Loendid, äärised ja varjustus - MS Word 2003 (0)

Loendid, äärised ja varjustus – MS Word 2003 Jüri Kormik

Loendid, äärised ja varjustus

Jätkame lõigu kujundamisega. Nagu eelmises tunnis juba lugeda võisid, saab vaikeseadistatud loendeid (nummerdatud ja nummerdamata) ning ääriseid määrata vormindamise nupurealt.
Rohkem võimalusi leiab menüükäskudega Vorming > Täpp - ja numberloendid… (ingl. Format > Bullet and Numbering…) ja Vorming > Äärised ja varjustus… (ingl. Format > Borders and Shading…) avanevad vastavad dialoogiaknad. Nendest allpool.

Loendid

Word pakub kasutajale võimaluse lõike nummerdada või tärnida – moodustades sel teel loendeid. Kui vähegi võimalik, tuleks neid võimalusi kasutada. Nummerdatud loetelu muut­misel – lisamisel või kustutamisel – korrigeeritakse numbreid automaatselt.
Menüükäsuga Vorming > Täpp- ja numberloendid avaneb järgmine dialoogiaken:
Nagu kõrvalolevalt pildilt näha võid, koosneb dialoogiaken neljast vahekaardist: Täppidega (ingl. Bulleted), Nummerdatud (ingl. Numbered), Number­liigendus (ingl. Outline Numbered) ja Loendilaadid (ingl. List Styles).
Vahekaartidel Täppidega ja Nummerdatud määrame lihtsa loendi, kusjuures nummerda­mata ehk täpploetelude puhul ei rõhutata järjestust vaid samaväärsust.
Jooksval tärnimis- ja num­merdusskeemil on ümber laiem sinine raam. Omale sobiva valimiseks tuleb klõpsata vastaval „aknakesel“. Kui aga dialoogiaknas toodud täpid või nummerdus ei sobi, klõpsa mingi täpi- või numbriliigi „aknakesel“ ja klõpsa all paremal paiknevat nuppu Kohanda… (ingl. Customize…). Täpploendi kohandamisel saad valida täpi märgi (sümboli) või pildi, täpi ja teksti taanet, numberloendi kohandamisel aga saad muuta numbrivormingut (fonti), numbri laadi ( rooma või araabia numbrid või tähed jne) ning numbri ja teksti taanet; numberloendile võid lisada kas numbri ette või järele mingit kindlat teksti, näit. „Number “ vms.
Kolmas vahekaart Numberliigendus pakub võimaluse kasutada mitmetasemelist nummerdust (vormindamise nupureal selle tarvis nuppu ei ole). Nummerdusskeemi valimine käib sarnaselt eespool kirjeldatule, aga pisut keerulisem on ehk selle kohandamine.
Rühmas Numbrivorming (ingl. Number format) võid muuta, nagu juba eespool räägitud, numbrivormingut ja numbri laadi (ingl. Number style), olles eelnevalt valinud Tase (ingl. Level); NB! Seaded määrame iga taseme kohta eraldi.
Mida saab teha rühmades Numbri paigutus (ingl. Number position ) ja Teksti paigutus (ingl. Text position), jääb juba sul välja selgitada; muuda vastavad seaded ja vaata Eelvaate (ingl. Preview ) „aknakesest“, mis juhtub.
Mitmetasemeline nummerdamine töötab algselt tavalise nummerdamisena – vajutus Enter-klahvile alustab uut lõiku koos uue numbriga. Kui aga vajutada uue rea alguses Tab-klahvile, siis minnakse üks tase madalamale ja nummerdamine toimub sellel tasemel. Shift +Tab või Backspace-klahv viib tagasi taseme võrra kõrgemale.
Täpp- või numberloendi eemaldamiseks lõigu eest piisab vastava nupu klõpsamisel vormin ­damise nupureal.

Äärised ja varjustus

Word käsitleb igat lõiku kui tabeli lahtrit; seega saame lõigu või mitme lõigu ümber lisada piirjooned ehk äärised ja lisada taustavärvi ehk varjustust.
PS! Kas mäletad , et kui märgistada sõna(d) või lause(d) ühe lõigu sees, siis kujundatakse seda, mitte tervet lõiku.
Menüükäsuga Vorming > Äärised ja varjustus… avaneb järgmine dialoogiaken:
PS! Valitud teksti korral äärise värv, Suvandid… (ingl. Options…) ning äärejooned igal küljel eraldi ei ole muudetavad.
Vihje: Kui tekst on märgitud, aga soovid äärist lisada siiski lõigule, siis sa ei pea märgistuse eemaldamiseks dialoogiakent sulgema, vaid saad seda määrata nupu Suvandid… kohal oleva rippmenüü Rakenduskoht (ingl. Apply to) abil; selleks vali loendist Lõik (ingl. Paragraph).
Vahekaart Lehekülje ääris (ingl. Page Borders) on sisuliselt sama, aga seal saad määrata äärist kas kõikidele või valitud lehekülgedele, kusjuures ripmenüü Laius (ingl. Width ) all on rippmenüü Kunstiobjekt (ingl. Art), kus saab joone asemel valida erinevaid kunstilisi jooni. Oluline on siin ka rippmenüü Rakenduskoht, millega saad määrata, kas ääris tehakse kogu dokumendile (ingl. Whole document ), käesolevale jaotisele (ingl. This Section), ainult käesoleva jaotise esilehele või käesoleva jaotise lehtedele peale esimese.
PS! Dokumendi jaotamine sektsioonideks ehk jaotisteks toimub menüükäsuga Lisa > Piir… (ingl. Insert > Break…) ning avanevas dialoogiaknas tuleb valida sobiv sektsioonipiiri tüüp (soovitatavalt „Järgmisel leheküljel“).
Vahekaardil Varjustus (ingl. Shading) saad määrata lõigu või valitud teksti taustavärvi või ‑mustri.
NB! Ära aja seda segamini vormindamise nupureal oleva nupuga Tõsta esile (ingl. Highlight Color ; nuppude Ääris ja Fondi värv vahel), mis ei ole mitte taustavärvi lisamiseks vaid tekstiosa esile tõstmiseks. Tolle nupu kasutamine on sarnane sellele, nagu sa märgistaks markeriga mingit olulist või tähelepanu nõudvat tekstiosa oma töövihikus või trükitud lehel vms.

