NORRA Oslo kuningaloss • Lossi hakati planeerima 1821. • Loss valmis aastal 1849. • Lossi arhitekt oli Hans Linstow. ROOTSI Stockholmi kuningaloss • Praeguse lossi kohale ehitati 13. sajandil kivilinnus, mis ajapikku kasvas lossiks. • 16. sajandi lõpus ehitati loss ümber renessanss- stiili ning 1690. aastal otsustati loss muuta hoopis rokokoo lossiks • Lossis on 609 ruumi ning see on üks suurimatest täna- päeval kasutatavatest lossidest. Drottningholmi loss • Rootsi kuningas Johan III ehitas lossi oma abikaasale 1580. aastal. • 1661 põles loss maha. • Hiljem palgati arhitekt Nicodemus Tessin vanem läbiviima taastamistöid. • Praegune kuningapere on lossis elanud alates 1981. aastast. TAANI Fredensborgi loss • Põhjasõja lõpul anti arhitekt Johan Cornelius Kriegerile käsk projekteerida väike hubane loss. • Barokkstiilis lossi ehitati aastail 1720–1726.
......9 SISSEJUHATUS Minu töö on lühiülevaade kirjanik Walter Scotti elust ja loomingust ning teosest ,,Talisman''. 1. Walter Scotti elu ja looming Walter Scott (1771-1832) on inglise kirjanduse suurimaid esindajaid XIX sajandi algul, ajaloolise romaani zanri looja. Ta kirjutas enam kui kakskümmend viis maailmakuulsat ajaloolist romaani. Juba lapsena huvitus Walter Scott Sotimaa ajaloost, tema poeetilistest legendidest ja rahvapärimustest. Ta armastas kuulata jutustusi keskaegseist lossidest ja rüütlite kangelastegudest, luges innukalt Shakespeare'i ajaloolisi kroonikaid ja rahvalaulukogusid. Selle armastuse oma kodumaa vastu, kus paljude sajandite vältel rõhusid rahvast inglise feodaalid, säilitas kirjanik kogu eluks. W. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi. Temaatikalt on Scotti romaane jagatud kahte tsüklisse - Soti minevikku käsitlevad teosed ja inglise tsükli teosed. W
Lossides oli eri tasapindadel ohtralt ruume, ladusid, treppe, sambaid. Erilised olid sambad alt ülespoole laienemise poolest. Losside seinad olid kivist, laed puidust. Seintel oli maalinguid ja ornamente. Kogu kunst ja kultuur oli elurõõmus ja loomulik. Keraamika oli värviline ja uhke mustriga, sellel kujutatud stseenid kiidavad meelelisust ja loodust. Ornamendis kasutatakse stiliseeritud mereloomi ja .taimi. Suursugustest lossidest ja linnamüüridest on võimsaim Mykene linnamüür, mida kivide suuruse tõttu arvati olevat ladunud kükloobid, ja samas valminud kuulus Mykene Lõvivärav. Väga kõrgel tasemel oli kullasepakunst.
Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena, kultusepaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ning nende ümber kujunesid rahvarohked linnad. Kuulsaim loss on kahtlemata Knossose palee. Mükeene kultuuri rahvas seevastu kindlustas oma lossid lausa ,,kükloopsete" müüridega. Seal etendasid lossid sõltumatute, omavahel sõjajalal olevate riikide keskuste rolli millest. Mükeene kultuuri linnad asusid lossidest kaugel. Mõlemate kultuuride lossid olid aga labürinditaolise põhiplaaniga ning sarnaselt kasutati neid ka laoruumideks ning käsitöökodadeks. Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis nende loomingus puudusid igasugusedki sõjaelemendid. Enamasti kujutati naisi, aga ka pidustusi ning härga ja härjasarvi. Tugevalt esines egiptuse poosi mõju. Mükeene kultuuri kunstnikud kujutasid aga just sõda ja võitlusi. Kreetal oli kultusloomaks härg, samuti austati jumalannasid
Kasutati algriimi. Rütm oli lihtne ja ühehäälne välja arvatud setudel. Rahvalaulu liigid. 1. Vanimad on töölaulud. 2. Hälli- e. unelaulud 3. Kalendrilaulud - erinevate rahvakalendri tähtpäevadega seotud laulud. 4. Lastelaulud 5. Tantsulaulud Uuem rahvalaul tekkis 18. saj. Lauluviis muutus mitmekesisemaks, keerulisem rütm, laulusõnad koondusid salmidesse ja tekkisid refräänid. Teemad olid mitmekesised ja esitajateks olid sageli mehed. Jutustati lossidest, võitlusest mõisaomanikuga, ilusatest naistest, õnnetust armastusest, revolutsioonidest. Eeskuju võeti saksa kultuurist. Eesti rahvapillid Suhteliselt väikse osatähtsusega. Vanimad on viled, pasunad ja sarved. Muistsed muusikainstrumendid: 1) vilepillid 2) keelpillid 3) rütmipillid Pillid olid suhteliselt algelised. Laenati ka teistest kultuuridest. Puhkpillid - erinevad vilepillid, karjasepasunad, loomasarved, torupillid, parmupill. Keelpillid - kannel, hiiu kannel e. rootsi kannel.
