Kellele olid maadeavastused kasulikud, kellele mitte? (0)

Kellele olid maadeavastused kasulikud, kellele mitte?
Hakkan arutlema, kellele olid maadeavastused kasulikud, mis neile kasulik oli ja kasu tõi ning kellele oli see hoopiski kahjulik ja mis neile selle juures kahjulik oli.
Maadeavastus retked tõid eelkõige suurt kasu eurooplastele, kelle maailmapilt avardus. Nad avastasid otsetee Indiasse , tänu millele sai nüüd luksuskaupu ja vürtse euroopas odavamalt kätte ning kui enne oli tuntud kolm maailmajagu : Euroopa, Aasia ja Aafrika siis nüüd täienes see loetelu Ameerikaga, mida hakati kutsuma Uueks Maailmaks . Lisaks sellele saadi teada, et on olemas Vaikne ookean, milletõttu osati maakera mõõtmeid täpsemalt hinnata ning merekaubanduse ja meresadamate tähtsus tõusis tunduvalt. Euroopas hakkasid levima ka uued põllukultuurid nagu mais, kakao , kartul, tomat jm. Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa rahamajanduse arengule.
Suured maadeavastused ja kulla otsingud tõid ka palju kahju. Kulla otsingute tagajärgedel langes hispaanlaste ülemvõimu alla asteekide linn Mehhiko, inkade riik Peruu . Suur osa Kesk- ja Lõuna- Ameerikast langes eurooplaste võimu alla, kus osa piirkondades valitsesid hispaanlased. Ameerikas tekkisid eurooplastest koosnevad kolooniad , keda huvitas üksnes kuld ja kes hävitasid indiaanlaste pühakojad ja kunstiteosed , kuldesemed saadeti Euroopasse. Indiaanlastest endist said pärisorjad, kes sunniti kullakaevandustesse tööle.
Indiaanlaste arv vähenes kiiresti ja peagi tuli tööjõude puudu. Seetõttu hakati Aafrikast neegerorje sisse tooma . Nii sai alguse orjakaubandus. Aafrikast osteti vangid, toimetati nad laevaga üle mere ja müüdi nad Ameerikas kolonistidele orjadeks .
Minu arust oli eurooplaste käitumine lausa ebainimlik, nad hoolisid ainult rahast ja kullast, sellest, et ainult nemad võimalikult suurt kasu saaksid. See raha ja varandus ajas nad lihtsalt hulluks, kuigi see on ka tänapäeval levinud, et inimesed mõtlevad vaid endale, ei hooli teistest ja proovivad võimalikult suurt varandust kokku ajada.
Arutlus