joonistada. Lennu ajal tegi ta väikse joonise, mille abil suutishiljem ellu äratada täpse New York´i linnapildi. Järelikult suutis ta kasutada tehnikaid, mis on iseloomulikud oleva eluviisi kohasele meenutamisele. Informatsioon antud kunstnikust pärineb kunagi ammu loetud internetis leiduvast artiklist. 3. LUGEMINE “Odava tühise ajaviiteromaani lugemine on teatud unelemine. See ei anna võimalust loovaks vastamiseks; tekst tuleb alla neelata nagu TV-saade või kartulikrõpsud, mida mugitakse televiisorit vaadates ”. Antud lausega ma päris nõus pole. Tõmbasin ühele sõnale joone alla, sest see ongi põhjus, miks ma ei lepi osaliselt Frommi ideega. Nimelt oleneb kellega ja mis TV-saadet vaadata. Kui näiteks vaadata saadet “Galileo”, mis on väga hariv ning seejuures teha seda koos inimesega, kellega vahepeal nähtut analüüsida, siis on võimalus loovaks
Peamised reklaamikanalid TELEVISIOON Eelised · Väga lai auditoorium · Emotsionaalne · Pilt, kiri, hääl, liikumine · Suunatav kindlale auditooriumile · Laiad võimalused loovaks reklaami tööks Puudused · Koostamine, näitamine kallis · Lühike esitusaeg · Korduvesitus/hakkab häirima · Keerulist teavet raske esitada · Reklaamipause ei pruugita jälgida RAADIO Eelised · Odavalt edastatav · Suunatav sihtauditooriumile · Kiiresti korraldatav ajas ja ruumis · Heli ja hääle mõjus kasutus Puudused · Pole nähtav · Sõnum lühike, võib kaotsi minna · Keerukat teavet raske edastada · Kuulatakse taustaks, tähelepanu hajub
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Loomemajandus Alis Laan Loov linn Juhendaja: Ivo Karilaid VILJANDI 2013 Antud referaadis püüan lahti seletada, miks on loovat linna vaja, millised on linna tunnused ning kuidas spetsiifilisemalt areneda loovaks linnaks läbi loomemajanduse. Teisena refereerin loomemajanduse seost ühiskonna ja kodanlusega ning loova linna ja majanduse omavahelisi seoseid. Kõike seda täiendan Eesti linna, Tartu, varal ja toon sealt välja mõningad täpsustavad näiteid. Loomemajandus on üks majandussektori osadest, koosnedes kollektiivsel (organisatsioonid jt.) ja individuaalsel loovusel, oskusel ja andel. Läbi selle luuakse heaolu inimestes ja mõjutatakse majandust läbi töökohtade loomise
X- ja Y-tüüpi inimesteks. Samuti jagunevad juhid vastavalt X- ja Y-tüüpideks ning suhtuvad alluvatesse vastavate omaduste järgi. X-tüüpi inimesed on laisad ja väldivad võimaluse korral töötamist, vajavad vahetut juhendamist ning asuvad tööle vaid karistust kartes. Enamik sellesse tüüpi kuuluvaid inimesi väldib vastutust ja neil pole ambitsioone, peamine on turvalisus. Nad on teatud mõttes robotid ja suurem osa neist ei ole võimeline loominguliseks ja loovaks tööks. Y-tüüpi inimese jaoks on töö loomulik tegevus nagu puhkus või mäng. Suunates jõupingutused tulemuse saavutamiseks ja pühendudes tegevusele, on ta võimeline end ise kontrollima ja juhendama. Keskmist inimest on võimalik õpetada vastutusvõimeliseks, tema intellektuaalne potentsiaal on tänapäeval küll osaliselt kasutamata. Y-tüüpi inimesed on võimelised loominguliseks tööks. http://www.nooruse.ee/Ele_Hansen/meeskond_2/motiveerimine_organisatsioonides.html
areng. • Ühiskonna edukas koostoimimine. • Teaduspõhine maailmapilt. • Isiklik õnnelik elu. • Gümnaasiumihariduse alusväärtused • Toetatada võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut ning tema individuaalsetest eripäradest ja isiklikest huvidest tulenevate haridusvajaduste rahuldamist. • Luua igale õpilasele võimalused tema võimete maksimaalseks arenguks õpilase eelistusi arvestades, loovaks eneseteostuseks, teaduspõhise maailmapildi kinnistumiseks ning emotsionaalse, sotsiaalse ja kõlbelise küpsuse saavutamiseks. • Isiklik õnnelik elu. • Ühiskonna edukas koostoimimine. • Ühiskonna inimvara areng. TÄNAME KUULAMAST!
