TOIDU MÄRGISTUS Toidu märgistusele esitatavad nõuded Müüdav toit peab olema märgistatud eesti keeles ja viisil, mis tagab toidu kohta vajaliku teabe saamise. Märgistus ei tohi mingil viisil tarbijat eksitada. Toidu korrektne märgistamine aitab kaasa selle kvaliteedi ja ohutuse tagamisele. Kõik tarbijale müüdavad müügipakendisse pakendatud toidud, kaasa arvatud need, mida kauplus ise valmistab ning iseteenindamisega müügisaalis müüb, peavad olema märgistatud vastavalt toidu märgistamise nõuetele. Toidu müügipakendi märgistusel peab olema esitatud vähemalt järgmine teave · Toidu nimetus, võimalik, et näiteks koos töötlemisviisiga, nagu näiteks keedetud, praetud, suitsutatud. · Koostisosade loetelu kõikidest toidu valmistamiseks kasutatud koostisosadest nende sisalduse alanevas järjestuses. Lisaained esitatakse samuti koostisosade loetelus. Need esitatakse lisaainetegrupi ehk rühma...
Loendid, äärised ja varjustus – MS Word 2003 Jüri Kormik Loendid, äärised ja varjustus Jätkame lõigu kujundamisega. Nagu eelmises tunnis juba lugeda võisid, saab vaikeseadistatud loendeid (nummerdatud ja nummerdamata) ning ääriseid määrata vormindamise nupurealt. Rohkem võimalusi leiab menüükäskudega Vorming > Täpp- ja numberloendid… (ingl. Format > Bullet and Numbering…) ja Vorming > Äärised ja varjustus… (ingl. Format > Borders and Shading…) avanevad vastavad dialoogiaknad. Nendest allpool. Loendid Word pakub kasutajale võimaluse lõike nummerdada või tärnida – moodustades sel teel loendeid. Kui vähegi võimalik, tuleks neid võimalusi kasutada. Nummerdatud loetelu muut- misel – lisamisel või kustutamisel – korrigeeritakse numbreid automaatselt. Menüükäsuga Vorming > Täpp- ja numberloendid avaneb järgmine dialoogiaken: Nagu kõrvalo...
Sisukord Loendid Loendid............................................................................................................................................2 Nummerdamata loendid.......................................................................................................... 2 Nummerdatud loetelu.............................................................................................................. 3 Määratlus- ehk definitsiooniloend...........................................................................................5 Hierarhilised loendid.......................................................................................
teade "Vaata kalendrit ja kontrolli ennast!" Määrata Ilmuva akna päis "See päev on vale ." Näide on pildil. ul määrata olli ennast!" e päev on Väärtuse valimine loendist Lahtrile määrata võimaluse sisendandmete valimiseks etteantud loendist. Vajalikud loendid paigutada töölehele Abi ja määrata neile nimed. Valida nädalapäeva number loendist Ülesanne 1 1/3 Lühema loendi võib tippida otse väljas Source. Nädalapäevad: 1;2;3;4;5;6;7 Näide on pildil.
Minul isiklikult on arvutis olemas MS Office 2003 ja ka 2010 Professional Plus. Kuna kodutöö näeb ette funktsiooni Referendes Register tööjuhendi koostamist siis valisin Word 2003-e, mis tundub mõnevõrra lihtsam. Registri abiga saab mingist dokumendist kiiresti üles leida märksõnu või mõisteid, sest seal on näha mis leheküljel mingi kindel märksõna esineb. Et valikusse Register saada, tuleb esmalt teha vasak hiireklikk valikul Lisa Viide Register, sisukord ja loendid... 1 Seejärel avaneb selline aken Register hõlmab dokumendis käsitletud mõisteid ja teemasid koos leheküljenumbritega, millel need esinevad. Et registrit luua tuleb esmalt dokumendis ära märkida registrikirjed ja pärast seda teha register. Näiteks märkisin oma lühikeses sissejuhatuses ära sõna MS Office.
Jänes tuppa tule sa; anna käppa ka. 2. Värvi luuletuses iga rida oma värvi. 3. Kirjuta kellaaegades viimased kaks numbrit ülespoole (näide 1630). 1630, 1845, 1720 4. Tee järgmistest lausetest nummerdatud loend. See on loendi 1 rida See on loendi 2 rida See on loendi 3 rida 5. Muuda iga ülesande tööjuhise taust halliks. Kopeeri siia oma neljanda punkti loendid. Tee nendest täpploetelu. · See on loendi 1 rida · See on loendi 2 rida · See on loendi 3 rida 6. Vormista dokumendile pealkiri (Harjutus 2) ilusemaks ja suuremaks. Kasutades selleks erinevaid variante (näiteks Word Art) 7. Muuda loetelus olevad tähed rooma numbriteks. I Esimene rida II Teine rida III Kolmas rida IV Neljas rida V Viies rida 8
6. Kokkuvõte 7. Kasutatud materjal 5 Nõuded referaadile 1. Vali kirjastiiliks Times New Roman 2. Kirja suuruseks vali 12pt 3. Teksti joonduseks vali Rööpjoondus 4. Pilt joonda tekstis vasakule poole ja ära vii tekstist välja! Sisukorra moodustamine 1. Kõigepealt kujunda pealkirjad laadidega 2. Kontrolli, kus asub kursor (see vilkuv kriipsuke). Sisukord tekib just sinna, kus kursor parajasti asub. 3. Ava menüü LISA 4. Alammenüüst vali VIIDE 5. Seejärel klõpsa REGISTER, SISUKORD, LOENDID 6. Avanevast aknakesest vali sakike SISUKORD 7. Vorminguks vali AMETLIK 8. Ja lõpuks klõpsa OK 9. Sisukorra muutmiseks pole vaja sisukorda kustutada, vaid tee hiirega sisukorra sees hiirega klõps. Nüüd vali klaviatuurilt klahv F9 10. Avanevast aknakest vali VÄRSKENDA TERVE TABEL
koostööd tegema emakeele ja algklasside õpetajatega. Õpetajad peaksid koos raamatukogu juhatajaga otsustama, millist õppekirjandust hankida kooli raamatukokku ja milliseid õpikuid võiksid õpilased endale ise osta. Kasumlikkuse huvides võiks mõelda alljärgnevatele punktidele: · praegune kooli õppevara fondide struktuur ja paigutus; · õppevara seis ainete lõikes (nimetused ja hulk); · riikliku õppekava nõuded õpikeskkonna kujundamisele (nt õppevara loendid, õpilaste arv klassis jne) ja kooli vabaduse ulatus ise õppevara üle otsustada; · uue õppevara vajaduse prognoosi korraldus; · teatmeteoste fond (erinevatel infokandjatel); · ilukirjanduse fond; · meediavahendite fond (ajakirjandus, filmid, videod jm); · õppemetoodilise kirjanduse fond; · õppevara soetamiseks kasutatav raha; · infohange turule tuleva uue õppevara kohta; · õpetajate teavitamise süsteem koolis uuest õppevarast ja erialakirjandusest;
Tiitellehele leheküljenumbrit ei panda. · Töö osi (uus peatükk või muu iseseisev osa sisukord, sissejuhatus jm) alustatakse uuelt leheküljelt. Alapeatükke alustatakse jooksvalt leheküljelt, jälgides, et lisaks pealkirjale mahuks leheküljele ka järgnevat teksti. · Teksti vormistamisel kasutatakse kirjastiili Times New Roman ja tähesuurust 12pt. · Lõigukujunduses kasutatakse põhiteksti sisestamisel 1,5-kordset reavahet (välja arvatud loendid, tabelid ja muud sarnased tekstiosad, kus kasutatakse 1,0-kordset ja rööpjoondust. · Ühtki töö osa ei ole soovitav alustada ega lõpetada tabeliga, joonisega või loeteluga. · Taandridu ei kasutata. Referaadi vormistamine 3 2.2 Tiitelleht ja sisukord · Tiitellehele tuleb märkida: · Sisukorras tuuakse ära kõigi töö üksikute alajaotuste täielikud pealkirjad koos leheküljenumbritega. Sisukord moodustatakse automaatselt.
