Soomaa Rahvuspark Esitlus Loodusõpetuses Johann Ortin Õun 6. b klass Tallinn 2011 Eluta Loodus Soomaa looduspargis on palju vett ja rabasid, kõige tuntum ongi see just üleujutuste poolest. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub ca 175 km² suurune veeväli, mille laius ulatub kohati 78 kilomeetrini! Pinnas on märg ning soine. Valgust on küllaldaselt, kuna on palju soid ning seal on üsna valge. Taimed Taimedest on Soomaa Rahvuspargis palju samblaid, eriti veel turbasammalt, suured niidud, palju rohtu ja segametsi. Samuti on seal palju puutumata põlisloodust. Seal kasvab palju puhmalisi, nt hanevits. Turbasamblad on nii tavalised ja lihtsalt äratuntavad, et neid teab ilmselt juba iga koolilaps. Siberi Võhumõõk Kuulub sugukonda võhu mõõgalised. Kuulub looduskaitse alla. Kasvab suurte puhmikutena, mille läbimõõt võib olla isegi üle meetri. BerndH, 2003 Kahelehine käokeel...
Selleks: · Kehtestada mõistlikud saastamise määrad ja teostada pidevat kontrolli loodusressursside kasutamise ja saasteainete emissiooni üle. (ametkondadest näiteks keskkonnainspektsioon) Poliitikud: Huvid: 1. Valijate häälte kindlustamine Selleks: · Hoida keskkond võimalikult puhas piisavalt rangete saastenormide ja pideva kontrolli abil · Kindlustada saaste- ja ressursikasutustasude laekumine (riigieelarve täitmiseks) · Luua endast looduskeskkonnast hooliv imidz 2. Äriühingute omanike (ettevõtjate) rahalise toetuse kindlustamine · Hoida ressursikasutus ja saastetasud võimalikud madalad · Luua endast eelkõige ettevõtjasõbralik imidz Maksumaksjad: Huvid: · Tarbida võimalikult hea hinnaga ja kvaliteedi suhtega toodangut · Maksta vähem makse · Tarbida rohkem avaliku sektori (tasuta) teenuseid. St. saada võimalikult rohkem tagasi riigi ja omavalitsuse kogutud maksudest
faktorid Tehnoloogia ja teabe edenemise kiirendamine 5. Juriidilised tegevused Õlletöötmise seadusmuutused Rahvusvahelised regulatsioonid Konkurentsi reguleerimine joon. 6 Juriidilised faktorid 6. Looduskeskkonnast tulenevad tegurid Kliimatingimuste muutus Hooajalisus Tootmisettevõtete keskkonnanormide karmistamine joon. 7 Looduskeskkonna tegurid
Eesmärk - saada maksimaalset kasumit, et suurendada omanike omandit; - riik kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Eesmärk - suurendada ühiskonna kui terviku heaolu. Ressurss kõik tootmissisendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks.: - maa/loodusressursid see osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab; - töö füüsilised ja vaimsed pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks; - kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid. Majanduse põhiküsimused: - mida toota? - kuidas toota? - kellele toota? Alternatiiv- ehk loobumiskulu kasutamata jäänud teise parima valiku maksumus.
Nad väitsid, et põllumajandustoodang ja muud loodus ressursid tulenevad jumalast ja just need on jõukuse tõeline allikas. Teisisõnu, kuna tõeline rikkus tuleneb loodusest, peaks valitsused jätkuma piisavalt tarkust, et lasta asjadel kulgeda loomulikku radu ja jätta ettevõtlus omapäi. 6. Selgita järgmisi mõisteid: 1.Ressursid On põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks, ressursid on loodusvarad, inimressursid ja kapital. 2.Loodusvarad On see osa looduskeskkonnast, mida inimene oma ekuks ja majandustegevuseks kasutab. Näiteks maavarad, mets, õhk. 3.Tööjõud on inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse toote ja teenuste loomiseks. 4.Kapital on hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad teiste toodete/teenuste loomiseks. 5.Ettevõtlikus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. 6.Majandusjõud on üldised ressursid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks.
2. Turud võimaldavad ettevõtetel ja üksikisikutel, kes on ressursside omanikud, neid vabatahtlikult vahetada. Vabatahtliku vahetuse süsteemis saavad kasu mõlemad pooled. 3. Neist iga mõiste aitab meil süsteemsemalt mõelda otsustest, mida teeme maailmas, kus elame. Nappus on võimetus rahuldada kõikide soove. Igal valikul on alternatiivkulu parim võimalus, millest on valiku tegemisel loobutud. 4. Tootmisressurside kolm liiki: 1) Loodusvarad (osa looduskeskkonnast,mida inimsed kasutavad oma eluks või majandustegevuseks. näiteks maavarad, mets, õhk ja vesi). 2) Tööjõud (inimressursid on füüsilised ja vaimsed pingutused). 3) Kapital (hooned, tööriistad ja masinad, mida inimene on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid). 5. Kompromiss on valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et saada natuke ka teist. Piirikulu on otsusega kaasnev lisakulu. Piiritulu on lisatulu, mis
torulukksepatööd ja autoparandus, taksosõidud ja juukselõikus. Majandusteadust defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks. Ressursid on loodusvarad, inimressursid ja kapital. Loodusvarad on see osa looduskeskkonnast mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutav. Näiteks maavarad, mets, õhk. Inimressursid ehk tööjõud on inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse töödete ja teenuste loomiseks. Kapital on hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad teiste toodete ja teenuste tootmiseks. Ettevõtlikus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine.
