XIV sajandiks said Lombardia ja Toscana sõltumatuteks linnriikideks, vabanedes veriste sõdade tulemusena Püha Rooma keisrivõimu alt 4. Kaubanduse areng a) Lähikaubandus: ümbruskonna talupojad tõid linna müügiks põllumajandussaadusi ja ostsid käsitöötooteid b) Vahemerekaubandusest idamaadega rikastusid Itaalia kaubalinnad Genova ja Veneetsia: araabia kaupmehed tõid idamaiseid luksuskaupu (siid ja vürtsid) nende edasitoimetamise Lääne-Euroopasse korraldasid Itaalia kaubalinnad c) Flandria linnade riidekaubandus: tooraine (lina ja vill) oli kohalik või tuli Inglismaalt toodang müüdi Euroopasse, Bütsantsi ja Araabia maadesse Atlandi ookeani ja Gibraltari kaudu d) Hansakaubandus Põhja- ja Läänemerel: peamiseks kaubavahendajaks oli XII sajandil tekkinud Hansa Liit saksa
Kuidas mõjutas Rootsi aeg elu Eesti aladel 1)Majandus:Positiivsest küljest vaadates mõjutas Rootsi aeg majandust Eesti aladel päris palju.Paranes tunduvalt talupoegade olukord - neile anti rohkem õigusi.Samas paranes nii sise- kui ka väliskaubandus. Suhted välisriikidega paranesid.Toodi sisse igasuguseid luksuskaupu,maitseaineid,metalli ja muid koloniaalkaupu ning välja viidi vilja ja laevaehitusmaterjale. Samas viis negatiivsuse poole majandust Rootsi ajal Suur näljahäda ,mis kestis enam-vähem 2 aastat.Näljahädale lisandus dtüüfus ja düsanteeria.Näljahädas suri 70-75 tuhat inimest.Sama probleem ründas ka Rootsit ja Soomet. Vilja väljavedamine ja viinapõletamine tõmbasid majandusele ka ühe suure kriipsu peale,sest viinapõletamine oli taulunikule kasulik,aga talupoegadele kahjulik
Selleks ajaks oli Euroopast saanud vaene ja poliitiliselt killustatud piirkond, aga sellele vaatamata kujunesid varakeskajal hilisematelegi perioodidele iseloomulikud jooned, nagu feodaalsõltuvus ja katoliku kiriku ühendav roll Lääne-Euroopas. Varakeskaegses Lääne-Euroopas jätkus paljude valdkondade allakäik, sealhulgas ka linnaelu ja majanduse. Vastupidiselt Lääne-Euroopale olid Lõuna-Euroopa rikkad linnad, nagu Firenze, tihedates kaubandussidemetes idamaadega, kust saadi luksuskaupu ja maitseaineid, vürtse. Bütsantsis jäi linnaelu langus ajutiseks ja peagi hakkas taas elavnema. Lääne-Euroopa areng jäi päris pikaks ajaks madalseisu. Veel hullemini läks Põhja-Euroopal, kus suri linnaelu peaaegu välja. Suur majanduse allakäik soodustas naturaalmajanduse tegevust. Raha kasutati järjest vähem, rohkem kasutati asjade vahetamist. Varakeskajal hakkas ka ristiusustamise periood, mis levis paljudele nendele aladelegi, kus seda varem polnud, nagu Skandinaavia
Barbarite sissetungiga nad säilisid, kuid ei omanud enam olulist rolli. Sagedased ränded ja rüüstamised pärssisid käsitöö ning kaubanduse levikut ja arengut. Valdav naturaalmajandus soodustas maal elamist. Tänu 11 saj põllumajanduse arengule sai hoo sisse ka linna positsiooni tähtsustumine. Suurematesse sadamatesse ja teede ristumiskohtadesse tekkisid linnad. Taljupojad ja feodaalid hakkasid oma põllumajandussaadusi müüma ja käsitööd ostma. Kaupmehed vahendasid toorained ja luksuskaupu. Populaarseimateks kaubateedeks olid mere- ja siseveekogu-teed. Kuna vahemeri ühendab Idamaid Euroopaga, kujunesid Veneetsiast ja Genovast võimsad ja jõukad kaubanduslinnad. Tunti huvi idamaiste vürtside ja peene käsitöö järgi. Linnad olid kaugkaubanduse-keskusteks. Kuna kaubandus oli niivõrd palju arenenud, tekkis vajadus raha järele. Rahaks olid mündid, mille väärtus sõltus kaalust ja väärismetallisisaldusest. Tänu sellele hakkas arenema pangandus ja tekkis rahasüsteem
Kellele olid maadeavastused kasulikud, kellele mitte? Hakkan arutlema, kellele olid maadeavastused kasulikud, mis neile kasulik oli ja kasu tõi ning kellele oli see hoopiski kahjulik ja mis neile selle juures kahjulik oli. Maadeavastus retked tõid eelkõige suurt kasu eurooplastele, kelle maailmapilt avardus. Nad avastasid otsetee Indiasse, tänu millele sai nüüd luksuskaupu ja vürtse euroopas odavamalt kätte ning kui enne oli tuntud kolm maailmajagu: Euroopa, Aasia ja Aafrika siis nüüd täienes see loetelu Ameerikaga, mida hakati kutsuma Uueks Maailmaks. Lisaks sellele saadi teada, et on olemas Vaikne ookean, milletõttu osati maakera mõõtmeid täpsemalt hinnata ning merekaubanduse ja meresadamate tähtsus tõusis tunduvalt. Euroopas hakkasid levima ka uued põllukultuurid nagu mais, kakao, kartul, tomat jm
Kaubandus · Tegeldi vahetuskaubandusega: kaup vahetati kauba vastu kaup osteti edasimüügiks · Maksevahendiks oli hõbe. Kaubandus · Linnu Eestis veel ei olnud. · Kaubitsemiskohad kujunesid tähtsamate teede ristumiskohtades ( suuremad linnused, asulad Tallinn, Tartu) · Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne ja lõunarannikut Venemaa linnadega (Pihkva, Novgorod) Kaubandus · Eestisse toodi: hõbedat, pronksi, soola, relvi, riideid, luksuskaupu. · Eestist veeti välja: karusnahku, vaha. * Eestlased müüsid röövretkedel saadud vara ja vange orjadeks. Talud ja külad · Eesti elanikud elasid taludes. · Eestlaste elamu oli suitsutuba s.o. väike palkidest hoone, mida köeti korstnata kerisahjuga. · Vilja kuivatati samas ruumis. Talud ja külad · Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla. · Lääne, Kesk ja Põhja Eestis olid sumbkülad. · IdaEestis ridakülad. · Lõuna Eestis hajakülad.
Suubritannia Majandusareng jäi vanade tootmisvõtete tõttu teiste ..... 4. Vasta küsimustele USA majandusliku õitsengu kohta. Milles seisnes majanduslik õitseng USA-s? Kuna USA jäi põhiliselt esimese maailmasõja lahingupiirkonnast eemale, olid ameeriklaste kaotused väiksemad. Ameeriklased olid lootusrikkad. Mis oli majandusliku õitsengu eelduseks? -,,- Milliseid muutusi tõi majanduslik õitseng kaasa? Väärtushinnangutes? olid kõrgemad, katsetati luksuskaupu Igapäevaelus? Osteti rohkem, oldi õnnelikumad, katsetati uusi asju Mis ohud kaasnesid majandusbuumiga? Võeti pangalaene, aktsiad langesid 5. Loe läbi Charles Ketteringi artikkel. Vasta tema asemel küsimustele ning märgi, kas oled tema väidetega nõus. Küsimus Charles Ketteringi Olen/ei ole nõus vastus Mis on õitseng? Õitsengut mõõdetakse Ei ole nõus
Ametit peeti väga auväärseks, kuhu valiti eakad ja autoriteetsed mehed, kelle sõnal oli riigiasjade otsustamisel suur kaal. Rahvatribuun- arvult10 pidid kaitsma lihtrahva huve. Neil oli õigus panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. Idaprovintsid- kuulus Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus. Olid kõrge kultuuri ja jõukae linnadega maad, enne seda kui roomlased vallutasid. Linnad eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu nii Itaaliasse kui lääneprovintsidesse. Kasutati Kreeka keelt, ladina keelt ainult riigivalitsemises ja sõjaväes. Munitsiipium- elanikud said Rooma kodakondsuse, kuid linnad säilitasid kohaliku omavalitsuse. Kodanikuõigused anti nii sõjalistele kui ka provintside elanikele. Vabariigist keisririigi saamiseks- vallutussõdadega sai Roomast kohu Vahemere ümbrust hõlmav suurriik. Riigis puhkesid kodusõjad. Kuna senatil polnud võimalik väepealikke
Kodanikustaatus ei tähendanud õigust osaleda linna valitsemises Linna valitsesid vähesed eesõigustatud patriitsiperekonnad Linnaõigus Kogu maa kuulus maaisandatele ehk senjööridele Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega Senjöör kinnitas linnaõiguse-seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas Paljud linnad võtsid kasutusele teiste linnade jaoks juba varem välja töötatud õigusnormid Kaubanduse areng Linnadesse hakati importima välismaiseid luksuskaupu, siidi ja vürtse Kaubanduse areng suurendas nõudmist metallraha järele Pankade tekkimine Linnaelu Linnad piiratud müüridega-kaitseks välisvaenlaste vastu Linnaelanike toit mitmekesisem Linnad pidid hoolitsema hügieeni eest, et ei leviks haiguseid-avalikud saunad Kirjaoskus linnas levinum kui maal Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Hispaania, Gallia ja Britannia. 2. Idaprovintsi kuulunud maad olid jõukad ja kõrge kultuuriga juba enne, kui roomlased nad vallutasid. Lääneprovintsi kuulunud maad olid enne roomlaste vallutamist alles riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. 3. Idaprovintsi maad olid rooma võimu all kõige jõukamad alad. Lääneprovintsis oli ainult üks erand Põhja-Aafrika, mis oli ainuke rikas maa. 4. Idaprovintsides eksporditi pigem kästitöökaupu ja luksuskaupu. Lääneprovintsides olid ekspordiks põllumajandustooted. 5. Idaprovintsides kasutati kreeka keelt, lääneprovintsides kasutati ladina keelt. 6. Idaprovintsides jõukad ja arenenud kaubalinnad. Lääneprovintsides väikesed ja noored linnad. 4. Mis tagas Rooma impeeriumi tugevuse? Seoses valitsemisega: Rooma ülemvõimu tunnustamine suursuguste provintslaste poolt. Keisri ja senat hea läbisaamine. Seoses sõjandusega: sõjanduses oli elukutseline palgavägi
Riia linn. *Linnadest eksporditi peamiselt vilja ja lina, vahendati Venemaalt tulnud kaupu ning imporditi luksuskaupu ja soola. * Linnas oli tähtis koht ka käsitöölistel. Kaupmehed olid koondunud gildidesse, käsitöölised vastavalt tegevusalale tsunftidesse
mis olid mõisale kahjulikud. Olgugi, et kõik olid pärisorjad, polnud kõikide talupoegade majanduslik ja õiguslik seisund siiski võrdne. Talurahva elu ei olnud lihtne, kuid suudeti toime tulla, seda näitab ka rahvaarvu pea mitmekordne kasv, rahvaarvu kasvule andsid oma panuse ka välismaised kolooniad. Mõisade arvu kasv parandas tunduvalt majanduslikku olukorda, tänu sellele kasvas personaalne jõukus ja rikkad aadlikud hakkasid hindama üha enam luksuskaupu, mis aitas kaasa merekaubanduse hoogsale arengule. Ei tasu unustada, et eesti on eelkätt mereriik. Juba 14. sajandist kuulusid mitmed eesti linnad hansa liitu, ning nende õitseaeg jäi praktiliselt 16. ja 17. sajandi vahele, mil neis hakkasid toimima mitmed käsitööliste tsunftid ja gildid. Põhiliselt olid kabandusartikliteks siiski välismaised produktid, näiteks sool, vein, metallitooted, luksusesemed jne. Kuid eksporditi ka kodumaist toodangut, eriti vilja.
