Viimane Prantsusmaa kuningas Louis-Philippe päästis lossi lagunemisest, muutes Versailles` lossi õukaonnaelu muuseumiks. Lossi restaureerimine algas pärast I maailmasõda ameerika magnaadi Rockenfelleri rahadega. Prantsusmaa valitsus jätkas töid oma jõududega 1952. aastal. Versailles` loss on külastajate arvult Louvre´i järel teine turismiobjekt Prantsusmaal. Igal aastal käib seal umbes neli miljonit külalist. Loss ja pealinn Peaaegu sajandi (16821789) vältel oli Versailles tähtsam kui Pariis. Siin elasid kuningas ja kuninganna koos troonipärijatega, ministrid ja õukondlased, saadikud ja õuedaamid, rääkimata arvukast teenijaskonnast. Seisusekohaselt ei tulnud majutada mitte ainult inimesed, vaid peavarju ootasid ka kuninglikud hobused ja jahikoerad. Tallides, mis olevat oma uhkusega ületanud nii mõnegi Euroopa vürsti elamise, leidsid koha üle 300 hobuse ja 2000 tõlla. Versailles'sse rajati 20 km teid ja 11 ha katusealust pinda koos 700 ruumiga
Versailles' loss Versailles' loss asub Prantsusmaal Versailles's. Tegu on Euroopa suurima lossi- ja pargiansambliga. Loss ehitati Louis XIV ajal. 16821789 oli Versailles' loss Prantsusmaa kuninga, õukonna ja valitsuse residents. Ehitus Versailles' loss ehitati 16611710. See ehitati Louis XIV valitsusajal Louis XIII aegse jahilossi kohale. Ehitamist juhtis Louis Le Vau, hiljem Jules Hardouin Mansart. Maalija ja sisekujundaja oli Charles Le Bruni, kes rajas Versailles' lossi peegligalerii mis oli 72 m pikk. Maastikuarhitektiks oli André Le Nôtre. Prantsuse kuningas Louis XIII kasutas hoonet jahimõisana, Louis XIV muutis selle aga hiilgavaks paleeks ning tõi sinna ka oma õukonna. Lossi luksusliku siseviimistlusega ruume kaunistasid skulptuurid, maalid ja peen mööbel. Peaaegu iga päev toimus kuninga ja tema õukonna lõbustamiseks mõni meelelahutusüritus.
Referaat Versaille loss Versaille lossi ja pargikompleks on üks maailma kauneimaid ning Euroopa suurim, mis asub Prantsusmaal, 18 km eemal Pariisist- Versailles. Kaunist lossikompleksi hakati ehitama Päikesekuninga Louis XIV valitsusajal aastal 1661-1710, Louis XII aegse jahilossi kohale. Louis XIV peetakse ka Versaille lossi rajajaks. Suurejoonelist barokkstiilis lossi ehitamist juhtis Louise Le Vau, hiljem Jules Hardoin-Mansart. Lossi ümber oleva maastiku arhitekt oli André Le Nôtre. Kunagi oli lossipargi pindala üle 8000 ha, kuid nüüdseks on seda vähendatud 700 hektarile.
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Kunstiajaloo osakond Liisa Mudist Arhitektuuriline park Versailles’ ja inglise pargi tekkimine Referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1Arhitektuuriline park. Versailles’.....................................................................................4 1.1André Le Nôtre.........................................................................................................5 1.1.1Looming................
Allikmaterjalina on kasutatud algselt Kristiina Hellströmi poolt koostatud maastikuarhitektuuriajaloo konspekti (1997), lisaks on hulgaliselt infot saadud internetist, erialaartiklitest ning trükis ilmunud raamatutest (loetelu esitatud iga loengupeatüki järel). Väga oluliseks kirjandusteoseks pean M.-L. Gotheini "History of Garden Design"" (1st ed. 1913 saksa k., 1928 ingl. k), mille on 2000. aastal kaasajastanud ©Tom Turner ning mis on kättesaadav ka internetis: http://www.gardenvisit.com/got/index.htm Eesti keeles on ilmunud veel kaks ülevaatlikku vihikut: Aiakunst läbi aegade I osa (1999) ning II osa (2004), mis sobivad suurepäraselt sissejuhatuseks ja esimesteks käsiraamatuteks maastikuarhitektuuri ajaloo kursusele. 2006. a ilmus eestikeelne tõlge Penelope Hobhouse' i raamatust ,,Aianduse ajalugu" (Tallinn: Varrak). Kursuse jooksul käsitletakse teemasid antiikajast, keskajast, renessanss- ja barokkaedadest-
põhiplaanist, mille iseärasuseks oli nei õue ümbritsevat tiiba. Uus loss koosneb ühest peaehitisest kahe eenduva külgtiivaga. Ruumide jaotusel ja teostusel on ülimal määral lähtutud praktilistest kaalutlustest: silmas on peetud esmajoones mugavat ühendust ruumide vahel, kütmise huvides on ruumid võrdlemisi väikesed jne. Hoone keskel on suur ovaalne saal, selle ees nelinurkne vestibüül, vestibüüli kõrval on trepid. Louis Le Vau. Vaux-le-Vicomte`i loss ja põhiplaan Le Vau ehitas ka väiksemaid losse, jätkas Louvre`i ehitamist ja lisas Tuileries`lossile kaks nurgapaviljoni. Le Vau tähtsaim monumentaalhoone on Prantsuse Instituudi (endine College des Quatre Nations) hoone Pariisis, ehitatud a. 1661-1680. See koosneb kuppelkirikust, millest lähtuvad kaks kõvera põhiplaaniga tiiba. Louis Le Vau. Prantsuse Instituudi hoone ● Kõrgbaroki ajastul, Louis XIV valitsemise ajal muutus
Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised 11. saj. kiviehitiste rajamine, võeti üle rooma ehitustehnika võtteid (ümarkaar, silindervõlv) Kirikud peamiselt basiilika stiilis: · Idapoolses osas püham · Transept ja pikihoone, nende ristumiskohal nelitis · Apsiidi ja transepti vahel kooriruum · Kooriruumi põrand kõrgemal ja selle all kabel ehk krüpt matmispaik · Basiilika peatunnus valgmik Ka teised tüübid: 1. ühelööviline 2. kodakirik · 3-lööviline · Aknad kesklöövi ülaosas puudusid · Portaal nii idapoolses osas kui ka pikiküljel · Lööve eraldasid ümarkaarelised arkaadid · Arkaadid toetusid piilaritele · Arkaadide ülaosas empoorid · Empooride puudumisel trifoorium, käigu puudumisel pseudotrifoorium
Romaaniajastu 24.10.2007 Marmorkirikud: Itaalias võib kohata ka marmorkirikuid. Ehitatud maakividest. Erandiks on Firenzes mõned marmorkirikud. Hispaanias väga kuulus romaaniajastu kirik, aga see on ümber ehitatud barokkstiiliks. Seal sees võib näha romaani stiili sees. SANTIAGO DE COMPOSTELA (Põhja-Hispaanias.) Püha Jaakobus oli 1 Kristuse jüngreid. Ristisõjad algasid tema haua kaitsemisega Hispaanias. Lõppesid katsega vallutada tagasi Jeesuse haud Jerusalemmas 12.-13. Saj Saksamaa: MARIA LAACH - suure nelitistorniga kirik Lääne- Saksamaal Kõrgemate külgtornidega kirik - SPEYER. WORMS'i kirik Saksamaal. Skandinaavia: Skandinaavia ristiusustamine toimus rahumeelselt 11.saj alguseks on kõik maad võtnud vastu ristiusu vabatahtlikult
Kõik kommentaarid