Vesiviljelus tähendab veeorganismide kasvatamist ja viljelemist tehnoloogiate abil, mis on välja töötatud kõnealuste organismide tootmiseks suuremas ulatuses, kui võimaldab looduslik keskkond. Vesiviljelus on kalade, karpide, vähkide ja veetaimede (nt vetikad) kasvatus, kasutades tehnoloogiaid, mis on mõeldud nende toodangu saamiseks suuremas mahus, kui seda võimaldaksid looduslikud keskkonnatingimused. See on üks kiiremini kasvavaid toidusektoreid maailmas, mis juba annab meie planeedil poole kogu tarbitavast kalast. Vetikakasvatus: Kohavalik on üks olulisemaid tegureid merevetikad kasvatamisel. Koha valimisel tuleb silmas pidada järgmisi aspekte: 1. Piirkonnas ei tohi olla otseseid reostusallikaid, samuti tuleb jälgida, et jõed ei kannaks vetikate kasvualale reostunud vett. Jõgede suudmealasid tuleb vältida ka põhjusel, et magevesi alandab merevee soolsust ja temperatuuri. Soodsaim soolsus on 30-34 promilli ja temperatuur 27-30 C. ...
KALAD! Kalad on ldnimetus vees elavatele kigusoojastele keelikloomadele. Termin ei oma tnapeval sstemaatilist thendust, vaid on kasutusel kokkuvtliku mistena sarnase vlimusega loomade klasside esindajate kohta. Ajalooliselt on ta siiski ka taksonoomilise hikuna kibel olnud (klass Pisces). Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes ja mageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisvikutest kuni krgete mgijrvedeni. Kalad on thtsad inimese pgiobjektid, paljusid liike kasutatakse tstuslikult; levinud on ka nende kasvatus kalatiikides. Kaladel on ka rekreatsiooniline ja esteetiline vrtus: populaarne on nii ldine kalapk kui ka sportkalapk, esteetilist vrtust omavad kalad niteks akvaariumites. Kalu on austatud ja kasutatud ka paljudes kultuurides nii jumaluste kui ka ususmbolitena, samuti on kalu kajastatud arvukates raamatutes ja filmides. Kalade vlimust iseloomu...
Euroopa Loodusvööndid Tarmo Torn Loodusvööndid maailmakaardil Külmakõrbed Paiknevad Euroopa põhjarannikul asuvatel saartel. Aasta läbi külm ja lumine, sademeid vähe. Kaljunukkidel kasvavad kooriksamblikud ja vetikad. Tundra ja metsatundra Paikneb Norra, Soome, Rootsi ja Venemaa põhjaosas. Esineb igikelts ja polügonaalpinnas. Esineb polaarpäev ja -öö. Sademeid vähe. Suur loomade ja lindude arvu kõikumine rännete tõttu. Levinud põhjapõdra kasvatus ning mereloomade küttimine. Tundra loodusele tekitavad kahju roomikautod, prügilad, kasvanud inimtegevus. Pinnas tundras Igikelts sügavalt ja püsivalt külmunud pinnas. Igikeltsast ja madalatest õhutemperatuuridest on tingitud soode teke. Paljudele taimedele kasvuks ebasoodne. Taimestik Tundras puudub kõrgem taimestik. Levinud on samblikud, samblad ja madalad puhmasjad püsikud (kanarbik, pohl, mustikas, sinikas). Kääbusjad puud ja põõsad ...
Viigingid Referaat Kauksi PK 5.kl 22.04 Esimesed viigingid olid Skandinaavias. Taani, Norra ja Rootsi. Viikingeid nimatetakse ka normannideks. Vahel aga ka kutsutakse neid ka norrameesteks või põhjameesteks. Nad kõnelesid vananorra keelt . See aga kujunes taani, norra, ja rootsi keeleks. Skandinaavia tähestiku nimi on futhark ja selles on 16 tähte. Viiginkitel polnud koole ega ülikoole. Tarkused õppisid lapsed vanematelt. Isad õpetasid poegadele kuidas põldu harida, loomi pidada, maja ehitada, kala püüda, jahti pidada või kudas sõdida. Emad õpetasid tüdrukutele kodutöid, söögi tegemist, ketramist, kudumuist ja muid asju. Viiginkitel ei olnud televisiooni, arvutit, kino, ega raamatuid. Vaid siis oli kas juttuvestja või enda pere jutud. Arheoloogid on välja kaeva...
Mis on Globaalne soojenemine? Globaalne soojenemine on Maa arvutusliku keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul Paljud arvavad, et see on põhjustatud inimtegevuse tagajärjel. Inimtegevuse tagajärjel paiskub õhku kasvuhoonegaas ehk CO2. Muidugi paiskub süsihappegaasi ka looduslikel põhjustel nagu näiteks vulkaaniliste tegevuse intensiivsusest, organismide kõdunemistest ja ka metsatulekahjudest aga rohkem tekib siiski majandustegevusest, fosiilsete kütuste põletamisel. Õhus on palju teisigi mürgiseid gaase mis tekivad põllumajanduse ja muude inimtegevuse tagajärgedel ning, mis on arvatud globaalsele soojenemisele kaasa. Kindlaks on tehtud, et viimase saja aasta jooksul on maapinnalähedane õhutemperatuur tõusnud 0,4 ja 0,8 °C. Aastaks 2100 oodatakse kliima soojenemist 1,16,4 ºC võrra. Ennustatakse ka seda, et merepinna tase võib kerkida kliima soojenemise tõttu, sest jäämäed sulavad veeks. Sel juhul ujutatakse üle paljud saared ja r...
Kehaline kasvatus VANCOUVERI TALIOLÜMPIAMÄNGUD 2010 Referaat 2010 1. Üldist Vancouveri linnas Kanadas toimuvad 12. veebruarist 28. veebruarini 2010 XXI taliolümpiamängud. Vancouveri Paraolümpiamängud toimuvad 12.-21. märtsini 2010. aastal. Vancouveri 2010. aasta taliolümpiamängudel võisteldakse järgmistel spordialadel: · Bobisõit · Curling · Iluuisutamine · Jäähoki · Kahevõistlus · Kelgutamine · Kiiruisutamine · Laskesuusatamine · Lumelauasõit · Lühirajauisutamine · Murdmaasuusatamine · Mäesuusatamine · Skeleton (kelgutamise eriliik) · Suusahüpped · Vigursuusatamine Eesti sportlastest osalevad: · Iluuistamises: paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov, naisüksiksõidus Jelena Glebova, jäätantsus Irina Stork ja Taavi Rand. · Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg ja Deyv...
Põllumajandust mõjutavad tegurid: 1) Looduslikud tegurid: KLIIMA MULLAD RELJEEF temperatuur viljakus tasane, mägine niiskusolud põuakindlus nõlva kalle kasvuperiood paksus, lõimis 2) Majanduslikdu tegurid: KAPITAL TÖÖJÕUD VALITSUSE POLIITIKA hooned tööjõu kvaliteet toetused masinad, seadmed traditsioonid tollipoliitika väetised seemned, tõuloomas Põllumajandusliku tegevuse kaks suunda: 1) Taimekasvatus Teravviljad Söödakultuurid Mugulviljad Kiukultuurid Õlikultuurid Köögiviljad Suhkrukultuurid Puuviljad, marjad Mõnukultuurid 2) Loomakasvatus Veised Karus...
Noorte käitumisprobleemid Tallinn 2007 Sisukord: 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Kiusamine ja koolivägivald.................................................................................................... 3 3. Narkootikumid........................................................................................................................ 5 4. Halb kasvatus.......................................................................................................................... 7 2 1. Sissejuhatus Ühiskonnas toimunud kiired muutused on mõjutanud riigi demograafilist situatsiooni ja koos sellega perede toimetulekut. Muutused ühiskonnas toovad kaasa lapsepõlve te...
KÕRB Kõrb on ala, kus aastane sademetehulk jääb alla 250 mm. Kõrbed esinevad nii troopilises kui ka arktilises kliimavöötmes, seega ei saa öelda täpset temperatuuri kõrbes. Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendatel laiuskraadidel nii põhja kui ka lõunapoolkeral. Kõrbed esinevad ka polaarpiirkondades, kus on vähe aurumist ning kuhu ka niiskusel on raske ligi pääseda. · · · · Kõrbe liike · Liivakõrb · Savikõrb · Lössikõrb · Kivikõrb · Soolakõrb Kõrbi esineb... · Sisemaal Gobi kõrb, Suur nõgu · Külmade hoovuste läheduses Namibi kõrb, Atacama kõrb · Mäestike varjus Surmaorg, Patagoonia kõrb · Laskuvate õhuvoolude läheduses Suur Victoria kõrb, Sahara kõrb Araabia kõrb · Asub Aafrikas Niiluse ja Punase mere vahel. · Enamasti peetakse Araabia kõrbe Sahara kõrbe osaks, kuigi teda Saharasse kuuluvast Liibüa kõrbest eraldab Niiluse org. · Mõnikord pee...
Rapla Vesiroosi Gümnaasium Kalad kodutöö Ken Krister Maalinn 10.klass Juhendaja: Kersti Luik Rapla 2014 Kalad on üldnimetus vees elavatele kõigusoojastele keelikloomadele. Termin ei oma tänapäeval süstemaatilist tähendust, vaid on kasutusel kokkuvõtliku mõistena sarnase välimusega loomade klasside esindajate kohta. Ajalooliselt on ta siiski kataksonoomilise ühikuna käibel olnud (klass Pisces). Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes ja mageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisüvikutest kuni kõrgete mägijärvedeni. Kalad on tähtsad inimese püügiobjektid, paljusid liike kasutatakse tööstuslikult; levinud on ka nende kasvatus kalatiikides. Kaladel on ka rekreatsiooniline ja esteetiline väärtus: populaar...
KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT ERI- JA SOTSIAALPEDAGOOGIKA OSAKOND KÄITUMISHÄIRED Referaat Juhendaja: Ene Varik 2008 SISUKORD. 1.KÄITUMINE JA EMOTSIOONID. 2.MIS ISELOOMUSTAB EMOTSIONAALSE JA KÄITUMISPROBLEEMIDEGA LAPSI. 3.HÜPERAKTIIVSUSE PÕHJUSED. 4.KASVATUS KOLLEKTIIVIS. 5.KOOSTÖÖ. 6. KASUTATUD KIRJANDUS. 2 1. KÄITUMINE JA EMOTSIOONID. Käitumine on kaasa sündinud või elu vältel omandatud toimimisviis, mis soodustab elusolendi kohanemist muutuvais oludes ja liigi säilimist. Inimese käitumine ei ole ainult keskkonnaga kohanemine nagu loomade käitumine. Inimene suudab keskkonda teadlikult ja sihikindlalt mõjutada, endaga kohandada. Inimese käitumist suunavad kasvatus ja õpetamine. Inimene allutab oma tegevuse ühiskonnas kehtivaile reegleile ja põhimõtteile. Käitumises avalduvad iseloomujooned ja temperamendi iseärasused, suurel märal mõjut...