riik.ee- Lihtne ja tasuta luua meiliaadresse http:--www.hot.ee; http:--www.mail.ee- Internetipanga teenused kättesaadavad http:--www.neti.ee-cgibin-teema-ARI-Rahandus- ON-LINE- 5 Joonised 26. Joonised aitavad teksti sisu paremini edasi anda. ,,Joonise nimetuse alla kuuluvad kõik töös sisalduvad diagrammid, graafikud, joonised, skeemid ja fotod. Joonised allkirjastatakse ja nummerdatakse araabia numbritega kogu töö ulatuses ühtlaselt (näiteks: Joonis 1., Joonis 2. jne). Jooniste loendid koos lehekülje numbrite ja pealkirjadega lisatakse sisukorra juurde. (automaatne numeratsioon menüü abil Insert-Caption ja jooniste loendid menüüst Insert-Index/Lisa and Table/tabel- vaheleht Tables of Figures). 27. Joonis paigutatakse võimalikult selle tekstilõigu järele, milles talle esmakordselt viidatakse. Joonise number paigutatakse (Insert-Caption/Lisa) joonise alla joondatult vasakule 46ja sellele järgneb number, mille lõpus on punkt. Punktile järgneb üks tühik ja
Veebilehe üldine kujundus Veebilehe üldise kujunduse alla kuuluvad taust ning teksti vaikimisi kasutatav välimus. Kõik järgnevalt kirjeldatavad omadused kirjutatakse selektor body jaoks: body{omadused} Teksti kujundamine Teksti kujundamisvõtted on tekstitöötlusest tuttavad. Veebilehel tuleb nendega ettevaatlikult ümber käia, sest ekraanilt lugemine on raskem kui paberilt. Teksti kujundamisvahendeid saab määrata kõigile teksti sisaldavatele veebilehe osadele (pealkirjad, lõigud, loendid, lingid jne). Kuidas panna veebidisain müüma? Siin on 7 nõuannet mis veebidisaini juures rakendades sinu müügitulemusi oluliselt tõstavad: 1. Vastused 3 sekundi jooksul 2. Kasuta pilte, mis võimendavad sõnumit 3. Elimineeri valiku paradoks 4. Näita toodet 5. Tasuta! 6. Rõhuta soovitud tegevust 7. Kasuta Guternbergi diagrammi Kasutatud kirjandus: http://www.eneta.ee/oppimine/veebistuudium/Lehed/veebidisain.aspx http://internetmarketing.ee/kuidas-panna-veebidisain-muuma/ http://www
mõnevõrra teisiti teatava hierarhilisusega, mis tagas parema kontrolli töötulemuste üle. Loenduse korraldamiseks moodustati 33 loendusringkonda. Omaette ringkonna moodustas iga maakond ja iga linn . Veel moodustasid omaette ringkonna kaitsevägi , raudtee , vangla ja laevad . Ringkondade juhatajad allusid vahetult Riigi Statistika Keskbüroo direktorile . Ringkonnad jaotati haldusüksuste piiride alusel rajoonideks ja need omakorda jaoskondadeks. Linnades koostati : majade ja korterite loendid, kvartali loend kvartalisse kuuluvatest tänavatest , majadest ning korteritest koos ligikaudse elanike arvuga . Iga kvartali kohta tuli koostada skemaatiline plaan . Alevites ja valdades tuli samuti koostada elamute loendid . Kõikne rahvastiku registreerimine 1.12.1941 1941.aastal oli Eesti okupeeritud Saksa võimude poolt . Saksa okupatsioonivõimud korraldasid 1941. aasta 1. detsembril rahvastiku kõikse registreerimise, mida on võimalik lugeda rahvaloenduste
Nõuded referaadile või uurimustöödele 1. Vali kirjastiiliks Times New Roman 2. Kirja suuruseks vali 12pt 3. Teksti joonduseks vali Rööpjoondus 4. Pilt joonda tekstis vasakule poole ja ära vii tekstist välja! Sisukorra moodustamine 1. Kõigepealt kujunda pealkirjad laadidega 2. Kontrolli, kus asub kursor (see vilkuv kriipsuke). Sisukord tekib just sinna, kus kursor parajasti asub. 3. Ava menüü LISA 4. Alammenüüst vali VIIDE 5. Seejärel klõpsa REGISTER, SISUKORD, LOENDID 6. Avanevast aknakesest vali sakike SISUKORD 7. Vorminguks vali AMETLIK 8. Ja lõpuks klõpsa OK 9. Sisukorra muutmiseks pole vaja sisukorda kustutada, vaid tee hiirega sisukorra sees hiirega klõps. Nüüd vali klaviatuurilt klahv F9 10. Avanevast aknakest vali VÄRSKENDA TERVE TABEL 6 Üla- ja alaindeks. 1. Kõigepealt kirjuta välja näiteks km2 2. Seejärel märgista 2 ära (tee mustaks) 3
Märgista tekst, mis on pealkiri ja vali kas Heading 1 1. taseme pealkiri e suur pealkiri Heading 2 2. taseme pealkiri e alapealkiri Heading 3 3. taseme pealkiri e alapealkirja alapealkiri 2. Sisukorra tekitamine Vii kursor kohta, kuhu soovid sisukorra paigutada ja vali menüüst Insert > Reference > Index and Tables... > Table of Contents sakk Lisa > Viide > Registrid, sisukord ja loendid... > Sisukord NB! LISADES PEALKIRJU JUURDE VÕI NEID HOOPIS ÄRA KUSTUTADES, ON VAJA SISUKORRA TABELIT KA UUENDADA. UUENDAMINE EI KÄI AUTOMAATSELT, VAID TULEB MINNA SISUKORRA TABELI PEALE JA VAJUTADA PAREMAT KLAHVI. ILMUB RIPPMENÜÜ, KUST VALI UPDATE... KINDLASTI UUENDA IGAKORD KOGU TABEL (ENTIRE TABLE) Reavahe muutmine Format > Paragraph > Indents and Spacing sakk > Line spacing
