Kodu Meil aiaäärne tänavas, kui armas ole see! kus kasteheinas põlvini me lapsed jooksime. Kus ehani ma mängisin küll lille, rohuga, kust vanataat käe kõrval mind tõi tuppa magama. Küll üle aia tahtsin siis ta kombel vaadata: «Laps, oota,» kostis ta, «see aeg on kiir küll tulema!» ...
Selle õige otsinguil Marie Underi ja Henrik Visnapuu armastusteemalise luule võrdlus. Kirjandusrühmituse Siuru kaks hinnatumat autorit on Marie Under ning Henrik Visnapuu. Siurulased tähtsustasid armastusluulet, eriti hinnati Underi ning Visnapuu loomingut. Põhisarnasus nende kahe luuletaja armastusluules on looduse kasutamine tunnete kirjeldamisel. Samas on meesautor kirjutanud tunduvalt süngemat armastusluulet, kui Under. Visnapuu pettumus armastuses on ka põhjendatud, sest pärast 20 aastast väga õnnelikku abielu tema abikaasa Ing suri. Under püsis seevastu oma abikaasaga elu lõpuni koos. Luuletajakarjääri algusaastatel mõlemad autorid viibisid armastuse otsinguil. Läbivaks teemaks on kaaslase ootamine. ,,Ma tahan sind oodata, kuni ma jõvvan..." on Visnapuu ühes oma luuletuses õelnud. Ega tal kaua oodata tulnudki, juba 2 aasta pärast ta abiellus. Sarnaselt meesautoriga ootas ka Und...
õppis Itaalias, 1769. a ÕUEKAPELLI JUHT · 17. saj mitmehäälsus · Uus zanr VAIMULIK KONTSERT KOORILE (dünaamiline, kontrastne, kõlav, mitme koori vaheldumine) · Vassili Titov tuntuim autor PROFFESSIONAALSE MUUSIKA SÜND · 18. saj ooperitrupp Araja · 1755.a I ooper · Laulumängud, koomilised, naeruvääristati rumalaid aadlikke, petuseid, kaupmehi jne. · 18. sai rahvalik muusika VOKAALLÜÜRIKAD · 18. saj luuletustele instrumentaalsaatega soololaulud · 19. sai Romanss kunstipärane saade, meeleolu kurbus, lahusolek, mõjtas vene rahvalaul, mustlas-, · Lõid kõik heliloojad, tuntumad Aleksander Aljajev, Aleksander Varlamor, Aleksander Gurilov
Meie ajastu õppematerjali kangelane Paljud kriitikud Mihhail Lermontovi ajal tundusid, et loonud Pechorini, meie ajastu kangelase peategelase, tema enda sarnasuses. Vanuse ja okupatsiooni sarnasuste kõrval on Pechorini elu tegelased sarnased üksikisikutega Lermontovi elus. Kriitikud uskusid, et Werner põhineb Pyatigorski elanud doktoril Maieril ja Varvara Lopuhhinas Vera'il, kelle afäär Lermontoviga lõppes, kui ta abiellus mõne teise mehega. Lermontovi eakaaslased viitasid ka tema luuletustele oma argumentide toetuseks. Nad ühendasid Pechorini mõtteid paljude tundidega, mida Lermentov väljendas oma luuletades. Pechorin kajastab Lermontovi romantilisi Kaukaasia kirjeldusi ja tema vene ühiskonna kriitikat. Lermontovile ei meeldinud võrdlusi. Teises tema romaani väljaandes lisati eessõna neile ja teistele väidetele vastamiseks. Eessõna väidab ta, et Pechorin esindab pigem korrumpeerunud põlvkonda kui üksikisikut. Ta pöörab tähelepanu ka
Anna Haava Autor: Laura Lepik Koeru 2017 Anna Haava elu • Elas aastatel 1864 –1957 • Luuletaja, libretist ja tõlkija • Kasvas üles talus • Esimene avaldatud luuletus oli äsja lahkunud Lydia Koidula mälestuseks • Miina Härma lõi Anna Haava luuletustele viisid • 1890ndate lõpus eluolud halvenesid • Suri üksikuna ja lasteta Nii ta on Tal on pikad põllepaelad, suured pikad siidipaelad, ta on tantsul nagu tuul, harva vaikib tema huul. Hääl tal on kui hõbekellal, silmad nagu tähed hellal, kuri ta ka natuke — ta on armas minule. Jää vait, mu süda Jää vait, mu süda, kannata! Küll ükskord lõpeb piin — ja peaks veel alles algama su võitlemine siin. Küll ükskord otsa nutetud su pisarad on kõik,
· Samal aastal andis Jakobson välja ka teise õpiku - "Kooli Lugemise raamatu" I osa · Tütarlastele koostas Jakobson eraldi lugemiku "Helmed" (1880), mis erines "Kooli Lugemise raamatutest" selle poolest, et ei andnud üldisi õpetusi, vaid keskendus neidudest oskuslike perenaiste, abikaasade ja emade kasvatamisele. · Õpikus arutles Jakobson õnneliku perekonnaelu, õige lastekasvatuse ja kodu korrashoiu üle; rohkesti ruumi oli jäetud ka luuletustele ja juttudele. · Kokkuvõttes oli Jakobson ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Tema auks on nimetatud Torma kool ja Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium. Tänan kuulamast!