Eesti Maaülikool Majandus- ja Sotsiaalinstituut PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE ARV, MAJANDUSLIK SUURUS JA TOOTMISTÜÜP Uurimustöö õppeainetes ,,Põllumajandusökonoomika" ja ,,Teadustöö alused" SISUKORD SISSEJUHATUS Antud uurimustöö eesmärgiks on uurida Eesti ja ühe Euroopa Liidu liikmesriigi põllumajanduslike majapidamiste arvu, majanduslikku suurust ja tootmistüüpi. Teen selle uuringu 2001-2007 aastate põhjal. Ja Euroopa Liidu liikmesriigiks valin Soome. Uurimustöö proovin üles ehitada igale lugejale arusaadaval kujul. Ehk siis selle all mõtlen seda, et kõik kes seda loevad peaksid sellest teemast mingisuguse ülevaate saama. Soome kohta ma täpselt samasuguseid arve ei leidnud nagu on Eesti kohta, aga umbes taolise ülevaate sellest maast saab ikkagi. Üritan oma uurimustöö üles ehitada koos jooniste ja tabelitega, et oleks täpne pilt silme ...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Rakendushüdrobioloogia HAUG Esox lucius Referaat Tartu 2009 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Bioloogia.....................................................................................................................................5 Süstemaatiline kuuluvus......................................................................................................... 5 Välimuse kirjeldus.................................................................................................................. 5 Levik looduses........................
Uurimistöö: ATEENA Ateena, mis on saanud nime jumalanna Athena järgi, asub suure mägedevahelise tasandiku keskel, 5 kilomeetrit merest. Pireusega ühendasid teda antiikajal 8 kilomeetri kaugusel oleva peasadama 461- 456 ehitatud Pikad Müürid. Linna süda oli loomulikult akropol. See asus 156 meetri kõrgusel kus paiknes tugevasti kindlustatud kuningaresidents. Samuti ehitati Ateena akropolile juurde mitmeid pühamuid näiteks Athena tempel Parthenon. Lisaks kaunistasid akropoli rohked kujud. Ateena oli suur linn. Seal elas kümneid tuhandeid inimesi: nii Ateena elanikke, orje kui ka võõramaalasi. Kõige rahvarohkem oli tavaliselt agoraa ehk turuplats, mis asus akropoli jalamil. Selle läheduses peeti ka rahvakoosolekuid. Pireuses elasid peamiselt meremehed, kalurid ja laevaehitajad. Kogu linnuseplatool asus hajusalt pühapaiku, mida iseloomustavad sammaskojad, altari...
Üks heategu päevas tagab hea une Mida tähendab heategu ja kuidas seda teha? Ma arvan, et igaüks meist on nende küsimuste peale mõelnud ja mõni on isegi mõne heateo korda saatnud. Minu jaoks tähendab sõna heategu olukorda, kus ma teen kellelegi head ja kus ma ei mõtle materiaalsetele väärtustele vaid mõtlen teiste heaolule. Heategu võib teha mitut moodi: abistades kedagi või midagi või materiaalselt toetades. Kuid kas üldse leidub sellist inimest , kes tegelebki ainult heategude tegemisega? Ma isiklikult arvan, et sellist inimest ei leidu maailmas, sest inimesed on liialt ükskõiksed ja omakasupüüdlikud teiste suhtes ja tahavad, et neil läheks ainult elus kõige paremini. Kuid sellise suhtumisega, kui me üksteist ei aita, ei jõua me elus kaugele. Peagi avastame, et me oleme enda ümbert kaotanud kõige kallimad inimesed- sõbrad, lähedased ja kõik seetõttu, et mõtleme ainult iseendale. Inimesed on liialt hoolima...
SISUKORD SISSEJUHATUS 1. KASKA-LUIGA TALU ÜLDISELOOMUSTUS 4 2. TALU AJALUGU JA ARENGUKAVA 7 2.1.Ajaloost 7 2.2.Tootmise suund ja mahud 9 2.3.Maakasutus 11 2.4.Tööjõud 12 3. RAAMATUPIDAMINE 14 3.1. Kasumiaranne 14 3.2.Rahavoogude aruanne 14 3.3. Kaska-Luiga talu finantsaruandlus analüüs 14 3.3.1. Maksevõime suhtarvud 15 3.3.2. Kapitali struktuuri (finantsvõimenduse) suhtarvud 17 3.3.3. Tasuvuse suhtarvud 18 3.3.4. Efektiivsuse e. Käibesageduse suht...
Spordiajaloo kt konspekt I KONTROLLTÖÖ Spordiajalugu kui teadus: ajalugu teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi spordiajalugu ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intui...
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse valdkond KASVATUS ISLAMI KULTUURIS Referaat Tallinn 2016 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Islami ajalugu ...................................................................................................................... 4 2. Koraan kasvatajana ............................................................................................................. 6 3. Perekond ja kodu................................................................................................................. 7 4. Janitšarid ja haarem ............................................................................................................. 8 5. Kool ja õppimine...........................................................
Kooli nimi Nimi Klass MAITSETAIMEDE KASVATUS Referaat Juhendaja: õpetaja nimi Koht 2010 Maitsetaimede kasvatus Sissejuhatus: Mis on üleüldse maitsetaimed ehk ürdid? Tihtipeale aetakse neid segamini vürtsidega. Ürdid on aromaatsed maitseained, mis on pärit taimede rohtsetest osadest. Seevastu vürtsid on teravamaitselised või aromaatsed maitseained, mida saadakse mitmesuguste taimede seemnetest (nt muskaatpähklid, sinep), viljadest (nt pipar, vanill, koriander), õitest (nt nelk, safran), koorest (nt kaneel) või risoomist (nt ingver). Mina teen juttu järgmistest maitsetaimedest: aed-harakputk, hapu oblikas, murulauk, rosmariin, sidrunmeliss, piparmünt, basiilik ning harlik pune. Aed-harakputk: Aed-harakputk (lad.k. Anthriscus cerefolium) on sarikaliste sugukonna harakputke perekonda kuuluv ühea...