aken muutub aktiivseks aken sulgub aken peidetakse 15. Dokumendiakende haldamise käsud on menüüriba järgmises menüüs: Fail (File) Redigeeri (Edit) Aken (Window) 16. Mis toimub pärast kolme punktiga lõppeva menüüpunkti valikut? avaneb järgmine menüütase mitte midagi avaneb dialoogiaken 17. Missugust nuppu kasutatakse käsu tühistamiseks? (OK) (Loobu) (Sule) 18. Dialoogiakna elemendid on: skaala raadionupud loendid märkeruudud 19. Kus asub veebiserver, mille aadressi lõpus asub .com? Ameerika Ühendriikides Kolumbias See ei määra asukohta 20. Mis juhtub, kui vajutad veebilehekülje laadimise ajal veebibrauseri nupuribal asuvat risti kujutavat nuppu? brauseris liigutakse eelmisele vaadatud leheküljele lehekülge hakatakse uuesti algusest lugema lehekülje laadimine peatub brauseri aken sulgub brauserisse loetakse arvutisse seadistatud avalehekülg 21
Vaatlusmeetod kuidas ja kes fikseerib vaatluse tulemused kuidas vaatluse tulemusi tõlgendada ja hinnata Vaatluse vormid Loomulik Struktureeritud Mittestruktureeritud Osavaatlus Vaatluse meetodid ja tehnikad Käitumise kirjeldamine kõige levinum vaatlustehnika, mis on kasutatav nii tegelikult toimuvate sündmuste ülestähendamiseks vaba kirjeldamise vormis. Kontrollnimistud teatud tegevuste ja oskuste kriteeriumide kirjalikud loendid. Kontrollnimistuid kasutatakse käitumise või oskuste olemasolu kindlakstegemiseks erinevates valdkondades. Hindamisskaalad Hindamisskaala võib olla näiteks numbriline, graafiline, sõnaline või kirjeldav. Skaala on tavaliselt 37 astmeline. Vaatluse etapid Vaatluse ettevalmistamine Soovitatavad etapid: vaatlemine nähtu ülesmärkimine või muul viisil talletamine info kokkuvõtmine piirangute teadvustamine
on täpselt formuleeritud, joonised ja töökirjeldused korrektsed, on siiski tegemist väga lihtsa ja efektiivse lepingutüübiga. 2) Töömahtudel põhinevad lepingud Tegemist on enamlevinud moodusega ehitustööde tegemiseks ja seetõttu käsitletakse seda järgnevalt ka täpsemalt, sest kasutusel on põhikontseptsiooni mitmed variandid. a) Võistupakkumine Mitmel töövõtjal palutakse teha pakkumused projekti kogusummale, võttes aluseks tellijapoolt koostatud töömahtude loendid. Eduka töövõtja pakkumus saab aluseks projekti finantsjuhtimisele: seega üks dokument (töömahtude loend) on aluseks nii töövõtja valikul, hinna määramisel kui lepingu juhtimisel. Selline lepingutüüp annab tõenäoselt madalaima hinna, kuigi pole õige lugeda seda moodust parimaks kõigi eelnevatega võrreldes, sest ka tema pole vaba puudustest. Siiski on see lepingutüüp koos töömahtude loendiga dokumendiks, mis annab enamiku andmeid maksumusanalüüsiks ja muidugi tagab
Tabel (2. osa) – MS Word 2003 Jüri Kormik Tabel (2. osa) Lahtri, rea ja veeru märgistamine Lahtri esiletõstuks (ehk märgistamiseks) tuleb hiirekursoriga osutada lahtri vasakusse serva, nii et kursor muutub laiaks kaldnooleks ja klõpsutada; mitme lahtri esiletõstuks tuleb neist aga üle lohistada. Ridade puhul tuleb kursor viia vasaku veerise peale (kursor muutub „tagurpidi nooleks“) ja kas klõpsata ühe rea või lohistada ülalt alla mitme rea esiletõstuks. Veeru esiletõstuks tuleb kursor viia veeru ülaserva, et ta muutuks paksuks mustaks allanooleks ja klõpsata, mitme veeru esiletõstuks klõpsata ja lohistada vasakult paremale. Rea või veeru saab välja valida ka, viies tekstikursori esiletõstetavasse ritta või veergu (klõpsata mõnel rea või veeru lahtril) ja valides menüükäsu Tabel > Vali > Rida / Veerg (vastavalt vajadusele; ingl. Table > Select > Row / Column). Samade käskudeg...
leidmiseks märksõnaga ,,ametikirjavahetus"; Täpsem otsing, sisestasin märksõna ,,ametikirjavahetus", valisin keeleks saksa keel ja ühikuks raamat. Tulemuseks oli neli nimetust. Toimisin sarnaselt vene keelsete raamatute leidmiseks valides keeleks vene keel. Tulemuseks oli kaks nimeust. mitu artiklit on kataloogitud märksõnaga ,,elektroonilised dokumendid" , kirjeldage otsingut; Valisin Loendid Märksõnaloend, valisin E tähe ja sisestasin otsingusõna ,,elektroonilised elemendid". Tulemuseks on 13 nimetust ja 1artikli. leidke materjale teemal ettevõttesisene koolitus, kirjeldage otsingut ja analüüsige tulemust; Sisestades lihtotsingusse teemaks ,,ettevõttesisene koolitus" sain tulemuseks 55 nimetust ja 10 artiklit.
Töö osi (uus peatükk või muu iseseisev osa sisukord, sissejuhatus jm) alustatakse uuelt leheküljelt. Alapeatükk võib alata samalt lehelt, kui lehekülje lõppu mahub vähemalt 2 rida peatüki teksti. Teksti vormistamisel kasutatakse kirjastiili Times New Roman ja tähesuurust 12pt. Pealkirjad kirjuta suuremalt või tee need paksuks. Lõigukujunduses kasutatakse põhiteksti sisestamisel 1,5-kordset reavahet (välja arvatud loendid, tabelid ja muud sarnased tekstiosad, kus kasutatakse 1,0-kordset ja rööpjoondust. Põhiosa peatükid tuleb nummerdada. Peatüki number peab olema pealkirja ees nii sisukorras, kui põhiosas. Alapeatükid eralda lisanumbritega, näiteks 1.1 Ühtki töö osa ei ole soovitav alustada ega lõpetada tabeliga, joonisega või loeteluga. Taandridu ei kasutata. Allajoonimist referaadis ei kasutata! Vormistamise näited. Tiitelleht Tiitellehele tuleb märkida:
Tabel (3. osa) – MS Word 2003 Jüri Kormik Tabel (3. osa) Tabeli joondamine Tabelit saab leheküljel soovikohaselt joondada, ka on võimalik lasta väljaspool tabelit paik- neval tekstil „valguda“ tabeli ümber. Selleks vali menüükäsk Tabel > Tabeliatribuudid… (ingl. Table > Table Properties…) ning vali vajadusel vahekaart Tabel (ingl. Table). Tingimusega Suurus (ingl. Size) saad määrata tabeli eelistatava laiuse (ingl. Preferred width) endale sobivas mõõt- ühikus (määrates selle rippmenüü Mõõtühik ehk ingl. Measure in abil). Tingimusega (valikuterühmas) Joondus (ingl. Alignment) saad määrata, kas joondada tabel lehekülje ülejäänud teksti suhtes vasakule (ingl. Left), keskele (ingl. Center) või paremale (ingl. Right). Tingimusega Teksti mähkimine (ingl. Text wrapping) saad määrata, kas tabelit ümbritsev tekst ümbritseb (ingl. Around) seda tihedalt või mitte (ingl. None). ...
antud asesõnaga, sest siis tuleks lisada kellest-millest on jutt. Ei sobi laused tundmatute nimedega või laused, kus info on puudu. Väljavõte peab olema lühike – max 10 sõna. Lisalood Uudis võib koosneda ühest tekstist, kuid võib jaguneda ka mitmeks alatekstiks, millest üks on põhitekst ja teised lisalood. Kasutatakse lisalugusid ainult pikkade uudiste juures ning tavaliselt piisab ühest-kahest lisaloost. Kujunduse poolest jagunevad lisalood kaheks suureks rühmaks: tekstid ja loendid. Tekstid võivad olla taustalugu sündmuse ajaloost. Loendid võivad olla uudise kronoloogia, ettepanekute loend jne. Lisalugude kujundus ja paigutus on paigale pandud maketiga – sellele vastavalt leida materjal. Foto ja fotoallkiri Foto peamine ülesanne on anda infot, äratada emotsioone ja tõmmata tähelepanu. Foto abiks luuakse fookus, mis tõmbab tähelepanu. Fotode toimetamisel on vaja lahendada kolm probleemi: 1. Esmalt tuleb fotod valida. 2. Siis neid lõigata. 3
· Eelarvete koostamisel arvutatakse ressursside vajadus eraldi ehitustööde kaupa. · Arvutamiseks kasutatakse aja-ja kulunorme, mis vastavad kasutatavale ehitustehnoloogiale ja töökorraldusele. · Hindamiseks vajalik informatsioon saadakse normbaasidest, kataloogidest, hinnakirjadest, ATV-delt, samuti kasutatakse isiklikke kogemusi. Detaileelarvestamisel on ehitusprojekt tööprojekti staadiumis. Projekteerija poolt on koostatud töömahtude loendid või need võib arvutada ka eelarvestaja. 2.1.Kirjelda maksumuse hindamisega seotud tegevusi sõltuvalt projekteerimisstaadiumist. Kuna omanik kannab kõik ehitusprojekti elluviimisega seotud kulud, tuleb tal need võimalikult täpselt määratleda, et veenduda hanke korraldamise otstarbekuses. Eskiisprojekt - · Koostatakse kuluprognoos võrdlusobjektide põhiparameetrite maksumuse alusel või rahastamisvõimalusi arvestades;
Valige ÕIGE väide. Antud tingmärk tähistab: Tegevust Ujumisrada (swimline) Lõppu (end) Otsustuspunkti Algust (start) Sünkroniseerimist 8. Valige VALE väide. Süsteemianalüüsi lähteandmeteks on: projektijuhi koostatud andmemudel ja süsteemi jadadiagramm organisatsiooni toimimist kajastav dokumentatsioon ettevõtte/organisatsiooni tegevusala käsitlevad seadused ja valitsuse määrused projektipakkumises esitatud dokumendid ja nõuete/vajaduste loendid 9. Valige ÕIGE väide. Infosüsteemi arhitektuuriline kirjeldus väljendab muuhulgas ka: infosüsteemi toimimisega seotud probleeme infosüsteemi protsesse infosüsteemi muutmiseks vajalikku rahahulka 10. Valige ÕIGE väide. Infosüsteemi muutmine jadamisi tehtavate arendustegevustega (kose-metoodikaga) on kasulik kui: tellijapoolsed nõudmised arendatavale infosüsteemile pidevalt muutuvad infosüsteemi enamus tööprotsesse on lineaarsed
HTML-KEELE LEVAADE WWW (World Wide Web) ehk veebi poolt teenindatavad tekstid on spetsiaalses HTML -keeles (HyperText Markup Language) kirjutatud dokumendid - lhtetekstid (Source), mis sisaldavad HTML-keele koode. HTML-keele pealesandeks on kirjeldada teksti struktuuri nii, et spetsiaalne vaatlusprogramm e. brauser (Netscape Navigator, Internet Explorer) sellest aru saaks ja soovitud kujul ekraanile tooks. HTML-dokumente vib koostada: Kirjutada tekstiredaktori abil lhtetekst (koos HTML-koodidega). Soovitatav on kasutada Notepad-i. Tekstiredaktoritel (MS Word) on olemas HTML-konverterid, mis vimaldavad dokumente HTML-kujul salvestada (Save As HTML ...). Veebiredaktorid (niteks Netscape Composer, Microsoft Frontpage) vimaldavad HTML-tekstide tegemist ilma HTML-keele koode tundmata. HTML-koodide tundmine on ka redaktorite ja konverterite kasutamisel siiski vajalik, kuna see teeb vimalike vigade parandamise tunduvalt lihtsamaks. HTML-kee...