sageli peegeldavad kultuuri ja kujunevad inimese maitsest. 5. Milles seisneb tootmine? Protsess, mis ühendab majandusressursid nii, et müügile antakse kaubad ja teenused. 6. Kuidas toimib jaotusprotsess? Teeb võimalikuks tarbimise ning viib tooted või teenused tarbjani. Peale toote või teenuse tarbimist on vajadus rahuldatud ja see lõpetab vajadusrahulolu ahela. 7. Nimeta tootmisressursid ja iseloomusta neid. Loodusressursid- see osa looduskeskkonnast, mida ninimene eluks ja majandustegevuseks kasutab. Inimressursid- ehk tööjõud. Hõlmab inimeste vaimseid ja füüsilisi pingutusi toodete ja teenuste loomisel. Kapital- hooned, tööriistad, masinad, mida toodete ja teenuste tootmiseks loovad ja kasutavad. 8. Milles seisneb ettevõtlikkus, milleks on see vajalik? Koondab loova ja uuendusliku mõtlemise ning majandusoskused, mida on vaja ettevõtte alustamiseks ja juhtimiseks. 9
1) Mis on majandus? Majandus on süsteem, mis tuleneb valikutest, mida teevad inimesed kui tarbijad, töötajad, ettevõtte juhid või omanikud, valitsusametnikud. 2) Nimeta 4 tootmisressurssi Loodusressursid osa looduskeskkonnast, mida inimene eluks ja majandustegevuseks kasutab (muld, kivimid, puit, vesi jne) Inimressursid (tööjõud) hõlmab endas inimeste kehalisi ja vaimseid pingutusi toodete, teenuste loomisel. Kapital hooned, tööriistad, masinad, mida inimesed toodete/teenuste tootmiseks kasutavad (kõiki inimtööga loodud tootmisvahendid) Ettevõtlikkus 3) Mis on nappus? Vajadused on suuremad kui ressursid. 4) Mis on alternatiivkulu?
siirutajatega levivate haiguste levikus. Äärmuslikud ilmastikuolud, nihkuv sademetereziim: Tugevad vihmasajud ja muud äärmuslikud ilmastikunähtused sagenevad. See võib põhjustada üleujutusi ja vee kvaliteedi halvenemist, kuid mõnes piirkonnas ka veevarude vähenemist. Tagajärjed arengumaadele: Paljud vaesed arengumaad kuuluvad kliimamuutustest kõige enam mõjutatud riikide hulka. Sealsed elanikud sõltuvad suuresti oma looduskeskkonnast ning samas on neil vähim vahendeid kliimamuutustega toimetulekuks. Sellised muutused seavad ohtu inimeste elud, majanduse arengu ja looduse, kust suur osa meie jõukusest pärineb. Head(kasu): Madagaskaris väike linn Turism:Merevee kerkimine ja kliima soojenemine mõjub turismile hästi. aastal 2015. Kliimamuutuste kasu majandusele: Majanduskasvu
siirutajatega levivate haiguste levikus. Äärmuslikud ilmastikuolud, nihkuv sademetereziim: Tugevad vihmasajud ja muud äärmuslikud ilmastikunähtused sagenevad. See võib põhjustada üleujutusi ja vee kvaliteedi halvenemist, kuid mõnes piirkonnas ka veevarude vähenemist. Tagajärjed arengumaadele: Paljud vaesed arengumaad kuuluvad kliimamuutustest kõige enam mõjutatud riikide hulka. Sealsed elanikud sõltuvad suuresti oma looduskeskkonnast ning samas on neil vähim vahendeid kliimamuutustega toimetulekuks. Sellised muutused seavad ohtu inimeste elud, majanduse arengu ja looduse, kust suur osa meie jõukusest pärineb. Head(kasu): Madagaskaris väike linn Turism:Merevee kerkimine ja kliima soojenemine mõjub turismile hästi. aastal 2015. Kliimamuutuste kasu majandusele: Majanduskasvu
- Need fotosünteesivad ja toodavad orgaanilist ainet (hapnikku). 27. Selgita mõisted: globaalprobleem, säästlik areng, GIS, loodusvöönd, kultuuriregioon, koloonia, emamaa Globaalprobleem probleem, mis puudutab tervet maailma. Säästlik areng On areng keskonnaruumi piires, kus on kõik vajalik olemas ja ei seata ohtu tulevaste põlvkondade arengut. GIS geograafiline infosüsteem, kus mingit ala iseloomustav info looduskeskkonnast ja inimtegevusest on kättesaadav ja töödeldav arvuti teel. Loodusvöönd suur regioon, mida eristatakse teistest paljude looduselementide poolest.(nt: kliima mullastik, taimestik, loomastik) Kultuuriregioon suur piirkond, kus elavaid inimesi ühendavad sarnased väärtushinnangud, mõtlemisharjumused ja tegevusviisid. Emamaa asumaa, millest see maa sõltub (koloniaal riik)
tegevuskavade koostamise aluseks. Eesti keskkonnastrateegia 2010: keskkonnastrateegia on suunatud Eesti majanduse ja inimeste tegutsemismotiivide mõjutamisele säästva arengu suunas, nii et oleks tagatud loodusväärtuste (liikide, elupaikade, maastike ja teiste loodusressursside) säilimine tulevastele põlvkondadele. Eesti keskkonnastrateegia 2010 põhimõtete rakendamine tugineb elanikkonna keskkonnateadlikkuse arendamisele, mille kaudu kujundatakse ühisarusaam looduskeskkonnast kui rahvuslikust rikkusest ja saavutatakse selle parem kaitse ning säästlikum ja otstarbekam kasutamine. Arhusi konventsioon:Kaasaaitamine avatud ühiskonna põhimõtete elluviimisele ning võimaluste loomine avalikkuse kontrolliks keskkonnaalalise tegevuse üle. Säästev Eesti 21:püüab omavahel ühendada üleilmsest konkurentsist tulenevad edukusenõuded,säästva arengu põhimõtted ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamise.
juukselõikus Majandusteadus defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavat vajadust Ressursid põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks. Ressursid on loodusvarad, inimressursid ja kapital Loodusvarad see osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab: maavarad, mets ja õhk Inimressursid e. tööjõud inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks Kapital honed, tööriistad, masinad, mida inimesed kasutavad teiste toodete ja teenuste tootmiseks Ettevõtlikkus hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtumine.