Mihhail Afanasjevitš Bulgakov 1891-1940 Elu ja looming – varased aastad • Sündis 1891. a Kiievis. Esiklaps. • Õnnelik lapsepõlv. Kodune keskkond võimaldas areneda mitmekülgseks ja loovaks isiksuseks. • 1900. a ettevalmistusklass. • 1901-1909. a gümnaasium. Huvi vene ja Euroopa kirjanduse vastu. Gogol, Puškin, Dostojevski ja Dickens. • 1913. a abielu Tatjana Lappaga • 1909-1916. a ülikool. Esimesed kirjanduslikud katsetused. • 1918-1919.a morfiumi sõltuvus. • 1919.a „Maakonnaarsti märkmed“, loobus arstiametist, haigestus tüüfusesse. Elu ja looming - karjäär • 1922. a koostöö ajaleht Nakanunega, kirjandusring Roheline Lamp. • 1925
Selline riik, kus ei näha ainult iseenda probleeme, vaid ka teiste, läheb igapäevaga aina rikkamaks, sest nii nähaksegi ka riigi muresi. Edukas riik ei olene ainult rahas ja hakkama saamises, vaid ka elu kvaliteedis. Loomingulised inimesed loovad vabaaja veetmiseks mitmeid üritusi ja projekte, et kodanikud ei peaks ainult televiisori ees aega veetma. Kuna meie tulevik on laste käes, siis on see ülitähtis, et nad saaksid tutvuda erinevate asjadega, mis teevad riigi loovaks ja edukaks. Näiteks Seiklusfirma 360 pakub erinevaid võimalusi vabaaja veetmiseks, et lapsed kui ka täiskasvanud saaksid ennast arendada. Mida rohkem on erinevaid võimalusi pere ja sõpradega veetmiseks ja vähem virtuaalses maailmas olla, seda vabamaks läheb inimeste mõtteviis ja paremaks riik. Loovad inimesed, kes mõtlevad väljaspool kodumaad ja teiste peale, teevad riigi selliseks, milline ta on
ja kõike muud võimalikku, neid ei võeta, sest sellel paberil on suurem tähtsus. Võibolla ei olegi haridus siis tähtsaim ressurss vaid selleks on see paber mis ütleb, et ollakse omandanud mingi selle ja selle hariduse, kuigi võibolla on see terve haridus saadud läbi spikerdamise ning omal teadmised üldsegi puuduvad. Loovuslik aspekt puudub enamjaolt kooli põhisüsteemist, väheseid viise on, millega loovust arendatakse koolisiseselt, põhiliselt peab loovaks tegevuseks minema peale kooli ikkagi kuskile muusikakooli või kunstiringi, et sellest mingit asja saaks. On olemas mõned koolid küll mis on muusika või kunsti kallakuga, aga need selle eest jätavad jälle selle haridusliku poole natukene rohkem unarusse. Loov töö või pigem kunst ei too väga palju raha sisse ning see on ka üks põhjustest miks see on nii unarusse jäetud. Alati on erandeid kõigele, on loovaid inimesi, kes on väga edukad ja on haritud inimesi, kes
tegevusele pühendunud, on ta võimeline end ise kontorllima ja juhendama Enamik inimesi väldib vastutust ja neil pole Keskmist inimest on võimalik õpetada võtma ambitsioone. Peamine on turvalisus ja otsima vastutust Inimesed on teatud mõttes robotid, enamik Paljud inimesed on võimelised neist ei ole võimeline loominguliseks ja loominguliseks ja loovaks tööks loovaks tööks Keskmise inimese intellektuaalne potentsiaal on tänapäeval alles osaliselt kasutatud Maslow´vajaduste hierarhia Inimese aktiivsuse allikaks on tema vajadused. On 7 vajaduste taset: 1. Füsioloogilised vajadused 2. Turvavajadused (soov tunda end kidlalt ja kaitstult) 3. Kuulumisvajadus (soov kuuluda kuhugi) 4
ja selle erinevaid suundi ning budismi vahepealset kadumist Indiast, siis võib dzainismi pidada vanimaks järjepidevaks ja suhteliselt ühtsena säilinud religiooniks Indias. Samas ei ole dzainismi järgijate arv kunagi olnud suur · Dzainismi sanskritikeelseks omanimetuseks on jinadharma (`võitja seadmus') mis viitab vaimse võidule maise üle. Dzainism tekkis enam-vähem üheaegselt budismiga I at keskel e.m.a, mis oli Indias üldse vaimselt väga elavaks ja loovaks ajajärguks. · Dzainism on jagunenud kaheks suunaks, mille liikmeid nimetatakse *svetambarateks ja *digambarateks. Nende põhiliseks erinevuseks on erinev lähenemine küsimustele, kas *mungad tohivad kanda rõivaid ja kas naised võivad jõuda vabanemiseni või mitte. Svetambara suund on leebem; selle mungad kannavad valgeid rõivaid ja nad usuvad, et ka naised võivad jõuda vabanemiseni. Digambara suund on rangem; selle
Naisi peetakse loometegevuse inspireerijateks, kuid mitte ise loojateks. Naised on küll valimisõiguslikud kodanikud, võivad käia tööl aga ikkagi on naiste jaoks teatavad piirangud mis meestele ei kehti. Barbi Pilvre artiklis ,,Miks naised ei loo suurteoseid?", arutletakse mehe ja naise erinevuste üle loomingulises maailmas. Meestele on alati kehtinud teistsugused reeglid kui naistele. Mehed võivad unarusse jätta kõik teised toimetused ja keskenduda loomingule, naine aga peab aega loovaks tegevuseks leidma teiste tegemiste kõrvalt. Tavavastus küsimusele: ,,Miks naised ei loo suurteoseid" on, et naise keha ja aju ei sobi loomiseks vaid pigem praktiliseks tegevuseks. Naiste vastus sellele küsimusele on aga hoopis väide, et naiste loomingulisus suunatakse juba noorest east peale ühiskonna jaoks vastuvõetavateks tegevusteks nagu koduloomine. Ühiskond on see, mis kujundab arvamust meestest ja naistest. Kas või väide, et paljude seksuaalpartneritega naine on
samamoodi vastatakse, sest ei saa keegi ju panna meid endidki vägisi kellessegi armuma. Vastamata tunnete või lahkumineku riskiga peab armudes ja armastades arvestama. Armastust ei saa kinni hoida või sundida. Oluline on lähtuda oma tunnetest ja olla aus partneri vastu. Olenemata sellest, kuidas armastust käsitada ja liigitada, võib öelda, et armastus on seotud inimese heaolu, tasakaalu ja turvalisusega kogu elu jooksul. Usk armastusse annab lootust ning muudab inimese loovaks ja positiivseks. Iga armastusega tehtud teoga kaasneb midagi head.
Vastutuse võtmine. Kohustus andma vastutust tagajärgede eest (Anton 2007:28-29). Keskkond on elav, muutuv süsteem. Keskkond räägib Füüsiline keskkond (nähtavus, kättesaadavus, laud) Psühhosotsiaalne keskkond (sotsiomeetria) Visuaalne keskkond (mida näevad lapsevanemad) Pedagoogid loovad koostöös lastevanematega lapse arengut toetava turvalise kasvukeskkonna. Füüsiline keskkond pakub võimalusi iseseisvaks loovaks tegevuseks, mänguks ja on laste arengut soodustav. Selle kujundamisel arvestatakse laste vanust, huvisid, sugu. Rühmaruumi paigutus võimaldab lastele üksi, väikestes gruppides ja ühist tegutsemist. Mängija õppevahendid on lastele kättesaadavad ja eakohased. Neid vahetatakse vastavalt nädala temaatikale. Vaimne keskkond toetab kõigi osapoolte koostööd ja laste arengut ning tervist. Laps on
Ta oli saanud talu isalt pärandusega.tema suhtus maasse ja maaharimisse eelkõige kui rikastumisallikasse.Pearu isa oli talus rahmeldanud koguaeg selle nimel,et lastel kergem oleks.Nüüd otsustas Pearu,et tal peab kergem põli olema kui isal.See aga ei tähenda,et ta oleks teistele armu andnud,talutöö tegid ära sulased.Pearu suhtus töötegijatesse kui isand alamatesse,ta nägi neis vaid tööloomi,,kelle abil rikastuda.Pearu jaoks pole tööl mõtet,tal pole sisemist vajadust loovaks tegevuseks. Tema otsib kerget elu,kuigi püüdis pidevalt Andresest ette jõuda,aga lõpptulemusena jäi kõigi töödega hiljemaks kui Andres ja pidi seega Eespere sabas sörkima.Pearu jaoks oli Tähtis eelkõige ärplemine,sõnades teistest üleolek,tegudes oli aga kõik vastupidi.Pearu oli maaharimiseks liiga püsimatu. Kolmas peremees romaanis on Vargamäe Sass.Ta oli uue kapitalistliku aja peremees. Sai endale talu Maretiga abileeumise tulemusega.Andres oli sunnitud talu neile
Loovad inimesed – edukas riik Edukas riik. Mis see on ja kuidas see toimib? Edukaks riigiks võib nimetada riiki, mis on täiesti iseseisev ja stabiilse majandusega. Riiki, mis on salliv ning kus esimesel kohal pole mitte riik ega rahvus, vaid inimene. Kuid kuidas saab riik edukaks? Selleks on vaja inimesi ehk riigi juhte, kes on loovad. Kuid enne kõik peavad nad olema edukad, et oma loovuse abil muuta riiki edukaks. Milline on loov inimene? Loovaks ei saada üle öö. Enamasti loovad ideed tekivad inimesel just sel ajal, kui eksisteerib mingi probleem, mis vajab lahendust. Paljud inimesed on loovad, kuid miks siis ei ole meie kõigi probleemidel juba lahendust? Tõesti, väga paljudel inimestel on väärt ideid, mis võiksid aidata riiki. Kuid paljudel inimestel lihtsalt jääb puudu otsustusvõimest, rahalistest vahenditest ja julgusest. Ning samuti üheks suurimaks takistuseks on mitteviitsimine probleemi sügavamalt süveneda
Kreeka finantskriisi olemus ning mõju euroopa ja eesti majandusele 1974. aastal, pärast Kreeka hunta lõppu algas nn metapoliteysise ajajärk. See oli sisuliselt ühe poliitilise süsteemi lõpp ja teise algus. 80ndad ja 90ndad olid praeguse olukorra jaoks määravad. Sel ajal tõrjus Kreeka kõik olulisemad välisinvesteeringud tööstusesse. Sündikaadid, mida kontrollisid peamiselt kolm Kreeka suuremat parteid, töötasid meeleheitlikult vastu peaaegu igale välisinvesteeringule. Seadused ja otsused lubasid neil koguda märkimisväärselt jõudu, ignorantsust ja sõnaõigust kõiges. Peamised tootlikud ja tööstuslikud üksused, sealhulgas Nisanni ja Pirelli tehased, suleti. Nad kolisid oma tootmise Kreekast ära sellise suhtumise pärast, ning ka selleks, et saavutada paremaid majandustulemusi. Needsamad, kes praegu karjuvad noorte inimeste tööpuudusest, olid need, kes tõrjusid tagasi ka välisinvesteeringuid. Miljardeid eurosid kulutati relvade...
paljud tehased jäid seisma. Sellevastu aga linna administratiivne tätsus tõusis: Tallinn sai pealinnaks. (lk 27 need andmed)Kindlasti tänapäeval on see kõik teistsugune. Kuigi võidust on möödunud 26 aastat, linnavolikogu sai teha rahulikult tööd 15-17 aastat, sest erakorallised ajad põhjustasid linnavalitsusele erilisi ülesandeid, millele tuli täielikult pühenduda ning alles siis avanes võimalus loovaks tööks. 1905 aasta volikogu koosolekul pidas kõnet Hiatsintov, kes juhtis tähelepanu sellele raskele ja keerukale tööle, mida linnaomavalitus peab 4 aasta jooksul teostama. Tema kõnes ütles ta, et üheks tähtsamaks ülesandeks on haridusetöö linna kehvemate elanikkude seas-tuleb asustada rohkem koole kehvemate elanikkude laste jaoks, linna tervishoidliku seisukorra tõstmine- kehvemate elanikkude jaoks on
ettevõtetel, kus töötati, et pakkuda oma klientidele nii vähe kui võimalik (Anderson, Zemke 2003). Teenindusmajandus on nüüdseks kasvamas kõikjal, sest teenused on domineerivaks jõuks kogu maailma majanduses. Teenindusühiskonnas üheks kõige mõistetavamaks näitajaks tuleb pidada teeninduses töötavate inimeste osakaalu tööhõives, sest teenindussektor on muutunud suurimaks ja kõige enam uusi töökohti loovaks tööandjaks. Teenindussektor hõlmab väga palju inimtegevuse valdkondi, mille ühisjooneks on teenuse osutamine. Üks teenindamisse muutunud suhtumise põhjusi on kindlasti asjaolu, et sellel alal töötab järjest rohkem inimesi- juba see iseenesest aitab teeninduse tähendust paremini mõista. Tooted ja teenused muutuvad järjest võrdväärseimaks ning just teeninduse tase on see, mis aitab konkureerivate firmade vahel valida. Parem teenindaja võidab endale kliente juurde ja sel teel
· Kriitika ja kontroll. Sõltumatuna riigist on ajakirjandusväljaanded olulised kriitilised institutsioonid, mis kontrollivad võimuasutuste tegevust. · Lõiming ja ühiskonnastamine. Meedia peegeldab ühiskonna norme, väärtushoiakuid ja käitumisviise, aidates sel moel inimestel sotsiaalsesse keskkonda lülituda. · Kultuur ja haridus. Meedia aitab vahendada kunsti ja kultuuri. · Meelelahutus. Meediat kasutatakse lõõgastuseks ja vaba aja loovaks veetmiseks. Meelelahutus on paljudele inimestele meedia kasutuse tähtsaim motiiv. Meedia mõju inimesele Meedia mõju on uurinud Princetoni ülikooli teadlasterühm Hadley Cantrili juhtimisel. Selgus, et meedia mõjutab vaid 10-20% inimestest, ülejäänuile mõjub hoopis teiste inimeste suhtumine ning käitumine. Seega ei tulene mõju niivõrd meediasõnumist, kuivõrd selle peegeldusest. Teade on eriti mõjus siis, kui ilmneb selle peegeldav