B.2.1. 1. Millised laste individuaalseid erinevusi peab lapsehoidja oma töös arvestama? Sooline, kultuuriline, arenguline erinevus. 2. Mida tuleb lapsehoidjal arvestada multikultuurilises kasvatuses? 3. Mis on lapsehoidja ülesanne lapsest lähtuvas kasvatuses lastehoius? 4. Mis on lapsest lähtumine? Lapsest lähtumine tähendab lapse omal kultuuril, kogemustel ja tegevustel põhinevat õppimis- ja õpetamisprotsessi. (F) 5. Mis on lapsest lähtuva kasvatuse sisu? Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng. Õppimine põhineb lapse vahetutel kogemustel. Laste kasvamist, arenemist ja õppimist toetavad soodne kasvukeskkond ja lapse tasemele ja vajadustele vastavad võimalused. (F) Lapsest lähtuv kasvatus põhineb laste huvidel, nende individuaalsetel vajadustel, huviobjektidel ja individuaalsetel õppimisprotsessidel. Lapsed on kasvatusprotsessis aktiivsed tegutsejad ja osalejad, nad õpivad kogedes, küsimusi...
Rakvere Gümnaasium 5. b MARY POPPINS P. L. Travers Raamatu passi autor: Anete Jalakas Rakvere 2009 Mary Poppins P. L. Travers Lugemise aeg: 26. september 09. oktoober Tegelased: Mary Poppins, Jane Banks, Micahle Banks, missis Banks, mister Banks, John Banks, Barbara Banks, missis Brill, Ellen, Robertson Ay, mister Wigg, miss Lark, lihunik, missis Corry. Ajatelg 1.Bankside majja saabus Mary Poppins 2.Mary Poppins seadis ennast majas sisse 3.Mary Poppins käis koos Tikumehega maali sees 4.Mary Poppins käis koos Jane ja Michaeliga Mary onu mister Wiggi juures 5.Mary Poppins, Jane, Michael sõid Mary onu juures õhus 6.Bankside kõrval majas elava miss Larki koer nõudis teistsugust suhtumist 7.Jane oli kõrvavaluga haige 8.Mary Poppins jutustas Janele loo...
EESTI MAAÜLIKOOL Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatus instituut MAHEPÕLLUMAJANDUSLIK SEAKASVATUS EESTIS Koostaja: Sigrit Saar Juhendaja: Marko Kass Tartu 2013 1. Sisukord 2. Sissejuhatus Maheseakasvatust on Eestis kahjuks praegu väga vähe, kuid sel on hea perspektiiv kasvada. Nõudlus mahesealiha järele on suur. Järjest rohkem inimesi on huvitatud toidu heast ja kõrgest kvaliteedist. 3. Mis on mahepõllumajandus? Mahe- ehk ökoloogiline põllumajandus on loodulik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel ja kohalikel taastuvatel varudel. Mahepõllumajanduslikus loomakasvatuses lähtutakse eelkõige loomade heaolust. Loom ei ole mitte pelgalt tootmisvahend, vaid elusolend, kelle loomulikke vajadusi tuleb arvestada. Loomad peavad saama võimalikult liigiomaselt käit...
,,Mängu puhul on meil tegu igaühele otsekohe äratuntava, absoluutselt primaarse elukategooriaga, totaalsusega, kui üldse miski seda nime väärib." (J. Huizinga) Kui räägitakse mängust, arvame kõik teadvat selle tähendust. Mäng võib matkida tegelikkust, panna proovile mängijate kehalisi ja vaimseid võimeid. Mänguks saame nimetada ka rituaalseid toiminguid, kauneid kunste ja sporti, mis sisaldavad arendavaid, kasvatuslikke, sotsiaalseid ja harivaid aspekte ning võistluslikku momenti. Järelikult on mäng mõttekas tegevus ja igal mängul on mingi tähendus. Mängima õppimine on lapse arenemiseks hädavajalik. Arenedes liigub ta üha kergemalt mängult raskemale, kuni jõuab täiskasvanute päris-mängudesse, mille reeglid ja nõuded on palju keerukamad. Inimene mängib kogu elu ja üks mängu vorme on kindlasti õppimine. Siinkohal tekkiski mõte, et kõnekäänu elukestvast õppest võiks asendada: inimene mängib kogu elu, sureb aga ikka rumalana. Kui sageli...
Ilugu Esimene kool, kus mina õppima hakkasin, oli Carl Robert Jakobsoni nimeline Torma Põhikool. Minu esimene koolipäev oli nagu teistel gi: närvekõditav ja veidike hirmutav ,ning ei saanud päris hästi aru, kus ma olen. Hea oli see, et koos minuga tulid kooli ka minu sõbrad lasteaiast, seega võõraid ei olnudgi. Üllatuseks oli mulle see, et me nii vana klassijuhata endale saime,ta oskas hästi õpetada,oli väga range ,,vana kooli" õpetaja. Hinnetega oli ka nii ja naa ,mõnes aines läks paremini, teises aga miitte nii hästi. Kõige meeldivamad ained olid: kehaline kasvatus ja kunst ,seal sai maalida ja möllata igasuguste huvitavate asjadega. Sport oli nii hea, et oleks meeleldi veel ühe kehalise tunni teinud. Kui ma noorem olin, huvitusin jalgpallist aga kahjuks ei olnud meie koolis jalgpalli trenni ja siis hakkasin korvpalli trennis käima .Algul ei tahtnud mul seal hästi minna, siis jätsin korvpalli mängimise pooleli .Nüüd võtsin ta uuesti k...
Eesti maaülikool Loomakasvatusinstituut Kursusetöö veisekasvatuses Lihatõud Koostaja: Kaja Tuisk Juhendaja: Heli Kiiman Tartu 2012 Sisukord 2 Sissejuhatus Sõna ,,cattle" tuleb vanast prantsuse sõnast, mis tähendab omamist. Arvatakse, et esimesed veise kodustamised olid Euroopas ja Aasias kiviajal. Tänapäeva veised said alguse kõik ühest esivanemast, kelleks oli tarvas. Arvatakse, et viimane tarvas tapeti Poola aladel 1627aastal. Ajaloolises tagasivaates peeti veiseid alguses tööloomade ja sõnnikutootjatena, et tõsta põlluviljakust, kuna suhteliselt hästi oli arenenud teraviljakasvatus. Piima- ja lihaloomana hakati neid pidama alles XIX saj. II poolel s.o 1860ndate aastate paiku, kuid veel möödunud sajandi algul ei andnud keskmine talulehm aastas tonnigi piima. Veiste söötmine oli puudulik, pidamine kehv.(Veisekasvatuse areng Eestis) Ajalooliselt ei ole eri...