Millises järjekorras ja miks just sellises järjekorras need rahuldatakse? · Psühholoogilisteks ja füüsilisteks · Füüsilised ennem, sest need on olulised ellujäämiseks. · Psühholoogilised tagavad hea enesetunde ja on seega teisejärgulised Mis on jaotusprotsess? · Protsess, mis viib tooted/teenused tarbijani. Mis on tootmisressursid? · Loodusressursid · Inimressursid · kapital Mis on loodusressursid? · See osa looduskeskkonnast, mida inimesed oma eluks ja majandustegevuseks kasutavad. Mis on inimressurss? · Tööjõud Mis on kapital? · Toodete ja teenuste tootmiseks kasutatavad vahendid. · Nt. hooned, tööriistad, masinad Millised on 4 tootmistegurit? · Tööjõud · Kapital · Loodusvarad · Ettevõtlikkus Mis on nappus ja mis on selle valem? · Nappus on ebakõla vajaduste ja nende tarbeks kasutatavate ressursside vahel.
pitsa ja mootorsaag) Teenused on immateriaalsed hüvised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt (torulukksepatööd, autoparandus, taksosõidud, juukselõikus MAJANDUSTEADUS - uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad KAUBAD füüsilised tooted TEENUSED - tooted, mida ei saa katsuda Loodusressursid e. loodusvarad - osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab (näit. maavarad, mets, õhk, vesi) Kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid. Tööjõud - füüsilised ja vaimsed pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks Ettevõtlikkus - hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine
või paremaid tooteid. Ettevõtlikus on ühtlasi ka majanduse üks peamisi mootoreid. Ja ettevõtlus siis võimaldab seda uut ideed realiseerida. 14). Kuidas aitavad turud ja vabatahtliku vahetuse põhimõte organiseerida tootmist ja toodete ning teenuste jagunemist. Ressursid on põhielemendid mida kogutakse toodete ja teenuste loomiseks. Ressursid on loodusvarad, inimressursid, capital Loodusvarad on see osa looduskeskkonnast mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab. N: maavarad, mets, õhk..... Tööjõud inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks Kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks Ettevõtlikus hoiak mida iseloomustevad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine Majandusjõud üldised ressursid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks
• Nappus – vajadused ja nende rahuldamiseks kättesaadavad ressursid ei ole omavahel kooskõlas – Vajadused on > kui saadavad ressursid • Nappuse eeldused: – Nõudlus ületab olemasolevate ressursside hulga – Ressursside haruldus • Ressursside vähesus tingib nende ühekordset kasutamist Ressurssidest veel …. • Vajaduste rahuldamise tingimus – ressursside olemasolu • Tootmisressursside liigid: – Loodusressursid – osa looduskeskkonnast, mida kasutatakse hüviste tootmiseks (E) – Inimressursid – inimeste vaimsed ja füüsilised jõupingutused toodete valmistamisel ja teenuste osutamisel (L) – Kapital – hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid: ehitisi, seadmeid ja materjale (C) • Tootmisressursid = majandusteaduses on tootmistegurid • Traditsioonilised tootmistegurid laiendatakse ETTEVÕTLIKKUSEGA (s.o. Loov ja uuenduslik mõtlemine koos majandusoskustega)
keskkonnamõju aste, transpordi struktuur 3. Loodusliku mitmekesisuse ja - alade säilitamine. Indikaatorid: traditsiooniliste maakasutusviiside osakaal, liigilise mitmekesisuse indeks, kaitse- ja Natura-alade osakaal Eesti territooriumist, majanduslikust kasutusest väljas oleva ala osakaal territooriumist, pärandmaastike osakaal; investeeringud keskkonnakaitsesse ja keskkonnaharidusse. Kaasnevad ohud: 1. Võõrandumine traditsioonilisest looduskeskkonnast ja looduskasutusest. 2. Seoses toetust vääriva tendentsiga suurendada taastuvatel loodusressurssidel põhineva toodetava energia osakaalu suureneb samas surve looduskeskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele. Soovitakse saavutada: Eesti keskkonna stabiilne ja teadmistepõhine haldamine. Ristkasutust võimaldavad loodusvarade riiklikud registrid ja korrastatud vastav statistika. Läänemere regiooni keskkonnaseisundi säilitamise ja parandamise meetmete rakendamises.
● Kellele? Kellele kaup toodetakse, kuidas rikkus jaotub? 3 majanduse põhiküsimust - ülesanne Vasta kolmele majanduse põhiküsimusele isiklikul tasandil: ● Mida? ● Kuidas? ● Kellele? Toodete ja teenuste tootmiseks kasutatavad ressursid LOODUSRESSURSID INIMRESSURSID KAPITAL ETTEVÕTLIKUS Toodete ja teenuste tootmiseks kasutatavad ressursid ● Loodusressursid – see on osa looduskeskkonnast, mida kasutatakse hüviste tootmiseks. ● Inimressursid – inimeste vaimsed ja füüsilised jõupingutused toodete valmistamisel ja teenuste osutamisel. ● Kapital – hälmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid (näiteks: ehitised, seadmed, materjalid) ● Ettevõtlikkus – teadmised ja oskused, mis on vajalikud, et mõista vajalikkust uue toote valmistamise järele või toota paremat, täiuslikumat hüvist. Majandussüsteemid (4)
rahule jääksid (1). Seega on majanduse keskne küsimus: kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressursside tingimustes. Kõigil riikidel maailmas tuleb otsustada, mida toota, kuidas toota ning kellele toota nii, et ühiskond saavutaks maksimaalse heaolutaseme (1). 1.1 Tootmistegurid Tootlike ressursside ehk tootmistegurite hulka kuuluvad maa, töö, kapital ja ettevõtlikkus (2). Maa kui ressursi all mõistetakse majanduses seda osa looduskeskkonnast, mida inimene oma majandustegevuseks kasutab. Siia kuuluvad põllumajanduslikud maad, mida saab kasutada taime- ja loomakasvatuseks. Veekogude olemasolu on eelduseks kalandusele, kalakasvatusele ja laevandusele. Vesi ise kui loodusvara on hädavajalik tooraine paljude kaupade ja teenuste valmistamisel. Maavarasid kasutatakse toodete valmistamisel toorainena või on need energiaallikaks (näiteks nafta, gaas, põlevkivi).