datlipalmi, sibulat, küüslauku, aedsalatit, porrulauku ja sinepit. Lambavillast tehti rõivaid. Peamised kandeloomad olid härjad ja peamised veoloomad olid eeslid. Püüdsid kala ja metslinde. Põllumajandus oli sõltuv niisutusest. Niisutuseks kasutati kaevukooke, kanaleid ja tamme. Kaubavahetus Sumerid vahetasid teravilja puidu, metalli ja ehituskivide vastu, mida neil ei olnud. Sumerisse toodi elevandiluud ja muid luksuskaupu. Kaubavahetust hõlbustasid ratastega vankrid ja arvutamine savitahvlitel. Sumeri keel Kunst Arhitektuuris kasutati eelkõige üksteise peale laotatud päikese käes kuivatatud telliseid, kui ka tugipiilareid, nisse, poolsambaid, seotisi. Kasutati savinaelu. Enamik säilinud ehitisi on templid. Sumerite tempel Sumerite Eanna tsikuraat Uris Tehnika Puri Kirka Saag Kirves
lääneprovintsid idaprovintsid -Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja - Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus Britannia olid suuremalt jaolt alles riigi ja olid kõrgete kultuuri, jõukate linnadega tsivilisatsiooni tekke staadiumis. maad. -Suuremad linnad hakkasid tekkima alles - Linnad eksportisid käsitöötooteid, pärast Rooma võimu alla minekut luksuskaupu Itaaliasse ja roomalikkus. Jõukuselt jäid alla Idamaa lääneprovintsidesse. linnadele - Kõneldi peamiselt kreeka keelt -Ühiskond säilitas põllumajandusliku -Ladina keelt kasutati peamiselt ainult üldilme riigivalitsemises ja sõjaväes.
Suurbritannia areng Riigikord: demokraatia, konstitutsiooniline ehk parlamentaarne monarhia. Majandus: 1920 algas majanduslik tõus, sisse veeti toiduaineid, muret tekitas suur tööpuudus, tehnika oli vananenud. Parteid ja poliitiline elu: seadusi võttis vastu parlament. Tööerakondlased muutusid konservatiividele tõsiseks vastasteks. Prantsusmaa areng: Riigikord: demokraatia, vabariik. Majandus: välja veeri meresaadusi ja luksuskaupu. Elas majanduskriisi üle raskemalt k ui Suurbritannia. Majandust aitasid edendada Saksamaa reparatsiooni maksed ja Elsass-Lotringi piirkond. Parteid ja poliitiline elu: seal tegutses palju partiisid. Poliitiline elu oli kirevam. USA sisepoliitiline elu USA poliitiline elu oli sarnane Suurbritannia omaga mõlemas toimis kaheparteisüsteem. USA's valitses vabariiklik kord . Seadusi võttis vastu Kongress ning riigipeaks oli president. Juhtivates erakondadeks olid
Britannias, kõneldi ladina keelt, jõukuselt jäid idaprovintsidele alla; linnad tekkisid allest pärast Rooma võimu alla minekut, olid algusest peale roomalikud, kerkisid Vahemerega piirnevatel aladel; oli põllumajanduslik üldilme suurmaapidamine (laialdane ojapidamine) Idaprovintsid: asusid Kreekas, Väike-Aasias, Süürias, Egiptuses; kõneldi kreeka keelt; kõrge kultuur, jõukad linnad; linnad eksportisid käsitööd ja luksuskaupu Itaaliasse ja lääneprovintsidesse; olid põhiliselt talumajapidamised, orje vähe, vabasid talupoegi rohkem. Rooma ehitised: Colosseum amfitater, seal korraldati gladiaatorite võitlusi ja pidustusi Termid avalikud saunad, millest kujunesid puhkeasutused, pakkusid massaazi, erootilisi teenuseid, seal olid raamatukogud ja lugemisruumid, sinna võisid minna ka vaesed. Panteon kõigi jumalate tempel, kuppelehitis, on olnud ka ristiusu kirik ja matmispaik.
hakkas kujunema ülikkond, kes olid Hansa Liit. Hansa Liit oli Põhja- ja ühiskonnas rikkamad ja parema Läänemere kaubanduslik ja ka poliitiline positsiooni peal, nagu näiteks liit. Linnade peamiseks väljaveo artikliks külavanemad. oli vili ja lina, sisseveeti põhiliselt luksuskaupu ja soola. Kultuur Muistsete eestlaste kultuur on tihedalt Keskajal oli kultuur väga tihedalt seotud seotud olnud loodusega. Algselt ning ka vaimuliku eluga. Tänu ristiusustamisele kõige vanim teada olev kultuur oli Eestis hakati ehitama mitmeid kirikuid ja Kunda kultuur, mida iseloomustas kloostreid. Enamuses neis valitses gooti inimeste pidev rändamine ja see, et enda stiil
Linnaelanike üldarvus moodustasid eestlased pea kõigis linnades siiski suurema osa. See oli ka põhjus, miks eestlasi kaubandusest ja ka käsitööndusest tõrjuti. Eesti saadustest oli tähtsaim väljaveokaup teravili, teisel kohal laevaehitusmaterjalid. Venemaalt veeti Eesti kaudu välja peamiselt lina ja kanepit. Sisse toodi Eestisse peamiselt soola ja see käis Tallinna kaudu. Endiselt veeti sisse metallesemeid, luksuskaupu, vürtse ja alkoholi. Uudiskaupadena tubakat, paberit ning puuvilju. Linnades tegutsesid spetsialiseerunud poodnikud ning ka talurahvakaupmehed, kes müüsid ja vahetasid talupidamiseks vajalikku.
.....................................................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................................................7 Kasutatud allikmaterjalid:....................................................................................................................8 Sissejuhatus Sajandeid oli Euroopasse toodud idamaiseid kaupu: vürtse, siidi, kalliskive ja teisi luksuskaupu. Idamaade kaubad veeti laevadega araabiamaadesse, sealt mööda maismaad Vahemere idarannikule ja siis üle mere Euroopasse. Vahemerelt toimetasid kaupu edasi jõukate Itaalia linnade kaupmehed. Ida pool tegelesid kauplemisega araabia kaupmehed. Nii käisid hinnalised kaubad enne Euroopasse jõudmist mitme kaupmehe käest läbi. Iga müüja võttis kasu ja seetõttu muutusid kaubad Euroopasse jõudes väga kalliks.