JÕEFORELL Referaat Juhendaja: Tartu 2012 SISUKORD: Sissejuhatus 1.Bioloogia 1.1.Süstemaatiline kuuluvus 1.2.Välimus 1.3.Levik looduses 1.4.Sigimine 1.5.Toitumine 1.6.Mõõtmed 2.Kasvatus 2.1.Kasvatamise eesmärk 2.2.Jõeforelli kasvatamine maailmas ja Eestis 2.3.Jõeforelli kasvatamine ning toodang 2.4.Nõuded kasvatamise tingimustele 2.5.Kasvatamise tehnoloogia Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Antud referaadi eesmärk on tutvustada jõeforelli bioloogiat ja tema kasvatamist. Sinna kuulub jõeforelli süstemaatiline kuuluvus, välimuse kirjeldus, levik looduses, sigimine, toitumine, tema kasvatamise essmärk. Teema valisin, sest mulle tundub antud kalaliik huvitav. Ja samas tema keerukas eristamine liigikaaslasest meriforellile. Jõeforell on mageveekala ja teda leidub ...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö osakond NT-11 Maarika Tungal EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1200-1500 Referaat Tallinn 2010 SISUKORD 1 ÜLEVAADE............................................................................................................................................................3 2 KESKAJA ARHITEKTUUR..........................................................................................................................4 3 KUJUTAV KUNST KESKAJAL............................................................................................................................5 4 KASVATUS JA HARIDUS KESKAJAL..........................................................................................................7 5 USKUMUSED KESKAJAL......................................................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Oncorhynchus kisutch Kisuts TARTU 2009 1. Sissejuhatus Idalõhed elavad Vaikse ookeani vesikonnas. Sellel perekonna kaladel on pärakuuimes 10 16 hargnenud kiirt, soomus keskmise suurusega või väike, marjaterad suured, punakasoranzid. Nad on siirdekalad, kes koevad Aasia ja Põhja Ameerika magevetes, turgutuvad meres. Tuntakse kuut hästi eristatavat liiki: keta, gorbuusa, tsavõõtsa, nerka, kisuts, sima. Kõik idalõhed koevad vaid kord elus, hukkudes seejärel. Ei ole teada ainsatki juhtu, mil idalõhed oleksid pärat kudemist ellu jäänud, selle poolest erinevad nad kõigist teistest lõhelastest. Imetlusväärne on see, et lõhed arvatavasti leiavad üles jõe, milles sündisid. Kuidas nad seda suudavad, ei ole kindlalt teada. Oletatakse, et avameres orienteeruvad nad päikese, kuu, võimalik, et ka heledate tähtkujude järgi, aga ranna lähedal tunnevad kod...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut LAMBA- JA KITSEKASVATUS Lühiuurimus õppeaines Teadustöö alused Koostaja: Ester Plaan Juhendajad: Ülle Roosmaa Katri Kall Tartu 2013 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö on koostatud etteantud teemal, mille eesmärgiks on õppida uurimistöökoostamise põhimõtteid ja vormistamise nõudeid. Tegemist on põllumajandusliku uurimisega Lamba- ja kitsekasvatuse osas Eesti territooriumil. Lamba kasvatus on Eestis olnud populaarne aastasadu ja aretusega on tegeletud ligi sada aastat. Kitsi on kasvatatud karjakasvatamise algusest peale. Käesoleva uurimistöö ülesandeks on uurida lamba- ja kitsekasvatuse näitajaid maakonna, valdaja õigusliku vormi, karja suurusklassi ja liigi järgi Eestis. Uurimistöö põhiliseks andmeallikaks on Eesti statist...
RURAAL- JA LINNAGEOGRAAFIA 2014. Vastused MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). 1. Maalisus (H. Clout järgi) - madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; maastik, millel domineerivad põllumajanduslik- ja metsamaa. 2. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) - Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid (Harju, Ida-Viru); 2)Vahepealsed regioonid: (Tartumaa, … Pärnumaa, … Valgamaa); 3) Maalised regioonid (10-12 ülejäänud maakonda). 3. Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid LINNASTUMINE – maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. Maaelanike ränne linnadesse; 2. Linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. MAA LINNASTUMINE – linnapiirkondade laienemine: 1. EESLINNASTUMINE – eeslinnade kasv. 1a. VALGLINNASTUMINE – linnaelanike liikumine uuselamu-piirkondadesse. 2....
SISSEJUHATUS Rosseau pedagoogilised mõjustused ulatuvad meie ajani. Tema vaade peitub tema lipukirjas: ,,Tagasi looduse juurde". Ta nõudis kultuuri tervendamist ja noorendamist, inimese vabastamist ahelatest, mis osutusid talle võimatuks. Ta tegi kultuuri küsitavaks, et seda hiljem päästa ja värsketest allikatest lasta ammutada uusi sihte. Vananeva ja kõduneva asemele tõusis paratamatu edusammuvajaduste värske loomisrõõm, surnud ja tarretunud asemele astus arenemisjanune inimloomuse lakkamatu noorusvärskus ja hingelisus, välispidisuse ja ühekülgse mõistusehariduse asemele tundliku südame tungiv keel, kunstliku asemele loomulikkus. Kuid kogu tööst käib läbi punase joonena armastus lapse vastu. ,,Ei tunta lapseiga ja seepärast satutakse valeteedele... Lapses otsitakse ikka meest, ei teata aga, mis on laps enne, kui ta saab meheks. Õppige oma lapsi paremini tundma, sest tõepoolest teie ei tunne neid. Kui teie loete seda raamatut selles...
