GEORGY
SVIRIDOVTsvetkova Sofija 11A
Georgi Vassiljevitš Sviridov (16.
detsember 1915 – 5. jaanuar 1998) oli
vene neoromantistlik
helilooja , klaverimängija,
NSV rahvakunstnik.1980. aastal sai ta NSV
Liidu rahvakunstniku aunimetuse.
Детство
1924 a. kui Georgile oli 9 aastat vana, nad
kolisid Kurski. Kurskis Sviridov jätkas õppida
algkoolis, kus algas tema huvi kirjanduse
vastu. Aegajalt eesmakohale tema
huviringi tekkis
muusika . Algkoolis Sviridov õppis
oma esimese musikarista mängida –
balaika. Õppis mängima
kuulmise peale, ta
demonstreeris sellist talenti, et teda võeti
kohalikku
rahvamuusika ansamblisse.
Oma esimesed luuletused kirjutas veel 1935 a. See hakkas kuulsa
lüüriliseks Pushkini luuletustele romanside tsükliks. Seni kui ta
õppis Lenningraadi konsevatooriumis, 1936-1941, Sviridov
ekspereminteeris erinevate santritega ja erinevate tüüpide
kompositsioonidega. Ta kirjutas Kontserdi
fortepiano jaoks № 1
(1936-1939), sümfooniat № 1 ja kaamersümfoonia keelpillidele
(1940). Sviridovi stiil muutus varajastel
etappidel tema loomingus.
Tema esimesed teosed oli kurtjutatud
klassikalises stiilis,
romantilises stiilis ja oli sarnane saksa romantikate teostega.
Alates 1950 a. Keskelt, Sviridov omandas oma
erksa stiili, ja püüdis
kurjutada teosed, mis kandsid ainult puht vene stiili.
Sviridovi
muusika oli
tükk aega tundmatu
Läänes, kuid Venemaal oma tema
muusika väga kõrgelt hinnatud kritikatega
ja kuulajatega.
Peamised teosed
6 романсов на слова Пушкина
Деревянная Русь
Курские песни
Метель
Отчалившая Русь
Песни на слова Роберта Бёрнса
Петербургские песни
Поэма памяти Сергея Есенина
Снег идет
У меня отец крестьянин
23.09.2005 a. Kurskis oli avatud
esimene mälestussamas heliloojale.
TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Document Outline
- Slide 1
- Slide 2
- Детство
- Slide 4
- Slide 5
- Peamised teosed
- Slide 7
- TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Kõik kommentaarid