"Talisman" (2)

TALISMAN
Walter Scott
1.AUTORI LÜHIANDMED
Walter Scott elas 1771 -1832, ta oli Šoti-Inglise kirjanik. Ta on jäänud maailmakirjandusse kui romantilise ajaloolise romaani rajaja ning viljelja, ta kirjutas kakskümend üheksa maailmakuulsat romaani. Walter Scott sündis Edinburghis juristi pojana, õppis ülikoolis õigusteadust. Töötas Sotimaa kohtuametis. Ta alustas rahvaluule kogumisega ja keskajateemalistega romantiliste poeemidega. Juba lapsena huvitus Walter Scott Šotimaa ajaloost, tema poeetilistest legendidest ja rahvapärimustest. Ta armastas kuulata jutustusi keskaegseist lossidest ja rüütlite kangelastegudest, deklameeris vanu šoti ballaade , luges innukalt Shakespeare ’i ajaloolisi kroonikaid ja rahvalaulukogusid.

TEOSE LÜHIANDMED
Romaani „Talisman“ taustaks on Kolmas ristisõda ( 1189 -1192). Tegevustik toimub Süürias Palestiina läheduses. Ristisõda moslemite ja kristlaste vahel, teoses on praegusel hetkel rahu, kuna Inglismaa kuningas Richard Lõvisüda on haige. Salapärane talisman on imerohi , millega sultan Saladin saratseeni arsti el Hakimi kujul ravib Richard Lõvisüdame terveks kurnavast palavikust. Kristlased tahavad Jerusalemma uskumatutest nn puhtaks teha. Inglismaa liitlased tahavad koju minna, sest on väsinud sellest sõjastlavikust. Sir Kennethi tunnestes leedi Edith vastu.

TEGELASTE ISELOOMUSTUS
Frank oli tugevajõuline mees, helepruunide juustega, mis tihedasti tema pead katsid. Tal olid sinised, avameelsed silmad, Kennethil oli kaunikujuline kreeka nina, suu laiavõitu, kuid täis tugevaid, ilusaid, valgeid hambaid. Ta ei olnud üle kolmekümne aasta vana.
Ta oli kaks aastat Palestiinas sõjaretkest osa võtnud. Sõdurlik vahvus ja hoolimatu avameelsus väljendustes iseloomustas tema kõnelust ja liigutusi ning tema häälest kostis, et ta on rohkem harjunud käskima kui kuulama , et tal on kombeks väljendada oma tundmusi valjusti ja julgesti, küsimata, kas neid tahetaksegi kuulda. David on Huntingdoni krahv , Šotimaa kuninglik prints .
Ta suhtus naisterahvastesse suure lugupidamise ja aupaklikkusega. Kõige suurem kiindumus oli tal oma armastatu Edithi suhtes. Kui keegi julges Edithi kohta midagi öelda, oli ta esimene kes oli nõus tema kaitseks välja astuma . Daivid imetles ja austas teda. Ta oli nõus oma armastatu jaoks kõike tegema.
Kenneth paistis silma oma vaprusega. Olles maskeerunud ori, kaitses ta Richardit Haregiidi eest, kes teda tappa tahtis. Kristlane võitles duellis markiiga, et inglise lipu au taas kõrgele tõsta ning Richardi silmis tõusta. David oli rahvuselt kristlane. Teda teati kui head sõjamees, kes ohu eest peitu ei poe.
Saladin ei olnud kristlane vaid moslem . Tal on kitsas , hästi vormitud, õrn nägu, mida katab ta hästi hoolitsetud must habe, ta nina on sirge ning tal on sügavad tumedad silmad.
Hoolimata saledatest liikmetest, oli ta tugev ning võitluses osav. Sõlmides vaherahu ristisõdijaga, ei murdnud ta oma sõna, olles sõnapidajamees. Mängides arst el Hakimi hoolitses ta oma patsientide eest ning uskus, et kõigil on võrdsed õigused arstiabi saamiseks. Ta arvas , et viletsa sulase, vaese koera või võiduka kuninga ravimine on ühesugune. El Hakim kandis lihtsaid riideid ning tema turbani alt ei paistnud juukseid. Arst kasutab ravimiseks üliharuldast arstimit, mida kutsutakse talismaniks. Sultan Saladin on tuntud, kui suuremeelne ja vapper vaenlane .
Sultan oli armunud Edithisse, kuid tema ei vastanud ta tunnetele, sest sultan oli väär usust ning ta ei armastanud teda. Sultan oli ennast ohverdav, kuna ta lasi oma armastatul abielluda Davidiga.
Richard Lõvisüda oli Inglismaa kuningas. Ricard oli aus teiste suhtes, väärikas , julge ning karm valitseja.Tema kohusetäitija oli lord de Vaux. Tema välajvalitu oli Inglise kuninganna Berengaria. Lõvisüda oli vaenujalal Austria hetsertsogiga, nad hävitasid üksühe au ja väärikust lippudest rääkimata. Richard oli raskelt haige, sir Kenneth tõi arsti el Hakim, kes ravis ta terveks.

TEOSE TEEMA JA PÕHIPROBLEEMID
Šotlased ja inglased on Inglismaal tülis, kuid pühas sõjas, sõdivad nad koos ühise vaenlase vastu, kuigi nendevahelised konfliktid pole kadunud. Ristisõjas võitlesid kristlased ja moslemid . Ristiusuridadesse kuulusid Inglismaa ja Šotimaa ning ka Prantsusmaa, Austria ja Templiordu rüütlid. Neid juhtis inglise monarh . Ristisõdijatega suheldes kasutati tavaliselt frangi keelt. Sõdimist peeti kõige tähtsamaks ja väärikamaks toiminguks.

TEKSTI SISU JA LÜHIKOKKUVÕTE
Punase risti rüütel pidi viima teate Engaddi Theodorichile. Enne tema juurde jõudmist pidas ta duelli Shiirkoofiga. Võitlus oli tasavägine ja nad otsustasid sõlmida rahu. Shiirkoof juhatas Franki eraku juurde. Erak viis Kenneti salajasse tuppa , kus oli pühitsetud pind. Kennet kohtus seal oma armastatu Edithiga, kes jättis talle roose.
Inglise kuningas Richard Lõvisüda oli raskelt haige. Kenneth saabus arsti el Hakimiga, kes pidavat Lõvisüdame terveks ravima. De Vaux aitas Richardit ja oli tema nõuandja. El Hakim näitas oma ravimis jõudu Kennethi hea sõbra peal. Ta sai terveks. Richard luges sultani kirjutatud kirja ning oli nõus oma ravimisega. Richard tervenes.
Giles Amaury ja Conrad de Montserrat arutavad, kuidas saada lahti Richardist. Tüli inglaste ja austerlaste vahel. Richard rebis Austria lipu katki ja trampis selle peal. Richard palus Kennethil valvata Inglise lippu Püha Jüri mäel. Kenneth meelitati mäelt eemale, lipp varastati ja koera haavati. Richard tahtis, et Kenneth hukatakse, kuid kristlasel oli palju toetajaid, kes tema eest palusid. Arst sai Kennethi endale.
Kenneth maskeerus nuubialaseks ja oli sultani kingitus Richardile. Richard ütles nuubialasele, et ta leiaks äraandja, kes lipu varastas. Koer hakkas haukuma markiid nähes. Peeti kahevõitlus ja Kennethi võitis ning markii tunnistas üles. Ordumeister tappis markii ja sai ise surma sultani käe läbi. Teose lõpus tuli välja, et Kenneth olevat olnud Huntingdoni krahv. Kenneth ja Edith abiellusid.
5. HINNANG TEOSELE
Minule piisas „Talisaman“-i ühekordsest lugemisest . Nii mõnedki tegelased olid huvitavad, rohkem oleks tahtnud teada Kolmandast ristisõjast. Raamatu sisus keskenduti rohkem inimeste vahelistele suhetele kui sõjale. Oli kohti, kus kirjeldati sündmust väga põnevalt. Eriti meeldis sir Kenneth, sest tal oli huvitav iseloom ja karakter . Üldiselt oli päris huvitav ja mõnus seda raamatut lugeda.