OLED VAREM LUGENUD. Ma ei ole varem eriti nii vägivaldse lõpuga ja küllaltki kurva sisuga raamatuid lugenud, kuid internetist võis leida, et see raamat sarnaneb väga teise iirlase Frank McCourti "Angela tuhaga" Mõlemas raamatus on väga palju ühist nii ülesehituselt, taustakujutuslikult kui ka stiililisel tasandil kuni ühtede ja samade väljendite ja kildude kasutamiseni välja. Halva tahtmise korral võiks seda lausa matkimiseks nimetada. Hea tahtmise korral loovaks jäljendamiseks. Peamine nipp on selles, et paljusid McCabe'i raamatus esinevaid momente on McCourt võimendanud ja rohkendanud asjad puust välja lõiganud ja punaseks värvinud MIDA KIRJUTAVAD RAAMATU KOHTA ARVUSTAJAD JA TEISED LUGEJAD? Kuigi arvustusi selle raamatu kohta väga ei ole, leidsin ma internetist infot, mis oli eelmisel slaidil, et sarnaneb Frank McCourti "Angela tuhaga" Lisaks on seda raamatut ka soovitatud näiteks ühel
tegevusele pühendunud, on ta võimeline ennast ise kontrollima ja juhtima. Enamik inimesi väldib vastutust ja neil Keskmist inimest on võimalik õpetada võtma puuduvad ambitsioonid. Peamine on vastutust. turvalisus. Inimesed on teatud mõttes robotid, enamik Paljud inimesed on võimelised neist ei ole võimeline loominguliseks ja loominguliseks ja loovaks tööks. loovaks tööks. Tänapäeval on keskmine intellektuaalne potensiaal vaid osaliselt kasutatud. 4. Millised olid Hawthorne’i eksperimentide eesmärgi(d) (Alas 2008)? Panid aluse inimsuhete koolkonnale. Eesmärgiks oli välja selgitada töötingimuste mõju töö tulemusele, nt avastati, et ainult töötingimuste parandamine ei mõjuta tootlikkust, suurt rolli mängib inimestevaheline suhtlus. 5
Buddha tähendab virgumist. Tähistab teadvuse kõrgeima seisundini s.t virgumiseni jõudnud inimest- tema meel on puhas, kuna eemaldatud on meeleplekid. Müüdi järgi ilmub Buddha vahel inimeste sekka, et jagada õpetusi. Kui olevat inimene, siis peeti ateistiks. Džainism Tekkis enam-vähem üheaegselt budismiga, I at keskel e.m.a, mis oli Indias üldse vaimselt väga elavaks ja loovaks ajajärguks. Nii nagu budismis, puudub ka džainismis loova jumala mõiste ning vaimne tee kulgeb tirthankarade eeskuju järgides. Džainismi põhieesmärgiks on hinge vabastamine sinna kogunenud teoviljast. Neile on paastumine oluline, sest nii saab üle ihadest. Äärmuslikumad džainistid ei söö isegi taimede juuri ega juurvilju, kuna see tähendab kogu taime hävitamist. India templid
Douglas McGregor (1906 1964) avaldas 1960. a. raamatu The Human Side of Enter- prise (McGregor, 1986: 351). Ta eristas juhtimiskontseptsioone X teooria ja Y teooria. X teooria · Enamik inimesi on laisad ja võimaluse korral väldivad töö tegemist; · Inimesi tuleb vahetult suunata; · Enamik inimesi väldib vastutust ja neil puuduvad ambitsioonid. Peamine on turvali- sus. · Inimesed on teatud mõttes robotid, enamik neist ei ole võimeline loominguliseks ja loovaks tööks. Y teooria · Töö on inimese jaoks loomulik tegevus nagu puhkus või mäng; · Kui inimene on oma jõupingutused suunanud tulemuse saavutamisele ja ta on sellele tegevusele pühendunud, on ta võimeline ennast ise kontrollima ja juhendama; · Keskmist inimest on võimalik õpetada võtma vastutust; 4
Angelika Vihermets AÜEP-1 Mina kui suhtleja Analüütiline töö Juhendaja: Lektor Tiiu Kamdron Pärnu 2011 Kommunikatsioon on protsess, mille käigus inimesed kollektiivselt loovad ja reguleerivad sotsiaalset reaalsust. Protsess on pidev liikumine ilma selge alguse ja lõputa ning mille käigus toimuvad pidevad muutused. Inimese suhtlemise vormid erinevad oluliselt loomade suhtlemisvormidest. Inimese suhtlemise muudab paindlikuks ja loovaks keel. Suhtlemisel on palju erinevaid tasemeid, eesmärke ning igal indiviidil on selles valdkonnas oma tugevused, nõrkused, võimalused ning ohud. Kommunikeerudes enda ümber olevate inimestega, loodetakse ikka, et vastaks samaga, kuid enne kõike tuleks end ise jälgida ning mõelda, milline olen mina, kui suhtleja. Järgnevalt analüüsin enda isiklikke suhtlemisoskusi, nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Minu, kui suhtleja, võimalused: · soovi tutvuda uute inimestega,
andmebaaside loomine ja pidamine Rahvaraamatukogude statistilise aruandluse korraldamine ja tegevuse analüüsimine Laekumistest sihtasutustelt ja sihtkapitalidelt Kujundada lastes juba varases eas lugemisharjumus ja seda arendada; Toetada nii individuaalõpet ja iseseisvat hariduse omandamist kui ka ametlikku haridussüsteemi kõigil tasanditel; Luua võimalused individuaalseks loovaks enesearendamiseks; Igati toetada laste ja noorukite kujutlusvõime ja loovuse arengut Teadvustada kultuuripärandit, kunste, teadussaavutusi ja leiutusi ning edendada nende tutvustamist; Toetada sõnalise eneseväljendusoskuse arendamist; Edendada kultuuridevahelist suhtlemist ja soodustada kultuuride mitmekesisust; Toetada kohaliku seltsielu traditsioone;
erinevad teised verbaalsed funktsioonid (nt lüürika emotiivse funktsiooni). Püüdes vastata küsimusele: ,,Mis on asendamatu joon igas poeesiapalas?", tuuakse esile verbaalses käitumises kasutatavad põhikorraldusviisid - valik ja kombinatsioon. ,,Poeetiline funktsioon projitseerib ekvivalentsuse printsiibi selektsiooni teljelt kombinatsiooni teljele." Ekvivalentsus on tõstetud järgnevust loovaks vahendiks: luules - üks silp tasakaalustatud sama järgnevuse ükskõik millise teise silbiga; sõnarõhk on omistatud sõnarõhule, kuna rõhutu võrdub rõhutuga; prosoodiline pikkus on sobitatud pikkuse ja lühidus lühidusega jne. Metakeel kasutab samuti samaväärsete ühikute järgnevust sünonüümsete väljendite kombineerimisel võrdsustavateks lauseks: "Mära on emane hobune" (a=a) Luule ja metakeel on aga üksteisega diametraalses opositsioonis: metakeeles kasutatakse
*Avalikkuse loomine.- muudab ühiskondlikud huvid ja poliitilised otsused läbipaistvaks, võimaldades sedasi kujuneda avalikul arvamusel. * Kriitika ja kontroll.- ajakirjandusväljaanded kontrollivad kriitiliselt võimuasutuste tegevust. *Lõiming ja ühiskonnastamine- peegeldab ühiskonna norme, väärtushoiakuid ja käitumisviise, aidates sellega inimestel sotsiaalsesse keskkonda lülituda. *Kultuur ja haridus- vahendab kunsti ja kultuuri. *Meelelahutus- kasut. lõõgastusesk ja vaba aja loovaks veetmiseks. (paljudele tähtsaim). 4. Kas meedia on objektiivne? (ehk, kas meedia edastab ta tegelikku pilti maailmast, nt uudised?) Objektiivset meediat pole, sest media eesmärk on saavutada võimalikult suur auditoorium, mitte inimesi võimalikult hästi informeerida. 5. Mida tähendab meediakasvatus? Meediakasvatus on õpetus, mille abil julgustatakse lapsi meediamaailma kriitiliselt hindama. Meedia on vahendid (tv, ajakiri), mille abil info edastatakse ja vastu võetakse
muusika üldse tuleb ja mida taotleb. Referaati on alustatud elektroonilise muusika mõiste lahti seletamisega, et aru saada, mis elektrooniline muusika on. 3 Elektrooniline muusika ja elektroonilise muusika mõiste Elektrooniline muusika, teise nimega elektronmuusika, on muusika, mille loomiseks või loovaks ette kandmiseks on vajalikud elektroonilised muusikainstrumendid või elektrooniline muusikatehnoloogia, mille esitamiseks on vajalik helivõimendus. 1940.aastate lõpuni nimetati elektroonilist muusikat ka elektrimuusikaks, sest selle loomiseks või esitamiseks olid vajalikud muusikainstrumendid, mille kõla tekkis või edastati elektri abil. Tänaseks päevaks kasutatakse elektroonilise muusika mõistet nii süvamuusikas(tõsise sisuga muusika) kui ka
Firmal on vajalikud ressursid Firmal on piisavalt kogemusi turunduses Konkurenttooted pole pälvinud jäika margilojaalsust Peamised reklaamikanalid TELEVISIOON Eelised Väga lai auditoorium Emotsionaalne Pilt, kiri, hääl, liikumine Suunatav kindlale auditooriumile Laiad võimalused loovaks reklaami tööks Puudused Koostamine, näitamine kallis Lühike esitusaeg Korduvesitus/hakkab häirima Keerulist teavet raske esitada Reklaamipause ei pruugita jälgida RAADIO Eelised Odavalt edastatav Suunatav sihtauditooriumile Kiiresti korraldatav ajas ja ruumis Heli ja hääle mõjus kasutus Puudused Pole nähtav Sõnum lühike, võib kaotsi minna
mõtlemise peamine osa. Just rohelise mõttemütsi abil esitatakse soovituslikud tegevussuunad. Rohelist mütsi kasutatakse ka selleks, et ületada mõned raskused, mis musta mütsi abil välja toodi. Rohelise mõttemütsi jaoks on tähtis eemalduda aegunud ideedest, et leida paremaid. Roheline mõttemüts lubab meil lülituda loovusele. Loovus hõlmab väljakutset, kaalutlemist, riskimist ja ,,mõtlemiseksperimente". Ainuüksi rohelise mõttemütsi abil ei ole võimalik inimesi loovaks muuta. Kuid see annab neile aja ja võimaluse olla loovad. Rohelise mõttemütsi puhul tuleb meeles pidada ka seda, et selle puhul vahetab areng täielikult välja hinnangu. SININE MÕTTEMÜTS- tähendab mõtlemise üle mõtlemist. Sinine mõttemüts on mõtlemise juhtimine. See on mõtlemise korrastamine ja protsessi reguleerimine. Sinine müts paneb paika mõtlemise eesmärgi ja selle, mida tuleb saavutada. Istungi
elukestvat õppimist ja enesetäiendamist. 6. Mis on rahvaraamatukogu ülesanded? Rahvaraamatukogude teenindus peaks rajanema alljärgnevaile võtmeülesannetele, mis seonduvad informatsiooni, kirjaoskuse, hariduse ja kultuuriga: 1. Kujundada lastes juba varases eas lugemisharjumus ja seda arendada; 2. Toetada nii individuaalõpet ja iseseisvat hariduse omandamist kui ka ametlikku haridussüsteemi kõigil tasanditel; 3. Luua võimalused individuaalseks loovaks enesearendamiseks; 4. Igati toetada laste ja noorukite kujutlusvõime ja loovuse arengut; 5. Teadvustada kultuuripärandit, kunste, teadussaavutusi ja leiutusi ning edendada nende tutvustamist; 6. Toetada sõnalise eneseväljendusoskuse arendamist; 7. Edendada kultuuridevahelist suhtlemist ja soodustada kultuuride mitmekesisust; 8. Toetada kohaliku seltsielu traditsioone; 9. Tagada kõigile kodanikele juurdepääs kohalikku elu käsitlevale informatsioonile;
Lämmastik. Esineb valkude aminohapetes, ATP-s, nukleiinhapetes. Esineb osades vitamiinides ning alkaloidides. Fosfor. Leidub nukleiinhappes. P tõstab ühendi reaktsioonivõimet. ATP salvestab energiat makroergiline ühend. Väävel. Leidub kahes aminohappes, ka osades vitamiinides. Väävel moodustub valkudes sisaldavad sidemeid -S-S-. Mineraalsoolad. Ca2+ esineb kõikides kudedes. Reguleerib paljude reaktsioonide kiirust. On luudes struktuuri loovaks aineks. Osaleb vere hüübimisel. Tagab lihaste normaalse erutatavuse. Mg2+ esineb samuti kõikides kudedes. On skeleti ehk luude koostiselement. On ensüümide aktivaator. On klorofülli komponent. Tagab erutuse ülekandmise närvidelt lihastele. Na2+ rõhu reguleerija- säilitab kudede pinget. Hoiab vett kudedes. Imetajatel säilitab lihaste ja (kudede) närvide erutuvust. K+ säilitab kudede pinget. Soodustab vee eritust kudedest. Oluline lihaste talitluses. Fe2+ oluline hingamisprotsessides
järgsel perioodil. Kolonialistlike ja postkolonialistlike linnade füüsiliste ja sümboolsete ruumide ja ruumis toimuvate muutuste esitlemine: monumendid, linna tänavate ja ehitiste nimede, sümboolsed aspektid linnaruumis. 11) Linn KULTUURI määratlusena: Inimeste elukohana on linn eelkõige kultuuriline nähtus. Linnas sünnivad ja arenevad uued kombed ja kultuurid. Oma pika ajaloo jooksul on linn muutunud inimeste sotsiaalseks ja kultuuriliseks loovaks keskuseks. Mitmed erinevad arusaamad linnast, mis tihti sõltuvad defineerija vaatenurgast. Selle definitsiooni ruumilisi piire on raske kindlaks teha.
tulemuste hindamiste alustel toimuv edutamissüsteem. 8) Millised on vastavalt Douglas McGregori teooriale X ja Y inimese omadused? x-teeoria on autoritaarne juhtimisstiil. (enamik inimesi on laisad, võimaluse korral väldivad töö tegemist, neid tuleb vahetult suunata, need inimesed väldivad vastutust, neil puuduvad ambitsioonid) y-teooria on kaasav juhtimisstiil (töö on inimesele loomulik tegevus, on võimelised loominguks ja loovaks tööd. X-teooria inimeste täielik vastand) 9) Millised on juhtimise klassikaliste ja kaasaegsete koolkondade põhierinevused? Klassikaliste koolkondade põhiomadusteks oli peamiselt fookus organisatsioonile ja selle tootlikkusele. Kaasaegsete koolkondade omaduseks on peamiselt organisatsiooni toimuvad inimsuhted ja meeskonnatöö, et töö saaks toimuda sujuvalt vms) 10) Millised on süsteemikoolkonna põhimõtted? Süsteemi koolkonna põhimõteteks on:
väliseid ja sisemisi tegureid, mis org. mõjutavad ja pole olemas ühte ja kindlat lahendust org. juhtimiseks. Vaadeldakse org. osade ning org ja keskkonna vahelisi suhteid. 8. McGregori X ja Y teooria X teooria Inimesed on laisad ja väldivad töö tegemist, neid tuleb vahetult suunata, töötavad karistuse kartuses, väldivad vastutust ja neil puuduvad ambitsioonid, on kui robotid, nad ei ole võimelised loominguliseks ja loovaks tööks. Y teooria Töö on inimese jaoks loomulik tegevus, inimene on võimeline ennast ise kontrollima ja juhendama, on võimalik õpetada vastutuse võtmist, on võimelised loominguliseks ja loovaks tööks, inimese intellektuaalne potentsiaal on alles osaliselt kasutatud. 9. Õppiv organisatsioon, selle peamine (iseloomulik) sisu. Õppiva org. käsitlus on arendatud alates 20. saj teisest poolest. Inimesed täiendavad ennast pideval ja jagavad oma teadmisis kogu org
kättesaadavamaks kui see varem võimalik oli. Postindustriaalühiskona võikski iseloomustada kasvav informatsiooni hulk, suurenev vajadus teadmiste järele ja soov jagada saadud teadmisi ning informatsiooni(H.Tooman). Teenindusühiskonna ja -majanduse üheks kõige iseloomustavamaks näitajaks tuleb pidada teeninduses töötavate inimeste osakaalu tööhõives. Teenustesektor on arenenud Lääneriikides suurimaks ja kõige rohkem uusi töökohti loovaks tööandjaks ning on viimase kahekümne aasta jooksul selleks kujunenud ka Eestis. Euroopa Liidu tööjõu uuringu (European Union … 2012) andmetel töötas 2012. a. 70,1 % kõigist Euroopa Liidus tööga hõivatud inimestest teenindussektoris. Statistikaameti andmetel töötas Eestis 2013 aastal tertsiaarsektoris 65,5% elanikkonnast. Teenindustegevusteta ei saa läbi ka teised majandussektorid nt kaupu on vaja transportida, ladustada, müüa, paigaldada, parandada
olukorra. Mida suuremad on konkurentsijõud, seda väiksemad on ettevõtte võimalused hinna tõstmiseks ja suurema kasumi teenimiseks. Ideaaljuhul on kõik konkurentsijõud nõrgad. 33. Millised on vastavalt Douglas McCregori teooriale X ja Y inimese omadused ja oskused? X inimene (autoritaarne juhtimisstiil): laisk, teeb tööd karistuse kartuses, on vaja vahetult suunata, väldib vastutust, pole suuteline loovaks tööks. Y inimene (kaasav juhtimisstiil): töö on nagu mäng või puhkus – loomulik tegevus, on võimeline ise ennast kontrollima ja juhendama, kui on pühendunud tulemuse saavutamisele, on õpetav võtma vastutust, on võimeline loominguliseks tööks, tema intellektuaalne potentsiaal on osaliselt kasutatud. 17. Millised on kolm peamist juhtide eetilist käitumist kujundavat tegurit?
Samuti on need head kogunemise kohad, kus saab läbi viia õppetegevusi, ning annavad lastele võimaluse mängida sotsiaalseid mänge nagu kodu, pood, teater. Katusealune peaks asuma aia lähedal ning sel ei tohiks olla teravnurki, sest neid on keeruline ehitada ning kasutada. (Natural Learning Initiative, 2012) Lastele meeldib liivaga mängida, sest seda saab kaevata, sõeluda, kallata, vormida jne. See on klassikaline interaktiivne looduslik materjal, mis pakub hulgaliselt võimalusi loovaks mängimiseks. Liivamänguala peaks olema piiratud kivide või puidust piiretega, sest see vajub laiali, ning kaetud mingisuguse kattega loomade eest. (Natural Learning Initiative, 2012) Lisaks katusealusele võiksid väljas olla ka teisi varjulisi kohti, kuhu kuuma päikese eest varjuda. Soovitatakse ka lasta lastel taimi peenardesse istutada, et hoolitseda nende eest ja näha nende kasvamist. Mänguasjade ja tööriistade hoidmiseks võib kasutada ka ühte nurka
Rahvuslik liikumine ja (rahvus)romantism eesti kirjanduses 1860 1885 Ajavahemikku 1860 1885 nimetatakse Eesti ajaloos rahvusliku liikumise (RL) ehk ärkamise ajaks. Sellal kujunes Eesti aladel elanud talupoeg-maarahvas omapärast vaimset kultuuri loovaks eesti rahvuseks. Pärisorjuse kaotamine Venemaal 1861. aastal tõi olulisi muutusi ka eesti talupoja ellu; neil avanes võimalus talusid päriseks osta, sellega tõstis pead ka rahvuslik eneseteadvus. Rahvuslikku liikumist asusid juhtima eesti ühiskonnategelased. Peterburis tegutses maalikunstnik Johann Köleriga eesotsas nn Peterburi patriootide rühm, kes toetas eestlaste rahvuslikke püüdlusi. Peterburist sai tõuke isamaaliseks tegevuseks ka üks Eesti hilisemaid RL juhte Carl
vaid karistuse kartuses. tulemuse saavutamiseks ja on pühendunud, siis on võimeline end ise kontrollima ja juhendama Enamik inimesi väldib vastutust ja puuduvad Keskmist inimest on võimalik õpetada ambitsioonid. vastutust võtma. Enamik inimesi ei ole võimelised Paljud inimesed on võimelised loominguliseks ja loovaks tööks loominguliseks ja loovaks tööks Keskmise inimese intellektuaalne potentsiaal on vaid osaliselt kasutatud. Tabel 6 – McGregot´i X ja Y teooria Süsteemi koolkond (Nadler) Organisatsioon on süsteem, mis saab sisendi keskkonnast ja muudab selle väljundiks keskkonda. Süsteemi iseloomustavad entroopia (info määramatuse hulk), sünergia ja
taasavastanud endas niinimetatud ,,lapseliku" loovuse. Nad on suutnud eirata ühiskonna poolt pealesurutavaid reegleid, norme ja tavasid nad on loovad inimesed. LAPSED JA LOOVUS Väikelastel on piisavalt uudishumu, julgust ja pealehakkamist, et kõike uudset omal nahal järele proovida. Neil puudub hirm eksida ja naerualuseks sattuda. Laps, kelle vanemad või kasvatajad on teadlikud kuidas lapse loovust arendada, saavutavad selle, et tõenäoliselt jääbki laps loovaks ning suudab edukalt muutuva maailmaga kohaneda. Saracho leidis uuringus 3-5 aastaste lastega, et loovus on protsess või isikuomadus. Väikelastele on väga vajalik, et neid julgustatakse oma loovust kasutama, arendama ja mõtlema originaalseid ideid. Laste uudsete mõtete toetamine ja aksepteerimine motiveerib neid üha rohkem oma ideid arendama. Näiteks kiitmine klotsidega mängimisel, kui nad on millegi uuega hakkama saanud, annab neile aina hoogu ja indu juurde
Eksperimentide käigus pöörati inimestele tähelepanu, mille puhul tootlikkus tõusis. 10. Millised on vastavalt Douglas McCregori teooriale X ja Y inimese omadused ja oskused? x-teeoria on autoritaarne juhtimisstiil. (enamik inimesi on laisad, võimaluse korral väldivad töö tegemist, neid tuleb vahetult suunata, need inimesed väldivad vastutust, neil puuduvad ambitsioonid) y-teooria on kaasav juhtimisstiil (töö on inimesele loomulik tegevus, on võimelised loominguks ja loovaks tööd. X-teooria inimeste täielik vastand) 11. Millised on süsteemikoolkonna põhimõtted? Süsteemi koolkonna põhimõteteks on: organisatsioon on terviksüsteem, mis koosneb omavahel seotud osadest; muutus ühes lülis mõjutab tervet süsteemi; Süsteeb aitab juhtidel mõista, et igal teol on tagajärjed organisatsiooni sees või väljaspool seda; Avatud süsteem – on seotus väliskeskkonnaga. Suletud süsteem - on
Seda kasutatakse kusjuures tänase päevan mitmetes ettevõtetes, ka selle kiuste, et masin haarab enda alla tohutult suure ruumi. Termo- ja tindiprinterid valmisid lähestikku laserprinterile, ehk 1973 6 aastal. 1993 leiutati digitrükimasinad, mille areng toimub siiani. 1984 aastal on trükitehnoloogias täiesti uue arengusuuna võtnud 3D printimine, mis muutis trükimasinad modelleerivaks ja disainivaks ruumiliseid objekte loovaks vahendiks. 3D printimist kasutatakse nii meditsiinis implantaatide loomiseks, tarbekunstis disaintoodeteks nagu näiteks vaasid või muud dekoratsioonid, rõivatööstuses jne.. 3D tehnoloogia areng on veel kindlatsi suures mahus arenev. Enimlevinud printimistehnoloogiateks on hetkel ofset-, flekso- ja siidtrükk, mis võimaldavad mitmekülgseid lahendusi ka nõudlikumale kliendile. Uueks trendiks on kujunenud 3D trükk. (Pildi allikas: http://en.wikipedia.org/wiki/Digital_printing)
Õpetaja kui väärtuskasvataja. 1. Mida tähendab, Et Eesti vajab pööret teadmistekeskselt tuupimiskoolilt väärtustekesksele koolile? Missusgused elemendid Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas (RÕK) peaksid sellele pöördele kaasa aitama? Takistused? Arvamus ja põhjendus. Uus RÕK on juba muutnud suunda väärtuskasvatuse suunalisemaks, kui see enne oli. See on ühiskonna vajaduspõhine muutus hariduse vallas. Eesmärgiks on väikse inimese kasvatamine loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudavad ennast täisväärtuslikult teostada erinevates situatsioonides. Rõhk on ka koolikultuuri uuendamisel koostöö suunaliseks õpetaja- õpilase vahel, vanema ja õpetaja vahel ja vanema ja lapse vahel ning ka õpilaste endi vahel. Õpitava seostamine reaalse eluga, kujundav hindamine kannab väärtusi ja aitab seoseid luua. Areneb õpilase enesehindamise oskus kartmata ,,karistust" halva hinde näol. Teadmised muutuvad tähenduslikuks
Seal peeti tähtsaid kõnesid, kõige kuulsamad olid kolm isamaalist kõnet. Seal muidugi lauldi, aga tehti ka palju muud. Eesmärgiks oli kutsuda eesti rahvas kokku, et nad tunneksid end ühtse rahvana. Ärkamisaeg lõppes sellega, et Eesti venestati.Rahvuslik liikumine 1860 1885 Ajavahemikku 1860 1885 nimetatakse Eesti ajaloos rahvusliku liikumise (RL) ehk ärkamise ajaks. Sellal kujunes Eesti aladel elanud talupoeg-maarahvas omapärast vaimset kultuuri loovaks eesti rahvuseks. Pärisorjuse kaotamine Venemaal 1861. aastal tõi olulisi muutusi ka eesti talupoja ellu; neil avanes võimalus talusid päriseks osta, sellega tõstis pead ka rahvuslik eneseteadvus. Rahvuslikku liikumist asusid juhtima eesti ühiskonnategelased. Peterburis tegutses maalikunstnik Johann Köleriga eesotsas nn Peterburi patriootide rühm, kes toetas eestlaste rahvuslikke püüdlusi. Peterburist sai tõuke isamaaliseks tegevuseks ka üks Eesti hilisemaid
koostamisel silmas, et nendes leiduks ka raskesti hääldatavaid võõrsõnu. 24. Tihti käin õhtuti vaatamas päikeseloojangut, mis minu jaoks on jõudu sisaldav vaatepilt. 25. See lause, millega tahan maha pesta paratamatult kurvaks tegevat muljet, pärineb kõige noorema kirjutaja loost. 26. Kindlasti ei saa kõike üksüheselt võtta. 27. See tegevusvaldkond ei olnud tervist kahjustav. 28. ,,Kalevipojale" on omistatud niisugust ideejõudu, et seda on nimetatud rahvust loovaks tekstiks. 29. Tüdrukud nuiavad vanemailt ligi poole tuhande kroonist mänguasja.
LK9 Uus ühiskondlik struktuur, mis tekkis 1917 aastal venemaal, pakkus avaraid võimalusi neile, kes eile polnud veel ''mitte keegi'' ,nüüd aga võis saada ''kelleks tahes''. Et uue eliidi hulka jõuda, pidi inimesel olema ka tohutult energiat, oskust väljuda võitjana karmistkonkurentsivõitlusest, oskust silmapilkselt orienteeruda uues ja keerulises olukorras. Lavrenti Berial olid need omadused sünnipäraselt olemas. Tema eesmärk oli saada heaks loovaks arhitektiks, ja küllap oleks ta ka sel alal silmapaistvat edu saavutada. Kui ta 1917 aastal Ajutise valitsuse korraldusega mobiliseeriti, oli Beri pettunud. Tal polnud mingit tahtmist võidelda talle võõraste ja arusaamatute huvide eest. Unistus elukutse omandamisest aga libises kaugusesse. Oktoobri revolutsioon oli muutnud sõja jätkamise mõtetuks ning 1918 aasta märtsis kirjutasid bolsevikud alla rahulepingule Saksamaaga ja tema liitlastega
(4 lk 13) Funktsionaalseks e. toimetuleku kirjaoskuseks nimetatakse seda, kus inimene oskab lugeda ja kirjutada tasemel, mis võimaldab tal sotsiaalses keskkonnas täisväärtuslikult igapäevaselt toime tulla. (4 lk 13) Rekreatiivne e. taastav kirjaoskus on selline, kus inimene kasutab lugemist- kirjutamisest enesearenguks, analüüsiks ja sünteesiks ning emotsionaalse rahulduse (heaolu) saavutamiseks. (4 lk 13) Kreatiivseks, ehk loovaks kirjaoskuseks nimetame sellist kirjaoskust, millele tänu suudab inimene luua ja fikseerida uusi mõttekonstruktsioone, mõelda, avastada, korrastada, sõnastada ja mõtestada mõeldut. (4 lk 13) 5 2. Kriitline mõtlemine ehk arutlev ja analüüsiv mõtlemine. (arukas mõtlemine) Kriitiline mõtlemine on ratsionaalne refleksiivne mõtlemine, mis keskendub otsuste (mida teha, mida uskuda) tegemisele
Gümnaasiumihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut ning tema individuaalsetest eripäradest ja isiklikest huvidest tulenevate haridusvajaduste rahuldamist. Gümnaasium loob igale õpilasele võimalused tema võimete 27 Riigi teataja kodulehekülg. https://www.riigiteataja.ee (16.12.2016) 28 Ibid. 29 Ibid. 30 Haridus ja teadusministeeriumi kodulehekülg. maksimaalseks arenguks õpilase eelistusi arvestades, loovaks eneseteostuseks, teaduspõhise maailmapildi kinnistumiseks ning emotsionaalse, sotsiaalse ja kõlbelise küpsuse saavutamiseks31. Riiklikus õppekavas on esitatud järgmised õppeainete ning kursuste ainekavad: (1) Keel ja kirjandus: 1) eesti keel (vene või muu keel gümnaasiumis, kus kooli õppekava kohaselt õpitakse eesti keelt teise keelena) – 6 kursust (1 kursus on 35 õppetundi); 2) kirjandus – 5 kursust. (2) Võõrkeeled:
Innovatsioonide põhiliigid: Uue või täiustatud toote juurutamine Uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus Uue turu avamine Uute toorainete või pooltoodete kasutuselevõtt Uut tüüpi organisatsioonide loomine Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi, mis toovad kaasa nähtuse, mida Schumpeter nimetas „loovaks hävituseks“. St et heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise. „Vana“ tuleb hävitada enne kui „uus“ saab koha sisse võtta. Protsessi käigus paljud võidavad, kuid lühiajaliselt on ka palju kaotajaid. Mark I süsteem: Majandus oli vähe kontsentreeritud, konkurentsiturg. Madalad sisenemisbarjäärid. Innovatsioonid majandusarengus kesksel kohal. Põhitähelepanu indiviidil – ettevõtjal.
annaabi.ee 