K2 ELUKÄIK Elas aastatel (15.08.1771- 21.09.1832) Sündis Šotimaal Edinburghis advokaadi perekonnas, Ta oli juristi poeg. On inglise kirjanduse suurimaid esindajaid XIX sajandi algul, ajaloolise romaani žanri looja. Ta kirjutas enam kui kakskümmend viis maailmakuulsatajaloolist romaani. Juba lapsena huvitus tema Šotimaa ajaloost, poeetilistestlegendidest ja rahvapärimustest. Ta armastas kuulata jutustusi keskaegseist lossidest ja rüütlitekangelastegudest, luges innukalt Shakespeare ’i ajaloolisi kroonikaid ja rahvalaulukogusid HARIDUSTEE Käis ülikoolis õppimas juristiks ja asus tööle isale kuuluvas advokaadikontoris. LOOMING W. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi. Esimesel perioodil (1796-1814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil (1814-1832) läheb W. Scott üle
Prantsuse kunst 16. sajandil · renessansskunst arenes põhiliselt kuninga, õukonna ja suuraadlike tellimusel ehitati uhkeid losse · Loire'i oru lossid · kuninga ja kõrgaadli residentsid, kus pole lihtrahvast ja saab jahti pidada · François oli mitmete losside ehitaja või täiendaja Blois' lossi õue trepp tema nimega · uutest lossidest tähtsaim Chambord · esindab segastiili linnused ja palazzod · peahoone on 3-korruseliste tornide ja hoonetiivaga, tagumised nurgatornid on 1-korruselised · peahoone keskel on omapärane keerdtrepp, kus ülesmineja ei kohtu allatulijatega · linnus ümartorne meenutavad vormid ja kõrge katus · palazzo lossil pole sõjalist välimust fassaadil akende read ja dekoratiivdetailid · Fontainebleau loss
Mükeene kultuurile omane lineaarkiri B. Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena, kultusepaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ning nende ümber kujunesid rahvarohked linnad. Kuulsaim loss on kahtlemata Knossose palee. Mükeene kultuuri rahvas seevastu kindlustas oma lossid lausa ,,kükloopsete" müüridega. Seal etendasid lossid sõltumatute, omavahel sõjajalal olevate riikide keskuste rolli millest. Mükeene kultuuri linnad asusid lossidest kaugel. Mõlemate kultuuride lossid olid aga labürinditaolise põhiplaaniga ning sarnaselt kasutati neid ka laoruumideks ning käsitöökodadeks. Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis nende loomingus puudusid igasugusedki sõjaelemendid. Enamasti kujutati naisi, aga ka pidustusi ning härga ja härjasarvi. Tugevalt esines egiptuse poosi mõju. Mükeene kultuuri kunstnikud kujutasid aga just sõda ja võitlusi. Kreetal oli kultusloomaks härg, samuti austati jumalannasid
Tuntud kui ajaloolise romaani zanri looja. Ta kirjutas enam kui kakskümmend viis maailmakuulsat ajaloolist romaani. Kirjutas ka luulet ja näidendeid. Walter Scott sündis Sotimaal Edinburgh's. Ta oli juristi poeg. Kirjaniku biograafid oletavad, et romaanis "Rob Roy" on mõningaid autobiograafilisi jooni (vana kaupmehena kujutas oma isa). Juba lapsena huvitus Walter Scott Sotimaa ajaloost, tema poeetilistest legendidest ja rahvapärimustest. Ta armastas kuulata jutustusi keskaegseist lossidest ja rüütlite kangelastegudest, deklameeris vanu soti ballaade, luges innukalt Shakespeare'i ajaloolisi kroonikaid ja rahvalaulukogusid. Selle armastuse oma kodumaa vastu säilitas kirjanik kogu eluks. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi. Esimesel perioodil (1796-1814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil (1814-1832) läheb W. Scott üle proosale, hakkab kirjutama ajaloolisi romaane, mis
Egiptuses taga olevaid isikuid eesoleva pea kohal. Erinevuseks on see, et Egiptuses kujutati sündmuseid üksteise all, kui Mesopotaamias olid sündmused kujutatud järjest ja neid sai lugeda kui jutustusi. Kunstis oli põhivärvideks sinine, kollane, punakas pruun. Egiptuses roheline ja punane. Egiptuse kunst oli värviküllane, samuti oli see ka nii Mesopotaamias, kuid Egiptuses oli tähtis dekoratiivne mulje. Mesopotaamia skulptuuridest võib näiteks tuua Assüüria lossidest leitud sümboolsed ,,valvureid" (tiivulised lõvid, viiejalgsed härjad inimpeaga). Egiptusest Giza püramiidide juures kaljus raiutud sfinks (inimesepea ja lõvi kehaga olend). Mõlema ajastu skulptuurid on üsnagi sarnased oma teatud erinevustega. Kujutatud on sarnaseid asju, sarnasel viisil, aga väikeste eri detailidega. Tänapäevani on kindlasti paremini säilinud Egiptuse skulptuurid. Kasutatud allikad: http://miksike.ee/documents/main/referaadid/1vana_egiptuse_skulpt.htm
Arhidektuur Erinevalt Kreetast olid Mükeene asulad kindlustatud, elati pidevas konfliktiohus. Mükeene hiilgeajast 13. sajandil pärinevad linnamüürid Mükeenest, Arnest, Tirynsist ja mujalt. Ehitised olid nii võimasad, et ehitajateks peeti klükloope. Pildil on Mükeene linnamüür, mis on ehitaud neljast hiiglaslikust kivirahnust. Minose mõju ei ulatunud Mükeene arhitektuurini ning Mükeene lossid erinesid Kreeta õhulistest ja valguseküllastest lossidest. Peamise ehitus materjalina kasutati kivi, mis muutis ehitised raskepärasemateks. Ehitati losse, mille südameks oli megaron. Eluhooned oli jaotatud risttahuka kujuliselt kolmeks ning oli suunatud lõunast põhja. 5 Esialgu maeti surnud kaevushaudadesse, kuid need asendusid 16. sajandil kamberhaudadega ja nendest arenenud suurejoneliste kuppelhaudad. Kuppelhaua puhul kaevati esmalt veidi kaldus käik, dromos. Dromos lõppes ukseavaga, mis viis hiiglaslikku ümmargusse kividest laotud
suudetud desifreerida, siis on selle kultuuri peamisteks allikmaterjalideks arheoloogilised allikad ning kreeklaste poolt kirja pandud müüdid. 2.3. Lossid Kreeta saarel: Minoilisele kultuurile kõige iseloomulikumaks tunnuseks on lossid. Losse iseloomustavad järgmised asjaolud: - Kindlustamata lossid (kuni 10 tk) asusid üle kogu Kreeta saare; keskne loss saarel tõenäoliselt puudus. - Tuntuim lossidest on Knossos kreeta saare põhjarannikul, mida on nimetatud ka Minose lossiks. - Losside ümbruses asusid linnad (asulad), mis sageli olid omavahel kokku kasvanud. - Keeruka põhiplaaniga lossid (labürintide temaatika kreeka müütides) olid ehitatud ümber keskse väljaku. - Lossid olid olulised majanduskeskused, kus asusid laoruumid ja käsitöökojad. - Losse olid kasutusel ka tõenäoliselt usukeskuste ja kultusepaikadena, sest
kui tuli kohaneda Euroopa kultuurimõjudega. 19.saj. võti vastu trükikunst, ilmalik haridus ja teater. Hiljem hakkasid osad pooldama uuendusi ja teised mitte. Türgi 15 sajandil alustasid Osmanite võimu alla olevad türklased ekspansiooni, mis viis 16 sajandil suure Türgi - Osmanite impeeriumi kujunemisele. Türklased laiendasid oma ülevõimu põhiliselt Aasias, Aafrikas kui Euroopas.1453 aastal vallutasid nad Konstantinoopoli, millest tehti Türgi sultanaadi pealinn Istanbul. Istanbuli lossidest tuntuim on Topkapi Sarayi, mille ehitamiseks kulus aasta sadu ja mis oli sultanite residents ligi 400 aastat. Samuti paistis silma Sinine mosee, mis oli ainuke kuue minaretiga mosee, lisaks 16 rõdu. Suurepärane kunstiteos oli Ahmet III purskkaev. Need ja paljud muud hooned seal on püstitatud nn. Sinani stiilis, teised kunstistiilid oli vähe arenenud. Haridus ja teadus püsisid praktiliselt keskaja tasemel ning olid vaimulike kontrolli all. 18
Minosel olid vaasidel spiraalid-heledad. (valged) taimed, lehed, õied, hilises- loodusmotiivid. Tumedad. Taust oli heledam. 4. Mis iseloomustab Kreeta keraamikat? Selle arengus võib iseloomustada mitut etappi, kusjuures kõigelie on omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus. Ornamentika on looduslähedane. Hästi loomulikult. 5. Mille poolest erinevad Peloponnesose ps kindlustatud lossid kreeta lossidest? Peloponnesos Kreeta Suured kindlustused ja müürid, sest end tuli kaitsta Puuduvad suured müürid, sest võideldi merel. piiramise eest. Polnud olulisemaid ruume. Olid ka kauplemis ja Megaron- teistest olulisem ja pikem saal. äriruumid+ tööruumid. Loss polnud ärikeskus Linnad on lossi lähedal.
Reljeefi, Reljeefid jutustava sisuga, Reljeefid (madalad, värvilised) pitsatsilindrid, koonused, jutustava sisuga, ümarplastika ja ümarplastika takerdus ümarplastika reljeef olid laialt levinud kasutamine. kasutamine halva materjali Mis domineerib? saadavuse tõttu, aga kujukesi tehti ikkagi. Milliseid skulptuure Leitud Assüüria lossidest Giza püramiidide juures kaljus sümboolseid „valvureid“ raiutud sfinks-inimesepea ja lõvi on leitud? (tiivulised lõvid, viiejalgsed kehaga olend, Vaarao Mykerinose härjad inimpeaga) ja ta naise kuju (Giza), Ramses II kujusid Kus kasutati Hoonete kaunistamisel Ümarplastilisi skulptuure kasutati
täielikult desifreeritud. Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena, kultusepaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ning nende ümber kujunesid rahvarohked linnad. Kuulsaim loss on kahtlemata Knossose palee. Mükeene kultuuri rahvas seevastu kindlustas oma lossid lausa ,,kükloopsete" müüridega. Seal etendasid lossid sõltumatute, omavahel sõjajalal olevate riikide keskuste rolli millest. Mükeene kultuuri linnad asusid lossidest kaugel. Mõlemate kultuuride lossid olid aga labürinditaolise põhiplaaniga ning sarnaselt kasutati neid ka laoruumideks ning käsitöökodadeks. Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis nende loomingus puudusid igasugusedki sõjaelemendid. Enamasti kujutati naisi, aga ka pidustusi ning härga ja härjasarvi. Tugevalt esines egiptuse poosi mõju. Mükeene kultuuri kunstnikud kujutasid aga just sõda ja võitlusi. Kreetal oli kultusloomaks härg, samuti austati jumalannasid. Mükeene
kuna neid kasutati vaid majapidamisaruannetes. Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena, kultusepaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ning nende ümber kujunesid rahvarohked linnad. Kuulsaim loss on kahtlemata Knossose palee. Mükeene kultuuri rahvas seevastu kindlustas oma lossid lausa ,,kükloopsete" müüridega.Seal etendasid lossid sõltumatute, omavahel sõjajalal olevate riikide keskuste rolli millest. Mükeene kultuuri linnad asusid lossidest kaugel. Mõlemate kultuuride lossid olid aga labürinditaolise põhiplaaniga ning sarnaselt kasutati neid ka laoruumideks ning käsitöökodadeks. Kreeka polis ja valitsemisvormid Polis oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ning poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud. Esimeste hulka kuulusid täisealised vabad mehed, kellel oli kohus riiki
turismipiirkond. Ka ameeriklaste seas, kes elavad Saksamaal, on Rheinland-Pfalz populaarne. Nad armastavad koguneda piirkonna mitmete festivalide ajal. Iga linn sellel liidumaal tähistavad erinevaid tähtpäevi festivalidega, kõige rohkem toimub aga festivale septembris, kui on veinihooaeg. Rhein Valley, üks suurimaid ja olulisemaid losse Rheinland-Pfalz'is tähistab Rhein in Flammen ning siis dekoreeritakse see üks lossidest erkoranzilt ja ilutulestik on vapustav. Pfalzäi piirkonnal on omad toidud, nagu näiteks Saumagen ja Bologna, sealiha ja kartulitega, mis on lõigatud ja grillitud. Inimesed armastavad sealkandis rohkem veini kui õlut. Rheinland-Pfalz palub hulgaliselt palju võimalusi teha põnevaid asju linnas, jõgedel ja maal kepikõnnid pargis, giidiga jalgrattatuurid, lakkamatu valik suusaradu. Võite kanuuga Lahn'i jõel
romaani. Walter Scott sündis Sotimaal Edinburgh's. Ta oli juristi poeg. Kirjaniku biograafid oletavad, et romaanis "Rob Roy" vana kaupmehe, mr. Osbaldistone'i isikus kujutas kirjanik oma isa, kuna noores Frank Osbaldistone'is, kes on jutustuse mina-kangelaseks, on mõningaid autobiograafilisi jooni. Juba lapsena huvitus Walter Scott Sotimaa ajaloost, tema poeetilistest legendidest ja rahvapärimustest. Ta armastas kuulata jutustusi keskaegseist lossidest ja rüütlite kangelastegudest, deklameeris vanu soti ballaade, luges innukalt Shakespeare'i ajaloolisi kroonikaid ja rahvalaulukogusid. Walter Scotti loomingul, hoolimata kirjaniku maailmavaadete vasturääkivusest, iseloomustab progressiivsus.Ajalooliste sündmuste realistlik kujutamine, rahva otsustava osa näitamine võitluses maa vabaduse eest, suurepärased pildid soti kommetest, iseloomudest ja loodusest, reaktsionääride ja rahva vaenlaste satiiriline kujutamine, peen
Kreeta lineaarkirja A ei osata tänaseni selgelt lugeda, Mükeene lineaarkiri B on tänaseks täielikult desifreeritud. Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena, kultusepaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ja nende ümber kujunesid rahvarohked linnad(Knossose palee). Mükeene kultuuri rahvas kindlustas oma lossid hiiglaslike müüridega. Lossid etendasid sõltumatute omavahel sõjajalal olevate riikide rolli. Linnad asusid lossidest kaugel. Mõlemate kultuuride lossid olid labürinditaolise põhiplaaniga ning neid kasutati sarnaselt ka laoruumideks ning käsitöökodadeks. Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis nende loomingus puudusid igasugused sõjaelemendid. Peamiselt kujutati naisi, aga ka pidustusi ning härga ja härjasarvi. Tugevalt esines egiptuse poosi mõju. Mükeene kultuuri kunstnikud kujutasid aga just sõda ja võitlusi. Kreetal oli kultusloomast härg, samuti austati jumalannasid