Merekaubandus andis suureosa tulust. Tühistati mitmete kaupade sisse ja väljaveo keelud. kaubanduse arengut pidurdasid venemaa katsed suurendada vastvalminud peterburi sadama kaubakäivet., andes venemaa pealinnale mitmesuguseid eeliseid ja soodustusi, mis vähendasid Tallinna, Narva ja Pärnu kaubanduse osatähtsust. Väljaveos etendas endiselt pea osa vili ja metsamaterjal, lina ja kanep. Sisseveos : sool, raud , tubakas ja heeringas. Aadli ja jõukama linnarahva jaoks ka luksuskaupu ning riiet. Mõisate juures tegutsesid edasi viinaköögid, saeveskid, lubjaahjud ja telliselöövid. Toodang tarvitati tavaliselt oma ja ümbruskonna mõistate tarbeks. Räpina mõisasse asutati paberivabrik. Töötab ka präägu. Põltsamaa mõisnik hakkas tootma pudeleid. Edaspidi ka aknaklaasi ning hakkas tootma ka peegleid. Ning ka kalli hinnalist portselani. Linnakäsi töös oli endiselt tsunftikord. Eesti 18.sajandi II poolel.
Vene ajal maksis kilo banaane 125 - 325 rubla, olenevalt müüja nahaalsusest ja müügimehe julgusest. Tänapäeva vääringus vaevalt 1-2 eurot. Kuna raha oli vähe, siis ei saanud mu pere endale kilo banaane lubada - mitte kunagi. Oma vihas ma lubasin endale, et tulevikus hakkan ma banaane sööma - täna on see lubadus täidetud. Ma võin minna Eedenisse ja osta endale kobara banaane 1-2 euro eest ja olla rahul - kuid ma pole. Et banaane; kiivisid; ananasse ja muid luksuskaupu on niipalju, on selle väärtus ja õnnetegur langenud. Nagu narkar, pean ma otsima üha suuremat doosi, et saavutada seda tuttavat lapsepõlve õnnetunnet. Või nagu on õpetussõnades kirjas: "Ära vaata varanduse peale, sest raha leiab enesele tiivad ja lendab taeva poole!" - Meil pole kunagi küllalt, nagu Aadamal ja Eeval polnud küllalt, et nad olid loodud Jumala näo järgi; nad tahtsid veel saada targaks ja luua surma. Me pole rahul oma eluga, sest Rahu ja Elu ei ela meie sees
senaatorist. Senaatroite hulka kuulusid tugevad magistraadid.Ametis olid nad eluaeg. Juhtis sõjandust ja rahaasju. Rahvakoosolekud Seal valiti magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid. Munitsiipiumi staatus : elanikud said Rooma kodakondsuse , kuid linnad säilitasid kohaliku omavalitsuse. Idaprovintsid kuhu kuulusid eeskätt Kreeka,Väike-aasia, Süüria ja Egiptus. Need provintsid eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu nii Itaaliasse kui ka lääneprovintsidesse. Lääneprovintsid Põhja-Aafrika,Hispaania,Gallia ja Britannia olid enne roomlaste vallutamist suuremalt jaolt alles riigi tekke staatusel. Linnad hakkasid suurenema alles peale Rooma võimu. Ühiskond säilitad siin selgelt põllumajandusliku üldilme. Leegion suurim ja olulisim väeüksus Rooma armees, koosnes umbes 5000 mehest. Roomas olid väga arenenud linnad.Rooma ühiskond oli seisuslik.Roomas oli ka orjanduslik ühiskond.
sealt maksuraja. Ajapikku võtsid linnad end senjööri võimu alt vabaks. 5) Uute kaubanduspiirkondade kujunemine 1) Itaalia linnad ja vahemere kaubanduspiirkonnad Euroopa kaugkaubanduses etendasid kõige olulisemat rolli Itaalia kaubalinnad, eriti Veneetsia ja Genua. See tegi neist 11. Sajandil araabia maailma ja Bütsantsi linnadele tõsiseltvõetavad võistlejad. Itaalia linnade rikkus põhines kauplemisel idamaadega. Araabia kaupmehed tõid kaubad(siidi, vürte, luksuskaupu) Vahemere- äärsetesse linnadesse, sealt jõudsid kaubad Itaalia linnade vahendusel edasi Euroopasse. Kaubanduslikust elavnemisest lõikasid kasu ka Lõuna- Prantsusmaa linnad, eriti Marseille. Itaalia linnad kujunesid peatselt nii võimsaks, et sealne kodanlus suutis palgasõdurite abil linnriike iseseisvalt valitseda. Võim oli koondunud tähtsamate kaupmeeste perekondade kätte. Veneetsia ja Firenze elanikkond tõusis 14. Sajandiks 100, 000-ni.
olemas nii vaeseid kui ka rikkaid. Miks eristatakse ühiskonna elanikke vara alusel? Rikastele vaadatakse tavaliselt alt ülesse ning nad on harjunud saama asju kergekäeliselt. Vastupidi on aga vaestel, kes ihkavad saada midagi, mille nimel nad on võimelised tegema kõike. Milleni võib viia liigne ahnus? Raha on paratamatult üks elu lahutamatu osa, millest me ei saa üle ega ümber. Juba agraarajastul toimus inimestel omavaheline kaubavahetus ning vastutasuks anti luksuskaupu. Nüüd aga on igal riigil oma kindel rahaühik, nagu meil on nendeks kroonid ja sendid ning romaanis ,,Isa Goriot", mille tegevus toimub 19. sajandi algul Prantsusmaal, olid maksevahenditeks sou, eküü, livr ja frank. Kuid võib tekkida küsimus, miks meile üldse raha vaja on. Poodi minnes ei saa keegi lihtsalt niisama süüa, riideid või muid vajaminevaid asju võtta, vaid peame nende eest tasuma. Kuna kahjuks on maailmas ka neid, kellel ei ole
kombed, religioossed tavad on üle võetud ,ehituskunst, kaubandus, puutumata. Ida-Lääne erinevused: Ida: Kreeka, Väike-Aasia, kunstErinevused: etruski naistel küllaltki kõrge positsioon Süüria, Egiptus, enne roomlaste vallutust jõukad, arenenud, Ühiskonna kihid: talupojaühiskond, maaomanikud=täisväärtuslik eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu It-sse ja ühikonna liige, proletariaadid=vaesed kodanikud, patroon= lääneprovintsidesse, kreeka keel Lääs: Põhja-Aafrika, Hispaania, eestkostja, jõukam roomlane, kellel oli kaitsealune e klient, kaks Britannia, Gallia, enne roomlaste vallutust tsivilisatsiooni ja riigi klassi:patriitsid=suursuguste suguvõsade liikmed, teke algstaadiumis, põllumajanduslik, roomalik Rooma õigus: kõik