F1 Töötervishoiu kordamisküsimused: 1) MÕISTED Töö - vaimset v. füüsilist pingutust eeldav tegevus, mille siht on midagi ära teha Töötervishoid - kompleksne teadusharu, mis uurib töö ja inimorganismivahelisi suhteid. Tööohutus - distsipliin, mis tegeleb tööõnnetuste, tööga seotud haiguste sh kutsehaiguste ärahoidmisega ning töötajate tervisliku seisundi parandamisega. Oht - kõik, mis võib tekitada kahju (nt müra, halb valgustus, kemikaalid, mikroobid, töötamine pöörlevate seadmetega, töötamine redelil jne) Risk - suurem või väiksem võimalus, et keegi saab ohu tõttu kannatada. Töökoht - on ettevõte, kus töötaja töötab;töötervishoiu ja tööohutuse seaduses mõistetakse ka kogu ettevõtte tööruume ja töötamiskohti kus töötaja üldse tööpäeva/töönädala jooksul viibib. Töötamiskoht - piirkond, kus töötaja oma tööd teeb. Ühiskaitsevahendid - ventilatsioonisüsteemid, helineelavad laed ruumides jt ...
- kinnismuistised muistised mis on paiksed (n asulakohad, muinaspõllud, ehitised, kultusekohad, matmispaigad jm). - irdmuistised töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted, leitud luukatked jm. Leitud esemeliste allikate põhjal üritatakse arheoloogide poolt rekonstrueerida varasemate ühiskondade toimimise põhimõtteid ning olmet. b) Kirjalikud allikad: - Riikide ja valitsejate ametlikud teadaanded, loendid nende silmapaistvatest tegudest. - Raidkirjad ja ürikud. - Seadustekogud ja pühakirjad. - Riikide või inimeste vahelised lepingud. - Eeposed, kroonikad ja kirjad jm. Etnoloogia e rahvateadus uurib rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri (rõivaid, esemeid jm). Etnoloogid on oma uurimistöös pööranud palju
põhjal, grammatika on üksnes inimese teadmiste struktureeritud varamu. Sõnaraamat on lingvistilise kirjelduse esitamise koht, teooria ülesanne oleks seletada suhteid lingvistiliste üksuste ja tähenduste vahel. Kui keel on pigem protseduurne kui deklaratiivne, nagu väidab kognitiivne lingvistika, siis on tähendused pigem sündmused kui objektid ning sõnaraamatu seletused pigem "potentsiaalsete tähenduste" korrastatud loendid kui sätestatud tähendused. • puuduvad teoreetilised põhjendused; ei arvestata rahvalikke seletusi; aetakse segi info maailma asjade ja lingvistilise märgi kohta; • tähistamata on süntaktilised mallid; • ebajärjekindlad terminid ühe sõnaraamatu piires; ei tehta vahet tähenduse ja kontekstiga seotud tarvituste vahel; tähistamata on konnotatiivsed väärtused; seletused on liiga ebamäärased, et neid saaks kodeerida; polüseemsete sõnade puhul jääb identifitseerimata, mis
võisid salaja kokku leppida ülespuhutud hinnas ja lisatulu jaotamises. Mures olid ka arhitektid. Juhul kui töövõtjad kasutasid mahtude arvestaja koostatud arvutusi, võisid nad samaaegselt teha ka mõningaid 1 arhitekti seisukohalt mittesoovitavaid muudatusi. Kiiresti muutus tavaliseks see, et koos jooniste ja töökirjeldustega koostas arhitekt ka töömahtude loendid ise selleks, et võtta pakkujatelt vajadus omavaheliseks kokkusaamiseks. Samas kehtis ikka põhimõte, et lepingu endale saanud edukas pakkuja tasus ka arhitekti poolt määratud mahtude arvestajale tema töö eest. Mahtude arvestajast kujunes tunnustatud amet. Selline pakkumiskorraldus ehitusmaksumuse määramisega enne tööde alustamist annab tellijale kindla eelarve enne tegelikke ehituskulusid. Pakkumuse toimumise ajaks on ta aga sidunud ennast juba paljude
Reformatsiooni järel vajas iga talupoeg: lugemisoskust väikese katekismuse tundmist palveid kirikulaulu oskust Esimeste tegelike õppekavadena Eestis võib nimetada dokumente: „Liivimaa Lutheri usu maakoolide säädus“, „Maakoolide õpetuse plaanidega“, „Koolipidamise seadus Eestimaa Ewangeliumi Luteruse usu maakoolides“ - neil oli juba õppekava sarnane struktuur, kus sätestati: hariduse üldeesmärgid aineõpetuse eesmärgid ainesisu loendid õppetöö korraldamise juhised õpetajatele Üldhariduse õppekavad Eesti Vabariigis 1919 – Avalikkude rahvakoolide tunnikava ja õppekavad. 1928 – Algkooli sihid ja ülesanded; õppekavad; seletuskirjad õppekavadele. 1937 – Algkooli õppekavad; algkooli sihid ja ülesanded; õppekavad 1938 – Algkooli, keskkooli, gümnaasiumi õppekavad 1940 – Algkooli õppekavad Nõukogude Eesti programmid: Aineprogrammid ka lasteaedadele Tunnijaotusplaanid Programmid olid ühesugused kogu NSVL-s
