Austraalia põllumajandus (0)

Tartu Descartes´i Lütseum
Austraalia põllumajandus
Miniuurimus
Laura Lukk
Juhendaja : Elle Reisenbuk
Tartu 2013
Looduslikud eeldused
Looduslikud eeldused Austraalias põllumajanduse aretamiseks ei ole eriti head, kuna enamus Kesk- ja Lääne-Austraaliast on kõrbe all ning seal ei ole sobivat ala, kus põllumajandusega tegeleda saaks. Võimalik on see vaid riigi idaosas, põhjas ning mingil määral ka kagu- ja edelaosas. Koos kaevandusharudega moodustab põllumajandus 80% riigi sissetulekust.
A) Austraalias on põllumajanduslikult kasutatavat maad kokku vaid 5%.
B) Pinnamoes on valdavad tasandikud, mis võimaldab põldusi rajada, kuigi on ka mäestikke, näiteks Suur-Veelahkmeahelik Idaosas. Segav faktor on muidugi ka kõrbed - seal põllumajandusega ei tegelda. Austraalias leidub ka savanne kus ei ole samuti piisavalt head tingimused, et tegeleda põllumajandusega.
C) Austraalia kliimavööde on enamjaolt troopiline, kuid põhjaosas lähisekvatoriaalne ning lõunaosas lähistroopiline. Keskmine temperatuur on talvel +10°C kuni +18°C(juunis), suvel (detsember kuni veebruar) +25°C kuni +32°C. Aastane sademetehulk kõrbealal on 300 mm aastas, metsade alal aga 1000-2000 mm. Sademete hulk ei ole eriti suur. Sademete hulk on mänginud suurt rolli austraallaste elukoha valikul. Tihedalt elab inimes lõuna ja ida parasvöötmelistel aladel. Sealne kliima on sobiv põllumajanduseks. Kuivad kõrbealad on koduks väga vähestele inimestele. Lumi on väga haruldane ja seda leidub vaid Tasmaanias ja Austraalia Alpides.
D) Austraalia kuival sisealal on ülekaalus primitiivsed , enamasti sooldunud troopilised ja lähistroopilised kõrbemullad. Mandri ääreala suunas asendavad kõrbemuldi vastavalt sademete hulga suurenemisele pruunid poolkõrbemullad ja neid omakorda savannide punamullad . Niiske kliimaga äärealasid katavad põhjas ja idas troopilised lateriit- ja punamullad ning lähistroopilised puna- ja kollamullad. Kõrgeil mäenõlvul on leet- ja pruunmullad . Austraalia mullad on erosiooniohtlikud.
E) Austraalias ei tehta kuivendamist üldse, vaid pigem niisutamist, eriti kuivematel aladel, kus seda vaja on.
F) Igal pool Austraalia riigis ei ole võimalik tegeleda põllumajandusega, sest Austraalias on palju kõrbeid ja savanne. Põllumajanduseks on vaja head ja viljakat maapinda ning piisavalt sademeid. Põllumajandusega saab tegeleda vaid väga vähesest osast maast.
Majanduslikud eeldused
Austraalial on eeldused jätkuvaks tugevaks majanduskasvuks ning segavaid faktoreid on väga vähe. Tänu kasvavatele kontaktidele Aasia regiooni maade dünaamilise majandusega ning majandusreformi jätkumisele on Austraalia investeerimiskliima lähemas tulevikus soodus. Töötuse määr on järsult langenud ning firmade konkurentsivõime suurenenud. Põllumajanduses on hõivatud väike hulk inimesi, kuna ainult 15% rahvastikust elab maal. Linnast käivad vähesed maale tööle. Põllumajandusliku tootmise vormid on ekstensiivsed teraviljatalud ning rantšod.
A)Austraalia majanduses on olulisel kohal eramonopole(eraettevõtted) riigikapital Rahvusliku kogu produkti poolest, sealhulgas tööstustoodangu ühe elaniku kohta, elatustaseme põhinäitajailt ning tootmise ja kapitali kontsentratsioonilt kuulub Austraalia kapitalistlike maade esikümnese. Samal ajal allub Austraalia majandus tugevale väliskapitali kontrollile ning tema koha maailmaturul määrab põllumajandus saaduste ja mineraalse tooraine .
B) Austraalia põllumajanduses on rahvastikust hõivatud 3,6 %. Suurem osa tööjõust on välismaalased. Austraalias oleks tööjõust suur puudus kui ei oleks välistööjõudu. Välismaalased on odav tööjõud ja ei nõua nii palju kui kohalikud ise.
C) Austraalia riigis on kehtestatud astmeline tulumaks . Vastavalt palgale kuni 40%. Vähe asustatud piirkondades töötamise eest on kehtestatud lisa tulumaksu soodustused. Austraalia majandus on segamajandus , mida järjest rohkem erastatakse.
D) Põllumajandusliku tootmise vormid on Austraalias:

