Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Versailles' loss esitlus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Versailles ' loss
VERSAILLES’
20km Pari sist edelasse – Versail es’ linn
Versail es’i linn tekkis lossi ümber 
Lossi üldpind 51,200m²
Lisaks 700ha suurune lossipark (vanasti oli 8000ha)
 UNESCO maailmapärandite nimekirjas olnud  30a
      Lossi tuumikuks on 3-korruseline madal piklik ehitis. Kolmest 
küljest pi rab suurt esindusõue. Peahoonest hargnevad külgti vad. 
Üks lossi sadu meetreid pikkadest fassaadidest on pööratud  pargi  
poole, kus laiuvad mustriliselt kujundatud lil epeenrad, 
purskkaevud , basseinid, pöetud puudega al eed. Sarnaselt 
kujundatud parke on hakatud nim prantsuse parkideks.
AJALUGU
1624a rajas kuningas Louis XIII väikese jahilossi
1660a alustas Louis XIV suure lossi ehitamist
 Louis XVI ajal sundis rahvas kuningapaari tagasipöördumist õukonnast (st ka 
teenistusest) Pariisi ja loss rüüstati
Versailles’i loss taastati Louis XVIII poolt, kuid tuli uus revolutsioon , mis hävitas 
lossi
19.sajandil hakati Louis-Philippi eestvedamisel lossi restaureerima, kuid 
põhjalikumaid taastamistõid alustati peale II maailmasõda
AJALUGU
Põhiplaani koostas 17.saj  arhitekt Louis Le Vau 
J.  Hardouin - Mansart rajas tiibhooned, alustas lossikabeli ehitust,  osales 
sisekujunduse loomises
Le  Bruni – lossi siseruumide kujundus
Lossil oli veel palju arhitekte, sisekujundajaid ja skulptoreid; iga uus valitseja 
muutis kujundust või tõi lossi uusi elemente sisse; ruumid vahetusid iga 
valitsejaga
 Andre Le Nôtre – pargi kujundaja
1680a plaan Versail e’ lossist ja lossipargist
KUNSTIKOGU
Üle 6000nde maali, 1500 joonistust, üle 2000nde  
skulptuuri ja üle 15000nde gravüüri
Üheks tuntumaks vaatamisväärsuseks on 
Peegligaleri
Lossipargis asuvad mütoloogiliste tegelaste 
skulptuurid, mis on tehtud 17.saj  parimate  
kunstiakadeemia li kmete poolt;  pargis  on üle 300 
skulptuuri
     
KUNSTIKOGU
Lossiruumid:
 Külluse  salong  -  kuningate portreede ja filosoofide büstid
 Venuse salong
 Marsi salong - kuulati muusikat ja peeti  balle
 Diana salong - jahiteemalised maalid
 Sõjasalong -  asub suur  medaljon , mil el kujutatakse Louis XIV 
vaenlase üle võitu saavutamas
 Rahusalong –  vastand  Sõjasalongile
 Härjasilmasalongis -  asub  ovaalne  aken
  Ooperiteater  - 1000 vaatajale. Ooperiteatri sai muuta bal isaaliks, 
tõstes saalipõranda lavaga samale 
 Lahingute  saal  -  seinamaalingutel on näha kuningat ja  kuulsaid  
väejuhte lahinguväljal
 Kellakabinet
 Keiserlik magamistuba
  Kabel
PEEGLIGALERII
 17. sajandi lõpul ehitatud (valmis 1684a)
17 akent, millest igaüks langeb ühele  peeglile ; loob efektiivse visuaalse efekti
Seda kasutati iga päev - läbi selle jalutasid õukondlased igal  hommikul missale
Louis XIV valitsemise algusajal haaras Prantsusmaa kõrgkihti “peeglihullus” 
PEEGLIGALERII
LOSSIPARK
TÄNAPÄEV
Versailles’i loss tegutseb muuseumina
Louvre ´i järel teine turismiobjekt Prantsusmaal
Igal aastal külastab umbes 4milj turisti
Seal toiumb pidulikke riigisündmusi  
MÕNED FAKTID
Versailles’is toimus Esimese maailmasõja järgsele rahulepingule allakirjutamine
Jules Hardouin-Mansart kavandas lossi "Tuhande ühe öö" muinasjuttude lossi 
sarnaseks
Versailles‘i  palee on olnud suureks eeskujuks Euroopa lossiehituses
Prantsuse arhitektuuri kuulsaim mälestis 
  
Kasutatud materjal
Pildid – google.com
versaillesloss.wordpress.com
"Kunstiraamat noortele”  Tiiu  Viirand
"Maailma kauneimad kuningalossid“ 
wiki. gomaailm .ee
Vikerraadio saade ‘’Versailles peegligalerii’’
chateauversailles.fr/
________
   http://maps.google.com/maps?f=q&source=embed&hl=en&geocode=&q=ch%C3%A2teau+de+versail es&sll=48.805012,2.11961&sspn=0.011801,0.033023&g=48.808290,2.109879&ie=UTF8&hq=Ch%C3%A2teau+de+Versail es&hnear=Versail es+Orangerie,+Versail es,+Yvelines,+%C3%8Ele-de-France,+France&t=h&layer=c&cbl =48.805032,2.119543&panoid=1GWafSZa22C6hW0j1L7a8A&cbp=12,112.06,,0,-11.01&l =48.805055,2.119482&spn=0,0/
 

Document Outline

  • Slide 1
  • VERSAILLES’
  • AJALUGU
  • AJALUGU
  • 1680a plaan Versaille ’ lossist ja lossipargist
  • KUNSTIKOGU
  • KUNSTIKOGU
  • PEEGLIGALERII
  • Slide 9
  • LOSSIPARK
  • TÄNAPÄEV
  • MÕNED FAKTID
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Kasutatud materjal
Vasakule Paremale
Versailles-loss esitlus #1 Versailles-loss esitlus #2 Versailles-loss esitlus #3 Versailles-loss esitlus #4 Versailles-loss esitlus #5 Versailles-loss esitlus #6 Versailles-loss esitlus #7 Versailles-loss esitlus #8 Versailles-loss esitlus #9 Versailles-loss esitlus #10 Versailles-loss esitlus #11 Versailles-loss esitlus #12 Versailles-loss esitlus #13 Versailles-loss esitlus #14 Versailles-loss esitlus #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor heyya Õppematerjali autor
Versailles\'i esitlus - ajalugu, ehitus jm20km Pariisist edelasse – Versailles’ linnVersailles’i linn tekkis lossi ümber Lossi üldpind 51,200m²Lisaks 700ha suurune lossipark (vanasti oli 8000ha) UNESCO maailmapärandite nimekirjas olnud 30a Lossi tuumikuks on 3-korruseline madal piklik ehitis. Kolmest küljest piirab suurt esindusõue. Peahoonest hargnevad külgtiivad. Üks lossi sadu meetreid pikkadest fassaadidest on pööratud pargi poole, kus laiuvad mustriliselt kujundatud lillepeenrad, purskkaevud, basseinid, pöetu.........

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Louvrei ja Versaille loss
24
pptx

Louvrei ja Versaille loss

Louvre & Versailles loss Melita Skljar ,Maris Päev & Katerina Leppik Malle Kallus Louvre · Louvre (Musée du Louvre) on muuseum Pariisis Seine'i kaldal. · Tähtsaim arhitekt Pierre Lescot (1510-1578): · Louvre ehitati 12. sajandil Philippe II Auguste'i kuningapaleena. · Esialgu oli Louvre kindlustatud ja kindlustuste jälgi on tänapäevani näha. · Hiljem laiendati ehitist korduvalt ja selle kindlustused lammutati. · 1682 viis Louis XIV kuningapalee Versailles'sse. · Louvre jäi kasutusele peamiselt kuninglike kogude, sealhulgas antiikskulptuuride kogu säilitamise kohana. · 1692 kolisid Louvre'isse Ilukirjaakadeemia ning Kuninglik Maalikunsti- ja Skulptuuriakadeemia. Louvre muuseum · Prantsuse revolutsiooni ajal andis Rahvuskogu välja käsu, et Louvre'ist

Keskaja kunst
Versailles-loss
3
doc

Versailles' loss

Viimane Prantsusmaa kuningas Louis-Philippe päästis lossi lagunemisest, muutes Versailles` lossi õukaonnaelu muuseumiks. Lossi restaureerimine algas pärast I maailmasõda ameerika magnaadi Rockenfelleri rahadega. Prantsusmaa valitsus jätkas töid oma jõududega 1952. aastal. Versailles` loss on külastajate arvult Louvre´i järel teine turismiobjekt Prantsusmaal. Igal aastal käib seal umbes neli miljonit külalist. Loss ja pealinn Peaaegu sajandi (1682­1789) vältel oli Versailles tähtsam kui Pariis. Siin elasid kuningas ja kuninganna koos troonipärijatega, ministrid ja õukondlased, saadikud ja õuedaamid, rääkimata arvukast teenijaskonnast. Seisusekohaselt ei tulnud majutada mitte ainult inimesed, vaid peavarju ootasid ka kuninglikud hobused ja jahikoerad. Tallides, mis olevat oma uhkusega ületanud nii mõnegi Euroopa vürsti elamise, leidsid koha üle 300 hobuse ja 2000 tõlla. Versailles'sse rajati 20 km teid ja 11 ha katusealust pinda koos 700 ruumiga

Kunstiajalugu



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun