Versailles ' loss
VERSAILLES’
20km Pari sist edelasse – Versail es’ linn
Versail es’i linn tekkis lossi ümber
Lossi üldpind 51,200m²
Lisaks 700ha suurune lossipark (vanasti oli 8000ha)
UNESCO maailmapärandite nimekirjas olnud 30a
Lossi tuumikuks on 3-korruseline madal piklik ehitis. Kolmest
küljest pi rab suurt esindusõue. Peahoonest hargnevad külgti vad.
Üks lossi sadu meetreid pikkadest fassaadidest on pööratud
pargi poole, kus laiuvad mustriliselt kujundatud lil epeenrad,
purskkaevud , basseinid, pöetud puudega al eed. Sarnaselt
kujundatud parke on hakatud nim
prantsuse parkideks.
AJALUGU
1624a rajas kuningas Louis XIII väikese jahilossi
1660a alustas Louis XIV suure lossi ehitamist
Louis XVI ajal sundis rahvas kuningapaari tagasipöördumist õukonnast (st ka
teenistusest) Pariisi ja loss rüüstati
Versailles’i loss taastati Louis XVIII poolt, kuid tuli uus
revolutsioon , mis hävitas
lossi
19.sajandil hakati Louis-Philippi eestvedamisel lossi restaureerima, kuid
põhjalikumaid taastamistõid alustati peale II maailmasõda
AJALUGU
Põhiplaani koostas 17.saj
arhitekt Louis Le Vau
J.
Hardouin -
Mansart rajas tiibhooned, alustas lossikabeli ehitust, osales
sisekujunduse loomises
Le
Bruni – lossi siseruumide kujundus
Lossil oli veel palju arhitekte, sisekujundajaid ja skulptoreid; iga uus valitseja
muutis kujundust või tõi lossi uusi elemente sisse; ruumid vahetusid iga
valitsejaga
Andre Le Nôtre – pargi kujundaja
1680a plaan Versail e’ lossist ja lossipargist
KUNSTIKOGU
Üle 6000nde maali, 1500 joonistust, üle 2000nde
skulptuuri ja üle 15000nde gravüüri
Üheks tuntumaks vaatamisväärsuseks on
Peegligaleri
Lossipargis asuvad mütoloogiliste tegelaste
skulptuurid, mis on tehtud 17.saj
parimate kunstiakadeemia li kmete poolt;
pargis on üle 300
skulptuuri
KUNSTIKOGU
Lossiruumid:
Külluse
salong - kuningate portreede ja filosoofide büstid
Venuse salong
Marsi salong - kuulati muusikat ja peeti
balle Diana salong - jahiteemalised maalid
Sõjasalong - asub suur
medaljon , mil el kujutatakse Louis XIV
vaenlase üle võitu saavutamas
Rahusalong –
vastand Sõjasalongile
Härjasilmasalongis - asub
ovaalne aken
Ooperiteater - 1000 vaatajale. Ooperiteatri sai muuta bal isaaliks,
tõstes saalipõranda lavaga samale
Lahingute
saal - seinamaalingutel on näha kuningat ja
kuulsaid väejuhte lahinguväljal
Kellakabinet
Keiserlik magamistuba
Kabel PEEGLIGALERII
17. sajandi lõpul ehitatud (valmis 1684a)
17 akent, millest igaüks langeb ühele
peeglile ; loob efektiivse visuaalse efekti
Seda kasutati iga päev - läbi selle jalutasid õukondlased igal
hommikul missale
Louis XIV valitsemise algusajal haaras Prantsusmaa kõrgkihti “peeglihullus”
PEEGLIGALERII
LOSSIPARK
TÄNAPÄEV
Versailles’i loss tegutseb muuseumina
Louvre ´i järel teine turismiobjekt Prantsusmaal
Igal aastal külastab umbes 4milj turisti
Seal toiumb pidulikke riigisündmusi
MÕNED FAKTID
Versailles’is toimus Esimese maailmasõja järgsele rahulepingule allakirjutamine
Jules Hardouin-Mansart kavandas lossi "Tuhande ühe öö" muinasjuttude lossi
sarnaseks
Versailles‘i
palee on olnud suureks eeskujuks Euroopa lossiehituses
Prantsuse arhitektuuri kuulsaim mälestis
Kasutatud materjal
Pildid – google.com
versaillesloss.wordpress.com
"Kunstiraamat noortele”
Tiiu Viirand
"Maailma kauneimad kuningalossid“
wiki.
gomaailm .ee
Vikerraadio saade ‘’Versailles peegligalerii’’
chateauversailles.fr/
________
http://maps.google.com/maps?f=q&source=embed&hl=en&geocode=&q=ch%C3%A2teau+de+versail es&sll=48.805012,2.11961&sspn=0.011801,0.033023&g=48.808290,2.109879&ie=UTF8&hq=Ch%C3%A2teau+de+Versail es&hnear=Versail es+Orangerie,+Versail es,+Yvelines,+%C3%8Ele-de-France,+France&t=h&layer=c&cbl =48.805032,2.119543&panoid=1GWafSZa22C6hW0j1L7a8A&cbp=12,112.06,,0,-11.01&l =48.805055,2.119482&spn=0,0/ Document Outline
- Slide 1
- VERSAILLES’
- AJALUGU
- AJALUGU
- 1680a plaan Versaille ’ lossist ja lossipargist
- KUNSTIKOGU
- KUNSTIKOGU
- PEEGLIGALERII
- Slide 9
- LOSSIPARK
- TÄNAPÄEV
- MÕNED FAKTID
- Slide 13
- Slide 14
- Kasutatud materjal
Kõik kommentaarid