10 klass-KESKAEG - TÖÖ MATERJAL (1)

Keskaeg .
12.-16. saj.
Vaata õpikust materjal + pildid lk . 10 - 40
Keskaja muusika on välja kasvanud Vana-Kreeka muusikast. Ta on kirikumuusika , milles nähti vahendit oma võimu kehtestamisel. Seal on kõigapealt Jumal ja alles siis kõik muu. Ka taktimõõt 3 oli ideaalne, viidates Isa, Poja ja Pühavaimu tähendusele. Rahvalaulus ja pillides nägi kirik Saatanat , mille tõttu suurenes lõhe nende vahel.
Tähtsamad ehitised olid kirikud ja kloostrid, millest kujunesid kontserdi ja muusika-hariduskeskused. Siin säilitati ja kirjutati liturgilisi tekste ja laule ning õpetati koorilauljaid.
Keskaja üks levinumaid laule oli gregoriuse koraal (vaimulik laul), mille loojaks Rooma paavst Gregorius Suur (I) 540-604.Ta korraldas ümber kirikulaulude tekstid, eesmärgiga luua kõikidele kirikutele ühtne liturgia (teenistuse kord).
Gregoriuse koraali tunnused
*ladina keeles,
*1-häälne,
*ilma pillisaateta
* proosatekst ,
*puudub taktimõõt,
*kõnelähedane.
Grgoriuse koraal on muusikaline palve Jumalale.
Missa
Missa on katoliku kiriku jumalateenistus. Missa rajanes gregoriuse koraalil
Missal lauldakse 5 kindlat palvetekstidel laulu (ladina keeles), mis algselt olid gregoriuse koraalid. Missa osad on järgmised:
1.Cyrie eleison – issand halasta.
2. Gloria in exelsis Deo – au olgu Jumalale kõrges.
3. Credo in unum Deo – mina usun ühtainsasse Jumalasse.
4. Sanctus /Benedictus – püha / kiidetud olgu.
5. Agnus Dei – Jumala Tall
Dies irae
Dies Irae (viha päev) – see laul tekkis keskajal palju inimohvreid nõudnud katkuga (1347-1351.a. suri katku ~33 miljonit inimest). Silme ette maaliti pilte viimse päeva piinadest, mis ootas patuseid ja usust ärapööranuid. See meloodia on jäänud muusikas surma sümboliks tänaseni.
Mitmehäälsus.
Ei ole täpselt teada, millal kirikukoorid mitmehäälselt laualma hakkasid. Viited sellele pärinevad~7. sajandist.
Organum – esimene mitmehäälne vaimulik laul. Algselt 2-häälne, kus ülemiseks hääleks gregoriuse koraal, alumine hääl liikus paralleelselt ülemisega (võis mängida ka orel). Seda nim. paralleelorganumiks. Hiljem tekib nn. vabaorganum, kus alumine hääl liigub iseseisvamalt.
Motett – (pr.kr.= sõna) Lauldi nagu mitut laulu korraga, iga hääl oli erineve tekstigab (võis olla mitu autorit ). Olid 3-4 häälsed, a-capella (ilma saateta). Motett oli mõeldud laulmiseks mitte kuulamiseks (polnud võimalik aru saada mitmest tekstist korraga). 13. saj. keelatakse moteti laulmine kirikus (ei täitnud sõnumit)
Noodikiri – varase keskaja noodikirja aluseks olid erilised märgid – neumad (kriipsud, komad , punktid), mis märgiti sõna kohala, näidates mel.liikumise suunda. Nendega kirj. üles ainult laulmiseks mõeldud muusikat. Alates 10.saj. hakkab arenema tänapäeval tuntud noodikiri. Neumasid hakati ühendama noodijoontega. Esialgu oli jooni 1(f-joon), siis lisati 3=kokku 4 joont. Kujunevad ka nootide pikkused, taktimõõt, pausid . 5 joont võeti kasutusele 14. sajandil
Ilmalik muusika
Levis väljaspool kirikut ja kloostrit (suuliselt)
Siia kuuluvad kangelaslaulud, mille meloodia oli lihtne. Neid esitasid rändmuusikud
Rändlaulikud. = žonglöörid = menestrelid
Nad olid paigast paika rändavad madalast seisusest muusikud , kelle elurõõmus kunst oli oodatud nii külades kui lossides. Esitasid kangelaslaule. Siin põimus näitlemine, laul, pillimäng ja luule.
Rüütlilaulikud.
Rüütlipoeesia kodumaaks peetakse Prantsusmaad, kus neid nim. trubaduurideks (Lõuna- Prantsusmaa) ja
truväärid (Põhja – Prantsusmaal).
Siia kuulusid kõrgema seisuse esindajad. Sageli peeti omavahel võistulaulmisi. Nende 1-häälses laulus , mis on mõjutusi saanud rändlaulikute lihtsatest lauludest, leidus satiiri , kangelaslugusid ja armastust, mis oli pühendatud nimeliselt oma südamedaami ilu ülistamisele. Nad lõid oma loodud luuletustele ise laulud, mis oli täis maised tundeid ja armastusrõõmu.
Pillid:
Portatiivorel (portare –lad.k=kandma).
Positiivorel
Rataslüüra ehk Organistrum
Kastanjetid, trummid –löökpillid.
Fiidel , harf, rebekk , lauto – keelpillid .
Flööt, šalmei, trompet –puhkpillid.