referaat VÕRTSJÄRVE MADALIK SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................... .....2 Eesti pinnamood.........................................................................................................................2 Võrtsjärve madalik...................................................................................................................2 Kokkuvõte looduskeskkonnast Võrtsjärve ümber.................................................................8 Võrtsjärve probleem...............................................................................................................10 Taust Probleemi kirjeldus Kasutatud kirjandus...............................................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Eesti pinnamood
Punane värv kiirendab südame rütmi ja turgutab, taastab tegutsemistahte. Kiirendab aeglast vereringet ja pulssi, mõjub jõuduandvalt aneemia ning kurnatuse korral. Üledoseerimise korral tekitab hüperaktiivsust ja agressiivsust ning vihapurskeid, ei sobi põletikuliste protsesside puhul. Punase värvi nägemisaisting on psühholoogiliselt kõige ärritavama mõjuga. Kui vastandvärv külmale rohelisele eristub punane ümbritsevast looduskeskkonnast kõige enam. Samas esineb punast meie loodusvöötmes väga harva, mistõttu on rahuldatud erakordsuse nõue. psühholoogiliselt eriti tugevalt mõjuv assotsiatsioon verega, samuti tule ning tõusva ja loojuva päikesega. 5 VÄRVI AJALUGU Egiptuse hauakambrimaalingud, mis pärinevad ajajärgust umbes 3000 a.ema.on jäädvustanud stiliseeritud kujundid ja piiratud värvipaleti. Meeste nahavärvi on peaaegu muutmatult
7.Nimeta mõiste julgeolek erinevad tahud ja rahvusvahelise julgeoleku peamised ohud. Julgeolek-sõjaliste ohtude puudumine Inimjulgeolek- tagab elementaarsed inimõigused Poliitiline julgeolek- elimineerib ohud, mis riiki võivad ohustada Majanduslik julgeolek- tagab majandussüsteemi nii riikliku kui ka rahvusvahelisel tasandil Ühiskondlik julgeolek- elimineerib ohud mis on seotud sotsiaalses identiteedis ja kultuuris Keskkonna julgeolek- elimineerib looduskeskkonnast tulenevad ohud Rahvusvahelise julgeoleku peammised ohud: *küberruumi kuritarvitamine *puudulik relvastuskontroll *organiseeritu kuritegevus *nappus energiaressurssidele *poliitiline ja sotsiaalne ebastabiilsus *looduskatastroofid *põhjustatud väljaränne *piiratud kodanike põhiõigused *inforuumide manipuleerimine *piirkonnast väljapoole levivad kohalikud kriisid *lääneriikide osatähtsuse vähenemine 8.Kuidas kindlustatakse tänapäeva maailmas kollektiivset julgeolekut?
inimese ega looduskeskkonna omadustele. Kultuuril on oma sisemine arenguloogika. Viimasest annavad tunnistust samaaegsed avastused ja leiutised. 2. Kultuur on looduslikku päritolu a) Kultuur tuleneb inimese bioloogilisest loomusest Bronislav Malinowski: institutsioonid tekivad vastusena inimvajadustele Sotsiobioloogia: sotsiaalsete nähtuste üheks allikaks on inimese geneetilised kohastumused. b) Kultuur tuleneb looduskeskkonnast 2 Sissejuhatus sotsioloogiasse Marvin Harris, Julian Steward kultuurimaterialism e. kultuuriökoloogia uurib seda, kuidas erinevad ühiskonnad kohanevad looduskeskkonnaga, kus nad asuvad. Eelkõige uuritakse traditsionaalseid kultuure. Eeldatakse et kultuurilised traditsioonid
- riik kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Eesmärk - suurendada ühiskonna kui terviku heaolu. Majanduse põhiküsimused: - mida toota? - kuidas toota? - kellele toota? Ressurss kõik tootmissisendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks.: - maa/loodusressursid see osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab; - töö füüsilised ja vaimsed pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks; - kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid. Tootmisvõimaluste kõver on erinevate hüviste tootmiskombinatsioon olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. Tootmine, mis toimub tootmisvõimaluste kõvera igas punktis on selline, et kõik
4 sotsiaalne dimensioon kohaliku elanikkonna aktiivne kaasamine otsuste tegemise ja kohaliku elu arendamise protsessi, nende võimestamine ja suutlikkuse arendamine toimetulekuks oma elukorralduse ja tervisemõjuritega; majanduslik dimensioon majandusarengu soodustamine ja hüvede õiglane jaotamine; keskkonna dimensioon hoolimine looduskeskkonnast nii, et see oleks inimsõbralik ja tervistsoodustav. Kohalikul omavalitsusel on võimalus mõjutada kogu paikkonda, keskendudes erinevatele tegevusvaldkondadele: Keskendumine elanikkonnale tervise ja heaolu edendus seadusandluse, transpordikorralduse, teede ja parkide ehituse, jäätmemajanduse korralduse, maakasutuse, elamu ja linnaplaneerimise, puhkeaja korralduse, kultuurielu korralduse, turvalisuse,