toetas häda korral, korrandas seltsielu ja pidusid ; Tsunft käsitöömeistrite kutseühing, tsunfti põhikiri oli skraa, tsunftides korraldati väljaõppet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. Hansa Liit- kaubanduslik ja poliitiline liit, mille juhtlinnaks oli Lübeck, kontrollis Põhja- ja Läänemerd, eesti linnadest kuulus sinna Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi, läbi Eesti viidi venemaale toiduaineid ja luksuskaupu, Tartut, Viljandit ja mõlemat Pärnut ühendas jõelaevatee 6.Usupuhastus ehk reformatsioon: Põhjused- katoliku kiriku liigne rikkus, patukustutuskirjade müük Tagajärjed- hakati väljaandma trükiseid kohalikes keeltes, kirikutes hakkasid jumalateenistused toimuma eesti ja saksa keeles, maapäeva otsus ,,Kelle võim, selle usk", suleti kloostreid 7.Hariduselu: Enne reformatsiooni- kiriku ja hariduse tihe seos, koolid peamiselt vaimulike
· Esimesed linnad kujunesid 5-6 tuhat aastat tagasi. · Mesopotaamias, Egiptuses, Indias, Hiinas. · Oli vaja põllumajandustoodangu piisavat ülejääki, sest linnaelamnikud ei suutnud end täielikult toiduainetega varustada. · Peamiselt käsitöölised, kaupmehed, valitsejad, vaimulikud, sõjaväelased, põllumajaduse kutid. · Linna ümbritsesid kaitserajatised. · Linna keskel oli pühakoda. · Riigi pealinn sai makse ja andameid, sinna koondus ülemkoht, nende teenrid, luksuskaupu valmistavad käsitöölised, haritlased. · Tänapäeva mõistes olid need väiksed linnad. Linnastumine tööstusühiskonnas · Toimus kiire linnastumine · Tehnika rakendamisega maal tööviljakus tõusis, tekitades tööjõu ülejöu ülejäägi ja väljarände. · Loodi hulgaliselt töökohti · Demograafiline plahvatus · Rajati ka uusi linnu · 19.sajandil ületasid esimestena miljoni elaniku künnise London(1810), Pariis(1846), Newyork(1860) Eeslinnastumine
Pronks- ja hõbeehteid Tegeleti vahetuskaubandusega Kaup vahetati kauba vastu Kaup osteti edasimüügiks Maksevahendiks oli hõbe Kaubandus Linnu eestis veel ei olnud Kaubitsemiskohad kujunesid tähtsamate teede ristumiskohtades (suuremad linnused, asulad Tallin, Tartu) Eestis läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa linnadega (Pihkva, Novgorod) Eestisse toodi Hõbedat, pronksi, soola, relvi, riideid, luksuskaupu Eestist veeti välja Karusnahku, vaha, vilja Talud ja külad Eesti elanikud elasid taludes Eestlaste elamu oli suitsutuba. See on väike palkidest hoone, mida köeti korstnata kerisahjuga Vilja kuivatati samas ruumis Talud ja külad Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla Lääne-, Kesk-, ja Põhja- Eestis olid sumbkülad Ida- Eestis - ridakülad Lõuna- Eestis hajakülad Kihelkonnad ja maakonnad
Kuid need on kõik seotud ühe fenomeniga, mis võis olla tarbimiskapitalismi tekkimise koondkujuks: luksused. Luksusega on seotud geograafilis-sotsiaalsed kohta kus tarbimiskapitalism arenes: poed, õukonnad, linnad ja kodud. Sombart (1967) Luxus und Kapitalismus Luksus toodab turge, sest kõrge väärtusega asjad vajavad säästmist ja kapitaliseerumist, majanduslikku ratsionaalsust ja soosivad krediidi andmist. 1. Kauplused, mis pakkusid luksuskaupu, olid seimesed, mis pakkusid elegantset meelelahutust. Kõigepealt hakkasid nad eristuma püüdma teineteisest, siis muutusid üha rohkem anonüümseks (ostja ja müüa suhe). Wolfgang Schivelbusch (1988) Disenchanted Night: The Industrialization of Light in the Ninenteeth Century Kuni 17 sajandini olid poed ainult ladude eesruumid. Lihtsust kompenseeris suur plakat. Kuid siis avastati, et see segab liiklust - kadunud ajastu. Kauplustest said kooskäimiskohad
Paljud linnaõigustes oli öeldud ka, et kui sunnismaine talupoeg suudab linnas ära elada aasta aega, ilma, et maaisand talupoja üles leiab , saab ta vabaks. ,, Linnaõhk teeb vabaks". 18. Kaubandus linnades peamised kaubanduspiirkonnad. Veneetsia ja Vahemerekaubandus, olulisemad väljaveetavad ja sisseveetavad kaubad Vahemerel. Hansa liit ja kaubandus Põhja- ja Läänemerel, olulisemad kaubad. Olulisimad keskused olid Itaalias Veneetsia ja Genova, mis vahendasid luksuskaupu Euroopa ja idamaade vahel. Ka Euroopa kaubad olid hinnatud eriti Belgia kangad, Inglismaa kalev ja Prantsuse vaibad, mis olid hinnatud Araabiamaades. Olulised kaubanduspiirkonnad olid ka Lääne- ja Põhjameri. Siinsed kaupmehed moodustasid 12. sajandil Hansa Liidu, mille eesmärk oli võidelda piraatidega ning korraldada kaubandust siinsetel meredel. Hansa liidu keskus oli Saksamaal asuv Lübeck, peamiselt tegeldi Venemaa ja Euroopa vahel kaupade vahetamisega
Etruskid olid oma eelkäijatelt pärinud pronksi töötlemise oskuse ning omandasid varsti pärast 900. aastat e.Kr. kiirest ka raua töötlemise kunsti. Järgneva sajandi jooksul loodi tihedad kontaktid Foiniikia (ajalooline maa Vahemere idarannikul, tänapäeva Liibanoni ja Süüria alal) kaupmeestega ning osa etruskidest hakkas Elba saarelt kaevandatud metalle eksportides rikastuma. Pärast 750. aastat e.Kr. asusid ka kreeka kaupmehed sinna metallide eest luksuskaupu vedama. Tuntuim etruski pronkskuju, sõjajumal Mars Väga loomutruult kujutavad nad ka loomi, enamjaolt on nendeks lõvid ning ka erinevad fantastilised elukad. Näiteks kimääre(eestpoolt lõvi, tagantpoolt madu, keskelt kits). Kuulsaimaimaks pronksskulptuuriks loetakse ,,Kapitooliumi emahunti", mis on kuju hundist, kelle nisade poole sirutavad käed