Lisalugemist: otsi ja asenda

Nagu enamik kaasaegseid tekstiredaktoreid, nii pakub ka Word võimalust otsida dokumendist ette antud sümbolite rida ja vajaduse korral saab sümbolite rea asendada teisega , muuta väiketähti suurteks, muuta kirjatüüpi jne.
Sümbolite rea asendamiseks tuleb valida menüükäsk Redigeeri > Asenda… (ingl. Edit > Replace …) või kasutada klahvikombinatsiooni Ctrl +H (ainult otsimiseks Ctrl+F).

• Otsitav (ingl. Find What) – lahtrisse kirjutada sümbolite rida, mida soovitakse otsida;
  
• Asendaja (ingl. Replace With) – asendatav sõna;
  
• nupp Asenda (ingl. Replace) – asendatakse leitud sõne ( string ) ainult selles kohas;
  
• nupp Asenda kõik (ingl. Replace All) – asendatakse leitud sõne kogu dokumendis;
  
• nupp Otsi järgmine (ingl. Find Next) – leitakse järgmine sõne, mida asendada.
  

Lisavõimalused nupuga Rohkem (ingl. More):

•  Erista suurtähti (ingl. Match Case ) – tehakse vahet suurtel ja väikestel tähtedel;
  
•  Otsi ainult terveid sõnu (ingl. Find whole words only) – otsitav peab olema eraldi sõna (mitte osa sõnast);
  
•  Kasuta metamärke (ingl. Use Wildcards) – võimaldatakse kasutada metamärke, nagu ? ja *.
  

Metamärkide kasutamine:

• metamärgi tärn (*) abil saad otsida tervet märgijada (s*d abil otsides leiad nii „sind“ kui „saialilled“);
  
• suvaline üksikmärk – näiteks kui tipid a?i, otsib Word sõnad „asi“ ja „abi“;
  
• kui näiteks tipid , leiab Word sõnad „jalg“ ja „puuhalg“, kuid mitte „algus“, s.t sõnad, mis lõpevad märkidega „alg“;
  
• kui näiteks tipid , otsib Word nii sõna „huvipakkuvad“ kui ka „huviäratavad“;
  
• kui näiteks tipid a[sb]i, otsib Word nii „asi“ kui ka „abi“.
  
• kui näiteks tipid [b-t]ass, otsib Word sõnad „ bass “, „ kass “ ja „tass“ (jada peab olema tõusvas järjestuses);
  
• kui näiteks tipid p[!d-p]ks, otsib Word sõnad „paks“ ja „puks“, kuid mitte sõnu „peks“ ega „ poks “;
  
• kui näiteks tipid <, otsib Word nii „10“, „100“ kui ka „1000“;
  
• kui näiteks tipid kal@a, otsib Word nii sõna „kala“ kui ka „kalla“.
  

Harjutamiseks

Lisa dokumendi lõppu uus lehekülg, kasutades sektsioonipiiri(!), ning otsi internetist mingi tekst (vähemalt pool lehekülge) ja kleebi seda viimasele lehele vormindamata kujul.

Kujunda tekst nii, et oleks vähemalt 7 lõiku (vihje: kasuta standardrea nuppu Kuva / peida ¶, et näha lõikude jaotust).

Olgu kaks esimest lõiku täpploendid ning sümboli „“ asemel olgu sulle sobiv pildike; täpi taane 0,9 cm ja teksti taane 1,7 cm.

Lõigud 4-7 (või teksti lõpuni) olgu numberloendid ning 5. ja 6. lõik olgu 2. taseme loend (ehk alapunktid); esimese taseme loend olgu rooma numbritega ja teise taseme loend araabia numbritega.

Tekita neljanda lõigu ümber ääris (topeltjoon), kusjuures vahe tekstiga olgu alt ja ülevalt 4p ning vasakult ja paremalt 12p; ühtlasi täida see lõik türkiissinisega.

Tekita 5. ja 6. lõigu ümber (kokku) punktiirjoonega ääris; vahe tekstiga vali endale meelepärane.

Tekita viimase lehele äärised, kasutades selleks endale meelepärast kunstiobjekti.

Kordamiseks:

esimese lõigu tekst olgu Georgia, tumesinine ja reasammuga 2,0; teine lause selles lõigus olgu läbikriipsutatud;

kolmanda lõigu (ei ole loend) tekst olgu Arial, 14pt ja reasammuga 1,5 ning olgu joondatud paremale;

seitsmenda lõigu tekst olgu sulle sobiva animatsiooniefektiga;

kujunda 5. ja 6. lõigu teksti endale meelepärasel viisil.