1. ALLIKALOEND Laanisto, R. (2006). Õpime hääldama: A, O, U, E, I. TEA Kirjastus. Laanisto, R. (2004). Õpime hääldama: R. TEA Kirjastus. Laanisto, R. (2003). Õpime hääldama: K. TEA Kirjastus. Seero, H. (2008). Lasteaialapse kõne - hääldusraskused, kõnetakistused ja alakõne. Ilo. Kask, E. (2008). Lapsevanematele erivajadustega lastest. Atlex. Nõmme, A. (2009). Iga laps tuleb oma õnnega: eesti vanasõna. Atlex. 40 aastat eripedagoogide ja logopeedide koolitamist Eestis. Õpetajate leht. http://www.opleht.ee/?archive_mode=heading&headingid=164 (14.02.2012 21.14) Martinson, M. (2010). Õpiraskused: kelle probleem? Kust otsida lahendusi? Koolibri. Kõrgesaar, J. (1990). Eripedagoogika terminoloogia. Tartu Ülikool. Kõrgesaar, J. (2002). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus. Kõrgesaar, J. (1987). Eripedagoogika Eestis. Eripedagoogika tänapäevaküsimusi. Tartu : Tartu Riiklik Ülikool.
pidevalt kokku erinevate meditsiinialal töötavate ning seda eriala õppivate isikutega, kelle kogemustest olen palju õppinud. Tulles tagasi selle juurde, et mul ei ole illusioone maailma parandamise suhtes, tahan öelda lihtsalt seda, et teadvustan endale tänapäeva teaduse ja meditsiini piire, mille tõttu ei julgeks ma väita, et kõiki erivajadusega isikuid saaks aidata. Kindlasti saab siiski paljut ära teha logopeedide ja eripedagoogide klientide jaoks, olgu see kasvõi mõne sõna tähenduse selgeks saamine või oskuse omandamine, mis võimaldab isikul olla kasvõi kümme protsenti iseseisvam. Olen kahjuks puutunud kokku logopeedide ja ka arstidega, kes ei võta oma patsiente ja tööd piisavalt tõsiselt isikutega, kelle liigne kiirustamine ja soovimatus süveneda konkreetse patsiendi eripärasse on jätnud jälje nende ellu igaveseks. Samuti olen kohanud eelpool mainitud erialade
lapse arengut toetav. Kõnearengu teadmised õpetajate töös · Abi kõne arendamisele (kõne kontrollimine ja vigade parandamine) · Õigeaegne kognitiivne areng · Töö tasandusgrupis (kõne-häirega lapsed) · Kõne-probleemide või -häire ilmsikstulek Kasutatud kirjandus · "Kõne areng", Tiia Tulviste, "Õppimine ja õpetamine koolieelses eas" · "Kõnearendus", Karl Karlep · "Väikelapse kõne,keele ja tunnetustegevuse areng", Eesti logopeedide ühing (Ülle Kuusik,Birgit Kaasik,Ülle Lillipuu,Hille-Mai Seero,Marika Viks) · "Kuidas areneb väikelapse kõne?", Ökobeebi võrgustiku liige Kairi Koolme,( http://www.okobeebi.ee/?p=929 ) · " Mida tuleks teada lapse kõne arengust? ", Eesti logopeedide ühing, (http://www.teadlikvanem.ee/mida-tuleks-teada-lapse- kone-arengust) Aitäh tähelepanu eest!
................................................................................... 8 1.4.2. Kirjutamispuude avaldumine ................................................................................................ 8 2. ANALÜÜS ........................................................................................................................................ 10 2.1. Lugemis-ja kirjutamisraskustega lapsed Põlva Ühisgümnaasiumi algklassides ........................ 10 2.2. Logopeedide arvamus ................................................................................................................ 12 2.3. Logopeedilise abi võimalused Põlva Ühisgümnaasiumis .......................................................... 12 KOKKUVÕTE ...................................................................................................................................... 14 KASUTATUD ALLIKMATERJALID ..........................................................................
Möbiuse sündroom Arengupsühholoogia referaat Helen Teigar MÖ-4 Tartu 2013 Sissejuhatus Möbiuse sündroomi teema valisin sellepärast, et see puudutab minu igapäevaelu väga sügavalt. Nimelt sündis mul 25. märtsil 2011. aastal pärast õnnelikku ja probleemivaba rasedust armas pisike poeg Martin, kellel pärast poolt aastat lastearstide, kardioloogide, neuroloogide, ortopeedide, logopeedide, silmaarstide, geneetikute ja muude spetsialistide juures ringlemist diagnoositi Möbiuse sündroom. Selleks hetkeks oli tal kaasuvate diagnoosidena kirja pandud komppöid, südame vatsakese-vaheseina puue, lihashüpotoonia, kõõrdsilmsus ning imemis- ja neelamisprobleemid. Iseloomustus Möbiuse sündroomi kirjeldas esmakordselt 1888. aastal Saksa neuroloog Paul Julius Möbius. Selle esinemissagedus on riigiti erinev, varieerudes 2 kuni 20 juhtumit
kvaliteedi- ja keskkonnapoliitika Eesti õpetajaeetika Saint-Gobain Ravimitootjate koodeks Ehitustooted Eesti AS'i turundustavade missioon ja väärtused koodeks Euroopa Keskpanga Saku Õlletehase Terviseportaal juhatuse liikmete missioon ja visioon Inimene.ee täiendav eetikakoodeks eetilised põhimõtted Euroopa logopeedide Tallinna Kaubamaja Äripäeva ajakirjaniku alalise koostöökomitee põhiväärtused eetikakoodeks (CPLOL) eetikakoodeks Hambaarsti Vedaja eetikakoodeks eetikakoodeks Hea kaubandustava Hea pangandustava ICOM'i muuseumide eetikakoodeks Hippokratese vanne Infotehnoloogia Kolledzi üliõpilase eetikakoodeks Järvamaa Puuetega Inimeste Koja eetikakoodeks Puhja Gümnaasiumi eetikakoodeks Päästetöötajate väärtushinnangud ja käitumistavad
Kokkuvõte Kuulmislanguse puhul on kõneareng üldiselt halvem kui kuuljatel lastel. Nii kuuldeaparaati kasutavad lapsed kui ka sisekõrva implantaati kasutavad lapsed õpivad rääkimise ära. Enamasti jääb nende suhtlustase siiski nõrgemaks kui kuuljatel või areneb palju aeglasemalt. Mõlemat abivahendit kasutades tuleb siiski silmas pidada ka seda, et lapsed ei jääks ainult kuulmisabivahendiga, vaid et nad saaksid ka professionaalset tuge. Näiteks logopeedide külastamine aitab kindlasti kõne arengule väga palju kaasa. Sellisel juhul saavad lapsed õppida näteks endale raskeks jäänud häälikute korrektset välja ütlemist. Üldiselt on mõlema kuulmisabivahendi kasutamisel nii head kui vead. Kui kuuldeaparaat võimendab ka taustamüra, siis sisekõrva implantaadiga lastel on raske püsida teemal. Samas mõlemad parandavad tunduvalt laste kõnetaset.
6. Kommunikatsioonipuuded jaotuva kõne- ja keelepuueteks. Keelepuude puhul on probleemiks: grammatikavead rääkimisel kõnest arusaamine hääle tekitamine kõne sujuvus 7. Afaasia tekkepõhjuseks võivad olla: reflukshaigus neuroinfektsioonid viirushaigused ajuvereringehäired 8. Õige või väär? Spetsiifilise kõnearengupuude korral on tegemist primaarse alakõnega. Õige Vale 9. Logopeedi erialased kompetentsinõuded on reguleeritud: Logopeedide Ühingu põhimäärusega Koolieelse lasteasutuse seadusega Kutsestandardiga haridusministeeriumi määrusega- Koolieelse lasteasutuste pedagoogide kvalifikatsiooninõuded 10. Milline väide on õige? Kommunikatsioonipuude puhul: logopeediline abi ei ole alati hädavajalik probleem võib aja jooksul iseeneslikult mööduda probleemi kõrvaldamine vajab spetsiaalset sekkumist kõneline suhtlemine ei vasta eetikanormidele
Oma sisulise ühtepõimituse tõttu ei peeta tihti, nt ajakirjanduses või muus mitte- spetsiifilises kontekstis vajalikuks neid distsipliine eristada. Kõlblus on inimese kui ühiskondliku või kultuurilise subjekti sisemine käsk, kohustav hääl, südametunnistus. Kõlblust samastatakse eesti keeles enamasti pigem moraaliga, kuid mitte eetika või eetilisusega. Kõlbluse poolt soositavale vastanduvad kõlvatused. Eetikakoodeksite tähtsus: · heade tavade kirjapanemiseks (nt Euroopa logopeedide alalise koostöökomitee eetikakoodeks); · väära käitumise ennetamiseks ja ärahoidmiseks (nt Eesti Inseneride Liidu Eksperdi käitumiskoodeks); · grupi lojaalsuse suurendamiseks ja väärtuste ühtlustamiseks (professionaalsete käitumisstandardite kirjapanek kutse-eetikas); · ühtsustunde loomiseks põhiväärtuste sõnastamise abil (Kodanikuühenduste eetikakoodeks); · maine loomiseks või elukutse või grupi usaldusväärsuse tõstmiseks avalikkuse silmis
