Argentiina põllumajandus. (2)

Iseseisev töö „Põllumajandus“ Kaia Penter, 11b
Argentiina .
1. Looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks Argentiinas.
a.) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus.
b.) Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast .
Looduslikud tingimused põllumajanduse arendamiseks on soodsad. Põllumajandusearendamise seisukohalt on pinnamood suhteliselt hea. Pampast lõunapool Patagoonias (jahe ja väga kuiv poolkõrbete ja kõrbete ala) on põllundus võimalik ainult kunstliku niisutamise korral. Põllumajandusega on võimalik tegelda pampas, kuna seal on kõige sobivam kliima.
c.) Kliima
Argentiina asub lähistroopilises kliimavöötmes.Põhjaosas on õhutemperatuur jaanuaris +20 kuni +25 kr.C ja juulis +10 kr.C ringis . Õhutemperatuuri amplitud on 12 kr.C. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16 kr.C. Aastane sademete hulk on 500-1000 mm. Agrokliima iseloomustus: keskmine temperatuur on 16 kr.C, sademeid on aastas 500- 1000 mm.
d.) Muldade iseloomustus-
Mullad on ühed maailma viljakamad, mis on kujunenud lössil- kollakashallidel peeneteralistel poorsetel vett hästi läbi laskvatel setetel
e.) Maaparandustööd.
Maaparandustööd on vajalikud ainult Pampast lõunapool Patagoonias, kus on kliima jahe ja kuiv ( sademeid 100-300 mm. Aastas, talvel kekmine temperetuur +2kuni +4 kraadi). Seal on põllumajanduse arenguks vajalik kunstlik niisutamine.
f.) Kas igal pool selles riigis on võimalik tegelda põllumajandusega?
Nagu eelmis punkti juures mainitud , siis Papmast lõunapoole Patagoonias on põllumajandusega võimalik tegeleda ainult kunstliku niisutramisega.
2. Majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks.
a.) Kapitali olemasolu.
Argentiina on Ladina-Ameerika arenenuima majandusega maid, annab üle viiendiku Ladina-Ameerika tööstustoodanugust. Välisvõlg ulatus 1981 a. 34 mrd $-ni, otsesed väliskapitalimahutused moodustasid 4 mrd. $, sellest üle 2/5 oli USA investeeringuid. Väliskapitali kontrollib rohkem kui kolmandiku tööstust ja 50 suuremat panka, talle kuulub ka umbes 30. mln. Ha. Maad.
b.)Tööjõu hõivatus põllumajanduses.
Tööealiste osatähtsus üleüldiselt on 226784 inimest. Sellest u 14% on hõvatud põllumajandus, see teeb u 31750 inimest. Põllumajandusega on hõivatud suurem osa rahvastikust.
c.) Põllumajandusliku tootmise vormid.
Enamasti toodetakse Taime-ja loomakasvatus tooteid.
d.)Valitsuse põllumajanduspoliitika.
Argentiina valitusus mõjutab põllumajaduspoliitikat negatiivselt. Valitus võtab vastu seadusi, mis toob põllumajandusele kahju. Valitusus tõstab järjekindlalt ekspordi hinda(eriti sojaubadel), mis muudab ekspordi müümist raskemaks ja see omakorda mõjutab riigi sisemajndust. Samuti võtab valitsus ettevõtjatelt kõrgeid makse, kui nad eksporidivad põllumajandus saadusi.
3. Põllumajanduse spetsialiseerumine .
a.) Peamised põllukultuurid.
Argentiina põllumajandus on spetsialiseerunud loomakasvatusele, kuid tegeldakse ka taimekasvatusega. Argentiina kuulub Ladina- Ameerika kõige arenenumate põllumajandus- ja tööstusriikide hulka. Peamised põllukultuurid on nisu, mais, päevalilled, lina, suhkruroog ja viinamarjad. Neid kasvatatakse laugetel aladel. Vähesel määral kasvatakse ka riisi, otra , kaera ja rukist . Söödakultuuridest viljeldakse kõige rohkem lutserni ja ristikut, õlikultuuridest päevalille, lina ja sojauba . Tähtsamad tehnilised kultuurid on puuvillapõõsas, suhkruroog, tubakas ja mate (paraguai tee) .Suurimad viinamarja kasvandused paiknevad läänes Mebndoza ümbruses. Riik on maalilmas esimeste hulgas nisu ja maisi tootmiselt. Köögivilja kasvatatakse suurlinnade lähedal, troopilisis puuvilju ( banaani, ananassi, mangot)
b.) Enamarenenud loomakasvatusharud.
Argentiinas kasvatatakse peamiselt lambaid ja veiseid, keda karjatatakse pampa vähemviljakamatel aladel. Argentiina on lamba- ja veisekasvatuse seisukohalt 6 riik maailmas. 1992 a. oli Argentiinas 51 mln veist, 34,5 mln. Lammast , 3,5 mln siga ja 3,0 mln hobust.
4. Põllumajandustoodete eksport .
a.)Argentiina varustab end ise põllumajandustoodetega.
End ise varustab enamasti põllukultuuridega ja loomalihaga(k.a toornahad, konservid jms.). Kohalikest toorainetest on võimalik kasutada puuvilla , villa.
b.) Põllumajandustoodete import
Argentiina impordib enamasti kütust, toitu, gaasi. Seda kõike enamasti USA-st, Saksamaalt, Jaapanist, Hispaaniast, Hollandist ja Brasiiliast .
c.) Põllumajandustoodete eksport
Argentiina ekspordis moodustavad ligi 80% põllumajadnussaadused- liha, konservid, vill , toornahad, nisu, mais, taimeõli, linaseemned, vein, ja kebratsoekstrakt. Väljavedu toimub põhiliselt Venemaale, USA-sse, Saksamaale, Brasiiliasse, Itaaliasse ja Hollandisse.
d.) Ekspordilt maailmas esimeste hulgas
Ekspordilt maailma esimeste hulgas on Arentiina tänu oma suurejoonelisele veisekasvatusele, tänu millele saab Argentiina välja vedada eririnevaid loomalihasadusi(konservid, liha) ning toornahad.
5. Põllumajandus seotud keskkonnaprobleemidega.
Kõige suuremaks probleemiks võib pidada metsade liigset raiet. Ainult 19% maast on metsa all. Ja uute põllumaade rajamise nimeks võetakse aina rohkem metsa maha. Samuti on probleemiks liigne muldade kuranamine. Muldadel ei lasta „ puhata ” , kogu aeg kannab põllumaa vilja ja nii muutub muldade mineralitase väikseks. Keskkonnaprobleemide hulka kuulub ka liigste taimemürkide kasutamine, mis kahjustab atmosfääri.