Ta on jäänud maailmakirjandusse kui romantilise ajaloolise romaani rajaja ning viljelja, ta kirjutas kakskümend üheksa maailmakuulsat romaani. Walter Scott sündis Edinburghis juristi pojana, õppis ülikoolis õigusteadust. Töötas Sotimaa kohtuametis. Ta alustas rahvaluule kogumisega ja keskajateemalistega romantiliste poeemidega. Juba lapsena huvitus Walter Scott Sotimaa ajaloost, tema poeetilistest legendidest ja rahvapärimustest. Ta armastas kuulata jutustusi keskaegseist lossidest ja rüütlite kangelastegudest, deklameeris vanu soti ballaade, luges innukalt Shakespeare'i ajaloolisi kroonikaid ja rahvalaulukogusid. 1.1. TEOSE LÜHIANDMED Romaani ,,Talisman" taustaks on Kolmas ristisõda (1189-1192). Tegevustik toimub Süürias Palestiina läheduses. Ristisõda moslemite ja kristlaste vahel, teoses on praegusel hetkel rahu, kuna Inglismaa kuningas Richard Lõvisüda on haige. Salapärane talisman
Sai alguse kreeklaste saabumisest Egeuse mere piirkonda.Mükeene kultuurile on omane lineaarkiriB, mis on teadlaste poolt tänaseks desifitseeritud, kuid ei anna meile mingit tevet, selle aja valitsemise kohta, kasutati ainult majapidamis aruannetes. Mükeene rahvas kindlustas oma lossid ,,kükloopsete" müüridega. Lossid etendasid sõltumatute, omavahel sõjajalal olevate riikide keskuste rolli, millest mükeene kultuuri linnad asusid lossidest kaugel.Tuntuim loss mükeene. Lossid olid laburündi taolise põhiplaaniga. Mükeene kultuuri kunstnikud kujutasid eelkõige sõda ja võitlusi.Nende rahva uskumustest teatakse vähe. Lossi eesotsas seisid kaks kõrget võimukandijat- valitseja ja sõjapealik.Tähtsat osa etendasid ka sõjalised kaaskondlased, kes moodustasid arvatavasti lossi põhilise relvajõu. 3. Kreeta-Mükeene usundi põhijooned-Kõige tõenäolisemalt austati eelkõige jumalannasid-neile ohverdati loomi,nende auks
Apelsin, sidrun. Puuviljad, üksikpuud. veega. Veebasseinid, kanalid, Veetaimed: lootosed, liiliad. köögiviljad, maitsetaimed. Langev vesi, vaated üle oru. pesemisrituaalid, meditatsioon. Euroopa keskaeg Rooma langusega hävitasid barbarid Asutatakse jahiparke, labürintaiad, Iluaiad kaovad lossidest ja Kloostriaiad: viinamari, 476. a kuni (germaanlased) lossid, templid ja pöetud hekid, metallist linnud, linnadest. Kiriklik askees. viljapuud, ravimtaimed, Ameerika pargid-aiad. Kloostrites viljapuud, loomakujud (vt Bütsants). Aiad Kloostriaiad. Roos ja liilia maitsetaimed, puukoolid. avastamiseni 1492. köögiviljad, ilupuud-põõsad, lilled müüride sees
Lõuna- ja põhjatiivas olid kabelid. Pöörati tähelepanu maalidele ja skulptuuridele. Skulptuurid muutusid võimsateks ja tunnetasid enda ümber ruumi ning vabadust. Nende eesmärgiks oli muuta kirik suursugusemaks. Välisvaatel oli tohutult dekoratsioone. Kirik oli kahekordne ja lopsakas fassaad varjas kupli, jättes suursuguse mulje. Voluut seob korruseid. Fassaadi pind oli dünaamiline ning rahutu. Levinud oli ka valguse ja varjude mäng. Hakkasid kujunema terviklikud ansamblid lossidest ning neid ümbritsevatest parkidest koos purskkaevude, tiikide ja terrassidega. Väga rikkalikult olid kaunistatud baroksed siseruumid. Sisekujunduses armastati seina- ja laemaale, kasutati hinnalisi materjale, rohkesti kulda. Koos toretseva, kuid raskevõitu mööbliga mõjuvad baroksed ruumid raskepärastena. Hispaania barokk- kunst väljendas siiraid ja sügavaid usundeid. Eriti skulptuur, kus suurema loomutruuduse saavutamiseks pandi
Kultuur arenes täiesti iseseisvalt. See kultuur lõppes u 1500 eKr (hiidlaine purustasid lossid). Mükeene kultuur oli algselt mandri Kreekas aga peale 1500 eKr liikus see ka Kreeta saarele. Tegemist oli Kreeklaste esivanematega (indueuroopa rahvas)- Ahhailased. See algas 1600 e Kr. Nad kasutasid lineaarkirja B-d ja see on desinfeeritud. Nende keskused on ka lossid, kuid linnad losside ümber puuduvad. Lossid olid kindlustatud (müüridega ümbritsetud). Üks kõige kuulsamatest lossidest on Mükeene. Nende ümber oli kükloopiliste müüridega. Oli suhteliselt sõjakas kultuur. Austati ka seal härgasid ja jumalannasid(natuke vähemal määral). Mükeene kultuuri ajal tekkisid osad ,,klassikalised jumalad". See kultuur hävines 1100 e Kr, kui sinna tungisid Doorlased(olid sõjakamad, kui ahhailased, mis sest, et muidu natuke vähem arenenud. Alguse sai nn ,,tume periood". Paljud saavutused unustati (nt kiri kadus).
Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena, kultusepaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ning nende ümber kujunesid rahvarohked linnad. Kuulsaim loss on kahtlemata Knossose palee. Mükeene kultuuri rahvas seevastu kindlustas oma lossid lausa ,,kükloopsete" müüridega. Seal etendasid lossid sõltumatute, omavahel sõjajalal olevate riikide keskuste rolli millest. Mükeene kultuuri linnad asusid lossidest kaugel. Mõlemate kultuuride lossid olid aga labürinditaolise põhiplaaniga ning sarnaselt kasutati neid ka laoruumideks ning käsitöökodadeks. Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis nende loomingus puudusid igasugusedki sõjaelemendid. Enamasti kujutati naisi, aga ka pidustusi ning härga ja härjasarvi. Tugevalt esines egiptuse poosi mõju. Mükeene kultuuri kunstnikud kujutasid aga just sõda ja võitlusi. Arhailise ajajärgu iseloomulikud tunnused:
m.a). Assüüria kunsti kõige tähelepanuväärsemaks ja ülimalt iseloomulikuks saavutuseks olid seina ülaosa friiside madalad reljeefid. Nende kunst oli ka väga militaarse iseloomuga. Kunstis ülistati piiramatu võimuga monarhi. Erinevalt Mesopotaamia rahvastest oli neil võimalik kasutada materjalina rohkem kivi. - sealt ka kivisse raiutud reljeefid mis saavutasid ülima täiuslikkuse kuningas Assurbanipali Ninives asuvas palees. Kujutised reljeefidel mõjuvad loomulikult. Assüürlaste lossidest on leitud fantastiliste olendite kujusid (tiivulised lõvid, viiejalgsed härjad inimpeaga jt), mida kasutati lossiväravate sümboolsete valvuritena. Loengus vaatasime ka pilti : Tiivuline inimpeaga härg Korsabadis (u 720 e.m.a) Lamassu. NB! Rullitud habe ja lakk - Assüüria!!!) Neil tiivulistel härjakujudel on 4 jala asemel 5, selleks et kujud oleksid vaadeldavad nii otsevaates kui ka külje pealt. Pilt : Reljeef "Lõvi ründab kuningas Assurbanipali" (mõned näited)
Walter Scott sündis Sotimaal Edinburgh's. Ta oli juristi poeg. Kirjaniku biograafid oletavad, et romaanis "Rob Roy" vana kaupmehe, mr. Osbaldistone'i isikus kujutas kirjanik oma isa, kuna noores Frank Osbaldistone'is, kes on jutustuse minakangelaseks, on mõningaid autobiograafilisi jooni. Juba lapsena huvitus Walter Scott Sotimaa ajaloost, tema poeetilistest legendidest ja rahvapärimustest. Ta armastas kuulata jutustusi keskaegseist lossidest ja rüütlite kangelastegudest, deklameeris vanu soti ballaade, luges innukalt Shakespeare'i ajaloolisi kroonikaid ja rahvalaulukogusid. Walter Scotti loomingul, hoolimata kirjaniku maailmavaadete vasturääkivusest, iseloomustab progressiivsus.Ajalooliste sündmuste realistlik kujutamine, rahva otsustava osa näitamine võitluses maa vabaduse eest, suurepärased pildid soti kommetest, iseloomudest ja loodusest, reaktsionääride ja rahva
Türgi 15. sajandil alustasid Osmanite võimu alla koondatud türklased ulatuslikku ekspansiooni mis viis järgmisel sajandil suure Türgi impeeriumi kujunemisele. Sultan Selim I vallutanud 1517. aastal moslemite pühad linnad ja Araabia poolsaarel (Meka ja Mediina) ning Egiptuse, võttis endale islami usujuhi kaliifi tiitli. Lähis- Ida ja Põhja- Aafrika sunniitide keskuseks kujunes Türgi sultanaadi pealinn, kuhu valitsejad püstitasid üha uusi uhkeid losse. Istanbuli lossidest tuntuim on Topkapi Sarayi, mille ehitamiseks kulus aastasadu ja mis oli sultanite residents ligi 400 aastat. Suurepärane kunstiteos oli Ahmet III purskkaev oma taimeornamendi ja kullatud raidkirjadega. Arhitektuuri ja sellega seotud ehituskunstiga võrreldes olid ülejäänud kunstiliigid vähe arenenud. Haridus ja teadus püsisid Türgi impeeriumis praktiliselt keskaja tasemel. Koraanikoolid ja medresed olid vaimulike kontrolli all. 18
9. Aita õpetajat Mida kutsutakse raamatus "talismaniks"? 10. Autorist Mõnda eluloost Walter Scott (17711832) on inglise kirjanduse suurimaid esindajaid XIX sajandi Mõnda eluloost algul, ajaloolise romaani zanri looja. Ta kirjutas enam kui kakskümmend viis maailmakuulsat ajaloolist romaani. Juba lapsena huvitus Walter Scott Sotimaa ajaloost, tema poeetilistest legendidest ja rahvapärimustest. Ta armastas kuulata jutustusi keskaegseist lossidest ja rüütlite kangelastegudest, luges innukalt Shakespeare'i ajaloolisi kroonikaid ja rahvalaulukogusid. Selle armastuse oma kodumaa vastu, kus paljude sajandite vältel rõhusid rahvast inglise feodaalid, säilitas kirjanik kogu eluks. Loomingu üldiseloomustus W. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse Loomingu üldiseloomustus perioodi. Temaatikalt on Scotti romaane jagatud kahte tsüklisse Soti minevikku käsitlevad
stiil. muusikat iseloomustab - ere kõlakontrast ja tempokontrast kirjandust iseloomustab - raskepärane sõnastus, hea ja halva kujutamine kaldub sageli äärmustesse. kunsti iseloomustab - väline hiilgus, suured mõõtmed, hoogsa liikumise ja tugevate tunnete väljendamine. barokkarhidektuur sündis itaalias. ehitisi iseloomustavad keerulised põhiplaanid, keerdsambad, ovaalsed aknad, spiraalitaolised kaunistused. ehitati palju kirikuid ja losse. kujunesid terviklikud ansamblid lossidest ja neid ümbritsevatest parkidest, purskkaevude, tiikide ja terrassidega. palju oli seina ja laeomaale, kasutati hinnalisi materjale nt kulda, mööbel oli toretsev kuid raskepärane. nt. Prantsusmaal Versailles, eestis Kadrioru loss / park Mood Meeste mood lähtus sõjaväevormist-mundrikuued,vestid, põlvpüksid kuid oli suurejooneline, uhke, ülekuhjatud. Kasutati palju hõbe ja kuldtikandit, kaunistuspaelu. Vägev parukas. Naiste mood- kitsa pihiku ja järellohiseva sabaga kleit,
Eestlased relvastusid ja ühinesid salkadeks, mille liikmeid maarahvas "mõrtsukateks" kutsus. Kõige tuntum talupoegade üksus Liivi sõja päevil oli Tallinnale allunud lipkond Ivo Schenkenbergi juhtimisel. Ivo Schenkenbergi kutsuti Hannibaliks ja tema mehi Hannibali rahvaks. Nad varitsesid nii ööd kui päevad venelasi, võtsid nad äkilise kallaletungiga vangi ja lasksid maha. Nad tegid sel viisil kõik venelased kogu Eestimaal nii araks, et nad lossidest kuskile ratsutada ei julgenud ja olid seal justkui piiramisrõngas. Kui oli vaja reisida, tegid nad seda kõrvalisi teid pidi ja kartsid igat metsatukka silmates, et seal Hannibali rahvas neid varitseb. 1579. aastal Ivo Schenkenberg hukkus venelaste käe läbi ja tema salk lagunes laiali. Sellega ei lõppenud aga "mõrtsukate" tegevus."Hannibali" rahva kõrval tegutses ka teisigi talupoegde lipkondi. Talupojad olid oma aja kohta hämmastavalt hästi relvastatud. Nende
Nelitise kohal kuppel, mille alla jäid aknad. Lõuna- ja põhjatiivas kabelid. Tähelepanu maalidel ja skulptuuridel. Skulptuurid muutusid võimsateks ja tunnetasid enda ümber ruumi ning vabadust. Nende eesmärgiks muuta kirik suursugusemaks. Välisvaatel tohutult dekoratsioone. Lopsakas fassaad. Kirik kahekordne ja fassaad varjas kupli, jättes suursuguse mulje. Voluut seob korruseid. Fassaadi pind dünaamiline, rahutu. Valguse ja varju mäng. Hakkasid kujunema terviklikud ansamblid lossidest ning neid ümbritsevatest parkidest koos purskkaevude, tiikide ja terrassidega. Väga rikkalikult olid kaunistatud baroksed siseruumid. Sisekujunduses armastati seina- ja laemaale, kasutati hinnalisi materjale, rohkesti kulda. Koos toretseva, kuid raskevõitu mööbliga mõjuvad baroksed ruumid raskepärastena. Hispaania barokk- kunst väljendas siiraid ja sügavaid usundeid. Eriti skulptuur, kus suurema
lineaarkiri B tänaseks täielikult desifreeritud. Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena, kultusepaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ning nende ümber kujunesid rahvarohked linnad. Kuulsaim loss on kahtlemata Knossose palee. Mükeene kultuuri rahvas seevastu kindlustas oma lossid lausa ,,kükloopsete" müüridega. Seal etendasid lossid sõltumatute, omavahel sõjajalal olevate riikide keskuste rolli millest. Mükeene kultuuri linnad asusid lossidest kaugel. Mõlemate kultuuride lossid olid aga labürinditaolise põhiplaaniga ning sarnaselt kasutati neid ka laoruumideks ning käsitöökodadeks. Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis nende loomingus puudusid igasugusedki sõjaelemendid. Enamasti kujutati naisi, aga ka pidustusi ning härga ja härjasarvi. Tugevalt esines egiptuse poosi mõju. Mükeene kultuuri kunstnikud kujutasid aga just sõda ja võitlusi. Kreetal oli kultusloomaks härg, samuti austati jumalannasid
Ja selle autor on Arent Passer kes oli pärit Hollandist. Prantsuse kunst 16. sajandil 1.Loire`i oru lossid- 16. sajandil ehitati mitmeid losse Pariisist lõuna pool, Loire`i orus. Kuningas ja kõrgaadel vajasid residentse, kus saaks olla eemal lihtrahvast ja mille lähedal leiduk jahipidamiseks sobivat maastikku. Francois oli mitme lossi ehitaja või täiendaja. Blois`lossi õue ehitatud keerdtrepp kannabki tema nime. Uutest lossidest oli kõige tähtsam Chambord, mis esindab 16. saj algupoolele omast segastiili, milles ühinevad keskaegsete linnuste ja renessanslike palazzode jooned. Fontainebleau loss-selle lossi ehitusel kujunes välja omaette arhitektide, skulptorite, sisekujundajate ja maalijate koolkond. Louvre`i loss Pariisis. Kunst 17. sajandil 1.Absolutism 2.Rubensi teoste temaatiline haare on lai. Teemasid on võetud Piiblist, antiikmütoloogiast, palju on
Traditsiooniliselt liigitatakse prantsuse kurtuaassed romaanid ainestiku pärituolu järgi kolme rüham: antiikainelisteks, bretooni lugudeks ja bütsantsi romaanideks. Neil rühmadel on palju ühiseid tunnuseid. Kõigis on domineerivaks armastusteema ja fantastiline seikluslikkus, stiil on viimistletult peen, sõnastus valitud ja kompositsioon keerukas. Rüütli kuju on idealiseeritud. Tema vastaseks on tavaliselt kultuuritu aadlik, aga ka hiiud, koletised, nõiad. Juttu on lossidest, pidudest, turniiridest. Kurtuaasse romaani vanimad teosed on antiikteemalised. 12. sajandil oli Prantsusmaal huvi rooma kirjanduse ja filosoofia vastu. Keskuseks oli Orleans, kus õpetlased tutvustasid Vergiliuts, Horatiust. Varaseim antiikteemaline keskaegne romaani on Aleksanrdi romaan. Teose populaarsust näitab see, et romaani värsimõõt aleksandriin kujunes väga palju kasutatud mõõduks. Antiikainelistest
desifreeritud. Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena, kultusepaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ning nende ümber kujunesid rahvarohked linnad. Kuulsaim loss on kahtlemata Knossose palee. Mükeene kultuuri rahvas seevastu kindlustas oma lossid lausa ,,kükloopsete" müüridega. Seal etendasid lossid sõltumatute, omavahel sõjajalal olevate riikide keskuste rolli millest. Mükeene kultuuri linnad asusid lossidest kaugel. Mõlemate kultuuride lossid olid aga labürinditaolise põhiplaaniga ning sarnaselt kasutati neid ka laoruumideks ning käsitöökodadeks. Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis nende loomingus puudusid igasugusedki sõjaelemendid. Enamasti kujutati naisi, aga ka pidustusi ning härga ja härjasarvi. Tugevalt esines egiptuse poosi mõju. Mükeene kultuuri kunstnikud kujutasid aga just sõda ja võitlusi. Kreetal oli kultusloomaks härg, samuti austati jumalannasid