Loodusgeograafia ja nende kasutamine I Maa kui ressurss. Põllumajandus 1.Maailma maakasutus Põllumajandu slik maa(1/3 maast) Haritava maa hulgast sõltubki Haritav maa looduslik millise tootmisvormi valime ja rohumaa Kui odav või kallis tuleb see tootmine. õp lk 86 diagramm. Kui maad on vähe tuleb valida intensiivne põllumaj. aga kui on palju siis võib mõelda ekstensiivsele põllumaj. Istandus Põllumaa ehk põld(iga aasta tootmisele. (mitmeaastane) Majanduslik künname ja külvame) Looduslikud ud 2.põllumajanduse eeldused ehk põllumajandust mõjutavad tegurid. Kliima [taimekasvu periood ehk ...
Tartu Descartes´i Lütseum Austraalia põllumajandus Miniuurimus Laura Lukk Juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2013 Looduslikud eeldused Looduslikud eeldused Austraalias põllumajanduse aretamiseks ei ole eriti head, kuna enamus Kesk- ja Lääne-Austraaliast on kõrbe all ning seal ei ole sobivat ala, kus põllumajandusega tegeleda saaks. Võimalik on see vaid riigi idaosas, põhjas ning mingil määral ka kagu- ja edelaosas. Koos kaevandusharudega moodustab põllumajandus 80% riigi sissetulekust. A) Austraalias on põllumajanduslikult kasutatavat maad kokku vaid 5%. Austraalia maakasutus Põllumaa Rohumaa Metsamaa Muu maakasutus 6% ...
Põllumajandus Toiduainetetööstus Põllumajandus ..hõlmab kõiki põllu- majandussaadusi tootvaid majandusüksuseid ja ettevõtteid, mis aitavad saadusi esmaselt töödelda (nt. talud) Põllumajanduseks nimetatakse maakeskkonnas arendatavaid tootmisharusid Põllumajandus I- sed paiksed põllud tekkisid 10 000 a. tagasi Ees-Aasias 6000 a. tagasi Hiinas 5200a. tagasi Kesk- Ameerikas Fertile Crescent area I-sed kodustatud põllukultuurid nisu, oder, lääts, lina hernes (kikerhernes, kukerhernes) PÕLLUMAJANDUSE ISEÄRASUSED • SÕLTUB SUURESTI LOODUSLIKEST TEGURITEST: • KLIIMA • MULLASTIK • RELJEEF • RASKE PROGNOOSIDA SAAKI JA KASUMIT • PIKK TOOTMISPERIOOD – INVESTEERINGUTE JA KASUMI VAHEL ON SUUR AJAVAHE • SUUR TOOTMISPIND – KEERULINE KONTROLLIDA TOOTMISPROTSESSI MAARESSURSID MAAKERA PINDALA ON 510 MILJ. KM ², SELLEST ON MAISMAAD 149 MILJ. KM...
MIS ON PRAKTILINE EETIKA? Timo Airaksisnen Tõlkinud Katrin Raid Akadeemia 1993, nr. 12. Lk. 2591-2603 I Praktiline eetika on analüütilise moraalifilosoofia uus, ameerika päritolu suund. See rõhutab eetika rakendamist tänapäeva põletavatele probleemidele nõnda, et kaoksid traditsioonilise moraalifilosoofia abstraktsus ja teatud autarkilisus. Tegemist pole mingisuguse programmilise ühiskondliku valgustusliikumise ega poliitilise kampaaniaga, ehkki tuleb tõdeda, et vähemalt rassipoliitilise ja feministliku probleemiasetusega liitub ka selliseid toone. Tervikuna on praktiline eetika siiski osa moraalifilosoofiast ja mitte sotsiaalpoliitikast või sotsioloogiast. Olemuselt on see ameerika suund, kuigi sellist uurimistööd harrastatakse Inglismaalgi, kontaktid I...
Biheivioristlik e. käitumuslik paradigma Käitumuslik paradgma keskendub nähtavale käiumisele. Uuritakse kuidas erinevad keskkonna stiimulid mõjutavad nende käitumist.Sotsioloogia, psühhooogia, kasvatusteaduse ja filosoofia suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidena välismaailmalt saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust. Biheiviorismi erinevad liigid: · Klassikaline: Watsoni versioon. Objektiivne-vaimne elu puudub; seespidist staadiumit pole; mõtted on varjatud kõne. · Metodoloogiline: kolmanda isiku objektiivne uurimine. Sellesse liiki on süvenetud ka kognitiivses ja psühhoanalüütilises paradigmas. · Radikaalne: Skinneri versioon. · Loogiline: rajatud Oxfordi filosoofi Gilbert Rylei poolt tema raamatus "Vaimu konseptsioon" · Teleoloogiline: Skinneri järgne, lähedane mikroökonoomikale · Teoreetiline: aktsepteerib vaadeldavad...
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduse Instituut Kasvatus Hiina ja Islami kultuuriruumis Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................. ..................................3 I Hiina Kronoloogiline ülesehitus ja ajalugu .....................................................................4 Religioon, rituaalid ja sümbolid ...............................................................................5 Naine Hiina kultuuriruumis ................................................................................. .....6 Naudingukunst Hiina ühiskonnas ..........................................................................7 Hiina kasvatusmudel ................................................................................ ....................8 II Islam Kronoloogiline ülesehitus ja ...
Põlva Ühisgümnaasium Kuldne retriiver Anett Numa 8.b klass Põlva Ühisgümnaasium Põlva 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Tõu areng....................................................................................................................................4 Tõu jõudmine Põhjamaadesse.....................................................................................................5 Tõu iseloomustus........................................................................................................................6 Välimus.............................................................................................................
Kehaliste võimete arendamine ja oskuste õpetamine? Idealist ja realist keskendub aine sisule Pragmatist ja eksistentsialist rõhutab kogemusi mitmesugustes tegevustes Naturalist pooldab mängulist ja enesele suunatud tegevust · eesmärgi püstitamine · vahendid, meetodid selle saavutamiseks · tagasiside õppimisel · õpitud, omandatud kinnitamine üks asi on mingi oskuse nn fundamentaalne äraõppimine teine asi on selle õpitud oskuse kasutamine teatud mängulises situatsioonis või võistlustel Kehaliselt haritud inimene on (4) *on omandanud liigutusoskusi mitmesugusteks kehalisteks tegevusteks *on kehaliselt vormis *osaleb regulaarselt kehalises tegevuses *omab teadmisi kehalise tegevuse kasulikkust ja oskab neid kasutada *väärtustab kehalist tegevust ja selle osatähtsust tervislikule eluviisile Keh. kasvatus ja sport kui akadeemiline distsipliin(3)? *On üks akadeemilisi aineid, mis hõlmab endast nii õpetust kui teooriat *Kehalise...
TARTU ÜLIKOOL KEHAKULTUURITEADUSKOND Tanel Ojaste MORAALI JA EETIKA KASVATUS SPORDIS JA KEHALISES KASVATUSES Referaat Tartu 2009 SISUKORD Sissejuhatus . . . . . . . . . 3 1. Aususe ja võrdsuse põhimõte. . . . . . . 4 1.1. Aus mäng (Fair play) . . . . . . . 4 2. Moraali kasvatus . . . . . . . . 5 2.1. Laste ja noortega töötamine . . . . . . 5 2.2. Isiklik käitumine . . . . . . . . 6 2.3. Moral development (Risto Telama) . . . . . 7 2.3.1. Moraalsuse kolm komponenti . . . . . 8 3. Moraali hindamine . . . . . . . . 8 3.1. Moraali hindamisega seotud...
VÄHK JA VÄHIKASVATUS Vähikasvatuse seminari Jäneda, 15.-16. märts 2001 õppematerjal Koostanud Ari Mannonen ja Tiit Paaver Koostatud toetudes Soome ja Eesti õppekirjandusele Käesoleva õppematerjali koostamiseks on kasutatud kirjandust: Kirjavainen J. 1996 Hämeen Ravunviljelyopas. Kala- ja riistahallinnon julkaisuja 23. 117 lk. Järvenpää T., Tulonen J., Erkamo E., Savolainen R., Setälä J. 1996. Ravunviljely menetelmät ja kannattavuus. Riistan ja Kalantutkimus, 111 lk. Koostajad tänavad nende autoreid. Ari Mannonen Tiit Paaver 2 SISUKORD Eessõna 1. Vähi bioloogia........................................................................ 5 1.1. Vähid ja nende kehaehitus....................................................... 5 1.2. Vähi elutsükkel...............................................................
Kunsti algus Inimsoo kunstilise loomingu vanemad mälestised ulatuvad tagasi kivIaega . Kümmned aasta tuhanded lahutavad meid sellest ajast mil kultuur seisis veel väga algelisel arengu astmel . Tolle aja inimene ei tundnud metalle oma tarbe riistad valmistas ta puust,luus ja kivist Selle pärast nimetatatksegi seda aega kivi ajaks ! me eristame vanemat keskmist ja nooremat kivi aega Vanemkiviaeg-vanema kiviaja kuntsti mälestused kuuluvad aja vahemikku mis sai alguse üle 30 000 aasta tagasi ja ulatub umbes aastani 8000 e.kr Luust kivist ja savist skulptuurid Nende hulgas on äärmiselt tugevalt toonitatud keha vormidega naise kujud Kõige huvitavamad on aga vanema kiviaja maali toesed mis katavad koobaste sinu ja lagesi Eriti rikkad leidude poolest lõuna-prantsus maa ja hispaania Koobaste seintel on kujutatud piisonit ja inimesi . Imetlus väärne on nede jooniste loomu truudus ka keerulisi liigutusi on ...
Viikingid Viikingite päritolu: Rahvas keda nimetatakse viikingiteks, elas Skandinaavias (Taanis, Rootsis ja Norras) ning kõneles vananorra keelt, millest kujunesid taani, rootsi ja norra keel. Viikingid eksisteerisid umbes 793-1066. Nimetus viiking tähendab arvatavasti (mere)röövlit, ja see käis Skandinaaviast tulnud rüüstajate kohta. Röövretked kuulusid selle suure ekspansiooni juurde, mille käigus viikingite Euroopasse ja Põhja- Ameerikasse tungisid, kuid kõik nad polnud röövlid. Viikingid ehk normannid, keda vahel kutsuti ka norrameesteks või põhjamaa meesteks, olid õhtlasi kauplejad ja kolonistid. Viikingeid nimetati ka variaakideks. Ühiskond: Rooma maailmariik skandinaaviani ei ulatanud, mis tõttu sinna ei jõudnud esialgu ka keskvalitsus, kirjalikud seadused ja ristiusk. Polnud ka tõelisi linnu. Elati väikestes külades, mida vanem või pealik, kellele kuulus suurem osa maast. Kohali...
Tervisekasvatus lasteaias Küllaldast ja sobivat kehalist aktiivsust ühes tasakaalu viidud tervisliku toiduga peetakse peamiseks abinõuks, kuidas hoida üleval füsioloogilist heaolu. Sama oluliseks tuleb pidada meis kõigis olemasoleva vaimu vitaalsust. Juba varasest east oodatakse lastelt kõrgeid intellektuaalseid võimeid jättes olulise tähelepanuta emotsionaalse ning sotsiaalse arengu, eeldades, et need tulevad iseenesest. Ent just vaimse tervise tugevus loob eeldused edaspidiseks koolieaks ja intellektuaalseks arenguks ning seda eelkõige läbi kujuneva enesetunnetuse- ning usalduse. Leian, et tasakaalu saavutamine füüsilise ja vaimse komponendi vahel on vajalik juba lapsepõlves, sest seal kujuneb arusaamine endast ja maailmast ning luuakse alus kogu edasisele arengule ja tervisele. Oluline roll on selles täiskasvanu eeskujul, ja seda mitte ainult õpetaja vaid ka lapsevanema näol -- vaid nende omavaheli...
