama ja naudisklema. Koht selleks võib olla näiteks Paljassaare rand.
Kunstnik tahab pildiga edasi anda taaskord erootikat ja lõõgastunud naistefiguure. Ta on kujutanud suve ja päikest võtvaid naisi.
Analüüsisin Ado Lille „Tüdruk, naine“ näitust. Tavaliselt mulle eriti ei meeldi erootilised pildid, kuid nende teostega jäin ma rahule. Need pole üleliialdatud ja sümboliseerivad minu jaoks rahu, lõõgastumist. Näitus jättis mulle väga hea mulje, küll oli natukene keeruline analüüsida selliseid pilte. Sain sellest näitusest teada, et Eestis on hea kunstnik nimega Ado Lill, kelle näitusi võiks teinekordki vaadata.
Kasutasin veebiviiteid :
www. postimees .ee
http://www.kunstikeskus.ee/new/galerii/naitus/ado_lill.ht m