Hammurapi Jumala ees/Kuningas Hammurapi seadusesteel (allikas: http://media.web.britannica.com/eb-media/89/82589-004-E3B2BDC0.jpg ) 1.3. Assüüria kultuur Kunsti õitseng algas kuningas Assurnasirpal II ajal IX sajandil eKr. Arhitektuuris oli juhtival kohal lossiehitus. Arhitektuurivormid olid küll lihtsad, kuigi reljeefid olid rikkalikult kaunistatud. Hakati kasutama võlvkonstruktsiooni, sambaid kasutati harva. Väliselt sarnasesid lossid kindlustega. Assüüria lossidest kõige suurejoonelisem oli kuningas Sargon II loss Horsabadis (ehitatud VIII saj. eKr.). Sargon II loss rekonstruktsioon (allikas: http://cache2.artprintimages.com/p/LRG/45/4548/2OFDG00Z/art-print/reconstruction-of-the-palace-of- sargon-ii.jpg ) 10 hektari suurusele alale ehitatud loss koosnes 210 ruumist, mis paiknesid kokku 30 suurema ja väiksema siseõue ümber. Õuede ning ruumide paigutus oli ebasümmeetriline. Lossi kompleksi kuulusid kolm templit koos tsikuraatidega
taga see, et ühe kriteeriumi muutudes jääksid teised püsivaks. Riigieelarve koostamist ja kinnitamist võib pidada kogu majanduse aluseks. Seal pannakse paika, kui palju mingile valdkonnale kulutamiseks on mõeldud. 21. sajandi algul, kui Eesti majanduses algas tõus ning kõik ettevõtted ja avalikud teenistujad võisid vaimusilmas ehitada õhulosse järjest arenevast riigist ja majandussektorist, siis tänaseks päevaks on lossidest järele jäänud vaid varemed. Paljud erasektori töötajad hoiavad endil vaevu hinge sees ning riik kärbib kõikvõimalikest kohtadest, kust kärpida üldse on võimalik ning ühise rahakoti täitmiseks tõstetakse olemasolevaid makse ning mõeldakse välja järjest uusi tuluallikaid. Kõige värskemaks võib vahest pidada müügimaksu, mis kujutab endast ,,luksuskaupade" maksumusele lisanduvat 2% algsummast. Nende alla kuuluvad peaaegu enamik toiduained,
maailm alguse 3 tähtsast elemendist ning tunti 7 planeeti) PAABELI TORN VAATA LUGU ÕPIKUST LK 24 Teine tähtsaim ehitis oli üks vanaaja seitsmest maailmaimest= SEMIRANUSE RIPPAIAD (terrassidele rajatud). Värvidest eelistati sinist, kollast ning valget ASSÜÜRIA KUNST Assüürlased on ajalukku läinud kui hästi sõjakas rahvas ning Assurbanipal’i raamatukogu poolest. Kunstis peetakse assüürlasi tegelikult Babüloonia kunsti jäljendajateks. Lossidest on kuulsaim Sarbon II loss Horsabadis, oli rajatud 100 000 ruutmeetrisele terrassile, lossi juures kasutati ka sambaid. Säilinud on ka mõningaid reljeefe ja täisskulptuure, sarnane Egiptusele. Hästi kuulus on Sureva Ema Lõvi Minivest. Ja tuntud on ka nn. Väravavalvurid. Kas lõvi või härja kehaga, mehe peaga ja tiibadega müütilised olendid. PÄRSIA KUNST Pärsias puudusid religioossed hooned (n: templid) puudusid. Pärslased olid tulekummardajad, rituaalid toimusid vabas looduses.
maailmakuulsat ajaloolist romaani. Walter Scott sündis Sotimaal Edinburgh's. Ta oli juristi poeg. Kirjaniku biograafid oletavad, et romaanis "Rob Roy" vana kaupmehe, mr. Osbaldistone'i isikus kujutas kirjanik oma isa, kuna noores Frank Osbaldistone'is, kes on jutustuse mina- kangelaseks, on mõningaid autobiograafilisi jooni. Juba lapsena huvitus Walter Scott Sotimaa ajaloost, tema poeetilistest legendidest ja rahvapärimustest. Ta armastas kuulata jutustusi keskaegseist lossidest ja rüütlite kangelastegudest, deklameeris vanu soti ballaade, luges innukalt Shakespeare'i ajaloolisi kroonikaid ja rahvalaulukogusid. Selle armastuse oma kodumaa vastu, kus paljude sajandite vältel rõhusid rahvast inglise feodaalid, säilitas kirjanik kogu eluks. W. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi. Esimesel perioodil (1796-1814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil (1814-1832) läheb W
5 saj. Augustinius rajas kloostritaolise akadeemia Põhja-Aafrikas. Sveitsis oli 9 saj. Sankt Galleni klooster mille rajas 7 saj munk Gallus. 2. Hiljem rajati aedu ka võimumeeste paleede ja losside juurde, mis olid müüridega ümbritsetud ja müüri sees oli lille-, ja ürdiaed, park oli väljaspool müüre. Tõelisi aedu oli vähe, peamiselt kirikutel ja võimumeestel 3. Keskajal esines ka vabakujulisi aedu, mis olid lossidest eraldi, olid ka piiratud kas müüri või taraga, nendega liitus tihti loomaaed. Tuntum selliine aed pärineb Soomest 16 saj. Juhana hertsogi Turu Ruissalosse rajatud aed, kuhu kuulus ka loomaaed 2. .A. Magnus elas 1200-1280 ja tema aed ilutses tänu küttesüsteemile ka talvel. 3. Keskaja aed jagunes ülesehituselt kolmeks - nn. lilleaas keskel, puudega aiaosa ja ürdiaial, mis asetseid äärtel.
täielikult desifreeritud. Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena, kultusepaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ning nende ümber kujunesid rahvarohked linnad. Kuulsaim loss on kahtlemata Knossose palee. Mükeene kultuuri rahvas seevastu kindlustas oma lossid lausa ,,kükloopsete" müüridega. Seal etendasid lossid sõltumatute, omavahel sõjajalal olevate riikide keskuste rolli millest. Mükeene kultuuri linnad asusid lossidest kaugel. Mõlemate kultuuride lossid olid aga labürinditaolise põhiplaaniga ning sarnaselt kasutati neid ka laoruumideks ning käsitöökodadeks. Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis nende loomingus puudusid igasugusedki sõjaelemendid. Enamasti kujutati naisi, aga ka pidustusi ning härga ja härjasarvi. Tugevalt esines egiptuse poosi mõju. Mükeene kultuuri kunstnikud kujutasid aga just sõda ja võitlusi. Kreetal oli kultusloomaks härg, samuti austati jumalannasid
12 Henri II (1519-1559) loe: a(n)rii; Prantsusmaa kuningas a. 1547 1559 MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Milline Prantsuse kuningas tõi renessanss-stiili oma kodumaale? Kuidas see ,,toomine" toimus? 2. Milline Loire'i oru loss sai eeskujuks prantsuse kõrgaadlile lossiehituses? Kes tegi selle lossi visandi? 3. Miks on Prantsusmaal, vastupidiselt Itaaliale, renessanss-stiilis lossidel kõrge katus? 4. Kuidas eristad eksimatult Chambord'i lossi teistest Loire'i oru lossidest? 5. Kuidas eristad eksimatult Chenoceaux' lossi teistest Loire'i oru lossidest? 6. Milline Loire'i oru loss inspireeris Charles Perrault'd "Uinuva kaunitari" kirjutamisel? 7. Milliste euro paberrahade logoks on renessanss-stiilis nelinurkne aken ja barokile omane lopsakas ovaalsus? 8. Kumba maad pead renessansikunsti seisukohalt tähtsamaks, kas Prantsusmaad või Itaaliat? Põhjenda! 9. Mis on arhitektuuris interjöör ja eksterjöör? 10
