Marie Underi elulugu ja luuletused (1)

Marie Under (1883-1980)
Õppis Tallinnas saksakeelses tütarlaste erakoolis. 13-aastasena hakkas kirjutama saksakeelseid luuletusi. Õppis klaverit ja laulis kooris. Under võeti tööle Teataja toimetusse. 1902 aastal abiellus Under ning elas Moskva lähistel mitu aastat. Moskvas sündis Underi 2 tütart. Under näitas oma esimesi emakeelseid värsse Laikmaale ning Laikmaa õhutusel need ka ilmusid. Esimeses trükis avaldatud luuletusi oli „Ema laul“ Noor-Eesti 1.albumis (1905). Tallinna tuli pere päriseks 1906a. Underi kodust sai kunsti- ja kirjandusinimeste kooskäimiskoht, nn kirjanduslik salong ; samuti inspireerisid Underit maja ja aed „ Sinist terrassi“, „Sirelite aegu“ jt. 1. MS ajal abielu purunes . Luuletaja alustas kooselu Artur Adamsoniga ning abiellus temaga 1924a. 1. MS eel ning ajal kirjutatud luuletused leidsid tutvusringis heakskiitu. Esimesed iseseisvad luuletuskogud ilmusid Siuru tegevusalal ning tõid poetessile üldise tuntuse rühmituse esilaulikuna. Seejärel tegi luuletaja aga järsu pöörde ekspressionistliku ajaluule poole ning tegutses Tarapita rühmituses. Under tõlkis ka saksa ekspressionistlikku luulet. Vaikiva oleku aja kirjanduses valitsenud positiivsusnõudega Under kaasa ei läinud. 1944 a. septembris lahkusid Under ja Adamsond Rootsi. Under töötas 1957 aastani Stockholmis Drottningholmi teatrimuuseumis ning avaldas 2 uut luulekogu , lisaks mitu valikkogu. Under suri 1980 aastal ja on maetud Stockholmi Metsakalmistule.
Sinine terrass
Täis roosat eha sinine terrass, kus punast tülli laotand akendelle ning purpurrätiku mu õlgadelle päev loojenev, nii kaunilt kustumas. Kui verev roosikimp veel hõõgumas ta taevas – suurem õde lilledelle, kes armust haiged. Aldis lõhnadelle, ma trepi vanal astmel istumas. Siin pudruneva halli kivi praos nõrk kummel argsi valgeid õisi ajab ja kressid rohu niiskenevas vaos kui leegid üleroomlevad mu kingi , ent põõsalt, peenralt lõhnu, lõhnu sajab, see meeli uimastab kui õndsus mingi.
1.Teema: loodusluule, armastusluule . 2.Kokkuvõte: Kirjeldab ümbritsevat terrassi. Räägib, kui ilus ja hea kõik ümbritsev on. Kirjeldab lilli , nt.“ nõrk kummel argsi valgeid õisi ajab“ 3. Analüüs: 1 värss, 14 värsirida, alguses aabb , hiljem abab, isikustamine : roosikimp hõõgumas, lõhnu sajab. Epiteet: verev roosikimp.
On siiski kurb (1917)
On siiski kurb, et pärib surm selle südame, selle südame, täis joobumispuhke, täis soovide sinisädelust – kuid ometi loobumisuhke. On siiski kurb, et pärib surm selle südame ja kõik tema laulmatud laulud - Ah, nii kurb, nii kurb, et pärib surm selle südame laulmatud laulud!

Teema: armastusluule

Kokkuvõte: Räägib kellegi surmast, kes pole veel saanud kõiki oma laule lauldud. Tundub olevat noore inimese armastusest. Nt: “ On siiski kurb, et pärib surm selle südame, ja kõik tema laulmatud laulud“.

Analüüs: 1 värss, 8 värsirida,abba, isikustamine: pärib surm. Epiteet: laulmatud laulud.
KEVAD1
Ei ammu näinud ma nii palju päikest! Ta voolab tuppa nagu kuldne viin ja purju paneb mind, kes kaua paastusin, ning minu lapse sasipääkest väikest.

Teema: loodusluule.

Kokkuvõte:Kirjeldab kevadist esimest päikest. Nt:“ Ta voolab tuppa nagu kuldne viin“.

Analüüs: 1 värss, 4 värsirida, abba, isikustamine: voolab tuppa. Epiteet: kuldne viin.