Ajaloo vastused 1. Maa oli mägine, kasvatati puuvilju ja oliive. Kuna maa oli mägine, arenes hästi merendus ja samal põhjusel loodi ka kolooniad. Selle tagajärjel alavääristati käsitöölisi ja ülistati põlluharijaid. 2.Kreeta Mükeene periood ( u. 200--1100 a.e.Kr) tekkisid Kreeta saarel lossid ja neid ümbritsesid linnad, kujunes kiri. Alguse sai minoiline tsivilisatsioon, mille tähtsaim keskus oli Knossos. Tume ajajärk(u. 1100- 800 a.e.Kr) Lossid olid hõljatud, kiri ununenud, elanikkonna arvukus vähenenud. Osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere, kus olev maaala muutus kreeklaste püsivaks asumaaks. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast. Suhted naabermaadega olid nõrgenenud. Arhailine periood (u 800-500 a.e.Kr) Kasvas elanikkonna arvukus, hakkasid kujunema linnad, ning ülemkiht. 776 a.e.Kr hakati pidama Olümpiamänge. Hakkas kujunema linnriiklik korraldus, millest tähtsamad olid Sparta, Korintos ja Ateena. Kirjutati üles seadused. ...
EESTI LASTEKIRJANDUSE AJALOO LÜHIKONSPEKT Ettevalmistav järk: kuni 19. saj keskpaigani Rahvaluule: rahvalaulud, muinasjutud. Vaimulik ja õpetuslik kirjandus: katekismused, aabitsad, nn aabits-katekismused, muud kooliraamatud. Näiteid: Wanradt-Koelli katekismus 1535, Jheringi aabits 1641, Forseliuse aabits 1684; Marpurgi lugemik 1805 (Georg G. Marpurg Väikene õpetuse ning lugemise raamat). Varasem jutukirjandus: valgustuslik proosa ja 19. saj ajaviitekirjandus (nn rahvaraamat, sh robinsonaadid, Jenoveeva-lood jm). Näiteid: Friedrich Gustav Arvelius Üks kaunis jutu- ja õpetuseraamat 1782; Johann Thomasson Väikese Hansu lugu tühja saare peal 1739; Joachim H. Campe /Heinrich G. Lorenzsonn Noorema Robinsoni elu ja juhtumised 1842. Tekkimine ja varasem areng 19. sajandil. Euroopa (maailma) lastekirjanduse algust tähistatakse enamasti 18. sajandiga, ent 19. sajand on murranguline ja algatuslik, luuakse lastekirjanduse eri liikide klassik...
Miina Härma Gümnaasium SOOME VABARIIK Referaat Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ..............................................................................................................4 1. SOOME GEOGRAAFILINE ASEND..........................................................................5 1.1. Lühike Soome asendi iseloomustus ......................................................................5 1.2. Maahaldusjaotus ...................................................................................................5 2. SOOME RIIGI ARENGUTASE ..................................................................................7 2.1. Paiknemine maailma pingeridades ..............................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz alushariduse pedagoog AP I Sigrid Kaasik KASVATUS ERI KULTUURIDES Juhendaja: magister Lehte Tuuling Rakvere 2008 Sissejuhatus Esimeses raamatu osas on üldistatud iga perioodi ideaaltüüpi: muinasaeg on loodus- inimese kujundamine, Vana-Idamaades kujuneb kirjutaja, juudid on ennekõike ühe jumala ja tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku. Eri ajastute inimese väärtushinnangud on väga erinevad. Teises osas käsitletakse keskaja homo christianuse kujunemist koos monopedagoogika ja selle aja olulisemate pedagoogiliste subkultuuridega. Selle ajastu inimese puhul oli igal pool tegu kristlasega, kes täitis kristlikke seadusi ja rituaale. Kolmandas osas on vaa...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz alushariduse pedagoog AP I Sigrid Kaasik KASVATUS ERI KULTUURIDES Juhendaja: magister Lehte Tuuling Rakvere 2008 Sissejuhatus Esimeses raamatu osas on üldistatud iga perioodi ideaaltüüpi: muinasaeg on loodus- inimese kujundamine, Vana-Idamaades kujuneb kirjutaja, juudid on ennekõike ühe jumala ja tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku. Eri ajastute inimese väärtushinnangud on väga erinevad. Teises osas käsitletakse keskaja homo christianuse kujunemist koos monopedagoogika ja selle aja olulisemate pedagoogiliste subkultuuridega. Selle ajastu inimese puhul oli igal pool tegu kristlasega, kes täitis kristlikke seadusi ja rituaale. Kolmandas os...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond ,,Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus" Kadri Viks AP- 1 KÕ Juhendaja: M. Piisang Rakvere 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus Lapsepõlv on liikumise seisukohalt aktiivseim aeg elus. Lapse igapäevane elu koosneb söögi- ja uneaegu arvestamata peaaegu pidevast liikumisest. Hiljem on päevaplaanis esikohal kool ja õppimine ning spontaanse liikumise hulk väheneb. 2 Kehaline treening on kehalise aktiivsuse üks osa, mis hõlmab planeeritud, süstemaatilist, korduvat ja eesmärgistatud liikumist. Planeeritud liikumise abil püütakse toetada lapse arengut ja mõjutada positiivselt tema tervist. Meelte arenemine algab juba varases beebieas ja selle põh...
annaabi.ee 