• Spetsialiseeritud suurtalud . See on kõrgtootlik taluvorm. Spetsialiseerunud peamiselt ühele tooteliigile
  
• Rantšo. Suur loomakasvastusmajand, peetakse suuri lihaveiste ja lambakarju, keda aastaringi söödetakse kuivadel alade looduslikel rohumaadel. Sööta varutakse vähe ja erakordseteks juhtudeks. Karjased kaitsevad karja ja jälgivad karjamaade süstemaatilist kasutamist. Toodang on odav aga vajab tuhandeid hektareid karjamaad. Investeeritakse tõuarutusele veterinaarteenustele.
  
• Istandus. Suur taimekasvatusmajand, mis on spetsialiseerunud ühe või väheste toodete kasvatamisele ja nende müügile, tegeleb ka esmase töötlemisega. Tähtis heade tulemuste saavutamiseks on agrotehnika ( sordiaretus , väetamine, taimekaitse , efektiivsed maaharimis - ja hooldusvõtted). Vajab odavat tööjõudu.
  
• Loomavabrik . Tööstuslikult loomakasvatussaadusi tootev majand . Loomi kasvatatakse turu lähedal mitmekorrulistest hiidfarmides. Loomade sööt ostetakse.
  

Taime- ja loomakasvatus
Austraalia põllumajandus on spetsialiseerunud taime- ja loomakasvatusele. Sisemaal on põllumajandus spetsialiseerunud ekstensiivsele lamba-, lihaveise- ja nisukasvatusele, tihedama asustusega rannikualadel intensiivsele tehniliste kultuuride, köögi- ja puuvilja ning piimakarja kasvatamisel . Oluliseimaks teraviljaks on nisu, kuid toodetakse ka kaera, otra, tubakat , rukist, õliseemneid, suhkruroogu ja erinevaid puuvilju. Austraalia kogub tasapisi kuulsust ka veinimaana ning on maailma suurim villa tootja.

Sisemaal on peamised põllukultuur nisukasvatus.
Tihedamini asustatud rannikualadel on peamised põllukultuurid tehniliste kultuuride, köögi- ja puuvilja ning piimakarja kasvatamine .

Villa tootmises ja nisu kasvatamises on Austraalia oma põllukultuuridega maailma esimeste hulgas.

Sisemaal on arenenenud lamba- ja lihaveise kasvatus. Need on peamised loomakasvatused Austraalias.

Lambakasvatus on loomakasvastusharu arengult maailma esimeste hulgas. Lammaste kasvatamiseks on head tingimused, lammas ei nõua palju ja ei ole vaja pidevat järelvalvet. Lammaste kasvatamiseks on Austraalias palju maad.
Eksport
Austraalias eksporditakse kivisüsi, rauamaaki, kulda, liha, villa, allumiiniumoksiidi, nisu, boksiidi , masina ja transpordivarustust.
A) Austraalia varustab end ise põllumajandustoodetega nagu vill , nisu, veiseliha , puuviljad, piim.
B) Austraalia ostab sisse põllumajandustooteid, mis on masinad ja transpordivarustus, arvutid ja kontorimasinad, telekommunikatsioonivahendid, toornafta, petrooleumitooted.
C) Levinumad eksporditud tooted Austraaliast on kivisüsi, boksiid, kuld , vask ja rauamaak. Maavarad annavad peaaegu kümnendiku Austraalia sisemajanduse kogutoodangust ja üle poole koguväljaveost.
D) Tänu kivisüsile, boksiidile, kullale, vasele ja rauamaagile on Austraalia esimeste hulgas toodede ekspordilt.
Keskkonnaprobleemid
Austraalias esineb palju põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme. Suurimad probleemid on põud, vee turvalisus, madal muldadeviljakus, umbrohi, globaalse soojenemise põhjustatud kliimamuutused, bio ohutus, metsa tulekahjud . Enamused keskkonnaprobleemid tulenevad sellest, et Austraalias on vähe sademeid ja on kuiv või tekivad probleemid sellest, et on suured üleujutused.
Kasutatud kirjandus
http://en.wikipedia.org/wiki/Agriculture_in_Australia
Eestlased Austraalias kohapeal.
ENE
http://www.fao.org/index_en.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Didiidii/Austraalia_p%C3%B5llumajandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia