JUHAN LIIV (1)

JUHAN LIIV
Juhan Liiv sündis Kodavere kihelkonnas.
Haridus – 3 aastat Naelavere külakoolis ja Kodavere Kihelkonnakool , Hugo Treffneri kool.
Huvi kirjanduse ja kirjanikuameti vastu tärkas tal Virumaal, Triigi- Avispeal , kus ta abistas oma kirjamehest venda .
1885. a alustas Liiv tööd ajakirjanikuna vahelduva eduga ajalehtedes : „ virulane“ , „ olevik “ ja „sakala“.
1892. loobus ta ajakirjanikutööst, kavatsedes hakata vabaajakirjanikuks.
Lühikese ajaga valmisid : jutustus „ vari „ , juttude kogu „ kümme lugu „ ja luuletuskogu käsikiri.
Ta jätkas veel mõnda aega kirjanikuna Alatskivil ( jut. „ käkimäe kägu „ ja „nõia tütar „. Kuid siiski oli haigus arenenud nii kaugele et ta paigutati närvikliinikusse. Järgnevalt kadus ta avalikusse eest ligi 10.neks aastaks.
Haigusaastad tähendasid liivile kodudust, rändamist ulualuse ja hingerahu otsinguil, ning läbielatu ja tunnetu luulendamist.
Tähelepanu ja tunnustus innustasidki Liivi uuesti aktiivsele kirjanikutööle. Kuid siis oli juba hilja . Ta suri 01,12,1913. Tema luule väärtuslikum osa sündis haigusaastatel.
Tema loodusluule kuulub Eesti luuleklassikasse . Loodus ei ole tema luules dekoratsioon , vaid nähtus iseendas ; realistlik detailides ja hingestatud oma olemasolus.
Tema armastuslaulud on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus olulisel kohal on kordus ja rütm.
Luuletaja tunnetas isamasaatust läbi enda elutraagika. Tema isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik , selles põimuvad ahastus ja lootus.
Liivi mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukus ja isikupärane vaatenurk.
Luuletusi : Mets kohas ; Helin ; Isamaale ; minu luule ; lauliku talveüksindus ; must lagi on meie toal ; noor – eestile ; kui tume veel kauaks ka sinu maa ; ta lendab mesipuu poole ; malillesideme võtaks.
KUI TUME VEEL KAUAKS KA SINU MAA JUHAN LIIV
KUI TUME VEEL KAUAKS KA SINU MAA
JA RASKE SU KOOREM KANDA
KUI ENAM EI JÕUAKSKI, EI JÕUAKSKI SA
SU SOOVIDE SINIRANDA
TÄHT SÜTTIB EHK TAEVAS SU ÜLE VEEL.
LILL TÄRKAB SU HAUA PINNAST
JA SINU MÕTE JA SINU MEEL
KORD TUKSUB SU RAHVA RINNAST
JA LIIGUB JA LOOB JA LEHVITAB
JA KAUNEID RADASID RAJAB
SU RAHVA KODA SEE EHITAB
JA PÕLVEST PÕLVENI KAJAB