Детство 1924 a. kui Georgile oli 9 aastat vana, nad kolisid Kurski. Kurskis Sviridov jätkas õppida algkoolis, kus algas tema huvi kirjanduse vastu. Aegajalt eesmakohale tema huviringi tekkis muusika. Algkoolis Sviridov õppis oma esimese musikarista mängida – balaika. Õppis mängima kuulmise peale, ta demonstreeris sellist talenti, et teda võeti kohalikku rahvamuusika ansamblisse. Oma esimesed luuletused kirjutas veel 1935 a. See hakkas kuulsa lüüriliseks Pushkini luuletustele romanside tsükliks. Seni kui ta õppis Lenningraadi konsevatooriumis, 1936-1941, Sviridov ekspereminteeris erinevate santritega ja erinevate tüüpide kompositsioonidega. Ta kirjutas Kontserdi fortepiano jaoks № 1 (1936-1939), sümfooniat № 1 ja kaamersümfoonia keelpillidele (1940). Sviridovi stiil muutus varajastel etappidel tema loomingus. Tema esimesed teosed oli kurtjutatud klassikalises stiilis, romantilises stiilis ja oli sarnane saksa romantikate teostega. Alates 1950 a
aastal Vanemuise lauluseltsi ja Johann Voldemar Jannseni eestvõtmisel Tartus toimunud laulupidu, millest sai alguse meie üldlaulupidude tava. Esimene üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus Ressource'i aias. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Dirigentideks olid J.W. Jannsen ja A. Saebelmann Kanti ette 15 ilmalikku laulu, nende hulgas kaks eesti algupärandit. Aleksander Kunileiu värskelt Lydia Koidula luuletustele loodud `'Sind surmani'' ja `'Mu isamaa on minu arm'' Jannsen ja Jakobson Esimesel laulupeol oli kavas ka Soome helilooja Fredrik Paciuse ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", millest kujunes hiljem Eesti Vabariigi hümn. Üldlaulupeod on läbi aegade jõuliselt väljendanud rahva ühtekuuluvustunnet ja mõjutanud kogu Eesti muusikakultuuri arengut. Tartu peol oli ju ka väliskülalisi, kes täitsid ühtlasi ajakirjanike ülesandeid
palju takistusi. Ometi tuleb kõik mured lahendada ja kõik halb unustada. Ennole on iseloomulik müstilisus, sümboolika ja sugestiivne kirjutamine. Tema luulele on iseloomulik lõputu otsimine ja igatsus millegi kauge ja küttesaamatu järele. Villem Ridala luuletuste meeleolu on tundeline ning sageli kauge. Ta kasutas oma tunnete väljendamiseks murdesõnu, mistõttu on luuletusi raske mõista. Samuti kasutas ta oma teoste palju loodusdetaile ning see andis luuletustele nukra, sünge, unistava või filosoofilise meeleolu (nt. ,,Pilved kuuvalges"). Teemaks on enamsti loodus. Ridala annab sõnadega edsi täpse looduspildi (nt. ,,Talvine õhtu"). Samuti meeldis talle kirjutada armastusest, kirest (nt. ,,Armukevade") ja noorusmälestustest (,,Noorusmaa"). Nagu Enno luuletustes, nii on ka Ridala luuletuste põhisõnum elu igavene ringkäik ning et elu muutub pidevalt (,,Noorus", ,,Kaks pihla"). Samuti näib
Siiski on elu ilus (1930) Laulan oma Eesti laulu (1935) Luulevalikkogud Luuletuskogu (1924) Luuletused (1954) Nõmmelill (1964) Väike luuleraamat (1968) Proosaraamat "Väikesed pildid Eestist" (1911 ,1972 II ) Kokkuvõtteks Tõlkijanaon Haava vahendanud maailmakirjanduse draamaklassikat ja noorsooraamatuid Haava on 19. ja 20. sajandi vahetuse silmapaistvaimaid Eesti lüürikuid Tema luuletusi on rahvas pidanud rahvaluuleks Haava luuletustele on loodud üle 200 viisi Anna Haava " Anna andeks " Anna andeks, anna andeks Et armastan sind, Et ainumalt sinule tuksumas rind. Ei iialgi loota küll tohi vist ma, Et sina mind, armas, võiks armastada ka Anna andeks, anna andeks, Et armastan sind Anna andeks, anna andeks, Et armastan sind, Et ainumalt sinule tuksumas rind. Kui tahad mind vihata vihka siis mind!
Lydia Koidula hüüdnimeks oli väiksena Lolla ning tema tehtud märkmed olidki siis Lolla nime all. Lydia hakkas juba varakult tundma huvi Eestimaa ja eestlaste vastu ning jälgis huviga oma isa toimetusi. Koidula pere lahkus Vändrast 1850. aastal ja kolis Pärnusse. Kuigi Lydia oli alles kuue aastane, võttis ta Vändrast kaasa sügavad muljed lapsepõlvekodust, sealsest ilust ja seal kuuldud rahvajuttudest ja lauludest, mis olid hiljem inspiratsiooniks paljudele tema luuletustele, milleks on näiteks "Meil aiaäärne tänavas". Oma alghariduse sai Lydia oma isa käest. 1854. aasta sügisel astus ta aga Pärnu Linna Tütarlastekooli, mis oli tol ajal kõrgeimaks õppeasutuseks tütarlastele Baltimail ja vastas umbes keskkoolile. Sealses koolis sai Lydia selgeks prantsuse ja vene keele ning eesti ja saksa keelt ta juba oskas. Kooli lõpetas ta kursuse parimate hinnetega ja see aitas tal saada kodukooliõpetaja eksamile Tartu Ülikoolis
Futurism leidis laia kõlapinda Venemaal, eriti Majakoski kirjanduses. Futurism kirjandusvooluna hääbus 1924.aastal. KUBISM sai alguse prantsuse maalikunstist 20.saj. alguses ja jõudis sealt ka kirjandusse. Seda kirjandusvoolu iseloomustab selguse taotlus, esemete ja olendite kujutamise taandamine geomeetrilisteks põhivormideks. Sisult oli teise järguline tähtsus, rohkem rõhutati vormi. Voolule pani aluse prantsuse luuletaja Apollinaire, kes püüdis kõigele oma luuletustele anda geomeetrilist vormi, ka loobus ta kirjavahemärkidest. DADAISM kirjandusvool mis oli sürrealismi eelkäija, sai alguse 1916. aastal Sveitsis. Kirjandusvool sai oma nime prantsuse keelest, kus ,,dada" tähistab mänguhobust. Kirjandusvool pidi sümboliseerima ürgset suhet maailmaga, soovitati vabaneda igasugustest vormidest ja mõistuse kontrollist teose ülesehituses. Dadaistlikud kirjanikud kasutasid algelisi väljendeid, ühendasid seoseta sõnu, eelistasid sõnade kõla nende sisule
soovi edasi lugeda. D) Luulesse ma suhtun rohkem positiivselt, kuna ma sain lugeda huvitavaid luuletusi mis mõjusid mu emotsioonidele, sain lugeda rasket teksti ja palju mõelda, süveneda teksti. Aga samas ei meeldinud see, et oli palju kurbusest, igatsusest kirjutatud. Mulle väga ei meeldi kurvana ennast tunda, kuid need luuletused panid mind tunda ja mõtlema oma elust. Autor oskab väga hästi panna tundma neid tundeid ja tänu nendele luuletustele ma leidsin endas palju probleeme mille kallal peaksin töötama ja midagi oma elus muutma.
