E.Enno luulekogu "hallid laulud" (0)

1 Hindamata

Kirjandus I „Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine“
E. Enno luulekogu " Hallid laulud" analüüs

Ernst Enno sündis 8. juunil 1875. aastal Valgutas, Rannu kihelkonnas Liivimaal ja suri 7.märtsil 1934. aastal. Ta oli eesti luuletaja ja lastekirjanik. Ernst Enno iseloomustab see, et ta oli väga tagasihoidlik , heatahtlik ja väga kohusetundlik . Ernst Ennole meeldis väga olla looduses. Tema luuletused on väga masendavad ja kurvad. Kui Enno oli väike poiss, oli ta väga aktiivne, ta ei olnud tagasihoidlik vaid talle meeldis tähelepanu saada. Kirjutamine oli tema jaoks väga tähtis.

„kui ometi..“
T- ükskõiksus .
PM- väga paljud on ükskõiksed teiste suhtes.
S- see et inimesed poleks ükskõiksed ja hooliks üksteisest.
„Suwi“
T- armastus
PM- kui ilus on armastus.
S-suvi on nagu armastus.
„Sügisel“
T- üksindus.
PM- sügis on sama hämar nagu üksindus.
S- üksindust tunda on väga halb.
„Armasta kõike sa“
T- Oled huvitatud kõigest.
PM- pole ükskõikne teiste suhtes, oled paljust huvitatud.
S- sa armastan kõike ja et sa ei näitaks oma viha välja. Teised arvaks, et sul pole mineid probleeme.
„Ikka edasi“
T- ei seisa kohapeal.
PM-liigud oma uistuse poole.
S-ükskõik mis sulle ette jääb liigu aga edasi ja saavuta paremaid tulemusi.
„Nõmme pääl“
T-üksildus
PM-igal pool on armastus, aga sina tunned üksildust.
S-parem et sul oleks armastus kui üksildust tunda.

Autorit huvitab ühiskond mis meid ümbritseb, ta kirjutab probleemisdest mis on meie ümber. Talle väga meeldib kirjutada igatsusest, armastusest, ükskõiksusest, paljud luuletused selles luulekogus olid just nende teemade põhjal. Nt tsitaadid: „Kui ometi kõik nii ükskõik ei oleks“, „sinule tuksub mu igatsus“, „nad armastawad üksi halli teed“, „Mu tunded õitsevad“, „täis pehmet walgust südame“. Ma panin tähele, et autor kasutab V asemel W. Luuletused polnud mulle tuttavas eesti keeles kirjutatud, enne ma ei saanud luuletustest aru. See natuke tegi lugemise ja teksist aru saamise kerulisemaks. Mulle kõige rohkem meeldis luuletus „suwi“, see luuletus meeldis mulle, sest see luuletus rääkis kui ilus on armastus. Meeldis selles luuletuses veel see, et ta oli nendest luuletustest kõige positiivsem. Teised luuletused viisid masendusse ja polnud suurt soovi edasi lugeda.

Luulesse ma suhtun rohkem positiivselt, kuna ma sain lugeda huvitavaid luuletusi mis mõjusid mu emotsioonidele, sain lugeda rasket teksti ja palju mõelda, süveneda teksti. Aga samas ei meeldinud see, et oli palju kurbusest, igatsusest kirjutatud. Mulle väga ei meeldi kurvana ennast tunda, kuid need luuletused panid mind tunda ja mõtlema oma elust. Autor oskab väga hästi panna tundma neid tundeid ja tänu nendele luuletustele ma leidsin endas palju probleeme mille kallal peaksin töötama ja midagi oma elus muutma.