põletati, kuid samas polnud puitu, mida raisata. Kuna puitu polnud, tehti võlve. Alguses valevõlve, mis praegusel ajal enam kasutust ei leia. 2 Tsikuraat- linnad, alati peab olema linnas olema tempel. Tsikuraat tähendab templitorni. Alguses on ainult 1 kiht, hiljem tuleb rohkem. Kusjuures kihte on alati paaritu arv ning tehtud tellistest. Näiteks babüloni torn. Elumajad on tihedalt üksteise kõrval ja ühe uksega. Kogu elu käis sisehoovides, puitu kasutati minimaalselt. Lossidest rääkides, siis asusid nad kõrge platvormi peal ja vähe aknaid, elu toimus samuti sisehoovides. Babüloonia linnamüür oli 24km ja linnamüür oli väga lai, et oli mugav vahti pidada. Sõja- ja armastusejumalanna peaväravad on näide, kuidas osati teha puhtaid ümarkaari. Egiptus Egiptus asub Niiluse(700km) kaldal. Piirkonnas asub umbes sadakond püramiidi, kuid mõned neist on hävinud. Säilinud on ka palju templeid, kuid mitte ühtegi Vaarao lossi. Säilinud on ka palju
Prantsuse kunst 16. saj. 1494. a.-st alates sõjakäigud Itaaliasse, kust toodi sõjasaagina kunstiesemeid ja kutsuti kunstnikke kujundama moodsamat elukeskkonda ülemkihile. Prantsuse kuninga François I külalisena elas oma viimased aastad Leonard oda Vinci Loire`i orus (Pariisist lõunas), kuhu 16. saj. ehitati mitmeid losse. Kuningas ja kõrgaadel vajasid residentse, kus saaks olla eemal lihtrahvast ja mille lähedal leiduks jahipidamiseks sobivat maastikku. Uutest lossidest oli kõige tähtsam Chambord (16. pilt), mis esindab 16. saj. algupoolele omast segastiili, milles ühinevad keskaegsete linnuste ja renessanslike palazzode jooned: · Linnustele viitab ehitise masside jaotus- ümartorne meenutavad vormid nurkadel ja kõrge katus. · Palazzode mõjul pole lossil kindluslikku, sõjalist välimust, vaid fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Nt. katust katab erineva kõrgusega tornikeste ja
2 KREETA-MYKEENE KULTUUR. II AASTATUHAT EKR - XII SAJ. EKR. Kreeta saarel ei elanud kreeklased. Kreeta saare tolle ajastu arheoloogilistest leidudest on sealt leitud silpkirjas dokumente, mida seni ajani ei osata lugeda. See kiri sarnaneb rohkem lähis-ida riikide kirjale kui kreeka omale. Selle aja kultuuri nimetatakse ka lossi kultuuriks. Lossides olid valitsemis, usu ja majandus keskused. Nende ümbert puudusid kaitse ehitised. See näitab, et tegemist oli rahumeelse kultuuriga. Nendest lossidest on leitud ka rahumeelseid maale. Knossose tempel - kuulsaim tempel sellest ajast. Valitsejaks Minos. Legendi järgi elanud seal pühvli peaga inimene, kuid tänapäeval on selle lossi labürintidest leitud suure pühvli skelet. Legendi järgi viidi iga seitsme aasta tagant kreekast koletisele seitse noormest ja neidu söögiks. Ühel aastal valiti liisuga minejate noormeeste hulka ka kuningas Egeuse poeg. Viimane võttis
Tundmatu kunstniku töö on Magav Ariadne. Üldiselt valitses Rooma plastikas jõuetus ja väsimus, puudusid uued loovad ideed. Erandid: portreekunst ja ajalooline reljeef. Portreekunstis säilinud palju tolleaegsete kuulsuste, kuid ka tavainimeste päid ja topeltbüste (Cicero, Pompeius jne). 12. Rooma keisririigi kunst: ARHITEKTUUR: Rooma ehituskunsti õitseajaks on keiser Augustuse aeg (a. 31eKr-14pKr). Tihti esines triumfikaari igal pool. Tiberiuse ja Nero suurtest lossidest on järel vaid tähtsusetuid osi. Flaviuste ajastul püstitatud ehitistest kuulsaim on vägev amfiteater Colosseum suurim Vana- Rooma vare: rooma kaarehitis on ühendatud Kreeka sambaarhitektuuriga, alumise korruse sambad dooria, teise korruse omad joonia ja kolmanda korruse sambad korintose stiilis. Keiser Traianus rajas kuulsa omanimelise foorumi suurim ja toredaim kõigist seesugustest kavatistest. Hadrianuse
töökodasid ja muud. Kõik see osutab, et lossidel olid üheaegselt mitu erinevat otstarvet. Laoruumid ja käsitöökojad näitavad losse majanduskeskustena. Seda kinnitavad ka tahvlid lineaarkirjaga. Kuigi neil seisev tekst pole arusaadav, võib siiski väita, et tegemist on majapidamisdokumentidega. Nähtavasti koguti igal aastal ümbruskonna elanikelt põllumajandussaadusi lossi varasalvedesse ja peeti selle üle täpset majanduslikku arvet. Kuna Kreetal polnud lossidest eraldi seisvaid templeid, siis võib arvata, et lossid olid ka peamised religioossed keskused ja kultusepaigad. On põhjust oletada, et tähtsamad tseremooniad leidsid aset lossiesisel avaral platsil ja ristkülikukujulisel keskõuel. Loomulikult tuleb arvata, et loss oli ka valitseja asupaik ja seega poliitilise võimu keskus. Valitsemise viisi kohta midagi lähemat öelda pole võimalik. Sageli on oletatud, et lossi eesotsas seisis preesterkuningas
drenaazivee kanaliseerimisel. Kohalikud omavalitsused nõuavad õlipüüdurite paigaldamist parklatesse kus on enam kui ... parklakohta (parklakohtade arvu määrab omavalitsus). Veekaitse Ajalugu Ajalugu võrdlemisi lühike võrreldes inimese enda teadaoleva ajalooga. Esimene süsteem, mis on inimese poolt ehitatud ca 600a e.m.a Roomas. Sellega juhiti ära nii vesi kui ka muu sodi, mis linnas tekkis. 14.saj said lossidest alguse kanalisatsioon. 1596 esimene vesiklosett. 18 ja 19.saj hakati seostama inimese poolt tekitatud reovedelikke ja tervisehädasid. 1880 keelas Inglise parlament reovee heitmise tänavatele. 19.saj kaasaegsed kanalisatsioonisüsteemid hamburgis, Londonis, Pariisis. 20.saj algul hakati mõtlema veekaitsele. 1916 esimesed täismõõtmetes aktiivmudapuhastid. 1966 esimene biotiik Vana-Kuustes, 1967 esimene aktiivmudapuhasti ringkanal Nõos. Veereostuse allikad
annaabi.ee 