materjali. Siis rääkida lahti teised alateemad, kuigi lühemalt ja kaudsemalt. Siis on vaja materjali tausta ja perspektiivi jaoks. Uudisküsimused ja rutiinvastused. Osa fakte on vajalikud olenemata sellest, mis on fookus. Uudis peab vastama kõigile või suuremale osale uudisküsimustest. Rääkida: mis juhtus, kes olid osalised, kus, millal ja kuidas sündmus toimus ning vajadusel ka põhjendada, miks juhtus. Uudisküsimusi konkreetse uudise jaoks konkretiseerida. Abiks on rutiinifaktide loendid, mis tuleks uudise puhul kindlaks teha. Kuid reporter peaks ka tegema loendi enda jaoks, mis kataks talle olulisi teemasid. Uudisküsimustele vastuste otsimist ja rutiinifaktide kogumist on võimalik alustada juba enne, kui fookus on otsustatud ja mõnikord saab nende abil tuuma paremini valida. Uudisväärtuste tõstmine. Milliste faktide abil saab tõsta loo uudisväärtust. Esitada küsimusi
võisid salaja kokku leppida ülespuhutud hinnas ja lisatulu jaotamises. Mures olid ka arhitektid. Juhul kui töövõtjad kasutasid mahtude arvestaja koostatud arvutusi, võisid nad samaaegselt teha ka mõningaid 1 arhitekti seisukohalt mittesoovitavaid muudatusi. Kiiresti muutus tavaliseks see, et koos jooniste ja töökirjeldustega koostas arhitekt ka töömahtude loendid ise selleks, et võtta pakkujatelt vajadus omavaheliseks kokkusaamiseks. Samas kehtis ikka põhimõte, et lepingu endale saanud edukas pakkuja tasus ka arhitekti poolt määratud mahtude arvestajale tema töö eest. Mahtude arvestajast kujunes tunnustatud amet. Selline pakkumiskorraldus ehitusmaksumuse määramisega enne tööde alustamist annab tellijale kindla eelarve enne tegelikke ehituskulusid. Pakkumuse toimumise ajaks on ta aga sidunud ennast juba paljude
1.3. Sisukord Sisukord annab ülevaate töö ülesehitusest ja aitab lugejal leida teda huvitavat osa. Sisukorras tuleb esitada kõik töö alljaotused täpses vastavuses töös toodud pealkirjade ja leheküljenumbritega, millelt algab vastav alljaotis (näidis Lisa 3). Sisukord asub tiitellehe järel ning on koostatud programmi abil. (Office 2003: LisaV Lisa ViideRegister, iide Register, sisukord ja loendidSisukord loendid Sisukord; Sisukord; Office 2007: Viited Sisukord Sisukord) Sisukord) Kõik antud töö lisad tuuakse sisukorras koos pealkirjadega. 4 1.4. Sissejuhatus Sissejuhatuses tuuakse välja : · Teema valiku põhjendus
lingvistiliste tegurite mõju, pole eri klasside ja kihtide keelenäiteid. Eesti keeles on formaalne stiil tugevalt normikeelne, argistiil varieeruv, naised ning haritumad inimesed on enamasti normikeelsemad. Register ja selle uurimismeetodid Keele situatiivsed variandid situatiivne variant: kommunikatiivne situatsioon, mis esineb regulaarselt ühiskonnas ja seostub kindlate keeleliste joontega. Inglisekeelses traditsioonis eri sõnad, style, register ja genre. Paljude tunnuste loendid, mis üheskoos on keelekasutusega korrelatsioonis. Register ja selle situatiivsed faktorid suuline ja kirjalik suhtlus kõne on tagasikerimatu, kiri tagasikeritav, kõne on kustutamatu: kõik, mis välja öeldud, jõuab kuulajateni, aga kirja puhul jõuab lugejani ainult lõpptekst. Kõne on lineaarne: kuulaja saab infot sõna sõna haaval, aga lugeda saab ka lõikude kaupa. Kõne on multimodaalne, sest seal on pausid, intonatsioon, tempo, miimika, kuid kiri ei ole multimodaalne.
Nende tegurite arvestamine sõltub aga maksumuskonsultandi erialastest oskustest. 6.9. Maksumusteabe usaldatavus Kõik maksumusplaanimisel kasutatavad andmed saadakse mingite arvutusmeetodite abil ja tihti kaasneb sellega muutus kas täpsuses või sisus. Maksumuskonsultandilt saadavad andmed seonduvad siiski tüüpehitusega, kuhu lisatakse lühikokkuvõte mõnest maksumust mõjutavast tegurist. Sellise maksumusteabe kujunemise aluseks on põhiliselt töömahtude loendid. 10 Joonis 6.3. Traditsiooniline maksumuse kujunemine Joonisel 6.3. on toodud traditsiooniline maksumusteabe kogumise ja plaanimise praktikat iseloomustav skeem. Teoreetiliselt kogutakse platsil andmed palkadest, materjalidest ja masinatest ning need edastatakse lepingujuhile. Viimane edastab selle toorinfo maksumuskonsultandile, kes kasutab seda koos teistest
kirjutamisest. Eelnevad näited olid kõik loendi tegemiseks. Kuidas aga loendist numbreid kustutada? Muidugi võid märgitud pesadest kustutada Delete klahviga. Kui sul on veel hiir käes, siis võid ka nii teha, et lükkad lihtsalt sangast tagasi. Need pesad, mis tumehalliks muutuvad, nende sisu programm 29 kustutabki. Kuude, päevade, kuupäevade, kellaaegade ja tekst-numbrid loendid Kuude ja päevade loendid on samuti igapäevases tihedas kasutuses. Näiteks on ju vaja esitada kuude ja päevade aruandeid. Programmis on juba need loendid olemas, pead vaid oskama neid veatult kasutada. Paljuski on tööpõhimõtted samad, mis numbritegi puhul. Suurim erinevus on vaid selles, et siin piisab enamasti ainult loendi esimesse lahtrisse kirjutamisest (numbrite puhul tuli teatavasti kaks esimest numbrit kirjutada).