on tugevuse kasvu jooneks. Dünaamilised riigid neelavad vältimatult need väikeriigid, mis jäävad teele ette või mis ei ole võimelised arendama välja edukaid poliitilisi struktuure. Alles jäävad üksnes vähesed, kelle huvid põrkuvad territoriaalsete valduste pärast. Riigi võimu olemus ja potentsiaal sõltuvad eelkõige geograafilistest asjaoludest. Dünaamilise ja elujõulise riigi elanikud on loodud vallutuslikeks missioonideks. See aga tuleneb looduskeskkonnast, mitte aga rassitunnustest. Lisaks eluruumi vajadusele eksisteerib tõmme merede poole. Merd nähti rikkuse allikana, mis lisas riigile elujõudu. Maismaaline jõud on piiratud riigipiiriga, merelised jõud aga sirutavad oma haarde üle kogu maailma. Klaus Haushofer: 1933 Müncheni Ülikooli professor. Tema jaoks oli geopoliitika rakenduslik teadus, mille eesmärgiks sai välispoliitika kujundamine rahvusvahelistes suhetes. Geopoliitika on õpetus poliitiliste sündmuste seotusest maapinnaga
tegutsemismotiivide mõjutamisele säästva arengu suunas, nii et oleks tagatud loodusväärtuste säilimine tulevastele põlvkondadele. o Keskkonnastrateegia nääeb ette rahvusvahelist koostööd nii üleilmsete kui ka piirkondlikke keskkonnaprobleemide lahendamisel. o Eesti keskkonnastrateegia 2010 põhimõtte rakendamine tugineb elanikkonna keskkonnateadlikkuse arendamisele, mille kaudu kujundatakse ühisarusaam looduskeskkonnast kui rahvuslikust rikkusest ja saavutatakse selle parem kaitse ning säästlikum ja otstarbekam kasutamine. Milliseid valdkondi käsitleb Säästev Eesti 21? o Säästva arengu riikliku strateegia Säästev Eesti 21 püüab omavahel ühendada üleilmsest konkurentsist tulenevat edukusenõuded, säästva arengu põhimõtted ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamise.
Joonis 1. Maa kui ressurss. PÕLLUMAJANDUSLIK MAA VESI (näiteks JÕED, JÄRVED, MERED) MAAVARAD (näiteks nafta, põlevkivi jne.) MAA METS ATMOSFÄÄR, KLIIMA, ILMASTIK MAAOMAND TOOTMISÜKSUSE RAJAMISEKS Maa kui ressursi all mõistetakse majanduses seda osa looduskeskkonnast, mida inimene oma majandustegevuseks kasutab. Siia kuuluvad põllumajanduslikud maad, mida saab kasutada taime- ja loomakasvatuseks. Veekogude olemasolu on eelduseks kalandusele, kalakasvatusele ja laevandusele. Vesi ise kui loodusvara on hädavajalik tooraine paljude kaupade ja teenuste valmistamisel. Maavarasid kasutatakse toodete valmistamisel toorainena, või on nad energia allikaks (näiteks nafta, gaas, põlevkivi). Metsas kasvavat
nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Näiteks 2008. a alanud finantskriis mõjutas kogu maailma, aga ka iga maad üksikuna, ning turgude tasakaalu ja usalduse taastamine nõudis riikide ühist panust ja koostööd. Ühiskondlik julgeolek on seotud sotsiaalsete identiteetide ja kultuuriga ning võimalike ohtudega nendele. Näiteks oht kaotada eesti keel kui eestlaste peamine identiteediallikas. Keskkonnajulgeolek on seotud looduskeskkonnast tulenevate ohtudega (näiteks looduskatastroofid) ja samuti looduskeskkonna säästva kasutamise ning selle kaitsega. Subjektiivne oht – oht on see, mida ohuna tajutakse. Lähtudes Eesti julgeolekupoliitika alustest (2010), võib välja tuua sellised globaalset julgeolekukeskkonda mõjutavad ohud: lääneriikide osatähtsuse vähenemine maailmamajanduses ja -poliitikas; inforuumide manipuleerimine, mis võib põhjustada mõnede sotsiaalsete gruppide
Naturalistlik (looduslik – loomulik) intelligentsus osutub inimvõimele eristada elusobjekte (taimi, loomi), kuid ka tundlikkusele teiste ümbritseva maailma esemete ja nähtuste (pilvede, maastiku reljeefi jt) suhtes. Kõik mis seotud looduse, aastaaegadega ja universumiga. Mõista loodust ja elada kooskõlas loodusega. Oskavad loomadega „suhelda“ ja neid mõista, aru saada loodusjõududest ja looduse rütmidest, leiavad rahu ning tröösti looduskeskkonnast. Eksistentsiaalne – religioosne, kosmiline ja müstiline teadlikkus. Võimekus mõista religioosseid ja spirituaalseid ideid. 5 2.VAIMSED VÕIMED Inimesed erinevad oma võime poolest mõista keerulisi ideid, kogemustest õppida, kohaneda kiirelt muutustega ja jõuda kiirelt probleemide lahendusteni. Vaimse võimekuse rahvusvaheline sõna on intelligentsus. See tähendab võimet asjadest aru saada, arutleda,
majanduslik funktsioon ületas esteetilise. XX sajandi II pool - haljasalad sõjas hävinud linnaosadesse - linnahaljastus. Georg Kuphaldt oli saksa maastikuaednik. Oli Riias aednik. Kujundas näiteks Kadrioru ja Riia Keisriaia. 11. Maastike areng läbi ajaloo. Arengutrendid Eestis ja mujal maailmas. Arengutrendid Eestis ja mujal: VÕÕRANDUMINE - globaliseerumine on viinud ja viimas meid üha kaugemale traditsioonilisest looduskeskkonnast. Eesti ja eestlaste jaoks on oluline on tunnetada maastikku oma kohanimede ja ajalooga, teadvustada, et maastikuhooldus on elustiil ja ressurss. Võõrandumine on maastiku subjektiivse osa kadu. URBANISEERUMINE Linnastumine - linnad kasvavad pindalaliselt, tungides peale maastikule. • rahvas lahkub maalt linna, • maa ise linnastub. Tekkib nähtus, mida inglise keeles kutsutakse rurban landscape - elatakse maal, käiakse linna tööle. Trendid Eestis:
2. Mis on majandusteadus? Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed, tegutsedes ükis või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks 3. Alternatiivkulu: Kõige suurema väärtusega alternatiiv, millest valikuid tehes loobuti. Nt: pere sõites puhkusele, peab loobuma televiisorist, talunik ei saa kasvatada rapsipõllul kurke jne. 4. Tootmisressursside liigid: Loodusressursid- see osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab, nagu muld, kivimid, puit ja puhas vesi. Inimressursid(ehk tööjõud) hõlmavad inimeste füüsilisi ja vaimseid pingutusi toodete ja teenuste tootmisel. Kapitali alla käivad hooned, tööriistad, masinad, mida inimesed toodete ja teenuste tootmiseks loovad ja kasutavad. 5. Millliseid majandusotsuseid tuleb teha igal ühiskonnal? Milliseid tooteid ja teenuseid toota? Kui ostjad soovivad rohkem kaupu on nad
inimkonnale mõju avaldada. Loomade kodustamise tulemusel kandusid inimestele üle ka mitmed tõved. Pärast neoliitilist revolutsiooni said nakkushaigused peamiseks inimeste surma põhjustajaks. Lisaks – mida enam Euroopa-keskne maailm laienes, seda laiemaks muutus tuntud haiguste spekter. Toimus tõbede „vahetus“ Euroopa ja Aasia vahel (katk ja pidalitõbi) 9. Rahvameditsiin (eripärad ja elujõud); Rahvameditsiin sõltub erinevatest taustajõududest, alustades looduskeskkonnast ja lõpetades ühiskondliku süsteemi ning religiooniga. Rahvameditsiini iseloomustab paindlikkus ja kohanemisvõime, mis tähendab olulist eelist biomeditsiini ees. Rahvameditsiin suudab kergemini kohaneda patsiendi isikust lähtuvate probleemidega. Rahvameditsiin annab patsiendile suurema valikuvabaduse. 10. Skolastika mõju keskaja meditsiinile Keskaegne skolastika- oli (religiooni)filosoofia, mille puhul eeldati tõeni jõudmist loogilise arutluse abil
Ökoloogilise tasakaalu säilitamine on Eesti riigi jätkusuutlikkuse keskseks tingimuseks. Eesmärgiks on ressursside ja looduskeskkonna tasakaalustatud kasutamine ja haldamine ehk olukord, kus inimene käsitleb keskkonda kui tervikut, mille üheks osaks ta ka ise on. Siinse ökosüsteemi kandvaks osaks võiks saada Eestile omane maastik, mis ühtlasi on ka kultuuripärandiks. Ökoloogilist tasakaalu ohustavad enim võõrandumine traditsioonilisest looduskeskkonnast, linnastumine ja sellega kaasnev maastiku iluasjaks muutumine, suurenev surve looduskeskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele ning kõrge väärtusega rekreatiivsete alade sulgemine. Aastaks 2030 tahetakse arengukava kohaselt jõuda olukorda, kus Eesti keskkonda hallatakse stabiilselt ja teadmistepõhiselt ning kus Eesti on vääriline osaleja globaalsetes ökoloogilistes arengutes. (Eesti ... 2005, 25-27)
Ei ole otstarbekas suunata eetikat vaid üksikutele osadele. Maa eetika kehtib kogu ökosüsteemi kohta (aine- ja energiaringed, toiduahel). LASN Kuidas laiendab Kalle Lasn arusaama keskkonnast, milles me elame? Elektroonilise massimeedia keskkond, mis on asendanud inimesele siiani loomulikuks elukeskkonnaks ja isiksuse arengukeskkonnaks olnud looduskeskkonna. Palju kaasaegseid inimesi on looduskeskkonnast nüüdseks täielikult eraldatud. Palju veedetakse aega elektroonilises maailmas: Internetis ja teleka ees. Üha harvemaks jäävad reaalsed kontaktid ja suhted tegelike inimestega. Tohutu info reklaami ja tele- ning raadiokanalite vahendusel, võõrandumine loodusest. Millisest keskkonnast räägib Kalle Lasn? Vaimne keskkond. Millised on tema meelest peamised vaimse keskkonna ökoloogia probleemid? Loetle need.
See tähendab, et inimeste piiramatute vajaduste rahuldamiseks ja soovitud hüviste tootmiseks ei jätku selliseid ressursse, mida me saaksime kasutada tasuta ehk 0-hinnaga. Alljärgnevalt tutvume ressurssidega, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel ehk tootmisel. Majandusteaduses nimetatakse neid enamasti tootmisteguriteks. Tootlike ressursside ehk tootmistegurite hulka kuuluvad maa, töö, kapital ja ettevõtlikkus. Maa kui ressursi all mõistetakse majanduses seda osa looduskeskkonnast, mida inimene oma majandustegevuseks kasutab. Siia kuuluvad põllumajanduslikud maad, mida saab kasutada taime- ja loomakasvatuseks. Veekogude olemasolu on eelduseks kalandusele, kalakasvatusele ja laevandusele. Vesi ise kui loodusvara on hädavajalik tooraine paljude kaupade ja teenuste valmistamisel. Maavarasid kasutatakse toodete valmistamisel toorainena või on need energiaallikaks (näiteks nafta, gaas, põlevkivi). Metsas
Muusikaajalugu: I kursus, I semester Vanamuusika: Vanaaeg Keskaeg Renessanss Abi ja lisamaterjal õpiku (Toomas Siitan. Õhtumaade muusikalugu I, 1998) ja isikliku konspekti kõrvale Koostas: Oliver Vatsfeldt 2010 LOODUSRAHVAD JA NENDE MUUSIKA EE: ,,Loodusrahvad: ühiskonna ja majanduse arengult ürgkogukonna tasemel elavad, algelise kultuuriga (minu kurs. v.j.) rahvad, kes sõltuvad elatusvahendite hankimisel otse looduskeskkonnast." Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens e tarkinimene. Alles tarkinimesel arenes heatasemeline häälikuline kõne (varasemate inimtüüpide lõualuu kuju ei võimaldanud veel kõnelemist). Häälitsused, mida see inimene kuuldavale tõi, on vaadeldav ühe vanima muusikana. Taolise inimese põhitegevuseks oli küttimine, kalapüük, korilus toidu hankimine. Kiviaja inimene oli loodusega väga tihedalt seotud. Tunti oma elupaiga loomi ja linde
protsessid. 32. Tegevusharu ja konkurentsi analüüsTegevusharu mõiste ja selle määratlemine tegevusharu on ettevõtte grupp, mille tooted on piisavalt lähedased selleks, et nad vahetult omavahel konkureeriksid samade ostjate pärast. Määratlus (lai > kitsam): rõivastetootmine > töörõivastetootmine, transport > lennutransport jneMakrokeskkonna analüüs PESTLE poliitilised tegurid, majanduslikud tegurid, sotsiaalsed tegurid, tehnoloogilised tegurid, juriidilised tegurid, looduskeskkonnast tulenevad teguridTegevusharu iseärasusi iseloomustavad näitajad ja nende mõju turu suurus, turu kasvutempo ja tegevusala elutsükli faas, konkurentsi ulatus, konkurentide arv ja suhteline suurus, kapitalivajaduse suurus, vertikaalse integratsiooni levik tegevusalal (tõstab kapitalivajadust ja tekitab sageli konkurentsi positsiooni ja kulude erinevused täielikult integreeritud, osaliselt integreeritud ja integreerimata firmade vahel
vahetooted. Vahetoode ongi ette nähtud kasutamiseks mõne teise hüvise valmistamisel. Lõpp-toode on see, mida kasutab lõpp-tarbija. RKP mõõdab ainult seaduslikke tehinguid (neid, mida turul tehakse); ebaseaduslikud tehingud jäävad kõrvale. RKP ignoreerib ka kodumajapidamisi, kuna seal ei teostata seaduslikke makseid. RKP-d saab välja arvutada vaid teatud ajaperioodiks. RKP näitaja on maj.näitaja mitte heaolumõõt. Heaolu oleneb maj.näitajate kõrval ka looduskeskkonnast ja paljudest teistest teguritest. Kommertspangad ja nende olemus Oma olemuselt on KP-d tavaliselt ettevõtted, mille eesmärgiks on samuti kasumi saamine. Kasumit saavad KP-d oma käsutuses olevate rahaliste vahendite otstarbekast kasutamisest, millest näib, et pangad on ettevõtted, kes tegelevad rahast raha tegemisega. Tegelikult KP-d osutavad teenuseid. See aga tähendab, et nad ei tohi kasutada raha ainult oma huve silmas pidades. Selleks, et KP oma
olemasolevas intellektuaalses ning sotsiaalses kapitalis. Märksõnad · Töö keskkond, töötingimused · Töötajatega arvestamine, neist hoolimine · Toimiv infovahetus, sisekommunikatsioon · Meeskonnatöö · Töötajate hoiakud töö suhtes · Konfliktid töökohal, töötaja lahkumine ettevõttest V põhjus: elamisväärne keskkond Majandustegevus pole käsitletav lahus elu ja looduskeskkonnast. Tootmine ja tarbimine olenevad peamiselt loodusressursside olemasolust. Loodusressursside hulk, mida on inimesel võimalik tarbida, on piiratud. Me elame piiratud ressurssidega maailmas, tarbime ja tekitame jäätmeid, kuid kuskil on piir, kust enam edasi minna ei saa. 8
- Emile Dukheim sots. Fakte saab selgitada vaid teist sf kaudu - Alfred Lewis Kroeber kultuur on superorganism, tervik mida ei saa taandada inimese ega looduskeskkonna omadustele 2. Kultuur on looduslikku päritolu a) Kultuur tuleneb inimese bioloogilisest loomusest - Malinowski institutsioonid tekivad vastusena inimvajadustele - Sotsiobioloogia sots nähtuste üheks allikaks on geneetilised kohastumused b) Kultuur tuleneb looduskeskkonnast - Harris, Steward kultuurimaterialism uurib seda kuidas ühiskonnad kohanevad looduskeskkonnaga kus nad asuvad Eelkõige uuritakse traditsionaalseid kultuure Geograafiline determinism ühiskonna olemus sõltub sellest kus ta asub, riigi võimsus ja poliitika sõltub tema asukohast ja kujust Kuidas läheneda võõrale kultuurile: - Etnotsentrism teist kultuuri hinnatakse oma kultuuri standardite põhjal
kaubad on materiaalsed hüvised, mida ettevõtted valmistavad ja mida saab näha ja katsuda, nagu arvutid, spordijalatsid, pitsa ja mootorsaag. Teenused on immateriaalsed hüvised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt, nagu torulukksepatööd ja autoparandus, taksosõidud ja juukselõikus. Teenused on väärtused, mida ei saa näha ega katsuda. Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Tootmisressursid e. tootmistegurid on: Loodusvarad osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab. Näit.: maavarad, mets, õhk ja vesi. Kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid. Siia kuulub näit. paakauto, mis veab bensiini, kui ka infot edastav arvuti. Inimressursid ehk tööjõud füüsilised ja vaimsed pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks. Sageli lülitavad majandusteadlased tootmisressursside loetellu ka ettevõtlikkuse.
saj erinevate ideoloogiliste liikumiste mõjul (nt feminism), aga ka loodus- ja humanitaarteaduste koostööl. Nt pikka aega arvati, et homo sapiens arenes "tänapäevaseks tegelaseks" (kahel jalal käiv, suur aju jne) ja siis n-ö leiutas kultuuri, tänapäeval on rõhuasetus teine varase inimese bioloogiline areng oli otseselt seotud tema kultuurilise arenguga. Ökoloogilised kultuurikäsitlused näitavad lääne dualistliku mõtlemise paradoksi, bioloogiliste olenditena me ei saa looduskeskkonnast ega oma kehast kui bioloogilisest olemist välja astuda. Küsimus on selles, kuidas muuta meie mõtlemist selles suunas, et bioloogiline ja kultuuriline olend meis on tegelikult üks. Kultuuri ei omandata geenidega, kultuuri õpitakse ja sellesse kasvatakse elu jooksul, kuna erinevates keskkondades on inimestel kultuuri loomiseks olnud erinevad võimalused ongi maailmas nii palju erinevaid kultuure. 2. KULTUUR vs TSIVILISATSIOON
Kultuur mõjutab ja vormib keskkonda tervikuna, kuna kultuuri kaudu tõlgendatakse ümbritsevat füüsilist ja sotsiaalset keskkonda (ibid.). Materiaalne (aineline) keskkond Igaühele silmaga näha ja käega katsuda ning suhteliselt kergesti hoomatav. Materiaalne keskkond võiks olla jaotatud järgmiselt: looduskeskkond- kogu meid ümbritsev elus ja eluta loodus (Vooglaid 1999). Looduskeskkond mõjutab inimesi nii aastaaegade kui ka ilmastiku muutumise kaudu. Arhitektuur lahutab inimese looduskeskkonnast, tekitades seega rohkesti barjääre, eriti liikumispuuetega lapsele (Tulva, Tikerpuu-Kattel, Viiralt, Väljataga 2002). tehiskeskkond- kõik inimese tahtelise või tahtmatu tegevuse tulemusel või tagajärjel valminud seemed, rajatised ja süsteemid, füüsiline keskkond- moodustavad inimesed kui bioloogilised üksused üksteise suhtes (Vooglaid 1999). Füüsilise keskkonna all mõistetakse kõike seda, mida inimene teeb ja kogeb, olles
MAAOMAND TOOTMISÜKSUSE RAJAMISEKS Ülesanne 4. Kas ja kuivõrd on eelpool joonisel väljatoodud ressursid vähemal või suuremal määral seotud kaubanduustegevuseg? Kirjeldus, kuidas kaubandustegevus on antud ressursiga seotud Põllumajanduslik maa Maavarad, mets, vesi Kliima, ilmastik Maaomand Maa kui ressursi all mõistetakse majanduses seda osa looduskeskkonnast, mida inimene oma majandustegevuseks kasutab. Siia kuuluvad põllumajanduslikud maad, mida saab kasutada taime- ja loomakasvatuseks. Veekogude olemasolu on eelduseks kalandusele, kalakasvatusele ja laevandusele. Vesi ise kui loodusvara on hädavajalik tooraine paljude kaupade ja teenuste valmistamisel. Maavarasid kasutatakse toodete valmistamisel toorainena, või on nad energia allikaks (näiteks nafta, gaas, põlevkivi)
9. Tegevusharu ja konkurentsi analüüs. - Tegevusharu mõiste ja selle määratlemine Tegevusharu on ettevõtete grupp, mille tooted on piisavalt lähedased selleks, et nad vahetult omavahel konkureeriksid samade ostjate pärast. - Makrokeskkonna analüüs – PESTLE Poliitilised tegurid Majanduslikud tegurid Sotsiaalsed (ka demograafilised, kultuurilised) tegurid Tehnoloogilised tegurid Juriidilised tegurid Looduskeskkonnast tulenevad tegurid - Tegevusharu iseärasusi iseloomustavad näitajad ja nende mõju Turu suurus – väike turg ei ahvatle uusi/suuri konkurente. Suur turg võib olla ahvatlev kontsernidele, kes tahavad omandada kindla positsiooniga äriüksusi tulutoovates tegevusharudes. Turu kasvutempo - kiire kasv meelitab kohale uusi sisenejaid, kasvu pidurdumine suurendab konkurentsi ja tõrjub välja nõrgemad konkurendid.
• Kasutada saadud informatsiooni investeerimisotsuse tegemisel. - Makrokeskkonna analüüs – PESTLE. Üldiste poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja tehnoloogiliste • Poliitilised tegurid. • Majanduslikud tegurid. • Sotsiaalsed (ka demograafilised, kultuurilised) tegurid. • Tehnoloogilised tegurid. • Juriidilised tegurid. • Looduskeskkonnast tulenevad tegurid. - Tegevusharu iseärasusi iseloomustavad näitajad ja nende mõju. • Turu suurus: väike turg ei ahvatle uusi/suuri konkurente. Suur turg võib olla ahvatlev kontsernidele, kes tahavad omandada kindla positsiooniga äriüksusi tulutoovates tegevusharudes • Turu kasvutempo ja tegevusala elutsükli faas: kiire kasv meelitab kohale uusi sisenejaid, kasvu pidurdumine suurendab konkurentsi ja tõrjub välja nõrgemad konkurendid
· Äriplaanide koostamise abil langetatakse alustavates ettevõtetes paremaid otsuseid. (info läbitöötamine, edaspidi kergem jälgida · tehnoloogilised tegurid konkurentsi ja keskkonda) · juriidilised tegurid · Aitab kaasa sellele, et juhtkonnal, erinevatel allüksustel ja töötajatel on · looduskeskkonnast tulenevad tegurid ühine ettekujutus sellest, kuhu ollakse teel. · · Võib korvata senise ärikogemuse nappust - Tegevusharu iseärasusi iseloomustavad näitajad ja nende mõju - SIHTGRUPID: · Turu suurus ( väike turg ei ahvatle uusi/suuri konkurente
annaabi.ee 