tõlkis artikleid. Abielludes kolis Kroonlinna. Koidula kirjutas põhiliselt isamaa luulet, kuid ka armastus-ja loodusluulet. Kuulsaimas isamaalised luuletused: ,,Eesti muld ja Eest süda", ,,Kodu", ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Sind surmani". Luuletuste põhiteema armastus, uhkus, igatsus kodumaa suhtes, põlgus orjalikkuse vastu. Muudel teemadel kuulsaim luuletus: ,,Ema süda". Luulekogud: ,,Vainulilled", ,,Emajõe ööbik". Lisaks luuletustele kirjutas ka jutte: ,,Loigu perenaine" realistlik taluelust jutt, räägib abielust rahaahne mehega. Koidula kirjutas ka esimese eesti algupärase näidendi: ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola", mis kujutab hariduse tähtsust, mulkide, tartlaste vahelistest vaenust. Vana taluperemees Peeter ei sallinud mulke, kuid tema tütar Maie armastab mulk Märti, isa tagab et Maie abielluks Erastu Ennuga, kes ka Peetrile äriidee tangu müümiseks soola hinnaga annab
Rüütlilaulikud. Rüütlipoeesia kodumaaks peetakse Prantsusmaad, kus neid nim. trubaduurideks (Lõuna- Prantsusmaa) ja truväärid (Põhja Prantsusmaal). Siia kuulusid kõrgema seisuse esindajad. Sageli peeti omavahel võistulaulmisi. Nende 1-häälses laulus, mis on mõjutusi saanud rändlaulikute lihtsatest lauludest, leidus satiiri, kangelaslugusid ja armastust, mis oli pühendatud nimeliselt oma südamedaami ilu ülistamisele. Nad lõid oma loodud luuletustele ise laulud, mis oli täis maised tundeid ja armastusrõõmu. Pillid: Portatiivorel (portare lad.k=kandma). Positiivorel Rataslüüra ehk Organistrum Kastanjetid, trummid löökpillid. Fiidel, harf, rebekk, lauto keelpillid. Flööt, salmei, trompet puhkpillid.
käed kui käärid, suu suitsemas tule sees, suured silmamunad, ümmargused ühtlased ühised. (pealkiri puudub) Epiteedid luuletused : suured silmamunad. Metafoore luuletuses : käed kui käärid. Võrdlusi luuletuses : käed kui käärid Isikustamine : suu suitsemas. Hakkasin peale luulekogu lugemist autorit paremini mõistma kuid mitte tänu luuletustele, vaid tänu sellele, et luuletuste alla oli autor kirjutanud mida ta tunneb ja mida tahab edasi anda. Tänu sellele mõistsin. Polegi olnud lemmikluuletust kuna kõiki neid luuletusi oli minul raske mõista. Salme Põhikool Puusseastuja Aino Pervik Analüüs Nele Raaper Juhendaja: Tea Merivald Tehumardi 2012
Harry ja Eugen. Enne Pärnusse kolimist õpetas teda kodus isa. Kuigi Koidula oli veel kuue aastane, võttis ta Vändrast kaasa sügavad muljed lapsepõlvekodust, sealsest ilust ja seal kuuldud rahvajuttudest ja lauludest, mis olid hiljem inspiratsiooniks paljudele tema luuletustele, milleks on näiteks "Meil aiaäärne tänavas". 1854.a kolis ta perega Pärnusse ja hakkas õppima Pärnu saksa tütarlastekoolis, kus ta õppis 7 aastat. Koolipõlveaastad tütarlastekoolis olid Koidulale oluliseks kujunemisperioodiks ning seal ta laiendas oma kirjanduslikke teadmisi, lugedes välismaisete kirjanike teoseid. Inglise kirjanikest olid Cooper,
lapsed“, „Meie päevist“, „Siiski on elu ilus“ ja „Laulan oma eesti laulu“. Ta hakkas luuletama kahekümnendates eluaastates ning tegi ka tõlketööd. Välismaa-aegadel tundis luuletaja üksindust ning kirjutas mitmeid isamaa-ja koduteemalisi luuletusi. Tema luule on leidnud rohkesti kasutamist heliloojate poolt, kõige rohkem viise ta sõnadele on loonud Miina Härma. 1887 lõi Peterburis õppiv noor orelikunstnik Miina Hermann (Härma) esimesed viisid Anna Haava luuletustele. 1888 ilmus 23-aastase Anna Haava esimene luulevihik „Anna Haava. Luuletused I“, 1890 „Luuletused II“ ja 1897 „Luuletused III“. 1891–1898 olid Annale väga rasked aastad, rahaline seis oli vilets, tervis halvenes, tuli matta mitmeid lähedasi – isa, 33- aastane õde, isa õe pere, ema. 1899 hakkas temalt ajakirjanduses tasapisi taas luuletusi ilmuma nii Postimehes kui ka Lindas. Tervis oli ülepingetest siiski vilets ja 1904–1905 viibis ta ravil Tartu Närvikliinikus
neist meenutanud. Laulupidu tekitas inimestes tunde, et Koidula kuulubki tervenisti kõigile ja temaväärilist vallalist meest lihtsalt polevat. Kreutzwald: “ Ja alles okkast taipasin ma, et mul on roos...” Kirjavahetus Kreutzwaldiga Noore Emajõe Ööbiku ja Kreutzwaldi suhet on nimetatud sajandi armastuslooks. 6 aastat kestnud kirjavahetuse esimene kiri peaks pärinema aastast 1866 -esinedes võõra nime all palub Koidula Kreutzwaldi käest hinnangut ühele oma luuletustele. Kreutzwaldi vastus läheb postis kaduma. Koidula esimene säilinud kiri on aastast 1867, kirjavahetuse viimane säilinud kiri, Kreutzwaldi kiri Koidulale, aastast 1873. Nende kirjavahetusest on tehtud ka raamatuid. Koidula kirjutas oma elu jooksul üle 300 luuletuse, 86 proosatööd, 7 artiklit ja 4 näidendit. Samuti on säilinud tema arhiiv, mida hoitake Eesti Kirjandusmuuseumis. 1992. aastal toimunud rahareformiga võeti muuhulgas
meie ja meie kujutlusvõime vahel. ,,meie unenägudesse tungib tõsielu nukker õud" ,,Laul kosmoseturismist" Selle luuletusega puudutab Jürgen Rooste õrna teemat- surma. Sünge meeleolu lõi autor pikkade pauside ja mõttekriipsudega. Autori jaoks oli selle luuletuse mõte hüvastijätt siinpoolse maailmaga, samal ajal ise taevariiki tõustes. ,,tumm-lillat karva taevas ning lehvitan teile- siiajääjad olemisevaevas!" Kokkuvõte Jürgen Roostele luuletustele annavad minuarust mahlakuse just tema imelised epiteedid. Tema värsid jätsid mulle nende autorist väga mõtlemapaneva, otse ütleva ning humoorika kirjaniku mulje. Tundub, et Jürgen Roostele ei meeldi üldse kirjavahemärke ega suurt algustähte kasutada. Ta kasutab pigem kaasaegsemaid kirjavahemärke nagu sulud ning mõtekriipsud. Kindlasti kavatsen tema luuletusi tulevikus lugeda ja analüüsida seal olevaid väljaütlemisi.