.RTF Laadi alla originaalfail 3 lk · .rtf · 5 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-04-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

annna.morozova Õppematerjali autor

E.Enno luulekogu "hallid laulud"

E.Enno luulekogu hallid laulud kirjandus

Sarnased õppematerjalid

docx

Kristiina Ehini luulekogu "Kaitseala" analüüs.

teosega. Minu arvates teose pealkiri „Kaitseala“ seostub Ehini enda sisemise kaitsealaga ning väärtustega. Autori enda sõnul otsib „Kaitseala“ vastust küsimusele, mida ehedat ja kaitsmisväärset on tänapäeva maailmas meis enestes ja meie ümber. Kristiina Ehin kijutas teose 2005. aasta jooksul, viibides Mohni saarel ning teos ilmus samal aastal. Teose ülesehitus on vägagi huvitav. Teos koosneb luuletustest ning päevikukatkenditest. Luulekogu algab luuletusega, milles Ehin kirjeldab oma kevadisi tundeid ja viitab elamusrohke teekonna algusele seal saarel, mida tal tuleb läbida, et saada valmis üks väärtuslik teos „...mina olen saar, sina oled saar ja kauguses paistab ainult ribake tõelisust.“ Luulekogu ülesehitus on hästi mõistetav tänu ühtlasele ja voolavale sisule. „Kaitsealas“ esinevad päevikukatkendid, mis on nummerdatud kuupäevadena ning esinevad sissejuhatustena samateemalistele luuletustele

Kirjandus

odt

Luuletuste raamat

Minge sinna ja viibige nende reas -- lootus ja tulevik on ju nende seas, kes on loodud radade rajajaks, kodule kaunile kaitsejaks. Mulle miks tulete haiget tegema, mulle miks heljute südamepiinaks te, mulle miks okkaid puistate rinnale haigele, rinnale haigele! 5 Noor-Eestile Juhan Liiv Mind ärge austage -- ei iial iganes! Üks valus vale mõiste on liikvel aja sees. Nad hirmsad on, mu laulud, ja hirmus mu süda sees, nii hirmus, nagu mu saatus -- ei, mind mitte iganes! Te austage mehi, kes kasvand valguses, kes teaduses krooni saanud, kes tööl on selguses. Ja kui neid mehi ei ole, siis endil' nad mõelge, kõik voorused mõelge kokku -- ei mind mitte tõesti! Kõik voorused mõelge kokku, me esivanemad, me kallid, kallid kalmud -- -- ja endi vanemad: Siis leiate ehk mehe, kui üles kasvate,

Kirjandus

doc

Referaat - Jaan Kaplinski

Mari-Mall Feldschmidt Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................... 3 2. Elu ..................................................... 4 2.1 Lapsepõlv ja noorus .......................... 4 2.2 Elu teine pool ................................. 6 2.3 Jaan Kaplinski tsitaadid.......................6 3.Looming ............................................... 6 3.1 Ülevaade loomingust ........................... 7 3.2 Luulekogu analüüs ............................... 8 3.2.2 "Teiselpool järve".............................. 8 3.2.3 "Õhtu toob tagasi kõik" .......................9 3.2.4 "Vaikus saab värvideks" .......................9 4. Kokkuvõte ............................................ 11 5. Kasutatud kirjandus .................................. 12 2 Sissejuhatus Jaan Kaplinski sündis 22

Eesti keel

doc

Anna Haava

teiseks, teiseks läks kõik ilm. kaste külm mind kaisutas, Laasi hakkas hiilgama, pilve puhkel paisutas: õhud õrnad õõtsuma, olen nõmmelill. ilutsema ma. (Nõmmelill) Rahvalauliku tundepuhtuse ühinemine romantilise tunglevusega annab ,,Luuletuste" esimese vihu armastuslauludele nende äravahetamatu näo: (Unes nägin) Unes nägin hiilgavat Aga ei ma sinna nüüd kalli silmad säravad, imemaad, igatse: kaunimad, kuulsin kannelt kaunimat mul on kaunim, armsam hüüd - kalli laulud lõbusad, kõlavat. kuulake: armsamad. ,,Luuletuste"(1890) teises vihus tuleb sisse jagamatu tunde kahestumine. Õnne suurusega võrdseks saab kaotuskartus. Kõige üle valitseb haavalik hingestatus, üleolek puhtmeeleliselt armastus lähedus hinge loovatele jõududele. Teadmine teise inimsüdame vastukõlast annab elule uue väärtuse, äratab tahte paremaks saada (,,Siis olen parem inimene.") Kogu maailma ilu ja ohtusid aimav tundetulv on andnud vihu