ümberkaudsetest küladest. Linnades elasid peamiselt käsitöölised ja kaupmehed, valitsejad, vaimulikud ja sõjaväelased ning märkimisväärne osa linlastest tegeles ka põllumajandusega. Tavaliselt ümbritsesid linna kaitserajatised, linna keskel oli pühakoda. Välja oli kujunenud selgelt kij´histunud klassiühiskond. Riigi pealinn sai makse ja andmeid kogu riigist ning sinna koondus ülemkiht, nende teenrid , luksuskaupu valmistavad käsitöölised ja tolle aja vähesed haritlased. Agraarajastu linnad olid tänapäeva mõistes väiksed. Euroopas mõnesaja või mõne tuhande elanikuga, rikka ja arenenud põllumajandusega Hiinas ja Indias aga isegi mõnekümne tuhande elanikuga. Suurteks linnadeks kujunesid vaid üksikute riikide pealinnad või suurematel kaubateedel väga soodsas kohas asuvad kaubalinnad. 1.saj. oli suurim linn Rooma, kus elas üle 1 miljoni elaniku
· rahvaarv kasvas Põhimõte "jaga ja valitse" · ei surutud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid iga ühega eraldi kokkuleppe · arvestati kohalike oludega Idaprovintsid · Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus · kõrge kultuuri ja jõukate maadega · olid Rooma võimu all keiserriigi rikkamad · eksportisid käsitööd ja luksuskaupu Itaaliasse ja lääneprovintsidesse · kreeka keel rahva seas, ladina keel riigivalitsemises ja sõjaväes Lääneprovintsid · Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia. Britannia · olid riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis, va Põhja-Aafrika, mis oli Kartaago hiilgeaegadest saadik rikas ja kõrgelt arenenud kultuuriga maa · jäid idamaadele alla · linnu oli vähe · põllumajanduslik Rooma armee. Puunia sõjad. Leegion
Maadeavastused Christoph Kolumbus ja Marco Polo Koostaja: Marit Kadopa G2L Tallinn 2009 Sissejuhatus Sajandeid oli Euroopasse toodud idamaiseid kaupu: vürtse, pipart, kaneeli, luksuskaupu ja palju teisi kaupu. Idamaade kaubad veeti laevadega araabiamaadesse, sealt mööda maismaad Vahemere idarannikule ja siis üle mere Euroopasse. Vahemerelt toimetasid edasi kaupu jõukate Itaalia linnade kaupmehed. Ida pool tegelesid kauplemisega araabia kaupmehed. Nii käisid hinnalised kaubad enne Euroopasse jõudmist mitme kaupmehe käest läbi. Iga edasi müüja võttis vaheltkasu ja seetõttu muutusid idamaised kaubad Euroopasse jõudes väga kalliks
väikesed vaid ka seetõttu, et vajadused on järjest suuremad. Vaesuse määratlemiseks kasutatakse väljendit elatusmiinimum ehk vaesuslävi, mis on aastasissetulek, millest väiksema summa puhul ei oleks inimesel enam võimalik muretseda eluks vajalikke põhivahendeid (nt. elukoht, toit, küte ja tervishoid). Nendel inimestel, kelle sissetulek jääb allapoole elatusmiinimumi, ei ole kasutatavat tulu. See tähendab seda, et inimesel ei jää üldse raha üle, et mingeid luksuskaupu osta või endale mõnd meelelahutust lubada, kõik teenitu kulub ainuüksi nendele asjadele, mida läheb otseselt tarvis endal hinge sees hoidmiseks. Vaesuse mõõtmiseks on kehtestatud vaesuspiirid, mis jagunevad suhteliseks ja absoluutseks. Vaesuspiir on ressursside tase, millest allpool asuvad subjektid loetakse vaesuses olevaks. Suhteline vaesuspiir (sissetulekute ebavõrdus) on määratletud 60% leibkondade sissetulekute
üsna väike, peletaks suur müügilangus luksuskauba maksu jõustumise tagajärjel eemale paljud suurema brändituntusega müüjad. Kui läheneda luksusmaksule Eestis samamoodi nagu seda USAs tehti, siis see ei läheks tõenäoliselt läbi. Eestis on üsna väike hulk sellise sissetulekuga inimesi, kes oleksid võimelised ostma eralennukeid või kaatreid. Sellest tulenevalt väheneks ka maksu tulemuslikkus riigile ning samuti oleks selline lähenemine eemaletõukav luksuskaupu pakkuvale ettevõttele, kuna lisamaksude ilmnemisel väheneks veelgi enam niigi väike ostujõuline sihtgrupp. Eelmainitud argumentide põhjal võib jõuda järeldusele, et meie riigile poleks USAs kehtinud süsteemist märkimisväärset kasu. Indias on kehtestatud luksusmaksuna erinevad meelelahutusviisid alustades jõusaalidest ning lõpetades hotellidega. Näiteks eelliitega "Grand" hotellidel kehtib
Adramaa on põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga. 16. alepõllundus maaharimise viis, kus põldude rajamiseks raiutakse mets maha ning põletatakse. Järelejäänud tuhk on külvatavatele taimedele rammus väetis. 17. kaheväljasüsteem - üks põlluosa vilja all, teine osa (kesa) puhkab 18. kolmeväljasüsteem Ühel põllul talivili, teisel suvivili, kolmas kesaks 19. vahetuskaubandus kaup kauba vastu. Sisse toodi (muinasajal) hõbedat, pronksi, soola, relvi, luksuskaupu. Välja viidi karusnahku ja vaha. 20. vahenduskaubandus kaup osteti edasimüügiks. Idanaabritele müüdi vilja, vastu saadi karusnahku. Seda omakorda viidi Lääne- ja Põhja-Euroopa turule. 21. vägi eriline jõud inimestel, elusolenditel, sõnadel, paikadel. 22. tark Inimestel kellel oli eriline vägi ja kes kasutasid seda näiteks teiste tervendamiseks. Nad ennustasid, tundsid loodust. 23
ühiselt Rooma vastu välja astuda ja roomlastel oli võimalik õhutada aeg-ajalt pingeid ning vastuolusid oma alluvate vahel. 4. Idaprovintsid Lääneprovintsid Kõrge kultuur Riigi ja tsivilisatsiooni tekke Jõukad linnad staadiumis Eksportisid käsitöötooteid ja Suuremad linnad tekkisid luksuskaupu nii Itaaliasse kui pärast Rooma võimu alla ka lääneprovintsidesse minemist Kõneldi kreeka keelt, ladina Roomalikud linnad keel levis vähe Jäid jõukuselt ning arengutasemelt Idamaa linnadelle alla Linnu oli vähe
kokkutulek hansapäevad. Seal otsustati sõja ja rahu küsimusi, lahendati liikmete vahelisi tülisid jne. Hansakaupmehed toimetasid Lääne-Euroopasse Põhja- Venemaalt ja Skandinaavia maadest karusnahku, mett ja vaha, Skandinaaviast veel rauda ja Liivimaalt vilja. Venemaal kujunesid Hansal väga tihedad suhted Novgorodiga. Sidemete hõlbustamiseks rajati Novgorodi Hansa kaubakontor. Lääne-Euroopast Venemaale ja Põhja-Euroopasse veeti eelkõige luksuskaupu ja Flandria tekstiiltooteid ja soola. Pangad Kaubanduse areng suurendas nõudmist metallraha järele. Varakeskajal käibinud Frangi hõberaha ja araabia ning Bütsantsi müntide kõrvale tekkisid nüüd näiteks Firenze floriinid ja Veneetsia tukatid. Müntide hulk tingis tarviduse erinevaid vääringuid tundvate rahavahetajate järele. Teisalt oli kaubalaeva varustamiseks ja lasti ostmiseks tarvis rohkem raha, kui üks kaupmees suutis enamasti välja panna. Isegi
Eesmärgiks oli riigi võimsuse ja rahvusliku rikkuse suurendamine. Colbert'i algatusel asutati riiklikke manufaktuure, mis pidid tootma kaupu, mida seni välismaalt sisse veeti. Toodeti eeskätt luksuskaupu. Õpetajateks kutsus Colbert välismaa meistreid. Kõrgete sisseveotollide kehtestamine muutis välismaised kaubad kalliks ja sundis rohkem tarbima kodumaist toodangut. Colbert lasi ehitada palju maanteid ja kanaleid igasuguse kaubaveo hõlbustamiseks
Koormisi aga määras mõisnik oma tahte järgi. Kaubanduse juurde enamasti eestlasi ei lastud, kuid linnaelanike üldarvus moodustasid eestlased pea kõigis linnades siiski suurema osa. See oli ka põhjus, miks eestlasi kaubandusest ja ka käsitööndusest tõrjuti. Eesti saadustest oli tähtsaim väljaveokaup teravili, teisel kohal laevaehitusmaterjalid. Sisse toodi Eestisse peamiselt soola ja see käis Tallinna kaudu. Endiselt veeti sisse metallesemeid, luksuskaupu, vürtse ja alkoholi. Uudiskaupadena tubakat, paberit ning puuvilju. Iseloomusta olukorda Eestis pärast Põhjasõda Eesti pakkus pärast Põhjasõda väga kurba pilti. Alles 18.sajandi keskpaigaks jõuti sõjaeelse rahvaarvuni. Sajandi lõpuks oli Eesti elanike arv juba üle 500 000. Baltisakasa aadli piiramatu võimuga suruti alla talurahva õigusi. Teisalt aitas Balti erikord säilitada maa kultuurilist omapära, äilitas põlisrahvale saatuslikuks kujuneda võiva kolonisatsiooni
Selle tähtsust iseloomustavad nende kõige tuntumad ehitised hauakambrid. Etruskid ja metall Etruskid olid oma eelkäijatelt pärinud pronksi töötlemise oskuse ning omandasid varsti pärast 900.aastat eKr kiirest ka raua töötlemise kunsti. Järgneva sajandi jooksul loodi tihedad kontaktid Foiniikia kaupmeestega ning osa etruske hakkas Elba saarelt kaevandatud metalle eksportides rikastuma. Pärast 750. aastat eKr asusid ka kreeka kaupmehed siia metallide eest luksuskaupu vedama. Väga huvitavad ja põnevad on ka etruskide pronkskujud, tuntuim neist sõjajumala Marsi kuju. Väga loomutruult kujutavad nad ka loomi, enamjaolt kujutavad nad lõvisid ning ka erinevaid fantastilisi elukaid, näiteks kimääre(eestpoolt lõvi, tagantpoolt madu, keskelt kits). Kuulsaimaimaks pronksskulptuuriks loetakse ,,Kapitooliumi emahunti", mis on kuju hundist, kelle nisade poole sirutavad käed kaksikud Romulus ja Remus, keda peetakse Rooma linna rajajateks
kalapüügist ja metslinde küttides. Sumerite põllumajandus sõltus niisutussüsteemidest. Põhiline niisutus toimus kanalite ja tammide abiga. Teine tähtis majandussuund oli kaubandus. Põhiliselt kaubitseti induse tsivilisatsioomniga. Sealt saadi puitu, metalli ja ehituskive,(neid materjale sumeritel endil ei olnud). Vastu anti peamiselt vilja. Sumerid olid ka head kullassepad. Induse tsivilisatsiooniga käis tihe kaubavahetus. Sumerisse toodi elevandiluud ja muid luksuskaupu. Kaubavahetust hõlbustasid ratastega vankrid ja arvutamine savitahvlitel. Selletõttu usuvad osad ajaloolased, et ratas leiutati hoopis Induse rahva poolt (see läheks nulli leiutamisega kokku). Käsitöölised valmistasid saviesemeid. Nad täiustasid pottsepaketra. Keraamiliste esemete küpsetamiseks tegid nad tuld vibupuuri abil. Keraamilisi anumaid kaunistasid nad seedriõlist tehtud värvidega. Mis olid klassikalise tsivilisatsiooni tunnused?
kõik roomapärane levis vaid sedavõrd, kuivõrd provintsielanikud seda omaks võtsid. Itaalia ja provintsid Erinevused riigi ida- ja lääneosa vahel Idaprovintsid, kuhu kuulusid eeskätt Kreeka, Väike - Aasia Süüria ja Egiptus, olid kõrge kultuuri ja jõukate linnadega maad juba ammu enne seda, kui roomlased nad vallutasid. Rooma võimu all püsisid need maad keisririigi kõige jõukamate aladena. Idaprovintside linnad eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu nii Itaaliasse kui ka lääneprovintsidesse. Ladina keel lelvis idaprovintsides suhteliselt vähe - seda kasutati peamiselt riigivalitsemises ja sõjaväes. Peamine keel oli kreeka keel. Lääneprovintsid - Põhja- Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia - olid enne roomlaste vallutamist suuremalt jaolt alles riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. Erandi moodustas siin Põhja-Aafrika, mis juba Kartaago hiilgeaegadest peale oli rikas ja kõrgelt arenenud kultuuriga maa.