pastor otsustas tunduvalt vähendada köstri sissetulekuid maast. Selline ebaõiglus solvas sügavalt J.V.Jannsenit ning väljapääsu leidmaks, otsustas ta elukoha ära vahetada. Arvestades tolle aja tingimusi, kestis see tülikas reis kaks päeva. Kuigi Koidula oli veel kuue aastane, võttis ta Vändrast kaasa sügavad muljed lapsepõlvekodust, sealsest ilust ja seal kuuldud rahvajuttudest ja lauludest, mis olid hiljem inspiratsiooniks paljudele tema luuletustele, milleks on näiteks "Meil aiaäärne tänavas". Kui Jannsenite perekond Pärnusse kolis, ei olnud see supellinnana populaarne. See oli aga üle Eesti kõige tähtsam väljaveosadam. Pärnus elas Koidula Ülejõe koolimajas. Esimesel kolmel aastal Pärnus ei käinud Lydia koolis, sest oma alghariduse sai ta oma isa käe- st.1854. aasta sügisel astus Koidula aga Pärnu Linna Tütarlastekooli, mis oli tol ajal kõrgeimaks õppeasut-
Ta jälgis loodust ja võrdles seda inimeste eluga 1905.aasta paiku ta hakkas eluväärtusi otsima inimese sisemisest mina-maailmast. Oma luuleloomingu rajas ta usufilosoofilistele alustele ja viljeles eriti müstilist mõtteluulet. Ta pani erilist rõhku luuletuste sisule, kuna vorm jäi tagaplaanile. Ta harrastas rohkesti vabavärssi, tarvitas ebapuhtaid riime. Enno esikkogu ,, Uued laulud" langes suure kriitika ohvriks. See on seletatav luuletaja mittemõistmisega ja lähenemisega luuletustele ainult vormilisest küljest. ,, Uutes lauludes" leidub ka rohkesti positiivseid omadusi. Näiteks soojust, hingelähedust, mis on pärit lapsepõlve kodust. Näiteks ,,Kojuigatsus", ,,Õhtu kodutalus" ja ,,Rehetare". 1910. Aastal ilmus ,,Hallid laulud", seal pakub Enno rohkem kunstiküpset luulet. Kogus leidub terve rida meie lüürikas ainulaadseid väärtuslikke laule. 1920.aastal avaldas Enno kaks viimast luuletustekogu, ,,Valge öö" ja ,,Kadunud kodu". Luule kõla muutub neis kogudes
Lydia Emilie Florentine Jannsen (24.12.1843-11.08.1886) Lydia Emilie Florentine Jannsen kirjaniku nimega Lydia Koidula oli peres vanim laps. Hüüdnimeks oli Lolla. Lapsepõlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja , mille juurde kuulusid saun, saudad, aidad. Vändrast kaasa võetud sügavad mälestused lapsepõlvekodust, sealsest illust ja seal kuuldud rahvajutud ja laulud olid talle hiljem inspiratsiooniks tema luuletustele . ,,meil aiaäärne tänavas" Meil aiaäärne tänavas, ku armas oli see, kus kastehehinas põlvini me lapsed jooksime. Jannsenite perekond: Isa- Johann Voldemar Jannsen ( algul oli nimi Jaan Jenden aga muutis nime ära ) Kasvas üles Vändras, käis kihelkonnakoolis, tundus huvi muusika vastu, hiljem sai kihelkonnakoolis muusika õpetajaks, hümni sõnade autor. Tema esimene proosapala ,,kivirist" tähistas tema avaliku kirjandusliku tegevuse algust. ,,kivirist" J.V
luuletustest läbi kurvameelsus. Peamiseks tegevuseks on otsing millegi ilusa ja täiusliku järele. Baudelaire kirjutab ,,Sest mina ei suuda leida nendest plassidest roosidest ühtegi õit, mis meenutaks mu ideaali." Samuti on luuletuses ,,Hümn ilule" kaunidust võrreldud põrgulikkuse ja jumalikkusega, headuse ja kuritegudega, õnnetuste ja rõõmudega. Ilmselt tahabki autor mõista anda, et tõelisi ideaale pole olemas ja neid otsides langeme nukrameelsusesse. Teistele luuletustele justkui vastanduvad loomi ja loodusi käsitlevad. Nii ,,Albatross" kui ka ,,Kassid" on täis puhast imetlust elusolendite vastu. Luuletused pealkirjaga ,,Spliin" on eriti raskemeelsed ja ängistavad, muutes maailma ja elu lootusetuks, trööstituks. Esimene osa lahendust ei paku, pigem lepitakse paratamatusega. ,,Pariisi pildid" räägib Pariisist ja sellega seonduvast. Mitmed luuletused on pühendatud suurtele prantslastele
Need sisaldasid näiteid rahvaluulest ja eesti kirjandusest, lugusid eri maade loodusest, geograafiast, kodu- ja ajaloost ning poliitikast. Tütarlastele koostas Jakobson eraldi lugemiku "Helmed" (1880), mis erines "Kooli Lugemise raamatutest" selle poolest, et ei andnud üldisi õpetusi, vaid keskendus neidudest oskuslike perenaiste, abikaasade ja emade kasvatamisele. Õpikus arutles Jakobson õnneliku perekonnaelu, õige lastekasvatuse ja kodu korrashoiu üle; rohkesti ruumi oli jäetud ka luuletustele ja juttudele. Ta kirjutas veel teisigi kooliraamatuid: "Veikene Geograafia" (1868), "Saksakeele õppimise raamat koolidele" (1878), aga ka noodikogusid ja veel mitmeid õpikuid. Jakobsoni õpikud on eesti kooli ajaloos ühed kõige kauem kasutamist leidnud õpperaamatud, neid kasutati koolides veel uue sajandi alulgi. Ühiskondlikust tegevusest lahutamatud on Jakobsoni luulekogu nimega "Lauliku C. R. Linnutaja
omandavad teistsuguse, puhastava tähenduse kõik siinpoolsed suhted. · Süvenenud on ka sotsiaalne mõistmine, Kareva luuletab rahva ja põlvkonna mälust valulise tundlikkusega. Luuletuste stiil · Kareva aimamisi kirjutatud luule on vastandlik Underi pillavale armastusluulele, kuid jätkab ometi eesti naisluule traditsioone sisemiselt intensiivse, vormiliselt vaoshoitud ja napi stiiliga. · Kareva luules leidub allusioone J.Viidingu luuletustele, neid ühendab vaikuse, valguse ja puhtuse poetiseerimine. Poeetilised muutused · Pärast "Vari ja viiv'i" ilmusid valikkogud "Armuaeg"(1991), "Maailma asemel" (1992) ja "Hingring" (1997). · Keeleline dünaamika suureneb: tekivad suuremad kõlamängud; keeleüksuste kumuleerimised; rütmi- ja riimivariatsioonid. "Maailma asemel" · Selles luulekogus leidub Kareva uue laadi viljakam osa. Luulemina liigub siin müütilises aegruumis, millele on omane
Selline tegelane on iseloomulik paljudele romantilistele teostele ning Byroni kangelasest tuletatud byronismi mõiste iseloomustab kogu romantilist maailmavaadet. Üks Byroni tuntuimaid poeeme on taasvabadusest rääkiv ,,Chilloni vang". Selle poeemi sissejuhatav osa on ,,Sonett Chillonile". Kuulamisena: katkend poeemist : ,, Childe Haroldi palverännak" polnud aega halada, läks rind ees nagu sõjamees. Võitlusele kutsuv peale kõige kaotamistki. Lisaks luuletustele on tuntud ka Byroni värssromaan ,,Don Juan" ja romantiline draama ,,Kain". Üks Byroni tuntuimaid luuletusi on ,,Muusikale" Percy Bysshe Shelly: Byroni kaasaegne ja sõber Shelly pärines samuti aristrokraatlikust suguvõsast. Shelly tuntumad suurteosed on : Ulatuslik värsspoeem ,, Kuninganna Mab" , ida-aineline poeem ,, Islami ülestõus" ja värssdraama ,, Vabastatud Prometheus"( tema küpseim teos). Lisaks on Shelly
luules. Gustav Suits on üks eesti läbi aegade suurimaid lüürikuid, kelle loominguga on tuttav ilmselt iga eestlane. Luuletaja on elanud ajal, kus ühiskond oli pidevas muutumises ning põrutavaid sündmusi toimus üksteise järel. Neid segaseid aegu suutis ta väga tabavalt ja jõuliselt väljendada oma luules. Ilma Gustav Suitsu loominguta oleks tema aegne periood eestis luules küllalt hõre. Lisaks oma loodud luuletustele, tõi ta eesti luulesse ka palju novaatorlikke luulestiile ja väljendusviise. ELULUGU Gustav Suits sündis 1883.a Tartumaal Võnnus. Kooliteed alustas ta Võnnu külakoolis, millele järgnes Tartu Aleksandri gümnaasium. Juba gümnaasiumi ajal töötas ta Soomes koduõpetajana. 1904. Aastal astus ta Tartu Ülikooli ning aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, mille ta lõpetas aastal 1910. Järgmisel aastal abiellus ta oma ülikoolikaaslase Aino Thauvoniga
kutsus üles inimesi vastu seisma sõjale. 7. mail 1941.a. sünnipäeva-tseremoonial kõlasid Tagore sõnad: "Minu silmad näevad meie tsivilisatsiooni purunemas ja segunemas tolmuga. ... Ometi USUN MINA INIMESESSE ja loodan kindlalt, et tuleb uus headusevalgus, mille inimese rinnas süütab ohver ja teenimine ja armastus" (India 2013). Ta suri 7. augustil 1941. aastal. 2 LOOMING Esimese luuletuse kirjutas ta kaheksa aastasena. Oma esimesed viisid luuletustele lõi ta 17- aastasena venna juures elades. Järgnevatel aastatel ilmusid üksteise järel tema luulekogud, romaanid, jutustused. Ta toimetas ajakirju ja tegi nendega koostööd. Oma isa ühingus töötades lõi ta hümne Jumalale. R. Tagore kirjutas palju näidendeid, pöörates tähelepanu pigem sisule kui reeglitele ja nõudes näitlejatelt suurt loomulikkust. Ta looming on väga tundeküllane ja isikupärane
aastate ,,madalatest" tendentsidest, huvid pöörduvad kaugemasse minevikku ning ajatute aegade suunas. Teistest märkimisväärsetest debütantidest on oma postsümbolistliku esteetikaga Karevale laadi poolest üks lähemaid Rein Raud. Doris Kareva aimamisi kirjutatud luule on vastandlik Underi pillavale armastusluulele, kuid jätkab ometi eesti naisluule traditsioone sisemiselt intensiivne, vormiliselt vaoshoitud ja napi stiiliga. Kareva luules leidub allusioone J. Viidingu luuletustele, neid ühendab vaikuse, valguse ja puhtuse poetiseerimine. Poetessi luulet on tõlgitud vene, inglise, ukraina, turkmeenia, moldaavia jt. keeltesse, koguna ,,OmkpobeHue"(1989). Peale seda on Doris Kareva välja andnud: · "Päevapildid" (1978) · "Ööpildid" (1980) · "Puudutus" (1981) · "Salateadvus" (1983) · "Vari ja viiv" (1986) · "Maailma asemel" (1991) · "Armuaeg" (valikkogu, 1991) · "Hingring" (1997) · "Fraktalia" (2000)
aastate ,,madalatest" tendentsidest, huvid pöörduvad kaugemasse minevikku ning ajatute aegade suunas. Teistest märkimisväärsetest debütantidest on oma postsümbolistliku esteetikaga Karevale laadi poolest üks lähemaid Rein Raud. Doris Kareva aimamisi kirjutatud luule on vastandlik Underi pillavale armastusluulele, kuid jätkab ometi eesti naisluule traditsioone sisemiselt intensiivne, vormiliselt vaoshoitud ja napi stiiliga. Kareva luules leidub allusioone J. Viidingu luuletustele, neid ühendab vaikuse, valguse ja puhtuse poetiseerimine. Poetessi luulet on tõlgitud vene, inglise, ukraina, turkmeenia, moldaavia jt. keeltesse, koguna ,,OmkpobeHue"(1989). Peale seda on Doris Kareva välja andnud: · "Päevapildid" (1978) · "Ööpildid" (1980) · "Puudutus" (1981) · "Salateadvus" (1983) · "Vari ja viiv" (1986) · "Maailma asemel" (1991) · "Armuaeg" (valikkogu, 1991) · "Hingring" (1997) · "Fraktalia" (2000)
uskmatus" (1998) ja ,,Kõik on ime" (2004) jm. "Paralleele ja parallelisme" (2009) sisaldab filosoofilisi arutlusi ja mõtteteri. Kogumik on koostatud aastatel 20002001 Tartu Ülikoolis peetud loengute põhjal. (3) Kokkuvõte 8 Referaati koostades sain teada, et Jaan Kaplinski on tänapäeva Eesti kirjanikest üks tuntumaid ja enim tõlgitumaid luuletajaid. Lisaks luuletustele on ta avaldanud väga palju esseesid, mis on teemade kaupa kogutud kogumikesse. Enamus tema luuletusi on kirjutatud vabavärsis. Luuletusi on lihtne lugeda ja neist ei kiirga erilist emotsiooni. Mõned tema luuletused on pigem nagu väikesed jutukesed, mis räägivad kas kellegi või millegi arengust. Kuigi mulle tavaliselt luuletusi eriti ei meeldi lugeda, on Jaan Kaplinski luule vahelduseks meeldiv ajaviide. Kasutatud materjalid 1. Jaan Kaplinski kodukiri - http://jaan.kaplinski