oskustega. Haridusvaldkonnas kasutatavad hindamismeetodid: Õpetajad ei kasuta oma igapäevatöös standardiseeritud mõõtevahendeid, ehkki rahvusvahelises praktikas on mitmete lastele mõeldud enesekohaste küsimustike ja testide puhul paralleelselt kasutuses õpetaja-versioonid. Eesti keelde on kohandatud SNAP-IV õpetaja versioon aktiivsus- ja tähelepanuhäirele iseloomulike sümptomite hindamiseks. Logopeedide kasutuses alates 2013a: standardiseeritud test 4,5 kuni 6,5 aastaste laste kõne arengu hindamiseks ja 3-4 aastaste laste kõne arengu hindamise test logopeedidele ja eripedagoogidele (hääldamine, sõnavara, grammatilised vormid, lause, kõne mõistmine) ning 2-3 aastaste laste kõne arengu esmase hindamise küsimustik lapsevanematele (McArthuri Suhtlemise Arengu testi lühiversioon). Koolipsühholoogide praktikas on kasutusel 117 erinevat testi, millest
käituda. Eetika- ja käitumiskoodeksid aitavad vähendada ka seadusandluse regulatiivsust ja mahtu. Eetikakoodeksi üks eesmärk on ka avalikkusele suunatud signaal kehtivatest väärtustest ja standarditest, seega sellest, mida olemasolevad või tulevased kliendid võivad antud elukutse või organisatsiooni esindajatelt oodata. Lühidalt, eetikakoodekseid vajatakse: • heade tavade kirjapanemiseks (nt Euroopa logopeedide alalise koostöökomitee (CPLOL) eetikakoodeks); • ühtsustunde loomiseks põhiväärtuste sõnastamise abil (nt Kodanikuühenduste eetikakoodeks); 1 • grupi lojaalsuse suurendamiseks ja väärtuste ühtlustamiseks (professionaalsete käitumisstandardite kirjapanek kutse-eetikas, vt Rahvusvaheline ämmaemandate eetikakoodeks); • väära käitumise ennetamiseks ja ärahoidmiseks (nt Eesti Inseneride
EV LAPSE KOOLIVALMIDUSE MÄÄRATLEMINE • Raseduse kulu ja loote arengu jälgimine. Naiste tervishoid, sünnitusabi kvaliteet. • Riskivastsündinute jälgimine, arengu hindamine, perekonna toetamine ja õpetamine. • 0-1,5a laste arengu jälgimine pere- ja eriarstide poolt, nõustamine ja abi meditsiini-, rehabilitatsioonisüsteemis, lapsehoiu kvaliteet. • 1,5-3a lapsed sõimerühmades. Õpetajakoolituse kvaliteet, lasteaia logopeedide töö algus. Vanuses 3-5 a. Oluline on kokkupuude teiste lastega. Lasteaed, õpetajate oskused erivajadustega last märgata ja lapsevanemat nõustada, õpetamise rasksastet varieerida. Logopeediline töö, vajadusel individuaalne arenduskava. Meditsiini- ja rehabilitatsiooniteenused vajaduse korral. Vanuses 5-7 a. Koolivalmiduse kujunemine:Hoiakud, oskused ja teadmised õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade kaupa. Sotsiaalsed ja enesekohased oskused, oskus töötada grupi liikmena
• laste tervise valdkond pole riiklikul tasandil prioriteetne, plaanid on suuresti vaid paberil; • terviskäitumise trendid on negatiivsed; • Eesti alkoholipoliitika on liberaalne; • suureneb krooniliste haiguste ja riskitegurite esinemissagedus; • puudub laste tervise andmete seire ja monitooringusüsteem; • esmatasandi tervishoiuteenuse ja eriarstiabi ebaühtlane kättesaadavus; • sotsiaaltöötajate, lastepsühholoogide, logopeedide, lastepsühhiaatrite vähesus; • erivajadustega laste õppimis- ja ravivõimalused on praktikas lahendamata; • ebavõrdsus rehabilitatsiooniteenuse kättesaadavuses ja pakkumises; • esmatasandi tervishoiuteenuse osutajate vahel puudub infosüsteem; • võrgustikutöö sageli ei toimi. Tervist edendav kool Heast koolist rääkides rõhutatakse sageli vaid õpitulemusi. Samas on aga tervis ja haridus lahutamatult seotud
annaabi.ee 