6. Rooma valitsemispoliitika provintsides, ida ja lääneprovintside erinevus. Roomas kehtis põhimõte ,,jaga ja valitse" (divide et impera). Vallutatud alade sõltuvustingimused olid erinevad. Roomlased õhutasid pingeid ja vastuolusid oma alluvate vahel, kuid nad ei seganud end allutatud riikide siseasjadesse, ega muutnud sealset usku, keelt ega kombeid. Idaprovintside linna eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu (Itaaliasse ja lääneprovintsidesse). Seal kõneldi peamiselt kreeka keelt. Ladina keelt kasutati vaid riigivalitsemises ja sõjaväes. Idaprovintsides olid väiketalud. Juba enne roomlaste vallutusi oli siin olnud kõrgkultuurid. Lääneprovintsid olid peamiselt põllumajanduslikud. Seal olid orjatööl põhinevad latifundiumid. Lääneprovintsides olid väiksemad ning nooremad linnad. Lääneprovintse mõjutas Rooma kultuur rohkem, kui Idaprovintse.
tõstaks mässu 5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid roomlased aega? 753 eKr, rooma linna asutamisest 6. Võrrelge Rooma riigi ida ja lääneprovintse ning leidke 3 olulisemat erisust! 1) Idaprovintsid olid jõukad, lääneprovintsid alles riigija tsivilisatsiooni alguses 2) lääne algusest peale roomalik, idal mõjutusi mujalt 3)läänes arenenud põlluharimine, idas eksporditi käsitööd, luksuskaupu 7. Mis on Rooma õigus, millised on olulisemad põhimõtted? Keiser Justaniuse poolt seadused, määrasid riigikorra ja kohtupidamise, need olid seadusega kindlaks määratud, kõigi suhtes kehtis seaduse ülimlikkus, kõik olid seaduse ees võrdsed, kedagi ei tohtind ns süüdi mõista, võis edasi kaevata keisrile 8. Milline otstarve oli järgmistel Rooma ehitistel ja mille poolest olid nad erilised: (4õ)
meistrid. Muinasaja lõpul kujunesid suuremad rauatootmiskeskused. Eriti silmapaistev oli relvaseppade toodang, nad valmistasid kvaliteetseid relvi. Osa meistreid oli spetsialiseerunud pronksehetele, muinasaja lõpul, mil moodi läksid hõbehted, kerkisid esile hõbesepad. Üha enam kaubeldi rahvusvaheliselt. Läänemere kaubanduskeskuseks kujunes Visby. Tegelgi peamiselt vahetuskaubandusega. Sisse toodi soola, hõbe, pronksi, luksuskaupu, välja viidi karusnahku ja vaha. Tänu soodsale asendile oli eestlastel olulisel kohal vahenduskaubandus. Eestlaste elamuks oli suitsutuba, palkidest hoone. Tegemist on rehielamu eelkäijaga. Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla. Eestis levisid erinevad külatüübid sumbkülad, ridakülad ja hajakülad. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, mis oli tähtsaks haldusüksuseks. Kihelkonnad liideti kokku maakondadeks, neid oli 8.
riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis (erand Rooma võimu all püsisid need maad Põhja-Aafrika) keisririigi jõukamate aladena Linnad Mujal tekkisid suuremad linnad alles pärast Jõukamad linnad, linnad eksportisid Rooma võimu alla minekut ja olid seega käsitöö tooteid ja luksuskaupu nii algusest peale roomalikud, need kerkisid Itaaliasse kui ka lääneprovintsidesse Vahemerega vahetult piirnevatel aladel ja jäid jõukuselt nind arengutasemelt Idamaa linnadele alla, Vahemerest eemal, eriti põhja- poolsetel aladel oli linnu vähe Põllumajandus Ühiskond säilitas siin põllumajandusliku üldilme
● Kodakondsuse eelised kadusid ● Võidetud rahvastega seoti eraldi kokkulepped ○ Ei sekkutud riigikorraldusse (usku, õigusesse, keelt) ● Õiguslik erinevus Itaalia ja provintside vahel kadus LÄÄNEPROVINTSID IDAPROVINTSID Varem tsivilisatsiooni tekke staadiumis Kõrge kultuur juba varem Algusest peale roomalikud Eksportisid käsitööd, luksuskaupu Põllumajanduslik üldilme Kreeka keel Ladina keel Makedoonia, Früügia, Kürenaika, Egiptus, Süüria, Foiniikia, Traakia, Araabia Jäi idale alla Hispaania, Gallia, Pannoonia, Numiidia, Illüüria, Dalmaatsia, Britannia ● Ehitisi kaunistati kreekapäraste sammaste ja poolsammastega ● Kolmnurksed katuseviilid (frontoon) ● Foorum, kapitoolium ● Lubjamört
Kodanikkond kasvas kodanike õigusi jagati kõigile meestele(seetõttu muutus kodaniku tiitel tähtsusetuks) Senaatoriteks tõusid ka Itaalia linnad ja ka provintside esindajad · Ida- ja lääneprovintsid Idaprovintsid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus olid kõrge kultuuritasemega juba enne Rooma vallutusi Olid kõige jõukamad alad keisririigist Eksporditi käsitöötooteid, luksuskaupu Itaaliasse kui ka lääneprovintsidesse Kreeka keel Lääneprovintsid Põhja- Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia olid enne Rooma vallutusi riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumist. Erandiks oli Põhja-Aafrika, mis oli juba Kartaago hiilgeaegadest rikas ja kõrgelt arenenud kultuuriga maa. Linnad tekkisid alles peale Rooma võimu alla minekut ning olid algusest peale roomalikud Jäid Idamaa linnadele jõukuselt ning arengutasemelt alla Isikud
annaabi.ee 