vaataja vahel pole olnud ravisuhet, on võimalik esitada kaebus Andmekaitse Inspektsioonile või Terviseametile. 16 7. Tervishoiuasutused Tervise infosüsteemiga liitumiseks on vajalik kliendi poolel realiseerida sõnumite ja dokumentide edastamine ning vastuvõtmine. Selleks on Eesti E-tervise Sihtasutus vajamineva dokumentatsiooni, klassifikaatorid, loendid ja standardid avaldanud Publitseerimiskeskuses. Tegu on tsentraalse meditsiiniklassifikaatorite ja –standardite avaldamise keskkonnaga, mida haldab Eesti E-tervise Sihtasutus. 7.1. ISO OID standard Eesti tervishoius minnakse järk- järgult üle digitaalsete dokumentide kasutamisele ning seetõttu tuleb kõik dokumentides kasutatavad objektid üheselt defineerida ja identifitseerida. Eesti tervishoiuressursside (alates meditsiinitöötajatest, tervishoiuteenuse osutajatest, tervishoius
arengusse. See saadab mitmekesised kultuurilised meeskonnad kuupikkusele ülessandele tundmatutele maa aladele. Meeskonna liikmed saavad otseseid kogemusi konkreetsete probleemide lahendamisel tooväljal, võites juhatuse vaate üle riikide ja kultuuride. Suurenduse keel pakub erapooletut suunda arutada erimeelsusi väljavaates ning julgustada inimesi liikuda teistele tasemetele. Uurime lähemat seda probleemi. Vaatame lähemalt, et põhiplaanid paika panna. Suurenduse põhised loendid aitavad inimestel isikuparastamised peatada, tuletades neile meelde, et na liiguksid üles mõned astmed ja millesse on segatud põhimõtted või üldistused, julgestades neid saama tõelisi põhjendatud juhtumeid. Igaüks suudab kehtestada põhimõtteid, vaadates üle oma töö, esitades õigeid küsimusi, milles antud tegevus sobib üldse eesmärgiga või kas informatsioon on piisav, et liikuda edasi antud teooriaga. Idee suurendusest ei pea maailma jagama
3. TÖÖ VORMISTAMINE 3.1. Vormistamise üldnõuded Kõik kirjalikud tööd vormistatakse arvutiga valge lehe ühele küljele (v.a tiitelleht). Lehekülje vormistamisel on järgmised nõuded: Iga töö põhiosa lehekülje (v.a tiitelleht) ja lisade päisesse (Header) lisatakse paremjoondatult töö pealkiri (pikki pealkirju võib ka lühendada) kirjakuju TimesNew Roman ja tähesuurusega 10 punkti; Lehekülje number kirjakujuga Times New Roman ja kirjasuurusega 12 punkti lisatakse lehekülje jalusesse (Footer) paremjoondatult alates teisest leheküljest; Lehe vabad servad üleval ja all peavad olema 2,5 cm, vasakul 3 cm ning paremal 2,5 cm; Töö osi (uus peatükk või muu iseseisev osa – sisukord, sissejuhatus jm) alustatakse uuelt leheküljelt. Alapeatükke alustatakse jooksvalt leheküljelt, jälgides, et lisaks pealkirjale mahuks leheküljele ka järgnevat teksti. Teksti vormistamisel kasutatakse ...
Ootamatud avalikud sündmused. Sellised sündmused on väga väikese toimumise tõenäosusega, kuid nende toimumist ei varja keegi. Siia kuuluvad tulekahjud, lennuõnnetused jne. Põhiprobleemiks on see, et ajaleht ei saa olla iga päev valmis suure sündmuse edastamiseks ja seega segab ajakirjanike elurutiini ja sunnib tegelema keerulisi-kiireid otsuseid. Abiks on teadmised kriisiolukordade kohta ja vastavate teemade oluliste küsimuste loendid, mis annavad need probleemid, mida peab tingimata jälgima ja uudises kajastama. Varjatud sündmused. Avalikuks tulemist püüavad asjaosalised vältida. Siin on vajalik uuriv ajakirjandus. Selliste sündmuste äratundmist kergendab oluliselt just pidev töö teiste sündmuserühmadega. See lubab ära tunda kaldeid tüüpilisest rutiinsest elust, leida kergemini üles katseid varjata. Organiseeritud töö avalike sündmustega jätab reporteritele enam aega varjatud sündmuste leidmiseks
arvutamise resultaadiks võib samuti olla funktsioon. NB! Funktsionaalne programmeerimine on ajalooliselt esimene deklaratiivse programmeerimise viis, ning enamik kaasaegseid programmeerimiskeeli -- C, Pascal, Ada jne -- on funktsionaalse programmeerimise meetoditest mõjustatud. Puhtas funktsionaalses keeles -- Haskell, Hope, Miranda, FP -- ei ole programmeerijal peale funktsioonide defineerimise ja sisseehitatud baasfunktsioonide (aritmeetika, loendid jms) mingeid lisavahendeid -- kõik kõrvalefektid on keelatud. Puhas funktsionaalne keel ei luba muutujatele väärtusi omistada. Ainus efekt, mis funktsiooni rakendamine argumentidele annab, on resultaadi leidmine. Kombineeritud funktsionaalsed keeled - ML, Lisp, Scheme - kombineerivad puhaste funktsionaalsete keelte mehhanisme imperatiivsete mehhanismidega. Lambda-arvutuse teooria tegeleb arvutatavuse ja arvutatavate funktsioonide uurimisega, kasutades selleks lambda-arvutuse keelt kui
Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid soetusmaksumusega alates 1000€ ja mille kasulik eluiga on üle 1 aasta. Põhivara kajastatakse tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Põhivara arvestatakse lineaarsel meetodil ja igal bilansipäeval tuleb hinnata kasutatavate amortisatsioonimäärade , -meetodite ja lõppväärtuse põhjendatust. Ostuarvete kohta koostatakse kuu kaupa loendid ja lisatakse kausta. Koondite alla kuuluvad ka pangaväljavõtted. Pangaväljavõtted säilitatakse kuu kaupa. 11 Ostureskontros sisestatakse arved laekumise järjekorras ja nummerdatakse. Määratakse koheselt ära raamatupidamiskonto, kuhu tuleb kulu, arvestades käibemaksu tingimusi. Ostureskontros sisestatud arved kajastatakse raamatupidamises saabumise kuupäevaga ja kõik ostud kirjendatakse raamatupidamises vastavalt arvete
S Err:509 m² y Err:509 Valideerimine - sisendandmete kontroll Määrata lahtritele näidatud valideerimise tingimused Töötajate arv 13 täisarv 1 kuni 100 pikkus 45,6 reaalarv vahemikus 20 kuni 200 laius 72,4 reaalarv vahemikus 20 kuni 200 Valideerimine - väärtuse valimine loendist sugu mees naine või mees puu liik haab kasutada kõrvalolevat loendid nädalapäev teisipäev loendist nimega päevad haab esmaspäev kask teisipäev kuusk kolmapäev lepp neljapäev mänd reede paju laupäev saar pühapäev tamm vaher Viktoriin Mitu nurka on tetraeedril? Mis pii väärtus kolme tüvenumbriga? Mis aastal toimus Madisepäeva lahing? Eksida võib 10 aastaga. Kui suur on võrdkülgse kolmnurga iga nurk? Mis oli kõigi aegade esimene heavy metal`it viljelenud bänd? Mitu kohalikku omavalitsust on Eestis? Eksida võib 20-ga
- Agriograafilised allikad pühakute elulood (jutustavad imedest) - Õigust puudutavad allikad: - -Kohtumaterjalid - -Diplomaatilised allikad ürikud (õigusliku jõuga dokument, ntx testament). Ürikud võivad olla aga võltsitud, mis sisumõttes pole ehtsad. Suur osa ürikuid pole orginaalis säilinud. - -Seaduandlused - -Kirikuõigusallikad - Aktid ametnike kirjavahetus, loendid, registrid, arveraamatud jne. Suures osas seotud linnadega. - Kirjandus palveraamatud, ilukirjandus, kataloogid... - Allikad säilinud arhiivides. Tähtsal kohal kloostrite raamatukogud. Suur osa allikaid on tänaseks publitseeritud. - Muratori andis välja 18. Sajandilandil 25 köidet itaalia ajaloo allikaid - Regest üriku lühikokkuvõte - Varasel keskajal takistas kirjutamis tõsiasi, et millegi peale pold kirjutada. Põrgament
Maapäeva otsus 1783. Kogu maal tuleb külakoole asutada ja lapsi õpetada seni, kuni nad selgesti loevad ja katekismust oskavad. Esimeste tegelike õppekavadena Eestis võib nimetada dokumente: "Liivimaa Lutheri usu maakoolide seadus" koos selle juurde kuuluvate "Maakoolide õpetuse plaanidega" 1874 ja "Koolipidamise seadus Eestimaa Ewangeliumi Luteruse usu maa-koolidele" 1878, kus sätestati: · hariduse üldeesmärgid · aineõpetuse eesmärgid · ainesisu loendid · õppetöö korraldamise juhatused õpetajale Üldhariduse õppekavad Eesti Vabariigis · 1919- Avalikkude rahvakoolide tunnikava ja õppekavad (kokku 28 lk) Nt:kodulugu Siga- tuhnija ja kõige sööja... Kana- siblijalg. Part- elav lootsik veel. Tui- teraotsija · 1928- Algkooli õppekavad - algkooli sihis ja ülesanded - õppekavad(õppesisu) - seletuskirjad õppekavadele(õppeviis, metoodika)
Töötajate arv 13 täisarv 1 kuni 100 pikkus 45.6 reaalarv vahemikus 20 kuni 200 laius 72.4 reaalarv vahemikus 20 kuni 200 Valideerimine - väärtuse valimine loendist Liigid Päevad haab esmaspäev sugu naine naine või mees kask teisipäev puu liik kasutada kõrvalolevat loendid kuusk kolmapäev nädalapäev loendist nimega päevad lepp neljapäev mänd reede paju laupäev saar pühapäev tamm
= 120 kui fakt(0), siis = 1 Kirjutatud funktsionaalses programmeerimiskeeles, rekursiivselt. Millist tarkvaraüsteemi soovitab Joel Spolsky projektiplaani koostamiseks kasutada? - Evidence Based Scheduling FUNKTSIONAALSED KEELED: Funktsionaalseid keeli saab jämedalt jagada kahte liiki: puhtad ja kombineeritud. Puhtas funktsionaalses keeles -- Haskell, Hope, Miranda, FP -- ei ole programmeerijal peale funktsioonide defneerimise ja sisseehitatud baasfunktsioonide (aritmeetika, loendid jms) mingeid lisavahendeid -- kõik 20 kõrvalefektid on keelatud. Puhas funktsionaalne keel ei luba muutujatele väärtusi omistada. Ainus efekt, mis funktsiooni rakendamine argumentidele annab, on resultaadi leidmine. Kombineeritud funktsionaalsed keeled - ML, Lisp, Scheme - kombineerivad puhaste funktsionaalsete keelte mehhanisme imperatiivsete mehhanismidega.
Kvantitaiivne tunnus (arvtunnus) on tunnus , mille väärtused on arvud (nt. Pikkus, kaal, rahvaarv, keskmine hinne) Kvalitatiivne tunnus on tunnus, mille väärtused ei ole arvud ( juustevärv, perekonnaseis, rahvus). STATISTIKA EKSAMI KORDAMISKÜSIMUS TE VASTUSED 1. Statistika aine ja meetod Statistika on iseseisev teadus. Ta uurib ühiskondlike nähtuste kvantitatiivset külge lahutamata seoses nende kvalitatiivse küljega ja ühiskonna arengu kvalitatiivset väljendumist konkreetsel ajal ja kohal. Peamiselt tegeleb statistika : 1) Statistiliste andmete hankimisega e. statistiline vaatlus 2) Ststistilise informatsiooni kompaktne ja ülevaatlik esitamine e. Kirjeldava statistika (andmete esitamine ja organiseerimine) 3) Tõenäosusteooria so.reaalsuses sageli esineva ja majanduses eelkõige tulevikuga seonduva ebakindluse kirjeld...
Maksumuskontroll tähendab: ·projekti tööde käigu pidevat jälgimist projekti elutsükli kõigis faasides eesmärgiga õigeaegselt välja selgitada need muudatused, mis võivad oluliselt mõjutada projekti maksumust ·muudatuste kajastamist töömahtude loendites, eelarvetes ja finantsplaanides, aga samuti muudes projektijuhtimise dokumentides ·aktsepteeritud muudatuste teatavakstegemine projektis osalejatele Lähteandmeteks maksumuskontrollile on: ·töömahtude loendid, eelarved, kalenderplaanid, finantsplaanid ·tööde täitmise aruanded (protsenteerimisaktid) ja sissekanded ehitusplatsi päevikus ·nõuded muudatuste tegemiseks projektis Eelarvestamisel, kalender- ja finantsplaanimisel kasutatav arvutitarkvara peab sisaldama ka võimalusi seniste plaanide aktualiseerimiseks ja prognoositavate muudatuste sisseviimiseks. 40. Maksumuskontrolli tervik-süsteem ning selle olulisus projekteerijale
Kasutatud kirjanduse loetelu algab uuelt lehelt (Insert→Page Break) ja seda peatükina ei nummerdata. 17 5. UURIMISTÖÖ JA PRAKTILISE TÖÖ VORMISTAMINE 5.1. Üldnõuded Uurimistöö vormistatakse arvutiga ühepoolsel A4 formaadis valgel lehel arvutikirjas. Kirjatüübiks on Times New Roman suurusega 12 ja reavahega 1,5 punkti (välja arvatud sisukord, loendid, tabelid ja muud sarnased tekstiosad, kus kasutatakse reavahet 1,0). Leheküljed nummerdatakse automaatselt alates tiitellehest, kuid tiitellehele leheküljenumbrit ei panda (Diffrent First Page). Lehekülje number lisatakse alla paremasse nurka või keskele. Tekstileheküljel kasutatakse korrastatud veergu (Justify): mõlemad servad on joondatud. Lehekülje vasakusse serva jäetakse 3 cm, paremasse serva 2,5 cm ning üla- ja alaserva
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