Eesti keel

odt

Hingring Doris Kareva Luulekogu analüüs, kolme luuletuse analüüs

Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool ,,Hingring" Doris Kareva Koostaja: Claudia Juhendaja: 2013 Luulekogu analüüs Valisin luuletaja Doris Kareva, sellepärast et olin Doris Karevast nii palju head kuulnud ja tahtsin tema loominguga rohkem kursis olla. Doris Kareva on sündinud 28. novembril 1958. Ta on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. Kareva esimene luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis ,, Trükitähed". Suurema lugejate hulgale ilmusid tema luuletused ajakirjas Noorus. Kui Kirjanike Liidu Tallina noortesektsioon ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetus kuulutasid välja konkursi "Noorte kirjandussündmus `76" oli osalejate hulgas ka abiturient Doris Kareva, kelle 11 luuletust valiti aasta hiljem kokku pandud noorte autorite kogumikku "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". Peagi järgnes ka esikkogu "Päevapildid". [1] ,,Päevapiltide" puhul märkas kriitika nooruslikku ilu ning

Kirjandus

doc

Luuletaja referaat - Virve Osila

Paistu valla Minni Nurme ja Salme Ekbaumi luulepreemia jne. Tema luulet iseloomustab siirus, inimese sügavamate tundekeelte tabamine, looduslähedus. Luuletaja ei häbene olla sentimentaalne või melodramaatiline, seda tasakaalustab oma tõsimeelsete arutlustega inimsuhete mitmekesisuse üle, eriti kiindumusega sünnimaasse ja oma rahvasse. Tema luulet on ka tõlgitud vene ja saksa keelde. Virve Osila on välja andnud 20 luulekogu, 3 luulevoldikut ja ühe artiklite kogu. Virve Osila on kirjutanud 18 näidendit täiskasvanutele, 5 näidendit lastele, lisaks hulgaliselt estraadisketse, mida on mängitud harrastusteatrite lavadel sadu ja sadu kordi. Tema näidendid on rahvalikud lood maaelu aktuaalsetest probleemidest, kuid mis puudutavad siiski ja laiemaid ühiskondlikke valupunkte. Virve Osila näidendeid on lavastatud näiteringides üle Eesti kuid ka kaugel Austraalias. Kõige rohkem on

Kirjandus

docx

Jüri Üdi luulekogu "Selges eesti keeles" seitsme luuletuse analüüs

Kirjandus II. „Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine“ Jüri Üdi. Luulekogu „Selges eesti keeles“ analüüs a. Kirjuta 7-lauseline sidus tutvustus autori, tema loomingu ja valitud teose alusel. Juhan Viiding (sündinud 1948), varjunimega Jüri Üdi on Eesti 20. sajandi teise poole üks kõige silmapaistvam luuletaja. Luuletama hakkas ta alates 1965. aastast. Viiding avaldas oma esimesed luulekogud Jüri Üdi nime all, mis on nimelt Viidingu alter ego, sest lugedes tema luuletusi Viidingu nime all, erinevad need oma tumeduse poolest

Kirjandus

docx

UURIMISTÖÖ LEELO TUNGLA LOOMINGU JA ELULOO KOHTA

Ema sundis noort luulelembelist Leelot oma teoseid korralikult ümber kirjutama ja posti panema. Viiendas klassis osaleski ta ajakirja Pioneer korraldatud konkursil, kus sai kolmanda koha luuletusega ''Meie kool''. Nüüdseks on sellest saanud Ruila kooli hümn. [1] Ruila kooli pildi ja hümni leiab 3. Lisast. 1962. aastal suundus Leelo Tungal Tallinna 42. keskkooli (praegu Kadrioru Saksa Gümnaasium), mille lõpetas 1965. aastal. Pärast keskkooli lõpetamist ilmus tema esimene luulekogu ''Kummaliselt kiivitajad kurtsid'' kassetis ''Noored autorid 1965''. [1] Tagantjärele mõtiskleb ta: ’’Äärepealt oleks juhtunud nii, et oleksin luulekogu kooli lõpetamise ajaks kätte saanud, aga karbid ei saanud õigeks ajaks valmis. Kindlasti oleks olnud tore lõpetada kooli raamatu autorina, aga mõnes mõttes on isegi parem, et ei saanud. Olen näinud, et nendega, kes ajavad noorelt oma nina liiga püsti, on pärast vahel kurvad lood.’’ [1]

Eesti keel

Rohkem sarnaseid