Luulekogu algab luuletusega, milles Ehin kirjeldab oma kevadisi tundeid ja viitab elamusrohke teekonna algusele seal saarel, mida tal tuleb läbida, et saada valmis üks väärtuslik teos „...mina olen saar, sina oled saar ja kauguses paistab ainult ribake tõelisust.“ Luulekogu ülesehitus on hästi mõistetav tänu ühtlasele ja voolavale sisule. „Kaitsealas“ esinevad päevikukatkendid, mis on nummerdatud kuupäevadena ning esinevad sissejuhatustena samateemalistele luuletustele. Just need katkendid aitavadki paremini jälgida teose sisu ja mõtet. Luuletused põhinevad peamiselt neljal teemal, armastus, loodus, üksindus ja rahu. On ka selliseid luuletusi, kus kõik eeltoodud teemad sulanduvad ühte. Luulekogu lõpeb luuletusega, milles on kirjeldatud sellesama luuleteekonna lõppu, Ehin kirjutab: „...suure valge surmajärve kaldal algas elu... kaks tumedat elujõge voolas sisse ja ainult üks tuli
loodusest, geograafiast, kodu- ja ajaloost ning poliitikast. Tütarlastele koostas Jakobson eraldi lugemiku "Helmed" (1880), mis erines "Kooli Lugemise raamatutest" selle poolest, et ei andnud üldisi õpetusi, vaid 7 keskendus neidudest oskuslike perenaiste, abikaasade ja emade kasvatamisele. Õpikus arutles Jakobson õnneliku perekonnaelu, õige lastekasvatuse ja kodu korrashoiu üle; rohkesti ruumi oli jäetud ka luuletustele ja juttudele. Ta kirjutas veel teisigi kooliraamatuid: "Veikene Geograafia" (1868), "Saksakeele õppimise raamat koolidele" (1878), aga ka noodikogusid. Taotledes eesti laulukooridele algupärast repertuaari, andis ta välja noodikogud "Wanemuine Kandle healed" (2 vihku, 1869, 1871) ja "Rõõmus laulja" (1872). Jakobsoni õpikud on eesti kooli ajaloos ühed kõige kauem kasutamist leidnud õpperaamatud, neid kasutati koolides veel uue sajandi alulgi.
luulevormi on võimalus viia need laia avalikkuseni. Kahe suurkirjaniku ühised eluaastad võimaldasid tuua esile mitmeid ühised teemasid ja probleeme, mis olid omased sellele ajajärgule. Mõlemale kirjanikule oli südamelähedane looduse kirjeldamine läbi kaunite ilutsevate sõnapaaride. Arutlust leiavad põhiteemadena ka tasane armastus ja rikkalik isamaa. Liivi luules leiavad kirjeldusi kõik aastaajad, kuid eriline tähelepanu on koondatud sügisteemalistele luuletustele. Need samastuvad vahel tema õnneküllaste kui ka kaeblike tunnetega: ,,Siin istun kase alla, / kuis enne istunud ma; / kui enne, tuul kisub puist lehti / ja keerutab nendega." Koidula käsitleb sügist vastandlikult Liivile. Sügis on kui kurb olevus , kes võtab üle sooja suve ilu: ,,Ei sa teadnud tänada / suve sooja! / Kui ta ilud tulid tooma sind." Kevadet kiidab Koidula mitmetes teostes, tuues ülistavalt esile
" 2 Contra tekstidel on sugulust Tõnu Trubetsky lauludega, Contra on ka ise tunnistanud, et Trubetsky on olnud talle suur eeskuju. Leiame mõjusid veel Jüri Üdilt/Juhan Viidingult. Kõigil Contra tekstidel on popmuusika mõju, need levivadki nii kirjalikus kui suulises vormis. Contra luuletused on lauldavad, kuid sama hästi võib neid kogumikust lugeda ning need ei tundu sugugi kuivade laulusõnadena.3 Lisaks luuletustele on ta kirjutanud veel mitmeid jutustusi ja näidendeid. Contra kuulub Tartu Noorte Autorite Koondisesse (NAK) ja aastast 1997 on ka Eesti Kirjanike Liidu liige. NAK liikmed Contra, Aapo Ilves, Olavi Ruitlane, Jaan Pehk. Foto: Kristiina Nurmis 1 Wikipedia 2 T. Teder, Ärileht 3 O. Remsu, Õpetajate Leht
Koidula lahkus oma sünnikohast Vändrast 10.aprillil 1850, kuna J.V.Jannseni "Sõnumitooja" edu peale kade pastor otsustas tunduvalt vähendada köstri sissetulekuid maast. Selline ebaõiglus solvas sügavalt J.V.Jannsenit ning väljapääsu leidmaks, otsustas ta elukoha ära vahetada. Kuigi Koidula oli veel kuue aastane, võttis ta Vändrast kaasa sügavad muljed lapsepõlvekodust, sealsest ilust ja seal kuuldud rahvajuttudest ja lauludest, mis olid hiljem inspiratsiooniks paljudele tema luuletustele, milleks on näiteks "Meil aiaäärne tänavas". Koidula noorusaastad Pärnus Kui Jannsenite perekond Pärnusse kolis, ei olnud see supellinnana populaarne. See oli aga üle Eesti kõige tähtsam väljaveosadam. Pärnus elas Koidula Ülejõe koolimajas. Esimesel kolmel aastal Pärnus ei käinud Lydia koolis, sest oma alghariduse sai ta oma isa käest.1854. aasta sügisel astus Koidula aga Pärnu Linna Tütarlastekooli, mis oli tol ajal kõrgeimaks õppeasutuseks
pessimistlikuks.Under kirjut. esimesena maailmatasemel ballaade, ballaadid ilmunud kogus ,,Õnnevarjutus" nt. ,,Nahakaupleja Pontus"-ei austanud surnud inimesi. Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Henrik Visnapuu- kaunimate armastuste ja loooduste luuletuste parim meesautor.Tuntumad luuletused ja paremad kogud on: ,,Amores" , ,,Jumalaga Ene" , lisaks luuletustele on kirjut. poeeme ja proosat. nt.poeeme-"Jehoova surm" ; "Parsilai" . Visnapuule meeldis futuristide looming, kirjutas 1920.a. ajaluulet , koduigatus luulet. Värssromaan- ,,Saatana vari" , komöödia-,,Meie küla poisid". August Gailit-prosaist, püüdis näidata elu helgemat poolt, luues rõõmsameelseid ja muretuid tegelaskujusid.Romaanid- ,,Muinasmaa" ;novellikogud-,,Saatana karussell" ; ,,Rändavad rüütlid" Romaan:"Purpurne surm"; novellikogu"Vastu hommikut" ; ,,Ristisõitjad" ; romaan
• Helsinki by Night • hiljem kolis Nõukogude Liitu Uuno Kailas (1901-33) • tavaline luuletaja elu: haigus, endassesulgumine, ränk võitlus eetiliste probleemidega, vaesus ja üürike elu • Tuul ja viljapea, Silmast silma, Paljajalu, Uni ja surm • Tema luule oli lagusest lõpuni karm aruandmine iseendale, eneseanalüüs, õige tee otsimine Katri Vala (1901-44) • Algusjärgu loomingus valitseb joobumus ning luuletustele jäi tihti prmitiivne ja naiivne toon • Kaukainen puutarha, Sininen ovi, Maan laiturilla, Paluu, Pesäpuu palaa • Sarnane saatus Edith Södergraniga, suri tuberkoloosi • P Mustapää??? Tulekandjate proosa, paljud kirjutasid edasi ka 30ndatel/Modernism Yrjö Jylhä (1903-1956) • Puhastustuli Mika Waltari (1908-1979) • Suured ajaloolised romaanid • Esikoisteos Jumala paossa (1925)
paljudes maades. Rahvusliku eneseteadvuse kujunemisel oli tähtis roll talupoja maailma avardumisel ( pärast pärisorjuse kaotamist). Hakkasid arenema teedevõrk ja postijaamade süsteem. *K.J.Peterson(1801-1822) esimene eesti soost rahvuslane. Õppis Tartu Ülikoolis usu- ja filosoofia osakonnas. Südis Riias kirikuteenri pojana, õppis ka seal alguses. Hiljem õppis jah tartus juba. Kultuuriloos teatakse Petsi tänu eestikeelsetele luuletustele. Tema sünnipäeval 14. märts on emakeelepäev. * Ülikool taasavati 1802. Varsti sai see tuntuks ka juba mujal maailmas. Tartu Ülikool oli 19. sajandil tähtsaim baltisaksa vaimuilma mõjutaja eesti- ja liivimaal. Üks nimekamaid ülikooli kasvandikke oli nt Karl Ernst von Baer. *Estofiilid- muust rahvusest eesti keelt ja kultuuri harrastanud isikud. Mõjukamad olid kirikuõpetajad. Nt ka arst ja kirjamees Friedrich Robert Faehlmann. Aga ka Friedrich Reinhold Kreutzwald.
edukaks. 5) 1846 aastal kohtas ta Júlia Szendrey Transylvanias ja abiellusid järgmine aasta. Looming 1) Väiksena tahtis ta tegeles palju lugemisega, joonistamisega ja kirjuats luuletusi. 2) 15. märtsil 1847 ilmusid tema kogutud luuletused, seniste luuletuste täielik kogu. 3) Ta sai oma esimesi luuletusi trükist ilmutada, 1. juulist 1844 sai ta abitoimetajaks Pesti Moelehes. 4) Ta asutas noorte kirjanike huvide kaitsmise ühingu. 5) Petfi varastele luuletustele avaldas mõju rahvalaulutraditsioon, hiljem õpib ära neli keelt ja tõlgib ungari keelde muuhulgas Shelley, Heine, Schilleri, Bérangeri ja Moore'i luuletusi ja Shakespeare Coriolanuse. 8. A. Mickiewicz Elust 1) 24. detsember 1798 aastal sündis Poolas. 2) Mickiewicz veetis oma lapsepõlve Navahrudakis, mida algselt õpetas tema ema ja eratuntorid. 3) Umbes 1820. aasta suvest kohtas Mickiewicz oma elu armastust, Maryla Wereszczakówna, aga kahjuks nad eo abilellunud.
saanud suureks sõnadesalveks heliloojatele. Miina Härma on selle andunuimaks ja sügavaimaks muusikaliseks tõlgitsejaks; ta on loonud ,,Luuletuste" vihikuile üle 20 viisi, nende hulgas sedöövrid ,,Kõik kallile", ,,Küll oli ilus mu õieke", ,,Kui sa tuled, too mull lilli" ja ,,Ei saa mitte vaiki olla". M. Härmale järgnevad Haava luule viisistamisel M. Saar ja K. Türnpu, tema tekstid on inspireerinud veel E. O ja, M. Lüdigit, J. Simmi ja paljusid teisi komponiste; tema luuletustele on uusi viise sündinud ka Nõukogude Eestis. Enam kui kahesaja viisi loomisega tema sõnadele on heliloojad Anna Haava tunnistanud oma lemmikuks eesti luuletajate hulgas. Tema sotsiaalse tooniga laulud uuse sajandi algul ja satiir liitusid juba saatehäälena teiste kandvamate koori, kuid ka selles laadis on ta andnud mõndagi tähelepandavat. Muusikalise rütmi meistrina osutus Haava ühtlasi üheks esimeseks, kes jõudis õnnestunud vabavärsi kasutamiseni
IDEEKAART Mati Unt ,,Sügisball" Tähtsamad tegelased Eero On Mustamäel ühes paneelmajas elav luuletaja, kes elas üksi ( oli küll abiellus, kuid naine pettis ). Tema sooviks on leida lõpuks oma luuletustele lugeja, kes mõistaks tema luulet. Ta käis väga harva sõpradega väljas, enamasti meeldis talle üksi kodus olla. Laura Peetri ema, kellele ei läinud oma poja olukord ja tegemised üldse korda, armastas vaadata õhtuti televiisorist seebikaid ja süüa sokolaadikomfeke. Oli üsna ükskõikne inimene. August Kask üksluise eluga vanapoiss ja juuksur, tal ei olnud tihti kellegiga suhelda, ning lõpuks kirjutas ka raamatu mille nimeks sai ,,Mees ja naine"
". Siinkohal taipas Enno, et maailmas on lisaks kristlusele teisigi uske. Oma sõbradki valis Enno elu vaeslaste, kalgi saatuse ning iseenese nõrkuste all kannatajate hulgast. Kaarnakivi otsimise ajend tähendabki aidata sõpru nende hädades. Enno ja tema pimeda vanaema Kadri Petersi, keda peeti nõiaks, vestlustes omistati kaarnakivile kõiketeadjaks tegev võime, aga hiljem arendas Enno seda mõtet edasi ning käsitles kaarnakivi tarkuse sümbolina ning usuna iseenesesse. Ainet oma luuletustele sai Enno vanaema muinasjuttudest, legendidest, samuti huvitasid teda juudist poisikese Jankeli jutud Messiast ja Jeruusalemmast ning vanemate vestlused luterlikust Jumalast ja Jeesusest lapsepõlvepäevilt. Enno maailmavaadet iseloomustab sügav humaansus. Emilia Enno mälestustest on pärit üks juhtum kodusõja perioodilt Valgas. Ennoga elas ühes majas kommunist, kellega olid tal head suhted, kuigi nende vaated olid erinevad
abielu. Järgmisel aastal kolib Alver oma Pargi tänava keldrikorterist Tähtveres asuvasse Koidula tänava korterisse, kus oli pikemat aega elanud Anna Haava. Elutingimused paranevad ja olmemured taanduvad. Luuletajana vaikib Alver siiski veel kaua kuni 1965. aastani, kui ,,Loomingus" ilmuvad kaks uut luuletust - ,,Läbi lillede" ja ,,Tähetund". Luuletuste valikkogu ,,Tähetund" ilmus 1966. aastal ja müüdi läbi hetkega. Lisaks algupärastele luuletustele on kogus ka tõlked Kristjan Jaak Petersoni saksakeelsetest luuletustest. ,,Tähetund" seostus ilmudes luuletaja elu tähtsündmusega, poetess sai 60-aastaseks. Luulekogu ilmumine oli kultuurisündmus Alver tuli väärikalt tagasi oma kesksele kohale eesti luules. Vanaduspõlv ,,Tähetunni" tunnustav vastuvõtt ja Liivi luulepreemia kogu nimiluuletuse eest asetasid Betti Alveri eriliselt austavale kohale. Koidula tänava kodu Tartus Tähtveres võimaldas tänu oma
Karl Eduard Sööt (1862-1950) oli esimene, kes huvitus folkloorsest lastelaulust ja kasutas oma luuletustes rahvaluule motiive. Tänu temale läksid mitmed rahvalaulud “uuele ringile”. Söödi luuletusi on peetud rahvaluuleks ja vastupidi. Varasem lasteluule oli õpetlik ja lõbustav, Söödi värsid aga lähtusid armastusest lapse vastu. Ernst Enno (1875-1934). Enno luulelaad oli laululine - selle kõlakordused on meelitanud paljusid heliloojaid tema luuletustele viisi looma. „Lillelallera“ - kutsus nii oma lasteluuletusi. * Teemad: loodus, laste igapäevaelu * Lihtne sõnastus, kõlapildid * Olemuselt unistajalik, empaatiline, soe * Luulekogu „Üks rohutirts läks kõndima“ Julius Oro (1901-1941). * Kogud „Hiir rätsepaks“ (1967), „Laps ja kuu“ (2001) * Teemad: aastaajad, loomad-linnud, lapsed * Lihtne sõnastus, jutustav laad, pildilisus Alates aastast 1999 antakse iga viie aasta tagant välja J
mis puudutavad siiski ja laiemaid ühiskondlikke valupunkte. Virve Osila näidendeid on lavastatud näiteringides üle Eesti kuid ka kaugel Austraalias. Kõige rohkem on neid aga mänginud Mooste külateater. Virve Osila luuletusi on viisistanud Urmas Alender, Hendrik Kask, Ivo Kinksaar, Tajo Kadajas, Ervin Lillepea, Helmi Oert, Priit Pruul, Udo Michelson,Sirje Kaasik Fred Spielman jpt. Tema sõnadele on loodud 46 laulu, kõige rohkem on tema luuletustele meloodiaid loonud Hendrik Kask (22) ja Urmas Alender (12). Kõige tuntumaks on saanud kindlasti Urmas Alenderi loodud laulud.1 1 http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/10161/1/tonurist_2009_vka_loputoo.pdf 4 Virve Osila luulekogud 1990 ,,Mälestuste tuul" ,,Valgus valuvaikselt väreleb" 1993 ,,Südameaed" 1994 ,,Lootuse luiged" 1995 ,,Hingelind"
V.Jannseni "Sõnumitooja" edu peale kade pastor otsustas tunduvalt vähendada köstri sissetulekuid maast. Selline ebaõiglus solvas sügavalt J.V.Jannsenit ning väljapääsu leidmaks, otsustas ta elukoha ära vahetada. Arvestades tolle aja tingimusi, kestis see tülikas reis kaks päeva. Kuigi Koidula oli veel kuue aastane, võttis ta Vändrast kaasa sügavad muljed lapsepõlvekodust, sealsest ilust ja seal kuuldud rahvajuttudest ja lauludest, mis olid hiljem inspiratsiooniks paljudele tema luuletustele, milleks on näiteks "Meil aiaäärne tänavas". Kui Jannsenite perekond Pärnusse kolis, ei olnud see supellinnana populaarne. See oli aga üle Eesti kõige tähtsam väljaveosadam. Pärnus elas Koidula Ülejõe koolimajas. Sellest viis ta oma tulevikukutsumusele kaasa erksa loodusetaju. Esimesel kolmel aastal Pärnus ei käinud Lydia koolis, sest oma alghariduse sai ta oma isa käest.1854. aasta sügisel astus Koidula aga
Ja kui keegi mõistakski, ehk peaksime tedagi omamoodi hulluks, veidi nõdrameelseks oma piiritus isamaa- ja loodusarmastuses, isegi enesehaletsemises? On olnud ainult üks Juhan Liiv ja vaevalt tuleb teist samasugust inimest kunagi veel. Meie võime üksnes lugeda tema teoseid ning neid ka enda hingeeluga põimida. Referaadi teises osas on pikemalt lahatud Juhan Liivi loodusluulet ning keskendutud omakorda aastaaegade, loomade-lindude, vee ning loodusdetailidele pühendatud luuletustele. Näiteks on toodud luuletusi, mis autori meelest iseloomustavad antud teemat kõige paremini. Juhan Liiv oli, on ja jääb ainulaadseks kirjanikuks eesti kirjanduse ajaloos. 1. Elulugu Juhan Liivil on eesti kirjanduses oma eriline koht. Ta eemaldus täielikult järelromantilisest luulest ning andis lüürikale uue sisu ja elutunnetuse. Suurele vaimuannile vastukaaluks saatis Juhan Liivi läbi elu süvenev vaimuhaigus ning rasked elutingimused
Ma küll ei taha kirjanikuks hakkata, aga kuna ma oskasin seda siis mõtlesin, et peaks selle teema endale loovtööks võtma. Niipalju võin öelda selle töö kohta, et ma väga üritan niipalju kui saan, ja ma väga loodan, et see teile meeldib, sest tahaks ka kellegi teise heakskiitu, mitte ainult enda oma. Eks lõppus näete siis kokkuvõttet. Töö käik Loovtööd alustasin ma 7. juunil. Kui ma tegin, siis alguses ma mõtlesin rohkem luuletustele, kui teooriale. Vanu luuletusi pole sisse võetud, kuna kõik luuletused on ära põletatud. Viimase luuletuse kirjutasin ,,Laste luuletus" aga muutsin nime ,,Lapsed ja teemanded", kuna nimi alguses oli liiga lihtne. Järjekord on nii nagu kirjutasin, kuna mulle meeldib nimodi paremini, siis on sihuke sega luuletuskogu. Nendest kõigist luuletustest on minu lemmik ,,Kummistuste loss" kuna selle inspiratsiooni sain muusika videost. See luuletus on rohkem nalja oma kui õudses stiilis
annaabi.ee 
